Lugupeetud kuulajad. Järgnevalt on meie mikrofoni ees Eesti NSV ülemnõukogu saadikukandidaat vabariigi rahvakunstnik professor Evald Okas. Me puhume temaga juttu, eteid, valijaid oma saadikukandidaadiga paremini tuttavaks teha. Kuigi tema looming on teile kindlasti ammu tuttav ja südamelähedane. Miks seati üles tema kandidatuur? Sellepärast, et inimene, kes niivõrd tunneb meie päevade elu ja tema kangelasi nagu tema ja oskab neid oma lõuendil või lehel homsele päevale elama jätta oskab ka kõrgemas võimuorganis nendesamade inimeste oma Loomingu läte eest seista. Tema iseloomustamiseks kasutaksime ühe näitusekülastaja, Tartu autoremonditehase inseneri seltsimees lumi sõnu. Ma külastasin Tartu riiklikus kunstimuuseumis praegu avatud vabariigi rahvakunstniku Evald okkagraafiliste tööde näitust. Kunstilise jõuga on Ewaldokal õnnestunud kujutada inimesi meie kõrvalt töömehi, suurehituste ülevust. Meie elu hoogsalt edasiminekut, eemaldoka teoseid ei saa vaadata ükskõikselt. Need sunnivad sind mõtlema, nägema uusi jooni meid ümbritsevas aitavad meil sügavamalt mõista elunähtusi. Mulle tundub tiival tukas kuulub nende kunstnike hulka, kes oma teoseid luues on selgesti tunnetanud neid eesmärke, mida kunstiette on seadnud partei ja rahvas. Aga tulge meie vestlusringi, seltsimees okas jutustab parajasti meie reporterile oma lapsepõlvest ja kust kandi mehi ta on? Minu vanemad on Põltsamaa kandis Viljandimaalt ja isa ja ema, mõlemad olid nii põllumehed päritsemises, perekonnast sai väga varakult orvuks ja pidi juba ise hakkama leiba teenima. Õppis siis Põltsamaal peenema tisleri juures ametit. Ja kui oli siis selle oma nii-öelda meistritöö ära teinud siis muidugi oli esimene asi kohe Tallinnasse sõit ja siin uut kohta otsida, isa ja ema olid mõlemad kuidagi kunstihuvilised ka. Ja siis ikke isegi käisime mõned korrad kunstinäitusele, olgugi et neid oli väga vähe ja massissealist pritsimajas korraldati kuskil kunstinäitus vanas pritsimajas. Ja siis noh, see oli muidugi minule niisugust väga suur üllatus pole ka näinud ja ja ma usun, et ega isa ema oli, see ei olnud varem niisuguseid, näitasin ainult posti, näitas peale seda oli muidugi veel isaemani võid huvitatud diaatrist ja koos teiste majarahva lastega ja käisime siis ikka lasteetendusi vaatamas. Ja minul tekkis kuidagi rohkem huvi siis selle näitemängu vastu ja mäletan väga hästi, kuidas ma ehitasin siis Lawavid dekoratsioonid, maalisin ise ja ja andsin siis seal omamoodi etendust, mis tegi väga palju lõbu ja nalja ja ja noh, see oli muidugi niisugune mäng esialgu. Kelleks te tahtsite saada, kui väike olite, vaevalt küll, et kunstnikuks, noh, ei tea, ike harilikult on esimene asi, et autojuhiks, kuna mehema õues oli just parajasti seal hoovi peal oli üks esimesi autosid ka. Poistel oli muidugi suur huvi kangesti selle vastu, aga no hiljem ma ei tea, kuidagi jälle kiskus uuesti teatri poole dekoratsioone, joonistasin ja ja mäletan, et kui ma algkoolis juba hakkasin käima, et siis noh, nagu pandi paremad hinnangud ja pandi mind Vassigi tahvli peale nii teistele ette joonistama. No see muidugi ergutas ja tegime väga tähtsana, tundsin ennast ja seda rohkem hakkasin nähtavasti