Tere tulemast Põllumeeste raadiosaate juubelile. Kuigi täna on väljas väga kõva torm, näib, et see ei ole seganud. Inimesed on kohale jõudnud meie väikese vabariigi kõigist nurkadest. Pidulikust koosolekust võtavad osa ka Eesti NSV agrotööstuskoondise esimees Heino Veldi Eestimaa kommunistliku partei keskkomitee osakonna juhataja Ilmar Kallas ja paljud teised juhtivad seltsimehed, kes seisavad meie põllumajanduslaeva tüüri juures. Ma paluksin teid korraks vaadata seda suurt mosaiikpannoo Od Eesti Raadio valge saali otsaseinas. Sinna on kunstnik Enn Põldroos paigutanud üle 100000 pisikese keraamilise plaadi heledaid ja tumedaid. Kas midagi niisugust ei ole ka meie põllumajandusega? Põllumajandus on ka üks suur-mosaiik loodusest, inimestest, töödest, mõtetest, masinatest, juhtimistest, rõõmudest-muredest. Ilustan öelnud luuletaja Jaan Kärner. Me jõud on kodumaa mullas. Kodumaastikupõline jõud. Viljapõllud, mis päikese, kullasvihmapilvede vaikne sõud. See on vist väga õigesti öeldud, et me jõud on kodumaa mullas. Ja see jõud on vist siis suurem, kui me suudame rääkida, mis ühel põllul on paremini tehtud, mis teises farmis hästi tehtud. Kui see jõuab kõigini, siis ilmselt meie jõud kasvab. Ja see osa meie elust sellest mosaigist on raadiopõllumeeste osa. Ja täna siis meenutame räägimegi sellest, mis tehtud ja mida me veel koos teiega tahame teha. Päevakohaseks meenutuseks anname sõna selle saate ühele põhitegijale, Kaljo Jaagura le. Palun. Lugupeetavad külalised, lugupeetavad kolleegid. Riiklikus keskarhiivis olevatest materjalidest võib tõdeda, et 19-l aprillil 1964 oli Eesti Raadio kavas esimest korda saade. Tere hommikust, põllumehed. Saade läks eetrisse esimesel programmil neljandast stuudiost kell kaheksa, null viis kuni kaheksa, 45. Selle koostasid ja toimetasid Esko tasa ja Uno Veenre. Saate viseeris eetrisse tollane ühiskondlik-poliitiliste saadete peatoimetaja Isak Sermann. See kevad oli hiline muld oli sisel meetri jagu külmunud. Seepärast alustasime saadet nende ülesannetega, mis sust põllumehe ees seisavad. Ja tolleaegset momendi olukorda vabariigi põllumajanduses, analüüsis EKP Keskkomitee põllumajandusosakonna juhataja asetäitja Aksel Põldro. Siis järgnevas saates kolm muusikapala, sest esimese jutiga ei osanud sinna midagi muud rohkem panna. Siis analüüsisime ja prognoosisime kevadest ilma, milline see põllumehele tuleb, seda tegi agrometeoroloog Eevi Siimon. Jälle oli kaks muusikapala. Siis ennustas ilm, üks mõnus daat Jõgeva rajoonist. Kesta oli materjalidest praegu ei selgu. Ise me ka ei mäleta. Siis oli jälle kaks muusikapala ja siis rääkis seesama taat oma isalt päritud loo, kuidas vanasti mõisa viinaköögis Okmani peksti. Saate materjalide põhjal võib oletada, et taadi jutuajamine oli mõnus ja käis veste. Et siis oli jälle kolm muusikapala, milledest esimene oli Mats alati on uhke mees. Ning saate lõpetuseks tutvustas peatoimetaja lisaks Herman põllumajandussaadete uusi aegu aastal 1964. Selle saate alguses kommentaarile ma tahaks nüüd nii palju juurde lisada, kuna siin saalis pooled on Meie külalised täna õhtul, põllumehed siis niipalju selgituseks, et siis oli seitseaastaku kuuenda aasta kevad ja kommentaator rõhutas töö pingelisust tõstis esile Paide tootmise valitsuse kolhoose ja sovhoose 63. aasta töö eest ja mainis, et 100 hektari põllumajandusliku maa kohta toodetele joonis 347 tsentrid piima. Muide Morrison järele möödunud aastal toide Biden ronis 980 tsentnerit piima. Eriti kiitis ta tol ajal peaaegu 20 aastat tagasi Estonia kolhoosi. Seitsmes Marrandi, selle kolhoosi esimees viibib ka praegu siin saalis. Tollal tootis Estonia kolhoos 100 hektari kohta 670 tsentnerit piima. Möödunud aastal 1343. Edasiminek. Nii palju kõrvale võitjaks. Esimese saate esimeseks muusikapalaks oli meil valitud Rein Bloomi seatud kukepolka. Kukk on põllumeeste vapilinnuks jäänud tänini ja ta oli juba seda ka mõningal määral enne saadet. Tere hommikust, põllumehed siis, kui meil kaks aastat varem 1000 962. aastal hakkas eetris käima põllumehe kuukivi. Uue saate tegemisel muidugi tuli leida algus, kujundus, see tuli teha, tähendab Kikkale tuli nüüd juurde Liit, orkester, Eesti raadio, meeskvartett. Viisi kirjutas. Kadunud Aarne Oit. Ja sõnad tegi sellele muusikalisele alguskujundusele meie kauaaegne helikujundaja Eero Sepling. Ning sündiski saate alguskujundus ja kõige esimene variant kõlas nii. Helibuss, palun. Tere hommikust, põllumehed. Tere hommikust. Tere hommikust. Tere hommikut, me soovime. Kutsume teid kuulama. Mis mõtteid kes meil siin, et Eesti riik ja kommentaare lõikumale, väikseid naljakellukesi Kuulama väljasaade. Nüüd ajus muusik. Ka alla ja tuli saatetekst peale sisaldus seda, mis siis tänases saates alati on olnud noh, nii nagu ta praegugi käib. Seda sõnadega alguses kujundust kasutasime 10 aastat. Pärast seda laulust loobusime ja siis tuli seesama, mis praegu kõlab orkestriga esitatud. Mis nüüd tuleva aasta aprillikuusest alates peale hakkab, siis kui kolmas aastakümme hakkab käima, ei oska praegu ütelda meis, mida helirežissöörid välja mõtlevad. Kui kuulsite tähelepanelikult neid sõnu, siis nendega sai edasi antud see, milles tahtsime omalajal selles saates rääkida, mida pakkuda kuulajatele. Ja kui nüüd aus olla, siis ega nendest taotlustest polegi õieti midagi muutunud, kuigi jah, eesmärgid on praegu hoopis teised probleemid, tõsisemad teemade valdkond on märksa laiem, käsitlus on sügavam sõnaga. Nii nagu on muutunud põllumehe arusaamad, tema ette püstitatud ülesanded, tema töö ja elu liiga saade, tere hommikust, põllumehed muutub elu muutuvad inimesed, nii peab muutuma ka meie saade. Ja iga järgnev saade peab muidugi sisaldama midagi uut, muidu tekiks ringi, ei oleks seda nõndanimetatud edasimineku spiraali. Ja seda uut suhtumist elu nähtustesse. Nende lahtimõtestamise kunsti saab maainimestelt endilt. Mäletan üht juhtumit 17 18 aastat tagasi. Käisin Võrtsjärve kolhoosis kevadkülvilugu tegemas. Sellest pidi hea lugu tulema, aga seal maad madalad ja kõik ei kuiva nii kiiresti ja siis, kui Kalev Raave