Kogu vanaajaloo kursuse meeldejäävamad peatükid on seotud rooma riigi ajalooga. Rooma riik oli tõeline maailma riik, ka tänapäeva tähenduses riik õitsva kultuuri päraselt välja ehitatud kindlustatud linnadega, millede hulgas Rooma ise oma miljonilise elanikkonnaga anname välja tänapäeva suurlinna mõõdu. Oma ajaloos oli ajajärke, kui riigipiirid olid kindlalt lukus, kus maad valitseti kindla käega. Neil headel aegadel tekkinud roomlaste kindlusetunnet väljendas luuletaja Horatsius sõnadega. Niikaua kui kogu maad valitseb Augustus ei kardama rahutusi ega seda, et mind tapetakse. Kümnete ja sadade tuhandete orjade ning loendamatu saagiga lõppenud sõjaretked muutsid suursugused roomlased enesekindlateks oma üleolekus ja võitudes. Nad nautisid oma võidu vilju, sundides sadu tuhandeid orje enda heaks töötama põldudel, töökodades, kivimurdudes ja laevadele koguni 11 tapma. Tsirkus areenidel. Ühtede inimeste arutult pillav ja luksuslike elu. Teiste piinarikas orjus õõnestasid aja jooksul maailma riiki seestpoolt. Üheaegselt riigi nõrgenemisega teenesid barbarite sõjaretked Algur riigi ääremaadele, hiljem ka sügavamale sisemaale. 410. aastal jõudsid vaenuväed koguni riigi südamesse. Vallutasid ja rüüstasid Rooma linna. Vaevalt sai linn sellest hoobist toibuda. Kui teda aastal 455 tabas uus oma ulatuselt seninägematu õnnetus, mis tegi lõpu sellele vana aja suurimale ja kõige uhkemini välja ehitatud linnale. See oli Wanda maalide retk Rooma peale, mis lõppes kaks nädalat kestnud Rooma rüüstamisega. Ühel neist Rooma süngetest päevist kui tänavatel Jabaledes märatsesid vaenlaste rüüstesalgad kui linnas peeti armutut, jahti suurt soost roomlaste ja laiali pekstud leegioonide riismetele. Või sa rooma ühes lõunapoolses kvartalis paleede ja suured tsirkuserajoonis näha ettevaatlikult edasi liikuvat nelja põgeniku kolme täiskasvanut ja poissi, kes end aeglaselt varjates püüdsid vaenlasele märkamata jätkata oma sihikindlat teekonda. Kaasas kandsid nad üsna mahukat laegast mida napilt kattis väike vaip ja väikest Kumpsukest riiete ja teemoonaga. Välimuse järgi otsustades võis üks neist olla sõjamees, teine poeet või muu vaimude tegija. Kolmas mees, nende ori või teener. Poiss, kelle vanus võis olla 12 13 aasta ümber, oli samuti kõrgemast soost. Valides parajat hetke, lipsasid nad suure tsirkusetallide juurest hooletusse jäetud parki seal asuvate varemete vahele. Rutusi mul on see koht juba ammu valmis vaadatud. Kes võis aga ette näha, et siiani raske pääseda? Olge armuline, peremees, pugesid julgelt sisse. Tee, ausus, surfaabius ja teie noor käsi. Mis kole koht see niisugune on, kuhu sa tiomeid, juhid, siin kottpimedas, ei julge sammugi astuda. Hirmus hirmus, et kohe neelab sind põhjatu sügavik. Kas sa oled kindel, et nad meid siit ei leia? Olge üsna muretu, armuline peremees niipea ei leia meid siit keegi. See on käik, mis viib alla kivi moodudesse. Üllas isa, Marcus väikse on. Need on raiutud siia orjade kivi murdjate poolt. Kuid see sarja Augustus ehitasid suurt tsirkust. Aga eks ole peaaegu pool Rooma linna ehitatud kivist, mis on hangitud siitsamast linna külje alt. Mitmel pool on linn laienenud vanade kivimurdude kohale. Neid käike ja koridore on siin üle poole 1000. Kui kõik need tahaks läbi käia, kuluks nädalaid. Maa suure linna külje all on nagu koidest läbi puuritud. Ma usun ka, et esialgu oleme siin tõesti kõige paremad. Kaitsta ettevaatussiin. Ma arvan, et poevõime süüdata ka torni. Nii veel veidi ja olemegi kohal. Siin võime selle päeva mööda saata. Järgmisele liigume aga edasi. Kui meil õnne on, siis jõuame järgmisel hommikul linnast välja. Ma arvan, et kui me seda neetult rasket laegast ei peaks kaasa tirima ei valmistaks Roomast välja pääsemine meile erilisi raskusi. Muide safaabios ei ole