koduga rohkem joonistama. Koolipõlves on juba klassis väga tähtis, kui keegi oskab kasvõi näiteks head karikatuuri õpetas teha, kes pärast ei ole meelepärane. Noh, ja sellega oligi paar korda pahandust, tunnised, tegin karikatuure, ka mina proovisin, kas teha, esialgu joonistasin ajalehtedest maha ikka karikatuur ja ja noh, siis ise mõtlesin, et hakkame ka proovima. Mitmel juhul siis ikka katsusin juba karikatuure teha ja mõnikord vist ikka tuli nagu sinnapoole välja ka, sest teised naersid, ütles aga päris seda nägu. Ja siis mind huvitas veel, nägin laadal. Ja näituseväljakul, kus üks mees lõikas mustast paberist siluetti välja. No ma mõtlesin, et no proovime ka, hakkasin siis koduisa ema järgi tegema neid seda ette ja ja nii oligi, et, et kuidagi noh, hakkas asi meeldima ja siis aga kunsti õppima läksite, kelle nõuandel või omal soovil juba kiindumusel. Isa ema nüüd muidugi ei mõelnud, et minust kunstniku saab ja nad ei nagu ei tahtnudki seda esialgu oli ju teada, kunstnikel oli raske, majanduslik olukord jäik, raske leiba teenida ja siis saadeti mind nii-öelda peenemad ametit õppima reaalkooli, et sealt saab ikka mingisugune ikke kirjamees ja, ja missugune võib-olla midagi paremat. Kuid noh, seal ma puutusin kokku kunstnikega Ludvig Oscariga romanni maniga. Ja need juba äratasid mus rohkem huvi kunsti vastu. Eriti luterlik Oskar soovitas mind astuda kunstikooli ja mul endal ka ei meeldinud seal reaalkoolis nii hästi. Ja mõtlesin kogu aeg, et kuidas ikka saaks kunstikooli minna ja siis oli juba nii tõsisem huvi ja käisin ise juba kunstinäitustel joonistasin ja kasutasin joonistamiseks ära ja lõpuks siis oligi nii, et 1000 931. aastal astusin riigi kunsttööstuskooli dekoratiivmaaliosakonda. Ja seal oli minu õpetajaks hüppaniiman ja ja Jansen ja, ja teised, sellest perioodist kõnelevad kunstnikud, et olite juba siis olnud silmapaistvalt andekas isegi oma kunstialased, õpingute lõpetasite, kui ma vist ei eksi kiitusega. Nojah, seda andekust standekustest, et ta ei oska, aga, aga minu arvates peaasi on muidugi tööhuvi mul selle kunsti vastu oli ja saigi tehtud tööd ka muidugi sellest koolitööst üksi last ei aidanud veel sellepärast et tuli ka vanematele eriti ja majanduslik olukord ei olnud ja ja siis otsisin endale kõrvaltööd, sai diaatris töötatud Draamateatris, kellega te kuraatori abina janu siis sai seal nii et Päeval õpitud õhta hilja ja vast isegi ööse maalitud dekoratsioone. See oli muidugi omaette väga hea praktika, kes seal siis oli dekoratsiooni kunst, kui võiks niiviisi öelda õppisite maali? Jah, ja siis oli muidugi tarbekunsti alal ka igasugused Lohnisust ornamentidega joonistamine jäämine. Et tegelikult ma lõpetangi tarbekunstnikuna aga nüüd Draamateatris töötas dekoraatorina, tekkis juba niisugune kaunis jälle huvi, niivõrd suur huvi teatri vastu mõtlesin isegi korrad, kas Acoleigi näitlejaks ka swed. Paar korda mängisin lavalist väikest kõrvalosa ja ja see tekitas eritamiseks tõsised Kriaatri, kisub enda poole. Eskola ja karm ja kõik olid ju ka kunstikoolis käinud. Pärastasid sinna teatrisse tööle, nii et minul oli kaebekord niisugune kahtlus, et kas igatahes ka ei prooviks, isaldas kusagil