viis min töökoja juurde. Seal oli üle mitme küla tuntud ube, sodaatiase Ubesodaat, ütles niimodi. Noor ajakirjanik, läks, sinna, saab poeg, pea meeles, mis Haanjas hiline. Nuustakul normaalne Võrtsjärve ääres varane põissaare tuled tegema lugu, kui ei saa veel maad harida. Saate algusaastal oli üldse meil säärane suund, püüdsime anda võimalikult palju meelelahutusliku. Ma kirjutasin arhiivimaterjalidest välja seitsmeteistkümnenda mai 1964. aasta põllumajandustunni sisu. See kõlas niimoodi. Hommikuvärsse ja kevadlaule. Põllumajandusministri asetäitja Harald Männik kevad külvist rahvalikke pillilugusid Liivaku, Leena mõtleid rahvamatkast estraadirütme ning Arvo Valtoni homoreske ja Juhan Saare luuletusi. Ja kui lüürilised tekstid olid meil tol ajal, lubage ma tsiteerin teksti ühest saatjast. Üksainuke rida. Mõnus on astuda mustal mullal, kuulda ja tunda, kuidas Argsel sammul tuleb kevad. Ehk teine niisugune väljavõte. Valjuhääldajad kolhoosi kontori juures posti otsas, serveerib Serenaade ja õpetab sõnnikut vedama. Nii et juba tol ajal oli saadetes põlastav suhtumine põllumehe õpetamisse. Üks vanemaid sellest saatest säilinud helilõik on pärit Sinime sovhoosist. Teatavasti oli seal suure isamaasõjal tulised lahingud. Kõik ümberringi hävis metstaluhooned, inimesed läksid neis paigus minema. Ja kui pärast sõda asutati nendele maadele Sinime sovhoosis. Esimeste tulijate ja töötegijate hulgas olid kaks meest. Karla koor ja Johannes Jõgisoo. Nemad meenutavad Ja tagasi tulime. Aisad Kolkja veel kõik, vaatasin, käin, hakkasime koristama. Nädalapäevad hiljem, kui ma tulin ja vaatan, mis siin muud ei olnud näha, kui maa oli punast ran, rai autahvlil ei julgenudki kuskil käia juba Siuke kraamineeritud lamba 20 viiekesi lõi esimese buldooseri Denissi ja hakkas siis küsisin armutumalt Alumbama asin, buldooser lendas õhku. Traktoristi õnneks terved, aga sirutki trammi julgeksid pesule. Põnnide pilt oli, seal on ütlema armetu, vilets oli mürsuauke täis tanki erisusi, kõik kohad olid täis. Sellepärast tuligi esimene mure kohe. Kuidas saaks põllud enam-vähem korda. Siin keskuse ümbruskonnas, kus keskus loodi, sinimägedes oli niivõrd pommiauke täis ümbrus, et buldooseriga tasandades ei olnud isegi masinal taganemisruumi, osalt see oli väga-väga suurte raskustega, oli tasandamine seotud. 66. aasta juuni esimeses pooles tähistati Kohtla-Järve rajooni juuni võidu kolhoosi asutada asutamise 20 viiendat aastapäeva. Teatavasti ennesõjaaegne esimene kolhoos oli meie vabariigis Narva lähistel Krasnaja Niva. Selle eeskujul loodi Eestis enne sõda veel kolm kolhoosi. Nii räägib Eesti majandusajalugu. Ja nendest üks oli juuni võit asutatud teisel veebruaril 1941 66. aasta 19. juuni saates tere hommikust, põllumehed, meenutab kolhoosi üks asutajatest juba siis personaalpensionär Eduard Tõnno. No see oli 40. aasta sügisel suve olime sekendi reinu rohuaias sorri, Secentreil siis oli korras Harnu, siis oli toru muitiividrik toru august ja mina siis oli veel see tiigri Jüriga seal siis arutasime seda kolhoosielu ja olu ja kõik see aeg hiiglasse kahjuks kulus. Juhatusse valiti Tarum, Tiidrik, Tarum, Rudolf Sis, Uude Oskar Kivil August, viieliikmeline juhatus tuli ja oli tarvis esimest saada, mina töötasin seekord valla täitevkomitee esimehena ja nemad tegid ka ettepaneku awaykskonnalisestil reisimiseks. No ja siis panime mu esineks. 14 10. novembril, kolme päeva pärast möödub 35 aastat Eesti NSV kolhoosnike esimesest kongressist. 10 aastat tagasi oli sel puhul mikrofoni juures mehed, kes olid eesti külas. Pärastsõjaaegsete kolhooside organiseerijad räägib Kingissepa rajooni Kingissepa nimelise kolhoosi esimene esimees Herman Kuning. Leiba ka meil valmis sai, hakkas kohe meil käima need ekskursioonid, seal huvitav pilt. EKA valdas organiseerida ja see mõte hakkama ökoloogiast ja siis tuldi meile ekskursioonile Olde seitsmeks, kaks päeva, vahest ka kolm päeva paikas. Vaata külameestega juttu tagasi nende kohale, siis kohapeal tehti kohe kolhoos ära. Selle eeltöösoojaks kütmine. Näete, need on nende inimeste hääled, kes olid meie kolhoosikorra esimeste seas esimesel liinil. Saatesari esimestel aastatel oli mitmesuguseid viktoriine ja kuulajate küsitlusi ikka, et ikka rohkem tõmmata saatele tähelepanu teha end kuulatavaks, lüüa anud läbi. Ja üks nendest ettevõtmistest oli tol ajal maaparandusalane viktoriin. Selle algataja oli meie kauaaegne kolleeg, saate üks põhitegijatest Erni järvsoo. Selle viktoriini avasaatest on kolm esimest küsimust ja ma palun saalis istujaid, mõtelge kaasa. Kas oskate vastata? Esimene küsimus kellele kuulub järgmine tsitaat? Nimetada ka teos? Need olivad esimesed katsumised meie maal, mis ikka kõige raskemad on. Kui aga jo esimese katse juures seesugune kasu välja tuli, siis võime ju ära tunda, kui suureks truubitamisel kasu üldse meie maal võib tõusta. Millises Nõukogude Eesti filmis kaevab Voldemar Panso kraavi? Millal ja kus ehitati esimene drenaaž Eesti territooriumil milline osaliselt töötab veel praegugi? Põllumeeste tunni mikrofon on palju viibinud mitmesugustel koosolekutel, ülevabariigilistel, põllumajandustöötajate nõupidamistel, võistlustel ja kokkutulekutel edastada teavet, kogemusi. Meil on säilinud helilint maaparandajate päevalt valgerannas juuni 1965. Põllumajandusprojekti tolleaegne vaneminsener Johan Johanson teeb teatavaks laagri kodukorra pagem tähele, millise huumoriga ta seda teeb. Lõuna- ja Põhja-Eesti maaparandajate valgeranna kokkutuleku eest mõtleva kogu poolt laagri õhtu paremaks korda minemiseks kokku seatud õpetused ja käsud. Paragrahv üks, valgerannamaaparandajate laager on üks ja ühine ning ärgu olgu teisi laagreid temast tema sees ega kõrval. Paragrahv kaks. Laagris välja kuulutatud seadused on kohustuslikud kõigile ega kuulu väänamisele. Paragrahv kolm. Laagripaiga kasutamine peab käima kooskõlas suunavate märkidega. Paragrahv neli laagri kõrval asub merimeres, supeldakse ja tullakse jälle tagasi. Ajavahemikus kell 23. Null null 19.