Tere taas suvisel laupäeva hommikul kuulama meie rahvateenrite saadet ja täna võiks vist küll öelda, et suve selgroog on murdunud, kui kasutada seda võrdlust, mida tavaliselt talvel kasutatakse, sellepärast et ilm on läinud veidi pilve ja vahepealne kuumus on vähenenud, samal ajal kui kogu muu Euroopa alles hirmsam palavuse käes vaevleb. Mina tahaksin öelda, et Eesti suvi on see, mis on niisugune klassikaline Eestis jah, ei seda kindlasti noh muidugi inimesed, kes alles minemas puhkusele ja minemast suvekodudesse või maale või kuurorti nende jaoks leeme veidi, aga teisest küljest, eks ta ole ju nii, et kogu Euroopa puhkab ikkagi põhiliselt augustis. Nii et võib-olla peaks meiegi hakkama harjuma sellega, et ka meie peaksime augustis puhkama. Meil augustis tihtipeale on juba üsna jahe ja sajab. Nojah, aga vot siis tekibki selline huvitav nihe, et meie siin tahame juunis puhata ja muu Euroopa augustis ja siis siis ongi terve suvi noh, mõnevõrra välja lülitatud, aga peab ütlema, et Eestis küll vist see nädal ei olnud sugugi mitte välja lülitatud ja hapukurgihooajast ei saa rääkida, sest oli ju väga palju ja väga olulisi asju oli neid, mis iga inimest puudutava tooliga riiklikul tasemel nagu eelreklaamis sai öeldud, inimesed surevad liikluses ja põlevad ja bensiini hind tõuseb, aga samal ajal nagu Eestil läheb paremini kui kunagi varem. Kui vaadata majandusnäitajaid Surm on loomulik, eestlased hukkuvad liikluses see, et ükskord me kõik sureme, selles ei ole mingit kahtlust, aga kui see sellisel viisil tuleb, siis ta muidugi ongi selge näide sellest, kuidas meie eluiga pidevalt väheneb. Et ka viimaste hukkunute hulgas on ikka noored inimesed ja need lähevad selle keskmise eluea pikkuse allapoole. Ja senatis Rain Veideman. Mart Linnart täidaks, täiendaksin Reinu nii palju, et kui hiljuti oli seal mingi uuring, mille kohaselt pensioni eani õnnestub elada 58-l protsendil Eesti meestest siis nendele, kes on elanud 50. eluaastani, on see tõenäosus palju suurem. Ja see on just see keskmine statistika, mille, mille kisu valla need noorelt hukkunud. Et võib-olla võib-olla muidu see see loomulik suremus nii kõrgeid olekski. Nojah, kui eelmisel nädalal kaks õige noort poissi 12 ja 15 aastane hukkusid, siis loomulikult see kisub selle meeste keskmise ja tõesti väga madalale. Aga miks ma sellest liiklusest üldse siin tahtsin rääkida, et siin on väga omapärane huvitav seos suure maailmapoliitikaga meil ju samal ajal ka bensiini hind taas tõusis märgatavalt ja eelmisel nädalal tõusis bensiini hind juba on nii mõnegi inimese jaoks kosmilistesse kõrgustesse jõudnud. Et teisest küljest võiks nagu arvata, et kui bensiini hind pidevalt tõuseb, siis selle positiivseks tagajärjeks võiks olla näiteks see, et inimesed vähem sõidavad autodega ja see vähendab ka õnnetuste hulka. No ma ei tea, kui millise, millise taseme juures hakkavad inimesed vähem sõitma autodega, ainult et teine asi on see, et ega see bensiini hind ju ei mõjuta ainult eraautojuhtide sõidutihedust ja tarbimissee hakkab varsti kajastuma kõigi kaupade hinnas alates seal leiva Pätsist kuni kuni lõpetades toasooja ja millega iganes ja, ja see on jälle asi, mis, mis taas viib selle Eesti inflatsiooni kõrgemale, mis mis on niigi natukene liiga kõrged ja takistama eurole üleminekut. Ja, ja läbi selle, ta takistab ta meie majanduse noh, ütleme siukest, sisulist struktuurset arengut, sest me teame, nagu need viimased rahvusvaheliste reitinguagentuuride hinnangud on olnud, eks ju, see Eesti krediidivõime selle tõttu ka hakkab kunagi langema, kui me ei lähe üle eurolik aastate jooksul. See oli, see oli reitingu väljavaade, mis oli nagu niimoodi tulevikku suunatud hinnang, et vot võib-olla tulevikus, kui asi niimoodi jätkub, siis, siis võib alaneda tähendab reitingu reitinguhinne. Aga noh, samas nagu praeguse kohta see veel ei ütle, et praegu mingi mingisugune reitingu tagasitõmbamine või, või juht oleks, aga, aga loomulikult see on mingi väike, niisugune hoiatus, näpuviibutus, nii et eks ta, sellega tuleb arvestada. Kindlasti. Tegemist on ju selle energiaga, mille hulga Me peame rakendama ehk siis sisendiga selleks, et et oma eluga toime tulla, üldse elada. Esialgu on see niimoodi, et me oleme tõepoolest väga palju sõltuvad sellest, kas või sellest samast bensiinist. Eestlased on olnud kogu aeg väga liikuv rahvas ja väga autostunud rahvas ka juba sel ajal, kui kui ta nõukogude ajal, siis aga minagi tuline täna ju maalt rahvast