kiskus oma poole, nii et kes teab, ühe hea kunstnik oleme küll hoidnud, aga võib-olla ühe hea näitleja kaotanud nüüd last enam ei kahetse seda, et oled kunsti alanestiga, vähemaga ma teatel on väga südamelähedane ka ise käinud vaatamas ja huviga vaatan, jälgin, tead. Ma isegi tegelesin skulptuurid, vorm mind huvitab väga ja sellepärast ma nii maali kõrval töötasin ikka skulptuuriga. Nonii, nüüd muidugi ei ole enam teinud. Vastu oleks mõned aastad tagasi, tegin võistluse jaoks, aga aga muidu ei ole, on teinud, sellepärast noh, raiskab aega ja niikuinii ei jõua mitmel alal töötada isegi graafik ja maali alal paralleelselt töötada. Võtetodoki loe. Meie meistritest olid teie õpetajateks Sis Jansen, nüüman Greenberk Nellik, aga maailma mastaabis suured meistrid, kelle looming teid on mõjustanud ehk palju neid meistrid muidugi. Aga esialgu Michelangelo ja tintor eto ja tintoletu eriti mulle kuidagi meeldib, see on niisugune noh, väga dünaamiline, võimsad kompositsioonid ja ja kui ma käisin Soomes, siis mul meeldis kallan kallelasest oli ka huvinguda kalevile päevast. Sellel ajal oli võimalik peamiselt Raproduktsioonidest, need seda ei olnud muidugi, originaal oli väga vähe võimalik. Aga peamiselt muidugi ma hiljem juba isamaasõja ajal nägin Ermitaažis mujal muuseumites juba originaale, mis muidugi oli hoopis teine asi. Aga nüüd, kui sattusite Itaaliasse oma Itaalia reisil, siis esimene käik oli ikka nende sama armsate meistrite juurde ja siis sihteni kabelis vaatasin Michelangelo seda võimsat lae, lage ja seinamaali, siis oligi tõesti suurepärane näha originaal lähedalt, vaadata pea käega, katsuda seina. Küllap tema juures võib mõtiskleda ja õppida ka täna juba täisküpse meistrina, mitte ainult koolipõlves. Nendest vanadest meestest võib alati, millel esimesed teie tööd näitusesaali jõudsid, kõige erutavam sündmus, ma kujutan ette kunstniku elus üldse. 39. aastal olid minu tööd esimest korda nii avalikkuse ees näitusel kunstihoones. No see oli muidugi niisugune tähtis ja tunne. Jansen oli veel seal žüriis ja teatas mulle, et seal toiti ma täpselt ei mäleta, kas oli neli tööd, midagi nii vastu, seal maale ja akvarelli. Mõned joonistused Narva ja, ja Maria, jah, olid küll. Ja siis on barjunistustel. No muidugi väga tagasihoidlikud tööd, aga, aga siis teisi nagu võid, uhkust tunnevad suurte meistrite kõrval seal testi meistrite kõrval vaid ka ekskord, sina esineda? See oli algus. Te olite, oleks noor meister äsja lõpetasite kooli ja kohe algas ka sõda? Jah, just. Tegime sealt lõputöö kiirendatud korras veel, et ära lõpetada. Tegelikult sõda oli juba alanud ja aasta ringi 28. juulil 1009. Aastal punaarmeesse vahetasin kohe pintsli püssi vastu algasid õppused ja nii edasi. Sõit toimus muidugi sinna tagalasse. Uuralites olidki õppused. Ja esialgu muidugi palju ei saanud. Töötada kunsti alal, sest ikkagi olid õppused, võtsid oma aja hiljem Jubama, kuidagi katsusin ka kunstiga tegeleda. Ja kord-korralt ikka rohkem rakendati mind nii esialgu niisuguse kujunduslike töödele, hiljem juba korraldasin teised näitused. Sõda oli raske periood, kuid ometi teie kui kunstniku kujunemisele oli see kindlasti, võiks öelda, otsustav