-st juunist kuni kell seitse null null 20. juunini on suplemine ilma laagriülema isikliku loa ja juuresolekuta. Keelatud. Paragrahv viis. Laagri ülemaks on määratud Voldemar Soo. Põllumeeste tunni mikrofon oli minevikus paljude heade algatuste eestvedajaks. Nii sündis Erni järvsoo ja tolleaegsete vabariigi maaparandusjuhtide ühistööna Valguta poldri rajamine. Tänu nendele saadetele, mis sellelt objektilt tehti, said paljud ametkondlikud barjäärid murtud töö õigeaegselt tehtud ja korralikult. Omaette peatükk on põllumeeste tunnis vabariigi populaarsete põllumajandustöötajate väljaselgitamine. See oli Eesti Raadio ja põllumajandusministeeriumi ühisettevõtmine. Erni järv initsiatiivil töötati välja ankeedi küsimused. Ankeedid trükiti ja ministeeriumi abiga saadeti majanditesse. Pooled muidugi saime tagasi ainult, aga hinnad oli just see, et kolhoosnikud ja sovhoositöölised ise esitasid populaarseimad kandidaate. Nad motiveerisid isegi, miks nad just nii arvavad. Esimene küsitlus oli 1966. aasta detsembris-jaanuaris. Siis selgitati muidugi rajoonide populaarsemad ja tulemused tegi 29. jaanuari 67. aasta saates tere hommikust, põllumehed teatavaks. Tolleaegne põllumajandusminister Harald Männik. Ankeedi oleme me saanud kätte ja võime konstateerida, et vabariigi 1966. aasta populaarsem põllumajanduse töötaja on Eesti NSV teeneline agronoom. Ilu Läänemets. Õnnitlen seltsimees Läänemetsa, kõigest südamest seltsimees Läänemetsa kõrval suurt populaarsust. On omistatud sellistele tublidele põllumajandustootmise organisaator eile nagu Estonia kolhoosi esimees seltsimees Marrandi, noor põllumajandusorganisaator, Võrtsjärve kolhoosi esimees, Kalev Raave, Teppan, Leo Harju, rajooni Kehra sovhoosi traktorist sammutiga, Taimu Peedo vabariigi parim kombainer. 1966. aasta sotsialistliku võistluse võitja. Need populaarsemad said aukirju hinnalisi kingitusi, kõik see toimus selle avalikkuse ees pidulikul raadi õhtul koos kontserdiga. Neid populaarseimad selgitamise oli iga kahe kuni kolme aasta järel kuni 79. aasta kevadeni välja. Viimasel küsitlusel olid juba neli ala populaarne taimekasvataja, populaarne loomakasvataja, populaarne mehhanisaator ning populaarne. No ja siis kauane traditsioon on meie saartel ka üle vabariigiliste künnivõistluste kajastamisel. Vahepeal olid nad põllumajanduslike kutsealavõistluste sees. Usun paljud saalisolijad, põllumehed eriti mäletavad veel neid haaravaid võistlusi, mis algasid juba reede lõuna ajal, kestsid pühapäeva õhtuni välja. Need olid võimsad ja rahvarohked. Tere hommikust, põllumehed, saatajast Nende valgustamiseks ei piisanud. Mäletan, andsime pühapäeviti koguni erisaateid võistluspaigast ja meil on säilinud helilind kolmandate künnivõistluste lõpetamiselt Türi kultuurimajas kaheksandal oktoobril 1967. Autasustatakse künnimehi ja alustatakse nendest, kes võistlesid rasketel masinatel roomiktraktoritel. Siin tuli juba teist aastat järjest vabariigi meister kündja Harju rajooni Kehra sohvoosi. Traktorist Leo Teppan. Võitjale Leo Teppanile kuldader ja tammepärg, külgkorviga mootorratas ja transistorraadio 18 võistleja hulgas esikoht ja koguni teist aastat järjest. Ütelge, kas te enne võistlusi närvjueerite ka? Ei minu närv selle koha pealt ei liigu palju. Teistel paljudel paistab silma siis esimene vagu juba närvid mängiva rohkem üle ja see otsustabki peaaegu künni kvaliteedi. Tere hommikust, põllumehed, saade on püüdnud igal võimalikul juhul olla ka põllumajandusteaduse tähtsündmuste juures. On need siis põhjapanevad nõupidamised, teaduspäevad dissertatsioone, kaitsmised, juubelid. Üks härrastes sündmustest, mille tunnistajateks ma nüüd teid, parun oli 1966. aasta mais. Siis kui põllumajandusdoktor Adolf Mölder seati NSV Liidu ülemnõukogu saadikukandidaadiks siis ta rääkis kohtumiskoosolekul valijatega oma peamisest eesmärgist ja soovist. Kõigepealt seda, et on vaja süvendada meie katse maandute tööd, nii et nad oleks tõesti eeskujuks meie kolhoosidele sovhoosidele. Ja seda eeskuju tuleb mõista vast niimoodi, et majandid annavad teatud maaüksuse kohta. No meie loeme tavaliselt 100 hektari põllumajandusmaa kohta, annaksid väga palju piima ja liha ja et see toodetud piim ja liha oleks väga oda. Ka järgnev arhiivilint viib karja pidamisse ja nimelt Rudolf Pälsoni nimelise sovhoosi lüpsja Õie Lainevoolukodusse. Teksti loeb liigoik intervjueerib Erni järvsoo. Perekond suurenes ühe uue liikme võrra. Kellele siis abiline sirgub? Abiline sirgub seekord isale, nii on vastet nimigi leitud, juba nimest sai Tõnu. Kuulda oli, et vahepeal teie sõbrannad vastaseid oli siin suuri edusamme teinud nimelt 30 viieliikmelistel gruppidel tun üle mindud juba viiekümneid kahelistele. Ja direktor seltsimees lehtla teab kinnitada, et meie vabariigis puhas lauda tingimustes ei olegi kusagil veel üle mindud nii suurtele gruppidele. Meie eesmärgiks ongi puhas laudo tingimustes saavutada ligikaudu niisama kõrge tööviljakus kui vaba lauda tingimustes. Et mitte esialgu hakata puhas laudas ümber ehitama vabapidamiseks, sõnniku lahutadeks, niikaua kui ei ole nendelt saavutada nii-öelda maksimaalselt. Ma tahan teie tähelepanu juhtida veel nüüd ühele asjale, huvitav, Tõnu sündis siis, aga huvitav, mida see Tõnu praegu võiks teha, kui ta üles otsida? Siit tulebki meie ajakirjanike peaks, selle üks teema lihtsalt pakub huvi, eks ole. Ja veel tahaks anda teile kuudele ühe helikillu Narva-Jõesuu kolhoosidevahelisest sanatooriumist. See on päris uue sanatooriumi üsna alguspäevadest. Kui ma ei eksi, siis vist lausa esimese vahetuse puhkajad ütlevad oma arvamuse. Nendeks on Aino helpson Hellenurme kolhoosist, Linda puht Võrtsjärve kolhoosist. Päris koomas kodus olime esialgu sellele küll leili kähe Veli, köik läksime juba sõprust leidma, täitsa tutvuslik sõidutas teine kiks räägitegi, kust teie olete, teie olete ja? Ja lõpus, nüüd oleme arstid ja kõik on siin õieti valigu, oleme kõik ühest perest ja elu on siin täiesti väga tore. Pisut ravida saab muude ravinänni pärlivann, mis seal oli ja siis elektriravi ja massaažid ja süstitas ja kõik messil tehas veel. Ja tunned, et on hästi mõjunud? Jah, mina küll mõnest