teenima. Ütleme siis eneseirooniliselt ja mõtlesin ka selle peale, et see maalt 140 kilomeetrit edasi-tagasi 200 300 kilomeetrit kokku. Ehk peaks hakkama Eesti raadio rääkima, et selleks, et rahvas teeninud Honor nagu tõusma, vot nii see surve ju tegelikult tuleb, ei tule kompensatsiooni kompensatsiooni, mida muide. Meil on tegemist tõepoolest, see on nüüd küll irooge irooniaga öeldud, loomulikult poolnaljaga, aga firmades, ettevõtetes, ka riigiasutustes, nii või teisiti hakkab see mehhanism toimima, mis jälle kasvatab seda inflatsiooni ja, ja tõepoolest suurendab küsimust, kas me mahume nende siis selle lati alla, mis annaks meile võimaluse üle minna eurole, kuigi mina igapäeva olen viimastel aegadel kogu aeg mõtlen, et mis me siin väga trügime, kui, kui Rootsi saab hakkama oma krooniga ja, ja Taani Suurbritanniast rääkimata, siis siis ma arvan, et peaksime natukene ka krambi vabamalt seda võtta, sest et ühelt poolt ju nagu surutakse meile peale, et meie majanduskasv ei tohiks olla kiire, aga teiselt poolt meie nii-öelda ideoloogia riigi ideoloogia pidevalt rõhub, sellepärast majanduskasv peab olema väga kiire selleks, et püsida üldiselt vähemalt mingi minimaalses tempos. Euroopa nii-öelda keskme keskriikidel Euroopa keskmisele järele jõudmiseks. Jah, meie valitsus rõhub jah, selle peale eeskätt peaminister Ansipi näol, et oluline on majanduskasvukiirus ja selle inflatsiooni kahandamise nimel me majanduskasvukiirust ei tohi kärpida, samas ega niisugune väga kiire majanduskasv sisaldab ka teatud ohte, andased ütleme, hea on ikkagi niisugune, võib-olla natuke väiksem, aga stabiilne majanduskasv, mitte mitte niisugune tohutu kiirusega tormamine, mis, mis muide ka liikluses. Väga hea, eks ole, no liiklust just tänagi tulin ja raadiost kuulsin ka taas. Siis kurbi teateid selle kohta, et jälle hukkunud on ka täna öösel vist kaks inimest on elu jätnud. Aga sellest samast liiklusest Teed peegeldub meie tähendab juba ikkagi üsna pikka aega lausa ajupesu na sisendatud eduühiskonnamudel ehk siis maanteel täpselt samuti, sul peab olema edumaa ees, sõit sai toi seal rivis mitte oma 100 kilomeetri makse pluss-miinus 10 kilomeetrite lai, vaid ikkagi räägime ka 130-ga mööda minema ja siis 115 120 hoidma, tähendab nii, et ma olen väga palju Eesti maanteedel oma elust veetnud või õigupoolest sõitnud siis seda, seda ma kogu aeg ju näen seal. Ja, ja, ja eks see on see, mida ju majandusteadlased ütlevad majanduse ülekuumenemine, mis minus tekitab hoopis mõte, et kas nüüd ei ole viimane aeg, kuna kogu aeg niivõrd paisuma ja paisuma, et võib-olla peaks tõepoolest rohkem siis ühiskonnale mõtlema või avalikule sektorile, kui nii võib öelda. Et kui ma jah selle liikluse ja majandusarengu paralleeli juba tõime, siis tõepoolest, kui seal 140-ga kihutada, siis on hea väljavaade väga kiiresti kohale jõuda. On väga palju. Ja. Mingil määral võib-olla võib ka selle majandussele tuua, sest tõepoolest ka need, need, millest me rääkisime enne rahvusvaheliste reitingufirmade prognoosi. Hoiatused need viitavad just sellele, et inflatsioon on liiga kiire, et. Jooksevkonto defitsiit on jätkuvalt liiga kõrge ja nagu need on asjad, mis on majanduskasv kiire, majanduskasvuga seotud ja, ja see ülekuumenemise oht ka seda muudis mainis vist oma selles ülevaates, nii et see oht on olemas ja eks me täna sellega väikest viisi arvestama, et võib olla. Võib-olla oleks mõtet siiski natukene seda majanduskasvu. Ainult samal ajal meie majandussüsteem järelikult eelkõige rahandussüsteemi ei võimalda eriti seda jahutada ja, ja nii nagu sa ütlesid, üle kujunemine tingitud suurel määral ikkagi laenurahast ehk ega, ega meie oma majanduse efektiivsus, nagu me teame, tööviljakus ei ole ju samavõrd kasvanud, meil on palgad küll kasvanud kiiremini kui tööviljakus, aga seal on suuresti just tingitud ikkagi sellest suhtest sealt kättesaadavast laenurahast ja kinnisvarabuumist, mis, mis on selle tegelikult kaasa toonud. Ega, ega me ei saa öelda, et meie tööstuslik tootmine või nii-öelda lisaväärtuse tootmine tuleks märgatavalt kasvanud, see on ikkagi tänu meile siia voolava odava raha. Tagajärg nojah, eks ole see raha nagu omavahel seotud, sest see raha investeeritakse kuhugi ja see annab siis ka ööd. Me räägime kinnisvarabuumis siis, see tähendab ka see, et, et see annab inimestele tööd ja ja need on väga tasuvad töödeks, jah, annavad toodangut, nii et see viib selle majandusmajanduse üles. Ja noh, kas need