periood. Jah, eriti just see mind nii-öelda teeb, organiseeriti 1942. aasta lõpupoole siis ma Jaroslavli suundusin, seal algas nüüd niisugune tõsisem töö. Muidugi, see ei tähendanud sugugi, et ma nüüd enam rindel ei käinud, et sealt algaski need komandeeringuid rindel Veliki Luki ja Narva rindel Leningradi rindele mitmele poole koos Heinmanniga hiljem seal saablitsaga ja hoidrega ja sai kogutud hulgaliselt joonistusi edaspidises töös sealse 1000 lisandit, mida tänase päevani. No neid on jah. Muidugi, nad kõik ei ole ju väärtuslikud, aga vähemalt kui neid sirvida, siis tekivad jälle uued ideed ja ma saan neid ikka jälle uuesti kasutada. Ja neid tüüpe ja seda seal joonistanud sõjaliste tööd. Need on kõik nii tänulik materjal igal juhul. Ma kujutlen seda perioodi eriti tähtsana, sellepärast et siis võib-olla kunstnikule kõige selgemaks, missugune on tema ülesanne, milleks tema peab looma ja mitte lihtsalt endale oma lõbuks, vaid siis oli ju igal kunstiteosel kas või ühel ees rindliku sõjamehe julge sõjaväeportree-l suur kasvatav tähtsus. Oli küll ja peale selle veel, mis oli nii eriti meelse kompositsiooni ala, oli võrdlemisi tagasihoidlik varem aga seal me hakkasime viljelema seda nii tõsisemalt, kuna samal ajal oli ju Jüriöö ülestõusu tähistav näitus organiseerimisel. Ja mis toimus Moskvas 1000 943. aastal? Selle ettevalmistuseks rakendati kõik kunstnikud ja mina muidugi mõtlesin ka sellest osa ja ma ütleksin, mul olidki siis nii esimesed tõsised katsumised kompositsiooni alal siis muidugi materjal oli tagasihoidlik ja, ja võimed ja tööoskus oli ka siis võrdlemisi tagasihoidlik. Kuid, ja tahtmine oli. Ja praktika oli sel ajal. Üldistavalt on graafiliste lehtede sarju suur isamaasõda meile kõigile tuntud ja kiitussõnu on sellegi kohta küllalt lausutud. Aga see ole kavatsus ka veel tulevikus näiteks võib-olla maali alal sama teema juurde veel kord tagasi tulla juba ajalise distantsi taga. Ja kindlasti on, mul on isegi juba väiksed kavandid tehtud selle teema peale ja mul on kindlasti plaanis veel mõningad võib-olla isegi teatud sari teha maale sellel alal. Ja nüüd pärastsõjaaegsed aastat, kui ümberringi on tellitud, siis ei saa ka kunstnik lilli maalida. Jah, viimati ma olen käinud just suurehitustel ja nii üksi kui ka üliõpilastega koos kunstiinstituudi üliõpilastele ja. Koos seal siis kogunud jälle materjali töötnud seal kohapeal ennem selle materjali alusel olen mõned maanid teinud ja graafilised sarjad, mõned nagu siin on mul need litograafiast teostatud suurehituste sari. Võtame sealt suur ehitusrahu heitus ja loodust oletegi teie vist suhteliselt kõige vähem? Ei maigu suvel, vahetevahel ikka teen jälle nii puhkuseks. Kui ma käisin Saaremaal seal 58. aastal ja siis ma maalisin suurema sarja need Saaremaa vaateid ja tihti jõe ääres olen suvitanud, väänas ja mõne mujal siis ikka nii puhkuseks maalinud maastikega. Aga mille poolest paelub, tõid tööstustemaatika mõnigi kord, mõnigi inimene ütleb sellest nagu ei leiakski poeesiat tööstuses, aga teie olete seda alati ometi osanud lõuendile manada? Jah, kui ma sinna näiteks Kunda läksin, vaatasin seda võimsat tööstust, smanni tillukene, ma mõtlesin, et kuidas