Kaheksas oktoober 1967 põllumeeste päeva võistlused lõppesid ja osavõtjad kogunesid Türi kultuurimajja. Autasustatakse künnimehi ja alustatakse nendest, kes võistlesid rasketel masinatel roomiktraktoritel. Siin tuli juba teist aastat järjest vabariigi meister kündja Harju rajooni Kehra sohvoosi. Traktorist Leo Teppan. Võitjale Leo Teppanile, kuldader ja tammepärg, külgkorviga mootorratas ja transistorraadio 18 võistleja hulgas esikoht ja koguni teist aastat järjest. Vabariiklikel künnivõistlusi on meil korraldatud kolm kuid kaks korda järjest pole keegi veel kuldatra võitnud. Mees on meister omal alal ja künd on kõrgeklassiline. Kas rahvusvahelistele võistlustele oleks ka isu minna? Ainult et sel juhul muidugi peaks meie atrade valik veidi suurem olema. Ja atrade valik ikka peaks olema võrdne juba teiste meestega, kes rahvusvahelisel võistlevad. Atradega on tõepoolest häda hea tahtmise juures annab küll üht-teist teha, nii vabariiklikus kui ka üleliidulises konkurentsis. Rahvusvahelistel võistlustel, aga vaevalt et seal võistelda nagu võrdne võrdsega. Ei piisa ainult heast tahtest ja meisterlikkusest. Ütelge, kas teil enne võistlusi närvjueerite ka? Ei, minu närv selle koha pealt ei liigu pall. Aga kuidas paistab teiste võistlejate juures teistel paljudel paistab silma, aga siis võtab jälle see esimene vagu juba närvid mängiva rohkem üle ja see otsustabki peaaegu künni kvaliteedi. Mida ta arvate? Meil kasutusel olevatest atradest adrad on muidugi oma kohta head, et neil kivi kaitseseadeldis on. Kuid söödi künnil nad ennast küll ei õigusta. Selle, et söödi künd peaks ikka olema rohkem jäikatradega. Kas teil on tavaliselt mehaanik abiks väike või jah, mehaanik on pidevalt, minul ikka pea abiline kohe tema kohta peab kohe kiidusõnu ütlema nüüd kaks aastat järjest. Ja ta ei jää sammugi maha, kus häda käes Tokko ja kas te võiksite nüüd lühidalt rääkida võistlustingimustest üldse viimastest võistlustest, mis paides olid Paide võistlused, ütleme kõik organiseeritud? Olid, aga seal olid juba võistlused väga suure haardelised, sellepärast seal oli. Aga muidu korda läksid väga hästi, ainult kui see ilm ei oleks alt vedanud. Kuidas teil loosiga vedas, kas põllutükk oli hea või halb või keskmine? Mul loosiga vedas küll väga kehvalt, sellepärast et ainult kärts loosinumbreid järgi, mida pidin loosima. Teie põllutükk vist oli niisugune, et alguses oli väike langus ja siis uuesti tõus. Ja peaaegu kõige suurem tõus oli sellel tükil sees. Kuidas kokku ja lahku künd läks? Ei saa nuriseda. Ta lahku, künd läks väga hästi, noh, kokkukünd nii hästi ei läinud, aga künnikvaliteediga püüdsin selle vea ära parandada. Künni kvaliteedi eest sain veel rändauhinna, see oli kündijate hulgas kõige parem, siis möödunud aasta. Kõige parema künni eest tuli eriauhind, kuid meistriks ei sünnita. Meisterlikkus tuleb tööga aastatega. Leo Teppan on 39 aastat vana. Käib neljakümnendat, traktoriga on töötanud 17 aastat, 18-st läheb. On kündnud igasugustel maadel. Novosibirskis uudismaadel olid head põllud, laudtasased kivideta. Seal laseb vilet kui künnad, ütleb Leo Teppan. Kehra maid nendega võrrelda ei saa, mitte kuidagi. Ei tea, mis sealsed mehed siinsetel põldudel peale hakkaksid. On olemas kõnekäänd. Tuli, nägi ja võitis. Kaks aastat tagasi võttis Leo Teppan esmakordselt osa rajooni künnivõistlustest ja võitis. Startis esmakordselt vabariiklikus konkurentsis ja võitis järgmisel aastal rajooni võistlustel jällegi esikoht ja vabariiklikel samuti. Tuli, nägi ja võitis. Seletus saab olla ainult üks mees, tunneb asja. Leo Teppan on niisiis vabariigi kahekordne künnimeister kahekordne kuldadra kavaler ja ühtlasi teeneline mehhanisaator. Seega suur eeskuju. Me ei liialda, kui ütleme kõigile vabariigi mehhanisaatoritele. No kuidas poeg kasvab, kas hakkab isa jälgedes käima? Läheks kätte, sõidaks kohe, aga ta on veel noor, 12 aastat, ainult vana. No siis läheb veel mõni aasta aega, eks seda näe, mis välja kasvab ja kuidas õpib ja võib-olla tahab suuremaks saada. Päris traktoristiks. Nojah, eks need võimalused on olemas ja õppimisvõimalused on muidugi paremad kui sel ajal, kui mina kooli seal käisin. Mul oli veel sõjaaeg, vahepealne. Lõikuskuul aga istub Leo Teppan kombaini rooli taha. 1966. aastal sai ta vabariigi konteinerite vahelises võistluses kolmanda koha kogu saagi arvestuses. Millised plaanid on, kas nüüd käesoleva aasta künnivõistlusest? Ma ma pean väljaspool võistluseid või väljaspool arvestust osa võtma, sellepärast et kuldader tuleb kaitsta kui kolm aastat järjest, siis saad omale või viis aastat vaheldumisi. No siis peame pöialt, et tänavu siis jäädavalt tuleks. Sõbrante. Võib-olla jääbki kuldader Leodepanile jäädavalt. Paljude teiste auhindade hulgas on see kõige kõrgem tunnustus tema tööle. Võistlustelt on toodud jahipüssi ja külgkorviga mootorratas, kahe inimese matkatelk ja kaks transistorraadiot. Ühesõnaga täielik matkavarustus. Paraku on aga kevadel-suvel aega üpris kasinalt, seda peaaegu polegi. Kui siis vast jah, ainult kalal käimiseks. Ja tubli töö tunnustuseks veel seitse medalit. See pole aga veel kõik. Aastavahetusel korraldatud ringküsitluse põhjal on Leo Teppan vabariigi juubeliaasta populaarseim mehhanisaator. Lõpuks tahaks tänada kõiki, kes ringküsitluses osa võtsid, kes on populaarsem mehhanisaator ja hääletasid minu poolt, et nad ikka tunnistasid minu tööd ja hääletasid siis minu poolt, olgu kõigil suur aitäh.