välisinvesteeringud? Ühest küljest on see ju väga hea, et, et neid, mida rohkem neid tuleb teisest küljest just suured väga rohkelt välisinvesteeringud, on see, mis, mis meil selle jooksevkonto pidevalt defitsiidis hoiab ja mille pärast meile jälle näppu viibutada. Viimane sõnum on ju see, et aastal 2012, mis on ju õige pea siin lähedal, on ikkagi. Eesti majanduses algab ikka väga tõsine tööjõu defitsiit ja see surub meile peale ikkagi ka vajaduse nõude sisse tuua või lasta õigupoolest nii, et et see ilmselt puudutab ka kogu Eesti ühiskonda jälle, teiselt poolt aga üks teine illusioon, mis selle majanduse kasvuga kaasneb. Yksteni illusioon puudutab meid kõiki. Tulles tagasi selle bensiinihinna juurde, minu meelest just nimelt bensiini hinna nisugune ühtlane tõusmine kõikide tähendab siis operaatorite vahendajate juures on mulle küll selgeks teinud tegemas ühte asja, et see konkurentsi ühiskond või konkurents ja nii see on, et see teatud hetkel muutub illusiooniks, et et siin on ikka, mina ei tea, siis meil ei, meil on küll vastavad ametkonnad, kes peaksid jälgima seda, kas aus võistlus käib ja kuidas konkurentsi seaduste täidetakse, aga minule tundub küll, et jälle järjekordselt me näeme täitsa selgeid kartellileppeid või siis nõndanimetatud turuliidrite dikteeritud hindu, mis tegelikult toob esile selle kuskil mingil tasandil innova monopolismi. Ühe asja unustad ära siinkohal, et meil ei olegi millegagi konkureerida, kuna kogu bensiin tuleb ja ma Tjaist ehk ühest ja samast kohast, et mida sa siin väga konkureerid. Tegemist on ju lõppkokkuvõttes ikka sellesama Vene naftaga. Jah, eks muidugi, ja, ja noh, ei saa eitada seda, et eks sellel bensiini hinna tõusul ma ei ütle, et seal ei ole siin kohalike subjektiivsed põhjused, aga põhiline põhjus on objektiivne, see nafta hinna tõus, maailm. Nõus, Mart, aga huvitaval kombel ei räägita sellest, et ütleme, et need vahendajad võiksid ka oma tööd efektiivsemalt teha, ma ei tea, kus need kokku, et nende marginaal peab olema karmilt kogu aeg, seesama, mida nad on marginaaliga teeninud. Kas sa oled kavatseb tülitatakse olles näinud kapitalisti, kes loobuks ühestki sendist, kui ta peaks loobuma sel juhul, kui tema võistleja loovutab selle, et tema on efektiivsem, kes vahendab noh, need ei noh, see jutt sellest ka võimalikust kartelli seda on olnud igavene. Aga, aga küllap ta toimib, aga seda ilmselt tõestada. Toome siis paralleeli, et mis määrab nafta hinna maailmaturul, selle ikkagi suuresti määrab, määrab ära OPEC. Mis seegi siis muudanguid? Üks kaks suurt parteid, üks maailmaturul määrab hinna, eks ju, see, mis toimub praegu Liibanonis, nii et noh, tõepoolest väga palju on ju tänapäeva nii aktsiaturgudel kui ka põhiliste tooraineturgudel on ju mõjutajaks just nimelt rahvusvahelises olukorras toimuvad sündmused kuni üksikute inimeste surmani või või katastroofide ja nii edasi. Aga miks me naftast üldse räägime nii palju täna mitte niivõrd liibanoni kriisist millest võiksid muidugi rääkida ka lõpmatuseni, aga ma usun, et kolleeg Aarne Rannamäe oleme oma saates kindlasti võib-olla teeb seda asjatundlikumalt vaid vaata, kui me rääkisime, milles on see Eesti nagu jõukuse või edu üks tagatisi on ju olnud aastate jooksul sedasama transiit, eks, ehk sedasama vene nafta läbivoolamise lubamine, mida me oleme seal umbes samuti nagu Eesti teenib oma õhuruumi nii-öelda maksustamiselt, eks ju, et meil võib üle lennata me tegelikult noh, võib-olla kaotame ainult atmosfäärikvaliteedilise mingil määral, kuna lennukite heitmed on, on küllaltki kahjulikud, aga aga seal siiski väike kahju ja, ja ütleme ka nafta läbivoolamise puhul. Noh, meil on raudtee, mis muidu roostetaks siin, eks ju, nüüd veetakse mööda seda naftat meie sadamatest, muidu meil sadamaid ei oleks, sadamad oleksid ammu kinni kasvanud, võib olla ainult üks kruiisisadam, aga see transiit on nagu andnud meile sellise näilise teenimise võimaluse ja samal ajal ei ole selleks suurt midagi ise teinud. Noh, aga Venemaa elab oma nafta-gaasi müügist, ega nemad ei ole ka selleks midagi teinud. Nojah, ma, ma, ema on kinkinud, meile on kinkinud, ütleme, sellise geograafilise asukoha. Võimaldab jah, aga milline on see meie loodav lisaväärtus? Kuidas siin antud juhul, et me anname oma tööjõudu selleks? Mingil määral võib üsna vähetõenäoliselt noh, jah, muidugi on tööjõud nii raudtee kui sadamakorrashoius, aga. Lisaväärtus võiks olla selles, et meie tähendab, võiks olla ja kindlasti on paljuski