ma saaks seda edasi anda, seda võimsust, niisugust suurt ülesehitustööd. No proovisin igat moodi, aga esialgu kuidagi ei tulnud välja. Hiljem kuidagi leidsin seadeldis parema vaatenurga. Me kuulajad kindlasti mäletavad viimaselt näituselt Nõukogude Eesti töötage ehitab teie Maali suur ehituses ja mis oli seal suures saalis keskel? Keevitus leekides sinas niisugune ääretult traktiivselt mõju töö lihtsalt vaatad ja vaatad ja tõesti leiad, et see on poeetiline. Selle mina tegin kahjust Kundast kogutud materjalide alusel. Ma ütlen seda, et ma tegin seda täiesti ateljees, tegelikult katsusin sinna panna kokku, kuhu selle mulje, mis ma minule andis, ütleme, niisugune suur ehitus. Ja nüüd muidugi värvi üldised kavandid, veiksed olid, aga need ma isegi panin kõrvale, lihtsalt katsusin endale ette kujutada, mismoodi see tähendab välja tulema see maa siis maalisin ühe jutiga valmiste kohe niipeaaegu. Ühe soojaga nii hell. Ja siin me jõuame nüüd teie töö meetode juurde, te teete palju visandeid ja hiljem siis ja ma teen visandid küll, aga ma iga kord need lisandid päriselt nii ei kasuta, isegi teinekord ainult sirvin neid. Vaatan ja siis hakkan, teen otsekohe peast mõne asja valmis. Selle, nii ütleme jätan endale mällu selle, mis ma olen seal nii kohapeal teinud ja mulle tundub isegi, et see on võib-olla õigem töötlemismeetod, sellepärast et kui hakata täpselt kopeerima, siis kopeerib kuidagi ebaolulist, tuleb niisugune asjatud detailid ja ei anna seda tuumale. Kuulus prantslane, elakraan ka kuskil kunagi öelnud, et modell võib olla kas näiteks ebatäpne või. Ka ilus ja sellega kunstnikud kavand ära rikkuda, noh on küll. Tuleb ainult looduse või objekti imitatsioon, jah, parem ikka, kui saab seda andes sellele ekstrakti nii-öelda. Missugune on teie graafika? Ja Maarja vahekord varemalt oli maali rohkem, nüüd viimasel ajal on olnud rohkem graafikat. Ja mitte talvel, talveperioodil pimedamal ajal, siis ma tegin, on alati rohkem graafikaga, aga kui hakkab juba valgem aeg suvel, siis ma maalin. Ja nüüd on muidugi nagu näete, juba kevadel häpik valges ja rõõmsaks jälle. Ei jää muud üle, tuleb hakata uuesti kõvasti maalima ja mul on juba nii ettevalmistused selleks tehtud. Ja tõusen nii hommihkunu kella poole seitsme ajal, kui me süles ja hakkan sättima ennast maalima ja mul tavaliselt ongi nii maitsva hommiku töötan ja õhtu läänisteni varakult magama normaalsel ja kell 11 vast isegi. Ja varsti on aeg seada jälle seljakoti, et minna uute muljete jahile, sest maalida võib küll ateljees, aga idee ei sünniateljee nelja seina vahel kindlasti mitte. Jah, mul on isegi kavatsus minna jälle uuesti, kas Kohtla-Järvele näiteks seal kaevandustesse, et jälle uuesti koguda materjali, kuna mul oli siin seda on tehtud üks sari kaevuritest, aga ma ei tea, see kuidagi mind ei rahulda veel ja ja tahaks veel nii uut materjali koguda, et siis võib-olla isegi teha uus graafiline sari selle ala. Aga see on muidugi kah nii. Suvel võib-olla võta endale ükskord. Nii nagu te ütlesite, see lahti, selge, Papi kaenla, käin seal ära. Ja siis, eks neid inimesi ole ikka ääretult tore vaadata. Tõesti, need töömehi ja mõned tared tüübiketi. Huvitav kuidas see