kohast täiega palju. Ma tulin siia puhkama ja vaatasin, et mõtle, kuidas ikka kolhoosnikute eest hoolitsetakse, väga hästi võeti meid vastu ja teisel päeval kohe kutsuti meid arske juure ja tänaval aastal ma tunnen tõesti, et mu tervis on parem kui möödunud aastal. Ja kui ma mõtlesin, et nüüd, kui tuleval aastal veel saab, siis ma vist saan päris kerge söök korralikult haldas süüa ja sööke, nii paljut. Ta annab päris libistada, ega muidu ei ole kahenedaliga kaks kirul juure tullu juba. Nii aeg on piiratud ja jõua muidugi kõigel sellel peatuda, mis räägitud ja sellele ei oleks antud juhul mõtetki. Rõhutan vaid üht. Mida aasta edasi, seda asjalikumaks meie saated muutusid. Õppisime pühapäeva hommikust eetri tondiotstarbekamalt kasutama, tegime palad lühemaks, lööb omavaks, raadiopärasemaks. Mäletan noil aegadel nõudsid seda meie käest täie raskusega komitee esimehe asetäitja kaua ainega, kes meie saadetiseeris Aados Lutsk ja peatoimetajad Enn Alupõld, Arvi Nõlve, Lembit Siimaste, Sulev Mets. Ja ega praegu Olav Dirgegi samuti ei lase meil luuslanki lüüa, ei tee hinnaalandust. Ja ka elu ise ja töö õpetasid tegijaid nägema aktuaalseid probleeme, neid raadiopäraste vahenditega serveerima. Sest töötas juba raadio, sotsioloogide grupp ja sealt saime teada, et meid kuulavad paljud. Juba see ajas hirmu ussi ja kohusetunde naha vahele. Palju on küsitud, kust me võtame teemat ja mõtlesin selle üle palju, et mida teile ütelda praegu ja vastakski niimodi teemat pakub elu ise. See kujunes ja tuleneb praegugi kõigest kogu sellest vaimust ja probleemistikust, mis põllumehel parajasti käsil. See tuleneb partei kongresside otsustest, partei keskkomiteede leenumitest, nendes sisalduvate mõtete tutvustamisest, avamisest kuulajale kõige lihtsama vahendi sõnaga, õigemini sõna emotsionaalsusega. Väga palju aitavad meil kuulajate kirjad. Lubage lõpetuseks öelda kogu meie saakte aktiivile ta kõik teie, kes te siin saalis olete Maalt kogunenud ja need kolleegid, kes raadiotöös meie saategruppi aitavad 10. sajandi lõpu ja 11. sajandialguse puhul, suur tänu tehtud töö eest. Sest kuulajateta ilma teie abita meie saade ei sünni. Me oleme ainult teie õhutajad, oleme organiseerijad, teie küsitlejad. Ja nii see saade peabki tulema. Niiet kui olete teie olemas, oleme meie platsis ja kõige selle hea koostöö tulevikus. Suur tänu ette. Ilmselt olete jõudnud silmitseda ka meie saate vappi, lindu ja siin me vist peame põllumajandustões mõned vead parandama. Kaljo Jaagura täna hommikul rullis kunstniku poolt kavandatud vapid lahti ja selgus, et millegipärast laulab istudes ja silmad lahti. Kes asjaga rohkem kursis on, teab, et see on pisut teisiti. Aga vapp on uhke ja ma arvan, et see meie õhtu jätkamist ei tohiks segada. Põhjalikult oli juttu siin sellest milline nägi välja esimene põllumeeste saade. Ja öeldi ka, et selle saate koostas Esko tasa. Esko tasa oleks üks küsimus siin rahva ees. Palun lähemale tulla. Me teame, et Esko tasa on aidanud palju neid saateid teha, nagu põhitegijad abi vajavad siis alati. Aga kes on sulle abiks olnud, kui sa neid saateid, täied ja teemasid otsida? Anna andeks, et mu küsimusele ei vasta. Viimase nädala jooksul ma olen hakanud aru saama nendest inimestest, kes on loteriiga peavõidu võitnud Žiguli. Neil tekib selline probleem, et kui võtta rahas välja, siis tulevad sõbrad küsivad, et loeme kümnene palgapäevani, aga kui võtad auto välja siis ütlevad, et kuule, viska mind sinna ära. Nüüd selle pärast. Sellised loteriivõitjad ei taha sellest rääkida, et nad on võitnud. Mina võitsin sellel loterii ja tegin esimese saata. Aga see, millest ma rääkida tahan, on hoopis see kui head kuulajad sel saatel. On ka halbu kuulajaid olnud, aga näiteks sel kevadel Palamuse kool, muuseum. Tema direktor tuli siia ja rääkis, et meil on selline häda. Nad tahavad oma sellele vana julkiori koolimajale ehtsat laast katust peale saada. Aga praegu on teatavasti eterniidiajastu ja me teame ka seda õiget katuse eterniiti ka paraku enam ei toodeta, toodetakse ainult suuri jääd, seda katust peale, saadan vaja singli naelu. Aga neid meil ei toodeta. Ja siis direktor palused õigak põllumeeste saates maha, et et kellel leidub kusagil natuke singli naelu. Et toimetaksime kohale, jäime küll leidus. Nädal hiljem olid singli naelad kohal. Oli, toodi kohale, telefoni teel pakuti ja julkuri koolihoone sai Uuelast katusse peale. Nii et aitäh kuulajatele. Abilised on olnud kuulajad. Eks me nii kogu aeg püüa. Siin saalis on palju niisuguseid inimesi, kes oma tööga on endale oma majandile vabariigile kuulsust toonud. Nendega oleks väga tore rääkida, aga eks töö juures tulejutud sageli paremini välja ja ärge pange pahaks, kui me kõigi teie poole nüüd siin ei pöördu. Ma näen seal poole, saali peal on Suislepa kolhoosist Elle müürmeister kündja, kes ei ole armu andnud ei vabariigis ega kodumaal ega ka rahvusvahelisel pinnal. Ja tuleb meelde üks kord, kui ma tõttasin mikrofoniga talle vastu, kui ta saabus tagasi koju võiduga. Ja enne, kui ma jõudsin midagi öelda, lausus Taised Saika mikrofoniga. Ma ütlesin, et jah, tule Suislama Õppa sulle traktoristi ameti äratud kasu rohkem. Noh, aga eks igal ole oma liist ja, ja meie oleme jäänud põllumeesteks raadios ja püüame seda õigustada ka edaspidi. Aga ühe mehe ma tiriksin teie hulgast nüüd küll kindlasti välja. Kunagise Valga linnapoissi omaaegse Vellavere kolhoosi esimehe suure loodusesõbra ja ültse ühe väga toreda ja muheda mehe. Vadim selleni palun. Tuleb meelde aastat paar teist tagasi, kui me käisime raadiokuulajatega kohtumas Valgas, siis oli rahvas publik see, kes ei lasknud Vadim selline enam lavalt ära. Vaatame, kuidas siis sedakorda juhtub. Nii, no mis teie ütlete selle meie põllumeeste raadiosaate kohta? Ma tean, et teil on niisukene unimis. Lubab vara üles tulla ja lubab seda saadet kuulata ja te olete ka kuulnud, sest eks teid ei huvita see, kas teie jutt ikka pärale jõuab. Ja see on väga huvitav ja mitte ainult mulle. Aga kõikidele põllumeestele, kes on nüüd, on ka huvitav asi on see mis televiisoris, näiteks