on, et me oleme konkurentsivõimelised vahendajatena, et noh, et võib-olla meie see Me oleme usaldusväärsemad näiteks ja, ja et meil on siin stabiilne olukord, et siin ei tule mingisuguseid noh, niisuguseid Ladina-Ameerika võimuvahetusi või No vot, see on hea, sa ütlesid, stabiilne olukord, seda käidi eile, meile käiakse veel tänagi meile, nagu öeldakse koputamas pähe, et hoidke stabiilne, ärge hakakem tõmmelda õmblema. Noh, on ju Venemaa ehitanud ja ehitamas praegugi veel uusi uusi sadamaid Läänemere äärde, mis, mis nagu peaksid selle transiidi põhimõtteliselt Eestist ära tõmbama. Seni nad ei ole seda eriti teinud. Ja, ja ka mõned vene naftaärimehed on öelnud, et noh, meil on lihtsam läbi Eesti vedada. Muidugi, kui, kui peaks tulema nüüd kremlist kestne korraldus, sest on ju selge, et et Venemaa äri on väga tihedalt Kremli kontrolli all, et noh, siis see olukord võib muidugi muuta. Ainukene asi on selles, et millega meie siin üldse saame konkureerida, kui ei lähe läbi meie, siis hakkab ta minema läbi Soome, sest vaevalt soome kunagi hakkab mingeid pretensioone Venemaale esitama, samal kombel nagu meie oleme siin aeg-ajalt poliitilisi pretensioone esitanud ja kui ta ei lähe ja sealtkaudu, siis ta läheb kusagilt lõunast. Nii et ega meili Pole siin nagu valikuvõimalust, me peame nagu selle vastu võtma, mis meile pakutakse. Iseküsimus on, mis tingimustel siis Venemaa transpordiministri Igor leviitini visiit on loomulikult kogu selle meie arutluse taustal, ma ei tea, kas minister on juba külastanud Endel Puusepa hauda metsakalmistul või mitte. Ja Georg Otsale pannud lillekimbu või pärja nähes ühest küljest visiit on täiesti loomulik, eks ju, kuna transiit ja transport Ta on meil ühendatud, meil on samasuguse laiusega raudteed ja noh, Venemaa kui küllaltki suure ja areneva kapitalistliku riigiga jutumärkides me peame koostööd tegema, aga kuivõrd kummalanejale jällegi näha seda, kuidas nii-öelda imperialism. Mulle paistab välja iga külalise nii-öelda seisukohavõtust või sõnavõtust, kui ta hakkab lisaks Narva sillast ja ja Pihkva liinist laevaliinist meile rääkima taas Nõukogude vabastajate mälestusmärgiks. Mis seost on üldse transpordil ja sellisel küsimus, kuidas sellised asjad üldse võivad seostuda normaalses euroopalikus läbikäimises? Eks see on poliitiline seos, aga jah, loomulikult on väga veider, et ühe riigi transpordiminister hakkab teises riigis võtma sõna selle kohta, milline ausammas peaks kusagil olema. Ja kaua selle ümber peaks umbes toimuma, eks. Aga jah, loomulikult on, siin on siin niisugune mõju avaldamine ja, ja ma arvan, et ega siis see ei ole ju ilmselt leviitini enda enda ideed, ta seda rääkis, eks. Eks see on Moskvas kooskõlastanud valitsuse presidendi tasemel. Et neid Venemaa seisukohti siin öelda. Esitada no me ei ole selles mõttes erand, see kuulub tegelikult noh, nii nagu mina olen aru saanud ja jälginud Venemaa siis viimaste aastate võib-olla kogu kümnendi välispoliitika suundumus, siis see on ikkagi väga selge nii-öelda mõjusfääride Eest peetav võitlus, kus Venemaa, kasutades tõepoolest oma praegu tõusuperioodi tänu sellele nendele Naeratutele maavaradele, mille, mille kaudu ta saab tõepoolest näidata ennast suuremana kui ta võib olla majanduslikus mõttes, tegelikult on sellist survet võib-olla natuke intelligentsemad varjatuma ju on ka Venemaa esitanud Soomele, mulle tuleb meelde, et ka Soome muide võtab väga väärikalt alati Vene Venemaa ministreid vastu. Ja Hill, mis teil aasta tagasi, kus Soomet väisas ka üks minister ja tegi samuti vihje pressikonverentsil, et noh, et Soome liitumine NATOga kui ei ole üldiselt meie heanaaberlike suhetes, ta toob teatavaid uusi orientatsioone. No see on ju väga diplomaatilises kontekstis ikkagi surveavaldus ühe teisele riigile. Teleuudistes ju keegi selle vene delegatsiooni liikmetest mingi nõunik ju ütles väga otsekoheselt välja, et noh, aga see ongi loomulik, eks ju, et meie siin seostame poliitika ja majanduse näeb, kuidas Ameerika Ühendriigid, eks ju, toimivad kogu maailmas. Et selles mõttes Venemaa ikkagi taastab oma selliste noh, maailma valitseja niisugust imagot või püüab seda taastada just toetudes sellele kütusemonopoli, mis tal on siiski Euroopa mastaabis. Mina tahaksin, mina tahaksin öelda, et ei maksa seda siis väga üle dramatiseerida kui see kuulub nende käitumisjoone juurde ja, ja kui avaldusi tehakse, ütleme kasvõi selle minnakse Endel Puusepa, no mis on täiesti mõistlik. No hea, vähemalt