niisugune entusiasm, kuidas nad töötavad ja seda jälgida ja eriti kõrvaltvaatajana tore, kus kunstnik, kes katsuda tabada seda nii joonistusteni kõrvalt kiiresti. Seal, nii muidugi alati panna teda töömess vaikselt ette keerima sedasi sundides neid asju, eks ole, kohmakas, ei saa nagu sellega hästi hakkama harjunud tööd tegema ka ebamugav. Ja sellepärast meeldib ka kuidagi alati nii kõrvalt visandeid teha, tabada. Ja eks kindlasti on üks asi tabada tüüpilist joon, ütleme näiteks eestimaa kaaluris või põlevkivi töölises teine asi vaadata ja võrrelda näiteks inimtüüpe kuskil välismaal, te olete palju reisidel viibinud, kui ütleme kasvõi sedasama töötud neegrit Rotterdami sadamakail. Seal näeb neid teravaid kontraste ja eks ole, inimtüüp on ka, teine on küll hoopis teha. Ta on kuidagi Kurvem pessimistliku menskine süngem. Ja võib-olla kui vaieldakse, arutletakse ka, et missugune on see meie kaasajakangelane siis just need jooned, mis ilmnevad tema näos, on sageli ka kõige iseloomulikumat kogu tema olemusele. Itaalia, Pariis. Jaa, nendelt maadelt ma tõin ka terve rea niisugust visandlike materjali ka seal tegin mõningad sarjad. Missugused lehed võib-olla Itaalia saarest on teile endale kõige südamelähedasemat. Noh, seal võib olla vaen Ja egole erinevad noorused last nii, võib-olla kõige teravamad tänavad seal, mis edasi Itaalia elu vastavust. Sest neid luues tekkisid mõtteid ja neid vaadates tekivad ka meile tema mõtted ja see ongi kunsti eesmärk. Eks kunstnikul ongi see kõige suurem tasu, kui tema teosed räägivad. Ja sellepärast ongi, et vahest on küsitud minu käest, et mis see asi nüüd kujutab, vaatlesin, vat ribasid ta pidi enda eest rääkima, vahel on parem, kui ta enda Eestis. Kui te lõite mood Maatri kunstnikust lehte siis tekkisid mõtted sealsest kunstniku elust, kunstniku rollist üldse maailmas. Jaa, Matre kunstnikuma see lõin peaaegu nii, ütleme portreena. Ja nagu te teate, maadleja niisugune, ütleme koht, kus on väga palju kunstnikke, seal on igasuguseid kunstnikke, on noori, vanu, andekaid võrdlemisi väheste võimetega kunstnikud ja sellepärast on need isegi väga huvitav seal jälgida, kuidas nad sealt töötavad, mismoodi mõni töötab väga tõsiselt ja on näha, et ilmselt on andekas. Sealsamas on jälle niisuguseid, võib olla täitsa aferist, kes ainult katsuvad teha endale reklaami ja, ja väheste võimetega. Teevad turistidele odavaid pildikesi ja labaseid pildid võrdlemisi, aga muidugi üldiselt paistab see niisugune kuidagi, et nende elu eest hea ei ole seal, kellele kunst on äri, kes peab moejoont jälgima prantsuse tänapäeva nisugune. Kuulus kunstnik Andrus, see ja paljud aimavad seda järgi, kuna see on praegu väga moes ja terve rida nooride jäävad ilma igasuguse kriitikata. Tõzee taolisi maal. Muidugi need on siiski võrdlemisi niis väheste võimetega kunstnikud, kes seda teevad. Aga need, kellel on talenti, küllap need julgevad ja jaksavad ka jätkata. Vana hea realismi traditsioon. Jaa, on küll, me näeme seda täitsa korraliku headrile realismiga seal olgugi, et võib-olla see toetus on teinekord abstraktsete kunstile rohkem, aga tegelikult paistab siiski, et rahvas armastab realism. Ja eriti tarislastega