viljaveski. Aga see on nüüd uus sari. Aga tere hommikust, põllumehed, ega neid ma olen kõik, kõik need korrad kul kuulanud peale viimase päevad läksid segi. Ma mõtlesin, et on laupäeva kooliva püha. Pühade aeg oli seal, läheb segi. Aga muidu on väga tore saali. Ja ma tahan, et ta edaspidi ka. Meil on olnud teiega palju jutte jaga raadiosaadete puhul on niisugune häda, et vahel peab olema kolme minuti pikkune vahe, seitsmepikkune vahel 20 minutit ja kõik, mis saab räägitud, ei mahu pärast saatma mõttesse. Ja üks lugu, mis te mulle rääkisite, kuidas sündis Nutrijate puhul uus tant ja kuidas anti sellele uuele värvile niisugune omapärane nimi, ma arvan, et nüüd me saame selle sinika ära rääkida, sest täna meie hoiame mikrofoni ja ei lõikasid midagi välja. No ja lõigatakse on muidugi väga palju. See on arusaadav, muidu üks räägib palju, teine ei saagi midagi rääkida. Aga no Nutredel, see on niisugune lugu, et oli aeg. Kui Nutria moodi läks ja meil on ka muretsesin oma majandile, siis ma olin veel esimees. Muretsesin, et nuteleid. Nendega oli kaunis raske, sellepärast rahvas oli hirmsasti vastu. Töötasid vast kolhoosis, kui rahvas vastu läheb, ega nii ruttu neid taltsutada ei saa. Noh, ta oli, mis ta oli, tasu kauni suur. Ja oli ükskord siin Luige baasis näitus. Ja minister Männik andis käsu Nutreid sinna tuua kõik värvid, mis on sajeviitus üks värv, saini kuidagiviisi aretatud pooljuhuslik olnud. Ja kui minister tuli vaatama vaatas seda, ütles, vot see on juba värv. See mulle meeldib seda hakata aretama. Järgmisel päeval, kui suured saksad tulid, kõik Keskkomitee ja ministrid siis mina olin nagu mõni sünnipäevalaps sealjuures. Männik ütles, vaadake selle mehe pääl, ta harjutas seda kuulsasardi. Kuigi minu aretuses seal suurt tööd ei olnudki. Ja peale selle siis hakkasin sedasorti tõesti paljundama ja nüüd on, neid on väga palju. Ja tões Eestis on ka nüüd nute kasvatuse majandid on ka ligi 30 ja individuaalka kasvatab ja nende juures on ka neid ministreid ka olemas. Sellepärast see värv lihtsalt tulin, ütlesin, et ühele majandi mehele, kes tuli ostma, et vot see on minister. Ja ta ütles, no paneme, ütleme nii, minister olgu, teised on hõbeno, ütleme, kuul. Nutransulf. Olgu minister nutele, need männikvast ei pahanda selle peale, arusaaja, mees, niiviisi juhtus. Täna saime teada, kes tulid Rapla poolt ja, ja Paide poolt, et lumi on maha tulnud ja teie oma ilmaennustuses nendeks päevadeks ka seda lubasite. Aga kui nüüd küsida, mis edasi saab? Ja noh, ega ma ei tea, kui tark ei ole. Ainult millegipärast nad nimetavad mind ilmatargaks. Targaks saada tuleb veel palju-palju veel õppida. Ja ma õpin ka looduses nüüd ja põllumajanduska õpetab. Ja niiviisi lumi tuli kuskilt siin Tallinna ja Tartu vahel Tartusse on väga vähe, peaaegu ei ole Tallinnas ka. Aga see ju sõnumile pära Ta võib-olla tuleb juure. Aga nii nagu minu tähelepanekud näitavad, et see on ajutine asi ja mõni päiv kõige rohkem nädal, siis on jälle soojemaks. Nii võib-olla on saalis olijatel mõni küsimus kaua pakitsenud, sest ega iga inimese tee Vellagre mägede vahel ei vii. Ma oleks vahendaja, küsiks edasi, saaksime kohe vastuse kätte, ainult peaks siis kohapealt kõva häälega kohe ütlema, et meie kuuleks. Sest mees on haruldane. Kõik, kes on käinud, Vadim selline juures, ütlevad pärast magnetofoni kettad on otsa saanud, lindistan puudu tulnud, et jutt on niisugune. Lihtsalt kirjuta, kirjuta hiljem, kasutaja pärast saame meie teie arvel tänada, et küll oli hea saate teinud tänu teile. Nii hea küll, kui praegu küsimust ei ole, me oleme täna veel kaua koos, nii et me saame seda ka puhtisiklikult. Üks moment ära ei lase. Ära ei lase. Meil on nüüd plaanis lasta tõeliselt au paista nendele, kes täna on juubilari või moodustavad selle kollektiivse juubilari. Ja meie arvates on õige õige palju neid inimesi, kelleta me ei saa hakkama, kelle juurde me siis läheme, kui meil tõesti on vaja nõu küsida mõnele keerulisele asjale vastust saada. Ja üks nende hulgast, keda meie nimetame aktivistiks number üks on Vadim, sellin, meie peatoimetaja Olav, kerge annab teile üle päikesesuveniir klaasi, aga veel tähtsam asja juubelimedali. Palun. Suur aitäh, seda ma ei lootnudki. Kutse tuli, ma mõtlesin, et no ma ikka käin ära. Vanad sõbrad, siin on ka mul. Aga eteni mul mind premeerida niisugustiiluse asjadega. Ja nüüd siis lubage anda sõna, et meie autasustamine jätkuks tele-raadiokomitee esimehele ja Eesti NSV Ajakirjanike Liidu juhatuse esimehe asetäitjale Allan kullastele. Lugupeetavad saatesari tere hommikust, põllumehed. Töötajad. Lugupeetud propagandasaadete peatoimetuse töötajad. Austatud meie tänased külalised on kuidagi väga hea meel. Ja niisugune soe tunne, et täna meie raadiovalgesse saali on kogunenud nii palju meie häid sõpru, kellega meie raadio on kaua aega koos töötanud tehes põllumajandussaateid, et siia saali on kogunenud nii palju nimekaid põllumehi, kelle töö tunnustatakse üle meie suure kodumaa. Kalju Jaagura nimetused, sotsioloogid on kindlaks teinud, et saade on kuulatav ja seetõttu nad püüavad hästi teha ja kohe algusest saadik on püüdnud seda saadet hästi teha. Tõepoolest. Tere hommikust, põllumehed on Eesti Raadio üks kõige kuulandavamaid saateid. Meie sotsioloogid on kindlaks teinud, et tema auditoorium on 50 protsenti üldse meie potentsiaalsetest kuulajatest kes moodustavad kusagil 600000 inimest vabariigis vanusega 10 kuni 70 eluaastat. See tähendab, et põllumajandussaadet keskeltläbi kuuleb seda. Tere hommikust, põllumehed kuulab iga saadet kusagil 300000 inimest. See on eriti minu arvates meeldiv, sellepärast et et nähtavasti ka paljud linnainimesed kuulavad seda saadet ja ma arvan, et paljud küsimused nii šeflusabi korraldamisel kui ka üldse linnainimese suhtumises maatöösse. Et need suhted oleksid head, et sellel on väga palju kaasa aidanud meie saatesari. Tere hommikust, põllumehed. On ju teada, et põllumajandus on ala, kus, mis nõuab väga rasket tööd. Ma arvan, et ka põllumajandussaadete tegijate töö ei ole mitte kergete killast. Ja seetõttu ma tahaks täna meie komitee