pronkssõdur. Aga kui teaks avaldusi selles suunas ei saanud, oleks veel lindi maha. Palun, Kalle Laanet, noh, et teeme siin vahepeal väikse pausi savuse sisse avalduse sisse ja. Et et need vihjed või mis need avaldused, mis ta tegi, siis selle kõrval, mis, mis funktsioonist iga muidu on kuigi teenivad seda, et ilmselt seda siis meil olevat arvukate venekeelset vähemust. Ega sina, mart ei olnud ju tööle eile aga see ei olnud ja sellepärast ma just tahtsin, oleksin tahtnud küsida, et mis oli see küsimus, mis talle esitati, sellepärast et me nägime ainult vastust, et tihtilugu on ka selliste intervjuude puhul tuleks nagu seda konteksti teada, sest on väga hea võtta mingisugune vastus välja ja, ja ainult selle põhjal järeldusi teha. Ma ei taha sellega mitte midagi öelda, reporteri kohta, aga noh, tihtilugu võivad asjad hakata paistma natuke teises valguses. Võib-olla talle ka esitati küsimus üldse pronkssõduri kohta. Ma ei tea ju seda. Ma tahaksin lõpetada oma mõte sellega, et tõesti mitte üle dramatiseerida, käsitleda seda niisuguse sinna kuuluvana ja ehitada sellele käitumisele nendele siis ettevõtmistele vastu oma mäng. Vot selles osas mina ootaksin meie poliitikud. Ja seda nimetatakse kohe finlandiseerimiseks, kui sa hakkad sellist retsepti välja pakkuma, mille peale võiks muidugi küsida, et noh, mida siis soomlased lõpuks on kaotanud selle fennandiseerumisega maailma juhtiv riik igas mõttes ja elatustase meie omast ikkagi mitu korda kõrgem. Minul tuleb meelde lihtsalt üks meie ühine vanasõna soomlastega ja ma arvan, et see on rahvusvahelist väga levinud, et suu tuleb seada ikkagi. Sekkime jah, koti mööda, siis ei tähenda äkki mööda, et ei, suur tükk ajab suu lõhki, me peaksime ikka vaatama natuke peeglisse ja mõtlema oma oma oma selle mastaapide üle, mille suunas, milles, mille raames meie võime tegutseda. Ma natuke vaidleks vastu, et Soome on see, mis ta praegu on, siiski mitte tänu Findandiseerumisele, vaid eelkõige tänu sellele, et 39. aastal nad Venemaale vastu akusid erinevalt meist on just nagu finlandiseerunud vastanud. Ja, ja eks teine asi on see, et soomlased võivad endale mingil määral noh, sellist järele andlikumat, suhtlemist Venemaaga lubada kas või selle poolest, et neil ei ole oma kodumaal nii suurt venekeelset elanikkonda, ütleme siis niimoodi. See on õigus. Nad rõhutavad küll üsna palju ka seda, et et et sume suhte Venemaasse ja üldse suhtled, määrab 1500 kilomeetrite viis piiri mis on realiteet, millest ei saa üle ega ümber. No meil on ka mõnisada kilomeetrite ühist piiri küll suurel määral uputatud Peipsi järve põhja, aga, aga siiski, nii et noh, eks see meiegi geograafiline asend, millest me alguses rääkisime, mis on nagu meie suur eelis on ka meie kõige nõrgem koht. Me meil ei õnnestunud lihtsalt ennast lahti lõigata Venemaa küljest ja ujuda näiteks gotlandi asemele, nii et noh, me peame ka tulevikus jääma siia ja püüdma siiski püsima jääda väikese ja suhteliselt väheste ressurssidega ja kokku kuivama Kah riigiks ja Mart Ummelas, sina ütlesid ju selle teema sissejuhatuseks, et see, et Venemaa transpordiminister külastab Eestit iseenesest on loomulik. Ma näen selles visiidis siiski väga palju sümboolselt ka ja pidades silmas seda, et president võtab teda vastu, peaminister katkestas oma puhkuse lausa ja peaaegu et umbes niimoodi punaste vaipadega võetakse teda vastu. Teate on üle pika aja, jah, eks, just nimelt juhtivad ministrid, meil on küll käinud siin kultuuriminister Sotcoya ja vist oli ka veel üks minister on käinud kunagi ammu välisministrina. Aga, aga ikkagi sellel tasemel on ta talle. Ütlesin ja tegemist on selles mõttes väga riikliku tasemega ikkagi noh. Aga aga selles mõttes muidugi me ikkagi ei saa sellest mõttest lahti, et noh, tegelikult selle taga on ikkagi teatav soov meid majanduslikult Venemaa külge tihedamini siduda ja siin mardiga teise mardiga oleme vaadanud täna tükk aega seda pilti siin Eesti Päevalehes, kus siis avatakse kelle nimi oli järjekordse mingisuguse terminal avamist ja Me leiame sind ühe neiu, et meil nagu ei saa päris hästi aru, et millise Eesti maakonna või kihelkonna rahvarõivastesse neiu siin olla ja kes ta üldse on, sest tema nime kuskilt leia, Aadu Luukas muidugi on, tema ei ole rahvariietes. Igor Levik tünga ei ole rahvariietes, temal on käes karbike. Aga missuguseid kihelkonda seal Muuga kandis esindab siis? See neiu, ega ma võin eksida, aga minu meelest seda, seda rõivad, rõivastus, eset, mis