sõnakestki poetanud selle tähtsa laeka sisu kohta. Et öelda ideega mina päris täpselt, mida see laegas sisaldab. Diana, ainult, et selles laekas on keisritalisman seal toodud Egiptusest. Arvatakse, et son jumaliku päritoluga. Ükski lihtsurelik pole seda laegast veel avanud. Ma arvan, et meie oleme siis esimesed, kes seda teevad. Ei Markus ei tea, mida sa räägid. Seda laegast saadab legend. Kui keegi lihtsurelik peaks laeka avama ja sinna sisse vaatama, saabub rooma riigi lõpp. Niikaua kui minus sõjamehe käsi veel relva kannab, ei juhtu seda sellele laeka peale, maksku mis maksab vandaalide käest pääsla, ka meie elud pole selle eest, kallis sind. Mina, Fabius usun vähem müütidesse, samuti su imelaekasse. Ma muidugi teen kõik, et sind aidata. Ometi, kui ma suudan barbarite käest päästa selle poisi siin mu vana lapsepõlvesõbra ainsa järeltulija, kes vaatamata oma noorusele on imestamisväärselt andekas vaimuharjutustes, kes valdab kreeka keelt ja tunneb ver kiiluse värsse paremini kui mõni keskpärane õukonna kirjamees siis ma tunnen, et olen Rooma tõelise tuleviku heaks rohkem teinud kui tirides seda neetud laegast elusid ohtu pannes. Meie noor sõber on nii väsinud, et uinus kohe nagu maha. Ei jõudnud suudeid, keha kinnitustki ära oodata. Ega meilgi muud üle ei jää või veidi einestada ja puhkama heita. Siin mu käskijad on toitja, siin natuke viinamarjaveini. Ma lähen nüüd uuesti linna, et järgmiseks ööks põgenemisteed valmis vaadata. Paistab, et see teener hoolitseb su eest paremini kui oma isa. Nii see on. Ja ometi oli veel Dima vanaisa ori, kelle suurimaks südamesooviks oli peremehe kõri läbi lõigata. Ma võin praegu oma isa sest tänada selle mõistmise eest et õilis hing ja õilsad mõtted võivad olla mitte üksnes vana sündinud roomlases vaika orjana sündinud inimeses. Kas sa magad, Fabius? Ei, sõber, mõrkus mõtlen, mis saab meist ja Roomast. Meie pärast ära muretse. Aga oma. Mäletad neid aegu 45 aastat tagasi. Kui Alarisi gootide vägi Rooma linna käis rüüstamas. Olime siis just niisama, vanad, sina vist natuke nooremgi. Kui meie noor kaaslane, vaarius praegu olin siis vaevalt 10 aastane. Nii ma arvasingi. Et on veel praegugi seda kohutavat hirmu, mis peegeldus kõigi nägudele südameis. Kui tohutu suur võõras vägi piiras äkki igavese linna ümber. Ja kui äkki levis kohutav sõnum, et linnaorjad olid vaenlasele salaja linnaväravad avanud, algas meeletu jem, mõistuseta põgenemine. Paljud aga heitsid samasse paika kummuli maha ainult ahastasid, teadmata, mida ette võtta. See oli nii võõras ja harjumatu, et barbarid võitjatena Rooma tänavatel marsivad. Elasime tookord Appija teel. Kiriku vastas. Isa oli nagu ma mäletan parajasti sõdiva väega Konstantinoopoli vastu läinud ema koos paari ustava orjaga haaras meid lapsi mõlemaid kaasa ja pages kirikusse, et surra vähemalt jumalale lähemal. Ja kujuta ette, et siis sündis ime. Alari tappis, rüüstas oma väega linnas kolm päeva ja ööd kuid andis oma vägedele karmi käsu kirikuid mitte puudutada. Kõik, kes neil hirmsatel päevadel linnas ellu jäid needsid seda barbarid hukatuse pärast, mida ta suurele linnale tõi. Kuid meie, kes kirikutes pääsesime, tänasime mõttes julma barbari suuremeelsust. Igavene linn sai ometi tookord nii ära laastatud. Et näed veel praegu välja nagu rõugearmiline kaunitar. Meenutan sulle Fabius neid sündmusi sellepärast et praegu käib meie ümber meeletud tapatalgu ja rüüstamine juba nädalapäevad. Ja lõppu ei paista veel tulemagi. See on vist maailma lõpp. Kas neid kohe maailma lõpp. Aga Rooma kultuuri ja tsivilisatsiooni lõpp vist küll. Ometi ei pea mar rooma huku põhjuseks nii palju barbarid, kuivõrd orjust, mis on muutnud riigis seestpoolt kibedaks ja kõlbmatuks nagu ussitanud õuna. Aga sa vist unustad, et orjad on need, kes on ehitanud