kolleegiumi nimel kogu südamest öelda suur suur aitäh kõikidele neile, kellel kelle tööosake on selles saadest. Selles saatesarjas. Tahaks öelda ka seda, et nähtavasti suur auditoorium selle saate. Saade on tõepoolest sellepärast, et et saate tegijad on suutnud kogu aeg olla. Koos põllumehega koos tema muredega ja koos tema rõõmudega ja minu arvates see väikeettekanne väga piltlikult, mis täna meil siin Jaagura korraldas, väga piltlikult ka tõestas seda. Niisugused tähelepanuväärsed sündmused meie põllumehe elus on jäädvustatud, nad on jäädvustatud meil linti, nad on jäänud arhiivi ja ma arvan, et nendest on palju õppida nii tänastel põllumeestel ja ajakirjanikel kui ka Nendel, kes tulevikus nii põllumajandustööd kui ka põllumajandussaateid teevad. Kui aga lõpetada, siis meie elu juba on niisugune, et lisaks tänusõnadele tahaks öelda veel ühe soovituse. Et nii hoida ja teha veel natukene paremini. Ja lubage mul meie komitee kolleegiumi nimel üle anda komitee komitee kõige kõrgemad autasud saanud televisiooni raadiokomitee. Aukirjad kõigepealt Eesti raadio propagandasaadete peatoimetajale Olav kergele. Autasustatakse Urve markat. Eesti NSV Ajakirjanike Liidu juhatus autasustab Kalju Jaagurat aukirjaga. Ja ajakirjanike liidu juhatus autasustab Esko tasand aukirjaga. Eesti NSV riikliku televisiooni ja raadio komitee käskkiri number 63 11 november. Seoses Eesti raadio ühe populaarsema raadioajakirja, tere hommikust, põllumehed 1000. numbri eetris kõlamisega anda saadete koostamisel eduka ja kauaaegse kaasaaitamise eest Eesti Raadio tänukiri Vadim seeninile, August kavaldile, Juhan Lumile, Aino Laurile ja Heli Raudmäele. Tänan saadete, tere hommikust, põllumehed kõiki koostajaid, esinejad ning soovin jätkuvaid kordaminekuid edasiseks. Tänukirjad andis kätte televisiooni raadiokomitee esimehe asetäitja Uno tuli. Ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et kõik saalis olijad ootavad meie põllumeeste juhtimiskantsi. Agrotööstuskoondise esimehe Heino Veldi sõnu. Lugupeetud Eesti raadiotöötajad. Tere hommikust, põllumehed, saate toimetajad, külalised? 20 aastat muidugi ei ole teab kui pikk aeg kuid meie vabariigi põllumajanduselus on ta küllaltki pikk aeg. Seda selle tõttu, et nendesse aastatesse mahub väga palju sündmusi. Ja mul on hea meel täna öelda just väga suuri sündmusi meie vabariigi põllumajanduse arengus. Nelja viisaastaku jooksul. Nagu ma enne siin seltsimees Jaagura ettekandest kuulsime ühe rajooni kohta kus piima toota mine, suurenes ligi kolm korda. Sama, me võime öelda ka lihatootmise kohta meie energeetiliste võimsuste kasvukohta. Ja üldse maaelu ja maaküla pildi muutumise kohta. Eesti raadiosaadete sarjas on tere hommikust, põllumehed üks vanimaid. Ja ta on sellisena jäänud püsima nagu me võime kõik tõdeda. Juba üle 20 aasta. Ei saa vist ühtegi saadet teha, nii et see oleks peale siin pealesunnitud rahvale kuulamiseks. Selle saate tegijad on osanud saadet nii teha, et selle saate kuulajate arv aasta-aastalt on kasvanud. Ja minu arvates see saade ei ole mitte ainult põllumeeste saade, kuigi ta nimetus on mõeldud põllumeestele. See saade on vabariigi elanikkonnale kõigile neile, kes tunnevad huvi põllumajanduse käekäigu vastu ja selle saate kaudu saavad põllumajanduse alaseid uudiseid, muresid ja jagada põllumajandustöötajatega rõõmu. Vabariigi agrotööstuskoondis on sügavalt tänulik Eesti raadio propagandasaadete toimetusele, eriti aga Meie põllumeeste saate tegijatele selle töö eest, mida nad on teinud vabariigi põllumajanduse elu ja maaelu valgustamiseks. Suur aitäh teile, kallid seltsimehed. Ühtlasi maa tahaks Öelda edaspidiseks seda, et meie vabariigi põllumajandus areneb edasi pikkade sammudega ja soovida teile, et teil jätkuks seda elu, pulsitunnetust, nende probleemide tunnetust, mis meie maarahval igapäevases töös on, et oskaksite välja tuua selle kõige olulisema. Aga sellega te olete senini hästi hakkama saanud ja selles suhtes võite olla uhked, et see saade on nii kaua püsinud eetris. Ja niisugune kõrge hinnang selle saadete tegijatele kõigis saadetes osalejatele on Wabariigi elanikkonna poolt antud. Vabariigi agrotööstuskoondise juhtkond volitas mind täna andma üle Eesti NSV agrotööstuskoondise aukirja ja medali. Kalevipoeg kündmas kõige teenekamatele põllumajandussaadete toimetajatele ja nendeks on Erni järvsoo Kalju Jaagura. Suur tänu teile veel kord, kallid seltsimehed ja soovin teile jõudu ja jaksu edaspidiseks. Ühtlasi agrotööstuskoondise presiidium. Arvestades meie saatesarja tere hommikust, põllumehed. Nii suurt populaarsust ja seda tänuväärset tööd põllumajandussaavutuste propageerimisel kõigi uue maarahvale kättetoimetamisel eetri kaudu. Ja kõigi nende probleemide lahkamisel tehtud töö eest. Me tahame autasustada selle kuldse viljapeaga saatesarja tere hommikust, põllumehed siin. Muidugi. Ma tean, et, Täna nende saatesarja toimetajateks on põhiliselt kaks meest. Meil on autasu üks ja ma tahaks, et see autasu. Ma annaksin üle kahele mehele korraga ja selles ruumis, kus te istuksite, et see kuldne viljapea meenutaks alati teile seda, mille nimel me maarahvas tööd teeb. Ja et selle kuldse viljapea saamiseks põllult on vaja teha palju ja palju ja teie olete nendeks meesteks, kes neid saavutusi saavad anda edasi. Meie poolt kavandatud päevakorrapunktid on paberil otsa saanud kuid on näha, et inimesed, kes on tulnud, ilmselt saavad, tahavad ja on midagi öelda, kuid ma usun, et ei pahanda, kui me teeme ühe väikese erakorralise paranduse tänases kavas. Sest kontserdi poole pealt ühed esinejad peavad olema tunni aja pärast teatrimajas. Ja kahju oleks, kui nende etteaste ära jääks. Nii et kuidas nüüd öelda jätkuks või vahepalaks kontserdist number neli. Nii nagu me koos teiega selle kava pisut ümber tegime, siis läheme edasi selle ümber tehtud koha pealt ja nagu näha, paista, tunda ja kuulda. On mitmetel tulijatel ka tervitussõnad, head soovid ja ilmselt ka ettepanekud meie jaoks tulevikutööks olemas. Nii et palun järjekorda paberi peal ei ole. Kes tunneb, krapsuv, alustab. Palume. On tervituste