tal seljas on, nimetataks vist saga paniks. Jah, pidulik rahvarõivas ja venelast Põhja-Venemaal, noh ütleme niimoodi laiemas mõttes. Ja, ja nii palju, kui siin paistab, tundub see küll olevat, jah, vene rahvariietes, nii et ma ei tea, kas siis seal sadamas leviti soola-leiba viis vene rahvariietes neiu ja kui, siis miks ta tuli vist nagu küll visiidile ikka Eestisse. Või no aga äkki seal oli kuskil ka mulgi rõivas mees, aga ta ei ole lihtsalt pildile ära mahtunud, noh, lihtsalt see on jälle niisugune väikene nüanss, aga see näitab mingil määral selle asja niisukest konteksti, milles me liigume, eks ju, et kui on juba Vene firma ja ta avab siin mingisuguse oma uue terminaali ja kui siin on Vene minister, siis teda peab soola-leivaga tervitama, mis ei ole just küll eesti rahvakommetes väga levinud. Ma arvan, et võib-olla oleks võinud mulgi putru pigem viiendal Minule näitab see ikkagi meie neil meisse juurdunud trumpi suhetes Venemaa, mida me ise oleme ka noh, mitte just ühepoolselt kindlasti meie suhtes. On väga intensiivselt nii-öelda mõjutustööd tehtud, aga siiski me ise vastame sellele ikka väga kramplikke hoiakutega ja seetõttu ka niisugustes vastuvõttudes niisuguses nisu seal suhtlemistasandil tõepoolest lööb see kramp kohe välja teistpidi, et võib-olla isegi öelda nüüd levitame, eks ole. Et teades, et noh, see piirileping lõppes nii, nagu ta lõppes. Et me teiselt poolt oleme rahvusvahelisel areenil ikkagi kogu aeg vastustanud Venemaa käitumist. Ja, ja seetõttu meis endis süveneb see ebakindlus suhetes Venemaaga ja vot niisuguseid tagasilööki või niisuguseid huvitavaid sõrme võtab siis sellises olukorras meie suhtlemine. Nojah, kui selline tõesti oli vene rahvariides neiu, siis ma arvan, et selles saates sinna vastu nüüd mingi kohalik, ma ei tea, kas sadama juhtkond või kes iganes. Aga. Mis on ka tavaliselt kõik meil vene rahvusest ju? Tead sa kütuseäris oluliselt palju peale endersifi ja Aadu Luukas eestlasi? Suhteliselt ikka vähe, neid on. Ei olnud Raivo Vare ja temal on ka nagu Eesti raudtee arengudirektor ja see on nagu ikkagi veel Ameerika firma ühte otsa pidi. Aga kui me mõtleme nende kütuseterminalide peale, siis, siis on meil siin ainult see luht Mayer, eks ju, hollandlane olnud ja, ja kõik, ülejäänud nagu on ikkagi rohkem nagu slaavi nimedega inimesed. Väide, et nüüd korraga nüüd satub vene mõju alla, võib-olla jah, on lihtsalt omanike küsimus, aga sisuliselt ju, või näiteks Maximlik Surkov, kes oli ju nüüd leviitini nii-öelda delegatsioonist on ju puhta eesti ärimees, ütleme niimoodi, eesti perekond seal sai Eesti kodakondsuse suurte teenete eest, eks ju. Nii et noh, ma ütlen jutt sellest, et see nüüd läheb vene mõju alla, ta on vene mõjualal kogu aeg ja ta ta ei ole sealt mõju alt välja tulnud. See on jah, tõsi muidugi, sest et noh, kelle muu mõju all ta väga saab olla, kui nafta sealt Venemaalt tuleb ja, ja noh, ilmselt on see loomulik, jah, me, me võime siin püüda-püüda säilitada võimalikult rohkem nagu riigikontrolli ja peamegi seda tegema. Aga ikkagi vastavalt Eestis kehtivatele seadustele. Muide, ma täpsustaks ühte asjad, kus sa loetlesin üles neid paariministrit, kes on Eestis käinud, siis kas low käis siin ikkagi sisemine Siseministrile mitte välisministrit ei ole. Väga põhimõtteline erinevus, sest et tulevad siia nagu konkreetsed ministrid ajama konkreetset asja, olgu see siis leviitin rääkima transiidist või, või Krõzlov rääkima. Ma. Kuritegelik kaitstus ja võib olla. Korrakaitsealal aga aga noh, kui tuleks välisminister, siis see oleks nagu juba sümboolne, see tähendaks riikliku koostöö nii-öelda välispoliitikas riigi tasemel ja, ja, ja. Ja ja meie välisministrid vist üldse on kohtunud kusagil ainult rahvusvahelisel pinnal välja arvatud paati visiit muidugi, kui, kui alla kirjutati piirilepingule Eestis ju ei ole käinud minu teada kas Peterburi Matvijenko või aastapäeva tähistas. Seal ei käinud välisminister seal Ta kusagil teda ei lasta. Muidugi eriti aga noh, see on jah, kohtumine kusagil mingisugusel rahvusvahelisel suurüritusel, see on üks asi, riigivisiit ametlik visiit, hoopis teine asi, see on nagu sümboolse tähendusega ja tegelikult on ju Eesti puhul kutsunud Vene välisministrit korduvalt minu teada ja alati on tal mõnikord isegi lubanud tulla, aga siis talle midagi Kunagi pidi tulema Matvijenko siia, aga siis ta ka jälle juhtus mingi õnnetus ja nii edasi, nii et eks meil ole Venemaaga selles mõttes olnud halb õnn, lihtsalt