rääkides tundus, et ikka toetus kunagisi realismi huvinest realisemas. Sest rahvast ei saa rikkuda ja rahva maitset peab arvestama. Rahva maitset tuleb arvestada ja ühtlasi rahvast tuleb ka kasvatada ise. Kunstnik peab oma töödega kasvatanud jälitama, maitset, arendama ja teadjaid. Kunstnik loob rahva jaoks. Diego näitusesaalid on tühjad, milleks siis luua teise just nimetasite, et kõige suuremaks tasuks on teile, kui teie pildi eest seistakse ja kõneldaks arutlete. Ja kindlasti näiteks kui ma olin Veneetsias pionaalel, käisin, seal oli, enamjagu oli abstraktne kunst esitatud ja seal oli tõesti olilt näituseruumid tühjalt, täiesti tühjad, kohe, nii et üksikud inimesed jalutasid nosi, seltsing ta kurva mulje, et millest siis nii palju. Mõttetuid kunstiteosed kokku aetud ja milleks raisata lõuendil paberit? Lõuendi raiskamine oli seal tõesti niimoodi, et oli vanad koti riided löödud raami peale ja siis olid augud ära nõelutud ja, ja mitmesuguseid niisuguseid veidraid asju oli pandud raami, nii et see on tõesti täiesti raisk. Siinsamas, aga teie läksite kohtuma oma valijatega ja sealsamas ruumides oli avatud ka teie näitus sest kunstniku eest kõneleb kõige paremini tema lumi. No, ja sellepärast ma siiski võtsingi oma tööd kaasa, lähevad graafilist tööd, sarjad, mis, millest me siin ennem juttu oli ja tegime siis ma olen niisugust neljal korral kohtunud ja iga kord tegin väikse näitusi ka ja tundus, et see oli vist õige sellepärast et oli kuidagi huvi, tekkis kunsti vastu ja isegi need inimesed, kes võib-olla vähem käivad kunstinäitustel esitasid mulle palju küsimusi ja tekkis niisugune väike, niisugune ele elav jutu vahekord. Ja ma sain seletada ka neile ära omapoolseid arvamusi ja ja, ja kuidagi teinekordki kutsuti tagasi. Valijad õppisid tundma teid ja teie kaudu õppisite rohkem tundma kunsti ja samasugust rolli kujutan ma ette ka teie töö puhul ülemnõukogu saadikuna sest sealgi on just neid samu kunsti probleeme esteetilise kasvatuse probleeme küll ja küll vaja arutleda ja oskuslikult juhtida. No ma muidugi katsungi võimalikult pühendab ennast sellele Teil on muidugi kiire, sest töötajatega pedagoogina Jah, praegalt on küll väga kiire ja isegi vastan päris halva tuju teed, vaata et ta ei saa Nis kunstiga tegeleda, aga noh, mõnes suhtes tasub särav. Ja vaat kindlasti ta tasub ennast ära, tasub ära just selles mõttes, et nii te kasvatate publikut, õpetate teda paremini kas või neidsamu valijaid tundma kunsti. Ja siis kui uuesti kohtute näitusesaalides, siis on ju palju parem ühist keelt leida. Ja ja Mati just viimati kohtusimegi noorte ehitajatega. Nemad vist arvatavasti ka, osad on nii vähe käinud näitusel ja siis oligi nii, et pärast oli niivõrd noh, nad olid nii huvitatud, et küsida, kus nüüd jälle järgmine näitus tuleb, et me tuleme kindlasti näitusele, et arutame seal ja siis leppisime kokku, et järgmine kord veel siis juba kohtume näitusel arutame neid teid ja koha peal, et siis on palju. Ja niiviisi, seltsimees hakkas, ei ole raisatud ka see, et tänane pooltund, mille ta meie mikrofoni ees olete veetnud sest meie kuulajad, valijad õpivad paremini teid tundma teie kaudu jällegi kunsti ja kasu on mõlemad.