minutit aeg. Lugupeetud raadio, põllumehed, lubage teid tervitada Viru kolhoosi töötajate poolt tänada tehtud töö eest. Kogu meie majandi pere on teie tööle väga tänulik. Teile on täna juba väga palju häid sõnu öeldud. Ja lubage teile soovida edaspidiseks kõigepealt tugevat tervist. Julget pealehakkamist. Et tooksite ikka ja jälle meie mured ja rõõmud kogu vabariigi, põllumeeste ja kõigi teie saate kuulajate ette ja tahaks soovida, et teil jätkuks autodele bensiini ja kummikumme, et saaksite igale poole sõita kõike, kõike head teile järgnevateks aastateks järgnevateks Yougretaks. Teil on peale suure kena lillekorvi kaasas veel ka üks meie endine mees. Jah, väga-väga meeldiv. Mees on meie majandis väga tõhusat tööd teinud ja aidanud kontakte luua teiega ja ma arvan, et see on ka kasuks olnud neile, kes on tänasel pidupäeval meile rohkem andunud andnud teie köögipoolt ka noh, teame nagu rohkem tega kõige poole pealt tutvustas majaga ja üldse rääkisite elust meie endine peatoimetas esimese Nõlve. Nii, mina olen jah täna teie külaline ja kui nüüd öelda tere hommikust põllumehele sõnu, siis eks kaks ja pool aastat sai tõesti seda saadet viseeritud. Ja kõige nii meeldejäävam selle juures on see, et sellel ajal hakkas Kärna Ärni nagu jalgu alla saama. Ja mind ehmatas ära, kui noort peatoimetajat toimus Wabariigis pressikonverents ühe nimega ka vabariigi põllumajandusjuhiga ja tema väga kritiseeris Kärna Ärnit. Ei see ikka ei lähe, et kas meil tõesti veel on selliseid turiste maal, kes niisuguseid lõkke teevad. Et vist oleks vaja saada ära jätta. Siis Jaaguraga arutasime, mõtlesime seda asja, aga õnneks Jaagura all oli julgust rohkem ja tema oli ka teatud määral selle kärna ärni saate initsiaator ja jäi kärna ärni püsima ja nüüd on ta saanud vägagi populaarseks. Väike-plaadikane ka meie majandi poolt mälestuseks spetsiaalse tekstiga, mis tänaseks päevaks väga sobib. Tere hommikust 1000 Viru. Näete, juba rahvas annab üle. Palume järgmisi. Teeme kenasti jooksval lindil koduselt. Palun. Siin näib, et need ei ole meie lillekorvid, mis siia on pandud. Läheb raskeks neid ära seletada, võib-olla siis toojad ikkagi ütlevad sõna manu. EKE Projekti kollektiiv sobi soovib kogu põllu põllumajandusse saadete tegijatele, palju õnne, palju edu, palju edaspidiseid, kohtumisi meiega ja siis on meil veel üks niisugune salajane soov, et kui parajasti lehmakett katki läheb või automaat diootja ei tööta, et siis need reporterid need kohad välja tõmbaks. Jai pistaks projekteerijaid kiruma, et need ei oska projekteerida. Niimoodi meie ligi 1000 pealine pealine kollektiiv veel kord õnnitleb ja veel soovib edu edaspidiseks. Niikaua kui järgmised lähemale tulevad, lubage arvukatest kirjadest ja telegrammidest mõned lühendatud kujul ette lugeda. Tugev käepigistus, jõudu ja tervist, palju tarkust teile kõigile kõigile soovib üks tuhandetest maatööd tajatest. Lugupeetud Erni järvsoo. Õnn on tubli tervise hea tuju. Seda soovin järgnevaks 1000-ks iga eestlase südantsoojendava saate tegijatele teie truu kuulaja, Leida Sibul. Siis on Kalju Jaagurale Päriveres voosi rahva poolt üheksanda mai kolhoosi poolt on pikemaid kirju mitmesuguseid, küll isiklikke, küll kogu kollektiivile. Nii vahelduseks, kes ütleb. Tundub, et siin vajab mõni korv seletamist. Lugupeetavad raadiopõllul põllumehed ja tõesti peab ütlema, tõesti, te olete põllumehed, kui kui inimene on maal vastu pidanud 20 aastat, siis on ainult kaks võimalust. Kas ta jääbki sinna või lüüakse ta minema. Aga ma ütlen kindlasti põllumeeste saade, tere hommikust, põllumehed on ja jääbki kindlasti lubagi saba sovhoosi rahva poolt soovida teile tõesti väga head, saate tegemist samuti nad ootavad teid veelgi enda poole külla. Samuti tahavad näha reportereid seal laudas põllul ja ma usun, et muidugi ka ülemad tahavadki mõndagi probleemi lahendada, nii et aitäh teile tehtud tööst. Nii on veel, on. Kallis, 20 aastane, tere hommikust, põllumehed, pere. Mul on meeldiv ülesanne üle anda meie 20 aastase riikliku projekteerimise instituudi Eesti maaehitusprojekti parimad tervitused teile samaealistele. Loodame, et järgmised 20 aastat läheb sama edukalt kui metanisena läinud ikka alati värskelt ikka alati puudutada ka ehituslikku probleeme ja ma usun, need probleemid on meil olnud kahesugused, kas on tõrvatud või on siis kiidetud. Aga me oleme mõlema eest aitäh. Igatahes meie projekteerijad on pidevalt pühapäeva hommikul kuuldel ja ma loodan, et see jääb ka edaspidi nii. Nüüd, et anda teile värsket materjali, siis ma võtsin siis kaasa äsja trükimusta saanud individuaalelamut 1983 kataloogi. Ma usun, seda saab vist toimetajatöös väga hästi kasutada. Valime siit parimad majad välja ja loodame, et need kiiresti lähevad ka meil ehitamisele ja muidugi nagu tavalises on saanud ju geel kuivab ju ikka, kui teha üks korralik reportaaž, siin on siis meie kahekümneaastase Eesti maaehitusprojekti kolm klaasi ühele teisele ja kolmandale. Kuusalu esimees Arnold Vunk Lugupeetud juubilar lubage teid tänada sellel tähtsal päeval Kuusalu kolhoosipere nimel. Ja soovida, et teil jätkuks seda nooruslikku reipust, huumorimeelt otsivat vaimu ja kõike seda, mida läheb meil vaja põllumajanduse ees seisvate ülesannete lahendamiseks ette seda abi meil ikka igal pühapäeva hommikul suudaksite anda ja meie pühapäeva hommikud sisud sisustada kõike head teile. Siin. Tahaks anda üle selle väikese korvi sellele mehele, kes võttis 31 aastat tagasi esimese põllumajanduse Nii on veel tervitust, ütlejaid kõva häälega. Võib-olla kõiki soovige kõva häälega soovivad küll. Sõbrad, kolleegid, viljaveskist. Lugupeetud Erni järvsoo, lugupeetud Kaljo Jaagura, lugupeetud Esko tasa, kes ennast küll praegu nimetada asenduslüpseks saadete tegemisel, lugupeetud kolleegid, raadiost, kes te seda saadet teete? Kui ühel pühapäeva hommikul jääks ära saade, tere hommikust, põllumehed. Ma oletan, et Eestimaal tõuseks umbes samasugune torm, nagu ta täna siin üle katuse käib. Ja kõik imestasid, mis nüüd lahti on ja tuleksid vist küll isegi võitlusega taga otsima seda ilusat. Teenitult