ütleme nii. Aga, aga no jätame selle leviitiline visiidi sinnapaika, veel jätkub ja küllap me kuuleme nendest tagajärgedest kindlasti noh, väga hästi esitles ennast kogu selle visiidi taustal meie majandus-kommunikatsiooniminister Savisaar, kes oli ühtlasi peaministri asetäitja, kuna peaminister oli meil puhkusel, nii et noh, võiks öelda, et Keskerakond sai siin kõvasti endale plusse kirja kogu kogu selle visiidi organiseerimisega ja ja Edgar Savisaar isiklikult. Aga, aga samal ajal toimus ja sel nädalal üks teine sündmus meie sisepoliitika seisukohast, mis võib-olla isegi märksa olulisema kaaluga, see on see presidendikandidaatide sõelumine ja, ja ma ei tea, kas ma olen siin saates öelnud, aga ma olen eravestlustes korduvalt öelnud seda, et kui üldse riigikogus keegi võib saada toetuse kahe kolmandiku ja siis see on just nimelt Ene Ergma ja nagu me näeme sellest stsenaariumist, mis nüüd teostus sel nädalal, siis need need ennustused peavad üha rohkem paika. Jah, see kolmapäevane sõelumis voor näitas tõesti, et kui õnnes peaks õnnestuma riigikogus ära valida, noh, mis on kahtlane, aga mitte võimatu. Et siis see kandidaat ilmselt saab olla Ergma? Jah, sest need on täiesti selge, et ka praegu kui Keskerakond seadis Ilves viimasele kohale, siis on Anu Alternatiiv selles, et kui lõpuks valitakse ilves, siis ikka Keskerakond ei, üldse ei hääleta riigikogus, mille tulemuseks on see, et see läheb valijameestekogusse. No selles Eestiga tegelikult Keskerakond, kuna nende ilmsiks tulid, need paigutuse tehti varasematel kordadel väideti ajakirjandusele ja avalikkusele, et üldiselt neid reastumisi nagu ei avalikustada, aga seekord nad tulid välja, Nad on ka varem välja ja nad ilmselt loobusid üldse selle kokule, sest et noh, mitte siis avalikustada ja sealt see sess näitab selgelt, et tõepoolest ka Riigikogus ikkagi otsustavaks hääleks saab Keskerakonna hääl ja Keskerakond andis sellega väga selgelt märku, et kui Riigikogus tahetakse jõuda presidendini siis tõepoolest saab see olla noh, nendest kandidaatidest, Ergma. Siin on huvitav nüanss muide, mida ei ole paljud poliitikavaatlejad tähele pannud, et Keskerakonnal on praegu 20 riigikogu liiget, kes kuuluvad nii-öelda fraktsiooni tänu nendele üle minekutele. Ja nagu me teame, Riigikogus saab üles seada kandidaadi 21 häälega, nii et Keskerakonnal ei ole praegu võimalust üles seada. Siin oli nüüd seoses Lepiksoni surmaga ju läheb Riigikogusse Georg Pelisaar ja siis veidi Georg Pelisaar, tema volitused, saadikuvolitused kinnitatakse alles esimesel istungil, järelikult ta saab osaleda alles järgmisel päeval. Ja selle tõttu ei saa Keskerakond kahtekümmet ühte kohta, millega ise seada üles oma kandidaati. Nii et siin on ka üks põhjus, miks Keskerakond võib poolest minna praegu selle peale, et ta toetab järgnevad ja viid Ergma võib-olla selle ühiskandidaadina sinna riigikogusse, et siis vastaspool seaseaks näiteks ülestel talle vastu siis ilvese nii-öelda Riigikogus ülejäänud häältega, et siin mingi niisugune mäng, mida on praegu väga raske läbi näha, aga ma arvan, et et üheks eesmärgiks on ikkagi ka jälle lõhestada seda nii-öelda nelja muu erakonna üksmeelt. Jah, see, mida sa korduvalt nimetasin mänguks Riigikogusse, see meenutab mulle nagu niisugust pokkeripartiid, kus ühel mängijal on üks kaart varrukas ja, ja kõik, kõik teavad seda ja kõik lepivad sellega, sest noh, niisugused on reeglid, et ühel seal võib olla üks cat varrukas. On ju Keskerakonnal, samal ajal ei ole veel koostööleping, leping aga, aga sisuliselt läbirääkimised käivad ja täiesti avalikult rahvaliiduga, sest nad moodustasid oma delegatsiooni selleks juba enne, kui riigikogus on asi läbi kukkunud. Minu keskerakonnal on igaks elujuhtumiks variant olemas, vot ongi, tähendab. Kogu selle asja niisugune mängulisus on võimendanud ka väga palju igasuguseid spekulatsioone millest mõned on mitmed on mitte põhjuseta lausa paranoilised. Kus see pokkerimängijad, et teada, et ühel erakonnal on kas vale trump või mingi lisakaart taskus või käi, sest siin on ju ka juba mitmesuguseid arvamusi selles suunas, et et Keskerakond siis Edgar Savisaare juhtimisel teeb praegu paralleelset diili ja püüab nii-öelda mängida ka omavalitsus koalitsioonipartneri Reformierakonnaga, osutades talle selles suunas, et põhimõtteliselt kuna Ene Ergma on ju Isamaaliidu ja Res Publica ühise kujuneva suure erakonna. No vähemasti sümbol, sümboolne kuju, nii nagu Arnold Rüütel on seda rahvaliidule, et