igavese linna. Kui meie orjade asemel oleksime pidanud kivimurdudes või põldudel rasked nüristavad tööd tegema, kes oleks loonud siis rooma kultuuri, poeesia, raidkunsti, arhitektuuri ja eks ole orjad raiunud siia kivisse need käigud ja koridorid, kus mentor praegu peidame. Ma pole seda unustanud. See oli nii. Ammu on käes aeg elada teisiti. Peamine viga on vist ikka selles, et vaprus on jäänud väheseks. Legende räägitakse sulle, see sari augustuse aegadest kogu eoroopa britanniast, Boltuse mereni, Väike-Aasia, Egiptus ja Aafrika veel pealekauba värisesid Rooma leegionäride marss idees. Selle asemel, et tegeleda sõjaliste harjutustega, mängitakse nüüd Marsi väljakul peitust või kassi ja hiirt. Lobisedakse tühjast-tähjast ja kasvatatakse kõhtu ainult pidulikke paraad, marssidega püütakse iseendid ja kõiki teisi uskuma panna. Kõik on kõige paremas korras, et Rooma leegionid on sama tugevad ja võitmatut kui noil legendaarsel aegadel. Mis mängudesse puutub, siis on sul Fabius peaaegu et õigus. Täiskasvanud roomlased ei erine lastest millegi muu kui välimuse poolest. Kas sa oled Fabius tähele pannud? Kui palju on Rooma tänavaile siginenud kaardi joodi? Nende õnn ja elurõõm seisneb selles, kui nad saavad sekka mõne parema pala läbi kere lasta. Need on maoteenimisele andunud, kaltsakad muretsevad ainult selle eest, et saada süüa ja juua. Ja kui siis ilmub mõni ettevõtlikum mees, kes lubab meile tasuta leiba ja uhkeid vaatemänge. On nad vastutustundeta valmis toetama kõike, olgu see või venna tapmine. Ja ta meile ometi jälil ei olda. Vaata, Markus, kui surema peame, siis ikka nagu roomlastele kohale, relv käes ja kohus vaenlasega. Kahe mehesid korraga või pääse nendega, saame hakkama või. Minagi mina, teie ustav teener. Olge rahulikud, see on kio. Lõpuks ometi tagasi. Ma kartsin juba kõige halvemat, mida sul üleval näha õnnestus. Kuule, mis seal toimub. Ja mu keel on väeti, seda kirjeldama. Püha tee on muutunud, vere teeks. Veri voolab mahutades nagu vesi pärast kosutavat vihma. Tänavarentslis. Kogu linnas käib riisumine endise hooga. Sabulaja ET Ruskyde tee ääres pidi toimuma päevi ööd kestev trall. Tiberi äärsed laud on tühjaks riisutud. Vaenlaste laevad kai ääres on roomapaleed ja muuseumid hinnalise varandusi täis lossitud. Et öösel oleks valgem kokku riisutud varalaevadel toimetada, pistetakse sadamas üks hoone teisi hääle põlema. Vangi võetud roomlaste katkematu rivi kannab Fandaalide saaki mööda tiiberi äärseid räppelaevadel. Kaks laev olid nii täis lossitud, et need kai äärest lahkudes läksid põhja koos hinnaliste parandustega. Trumphaatorite püssid on ümber lükatud, paleed ära teostatud ja roojatud. Aga sa ei saa viia, pekstakse puruks. Tänavate öine, ühtegi vaba roomlast ainult vaenlastega liitnud mittevabasid näeb võõrast häbitegusid kaasa tegemas. Linnas liikme on väga ohtlik. Kuidas on põgenemisteedega? Linnast on väga raske lahkuda. Ki väljumisteid valvatakse hoolega. Valisin siiski välja ühe tee, mis on lootust andma. See läheb suure tsirkuse talli, varemete ja kasarmute kaudu Naapoli teele. Mandaalide laagrist, möödume jälle mööda maa-aluseid kivimurru käike. Siis oleme vist pääsenud. Kujutajates sõber Markus, kui me ükskord sellel laeka keisrile puutumatult üle anname. Milline kuulsus ja hiilgav tulevik, Meid ootab? Mis hiilgavat tulevikku minule vanamehele enam tarvis on? Saaks ainult vaba. Ja. Ei ole vees. Ettevaatussiis. Mis siis muud kui eile? Välja. Ma ju ütlesin, kui ma nägin eile sisse ronimas, et siit nad läksid sisse ja viid nad tulevad ka välja möeldud oleme avastada algus minu kõrvale. Täitsa poissi, laegas. Oo Rooma keisri märkida laegas, meeldiv saak. Näete, kuis pani jooskul, võtke kootikas kinni. Mida poisiks raad kuuse ikka pääseb? Ateismi laena tulebki ringi vahtides.