ennast rahvapealseks teinud saadet. Ma ütlen niipalju viljaveski nimel, et kui ei oleks olnud nii pikka ja sissesöödetud kollektiivsarja raadius siis vaevalt, et selline sari oleks sündinud ka eesti televisioonis. Vaid tänu staažikamate kolleegide eeskujule on see nii olnud. Teie Kukkol kirenud ainuüksi Kukkol kirenud terve tööpäeva ehk kaheksa tundi. Viljaveski neli saatejuhti on kirenud kõigest 44 tundi. Kuid mul on alati hea meel, et me mööda ei kõnni mööda teineteisest, kui me kohtume tänaval siinsamas, raadiomajas või telemajas. Et me oleme ulatanud. Ma loodan, et vastastikku toreda teiega. Ajakirjaniku töö ja eriti selline, mis käib läbi läbi aastakümnete, on ikka üks peenikene ja kummaline asi küll. Sest kuigi rahvas arvab ja teab, et seda tehakse tehnika abil, see tähendab televisiooni või raadio vahendusel või vahenditega, siis tegijad tihtipeale ütlevad, et seda ei tehta mitte tehnikaga, vaid seda tehakse närvidega. Teie närvid on vastu pidanud hästi vastu pidanud. Au ja kiitus selle eest. Eriti naljatab. Ja veel meenub ühe sportlase käest projekti maailmarekordi püstitanud 400 meetri jooksja treeneri käest võetud intervjuu, et kuidas, kuidas on võimalik nii kiiresti joosta, kuidas on võimalik vot sellist taset saavutada ja säilitada. Ta ütles, et see on väga lihtne. Et esimene, 100 tuleb joosta nii, kuis jõuad, taktika on selline. Järgmisel 100-l tuleb lisada tempot, kolmandal 100-l see tempo säilitada ja neljandal sooritada lõpuspurt. Täna ütles komitee esimees Allan, kullast on niimoodi, et pidage vastu ja veel natuke juurde. Võib-olla on seda palju nõuda meestelt, kes on nii palju teinud, kuid me usume südamest, et see sari jääb alati toruslikuks vaatamata sellele, et kui isegi tõesti tegijate hulk seal suureneks, vahetuks et ta jääb alati meile kõigile omaseks saateks enne kui ma annan kolleeg Rein Hansonil veel sõna, ma näitan seda ja et selle nimel olgu teil alati selline lilleline tuju ja õitsev õitsev meeleolu, et see sari püsiks ja oleks kaua ja kaua populaarne. Ja kuidas saab meie ametis lilleline meeleolu ja õitsev tuju püsida 20 aastat. Selle kohta on palju seletusi. Kõige lihtsam kõlab niiviisi, hea saate tegijatel ei ole mingit muret. Vaadake seda saadet kuulatakse niikuinii ja mis peaasi, tal on ju väga hea aeg. Ja siis mõeldakse geid niiviisi, et see peabki nii olema. Tegelikult ei ole miski traagilisem ära kukkuma, kui, kui kord hea mainega saade. Ja miski ei ole. Vaat kadedus on õige sõna siinsest kadestatakse ainult häid asju, kadedam, kui, kui väita, et et see kõik tuleb ajast. Täna öeldud Statistiline väljendit pool potentsiaalsest eestikeelsest vaatajaskonnast kuulab tere hommikust. Tähendab, me ilmselt ei oska endale reaalselt aru anda, kui suur näitajas on sel lihtsal põhjusel, et nii palju, kui minul on õnnestunud lugeda siis maailma majandust ajakirjanduspraktika peab väga heaks saateks, juhul kui tegemist on majandussaatega. Saadet, mille vaadatavus on üle 10 protsendi. No ma ei, ma ei tea, mis termin siin peaks olema küllaga vähemalt neli-viis-kuus, inimest siin saalis teavad, et iga tere hommikust, põllumehed, ma võin nüüd natuke olla unustanud nende nende mõne aastaga tähendab endast ligemale kaks kilomeetrit linti. Kui võtta sealt must lint siis olenevalt sellest, millises vormis on oldud, missugune teema on kuidas on lihtsalt ajakirjanikul õnne, sest ajakirjanikul peab olema õnne täpselt samamoodi nagu põllumehelgi. Kui iga mitme meetri järel sellest igakordsest üks ja kolmveerand kilomeetrist on tulnud kääridega lõike teha. Kui palju tunde on selleks Maggie äärasse, istud kui palju morni, kõige mustemad tööd, mida vaataja iial vaataja kuulaja iial teada ei saa, võib-olla väga tähelepanelik kuulaja märkab, et mõni lause lõpeb kuule järsku ära. José, siis on paratamatult nii olnud. Seda kõike on õudsalt raske teha 10 korda. Seda on veel raskem teha järjest 100 korda. Ja on imetlusväärne, kui seda suudetakse nii väikese meeskonnaga järjest 1000 korda sest enamasti 75 protsenti nendest, kes ütlevad, et ah, seda vaadatakse niikuinii ja see aeg on väga hea. Enamasti neil ei ole ette näidata ka mitte viit korda niisugust tööd. Ja kui seda nii ränka musta tööd kroonib niisugune resultaat, nii rahva hulgas lugupeetud, nii pika aja vältel siis ei jää midagi muud soovida, kui et tere hommikust. Ei kujutaks endast ka edaspidi mitte lihtsalt ühte teatud saadet vaid kujutaks seda fenomeni, seda vaimset fenomeni, mis eesti rahva hulgas praegu on tuntud terminal, tere hommikust põllumehed või ka Kuke Leegu. Et ta ei oleks ka edaspidi lihtsalt üks saade saadet reas vaid oleks üks terviklik arusaamisele ja põllumehe raskele tööle kaasaaitamisele pürgiv missioon mis sisaldab endas kõik selle, mis maaelugi sisaldab sisaldab tõsised avameelsed ja karmid jutud sellest mis võib-olla oleks tarvis teistmoodi teha. Sisaldab informatsiooni sellest, mida kusagil on osatud hästi teha. Ja mida oleks vaja laiemalt teada. Sisaldab pisikesed hingetõmbe ja lõõgastushetked ja lõpuks sisaldab ühe ausa külamehe ühe Ärnigi, kes ikka ja alati tuleb, ütleb seda välja, mida võib-olla teises keeles ei saa öelda. Minu arvates seda terviklikku pilti me teile edaspidiseks soovimegi. Head sõnad väsitasid kohe käe ära. Kuidas son tervitustega? Paistab, et justkui on lõppenud, lubage siis õige lühidalt ära seletada ka, mis siin vasakul tiival on välja pandud. See uhke keskne punane lillekorv on isiklikult kalju Jaagurale. Aga kaunite nimedega daamid on kaardikesele peale kirjutanud, ilmselt ei oleks tohtinud lahti võtta, aga saatejuhi õigusega ma tahtsin teada, et kelle oma, see on? See suur suur tort on meie naaberpeatoimetuse, kirjanduse ja kunstisaadete peatoimetuse poolt selleks et ega meil alati ei ole nii magus elu, nagu täna siin välja öeldakse, on ka teisipäevi ja tõsisemat, et siis siit magusad ammutada järgmiseks 1000-ks. Ja see väike rebasepoiss on valmistatud Võru rajoonis. Osula kaheksa klassilise koolilaste poolt ja edasi antud selleks et kukk oleks alati erk, alati näeks enda ümber ja tukkuma ei jääks.