Keskerakond võib valida ka selle tee. Ja asetades siis nii-öelda Reformierakonna otsustamise ette, et kas nad toetavad või siis toetades Riigikogus Ene Ergmale kindlustavad nad valitsuspartnerluse järgmistel valimistel. Mille tõenäoline, väga tõenäoline võitja on Keskerakond. No ma olen kuulnud selliseid spekulatsioone, mis, Plahvatasid kohe selle otsuse järel jah, sest me tihtilugu unustame praeguses olukorras ära selle, kuigi sellest ka räägitakse, et presidendivalimised on siiski kevadiste riigikogu valimiste nagu eelvoor ja suurel määral sellepärast et noh, meil on ju riigikogu koosseis, praegu ei vasta absoluutselt ju tegelikku valimissituatsiooni olukorrale. Noh, me mõtlesime, et Keskerakonnal on ainult 20 kohta praegu noh, maksimum siis 21 kohta. Reformierakonnale, mille toetus on siiski olnud kogu aeg märgatavalt väiksem, kui keskerakonnal on praktiliselt sama palju kohti, siis on meil veel Res Publica fraktsiooni, mille toetus läheneb nullile, aga samal ajal on üle 20 koha muskleid, palju muskleid, kui palju, eksju ja siis on tõepoolest siis väike Sotsiaaldemokraatlik Erakond, eks ju, kelle kandidaat Toomas Hendrik Ilves oleksin nagu siis kõigi ühiskandidaat, et noh, selline poliitilise reaalsuse ja, ja niisuguste noh ütleme mänguliste stsenaariumide vaheline vastuolu on ikkagi väga terav. Seetõttu ei saagi sinna oodata muud kui just selle mängu süvenemist, sellepärast et noh, ei ole mingisugust reaalset mandaati kellelgi praegu, et seda seda presidendikohta saada. Ja hiljaaegu oli siin kas vist eile või lehes arutelu selle üle, et mida keerulisemaks on aetud see presidendivalimise kampaania või noh, presidendi valimise viis meetod, eks ju, seda, seda raskem on üldse leida sellist ühist kandidaati ka teistes riikides. Väga paljudes mindud just selle tõttu üle otsevalimistele. Et see poliitiline mäng, mis nüüd on Eestit koormanud ka terve aasta, et see lihtsustaks ometi ükskord või kaoks ära, et kui oleks ikkagi otsevalimine sisse, mäng oleks teine ja see, see oleks nagu noh, ütleme vähemasti väliselt demokraatlikum. Sest see, mis praegu toimub Eestis, seda ei saa kuidagi demokraatlikuks nimetada. Nojah, eks see põhjus, miks alguses presidendi otsevalimise sisse seatud, oli isegi see, et et kartus, et see annaks presidendile nii-öelda liiga suure võimu. Samas. Aga samal ajal või keeruline valimine on siis jätabki mulje, et tal on suur võim ja milleks teda keeruliselt? Jah, ja ekspresidendi institutsioon praeguseks on muutunud olulisemaks ja saanud suurema võimu, kui see algselt oli kavandatud, niimoodi, et võib-olla võib-olla otsevalimine jah, enam enam siin ei muudaks midagi. Ta tahtis loogilise küsimuse, et miks tehti siis nii keeruline komplitseeritud süsteem, mis ju tegelikult ju Eesti oludes ei, ei peagi sajaprotsendilist tulemust andma, sest 100 protsendine tulemus võib olla lõpuks see, et üldse ei valita presidenti ja tuleb riigikogu laiali saata. Eks. Et kui see presidendi roll on nii vähe tähtis, et siis, kui tal roll oleks vähetähtis, siis oleks ta võinud valida lihthäälteenamusega Riigikogus? Noh, siin siin on mingisugune vastuolu, mida omal ajal põhiseadusetegijad ilmselt tolle aja poliitilistest reaalsusest lähtuvalt. Seadsid sinna kokku panid sinna miini nii-öelda sellesse presidendi valimisseadusesse. No eks muidugi, sest et noh, meenutame, et põhiseadus tehti me ikkagi 92. aastal ja, ja selge see, et siis paljudes asjades lähtuti just nagu hetke poliitilisest olukorrast ja, ja poliitilistest huvidest ja tegelikult toona isegi öeldi, kui asi pandi rahvahääletusele ega siis ei olnud ju väga kindlad, et ta läbi läheb ja, ja minu meelest toonased tipp-poliitikud isegi ütlesid et see oleks väga suur häda, kui ta ei läheks läbi, et hääletage pooldajateks, ega ta ei ole nii, nii hirmus ja aga et eks seda võib hiljem ümber teha. Ja seal oli see esimeste valimiste erand, eks ju, nagu me mäletame, mis oli sellest põhivalimissüsteemist veel erinev, eks ju, kui kui esimene voor oli ikkagi nii-öelda see rahvahääletus, mille tulemusena ikkagi Arnold Rüütel ei saanud tollal nõutavate enamuste sisse, siirdus alles riigikogusse, nii et, et noh, see Eestis on tehtud võimalikult nii-öelda jooksvast poliitikast lähtuvalt, aga ei ole kunagi arvestada sellega, et jookse poliitika 10 aasta pärast võib-olla hoopis teine ja on seatud nagu tulevastele põlvedele nisukesi, miine või komistuskive. Ja praeguse ju teostub täiesti reaalselt, eks me oleme ikkagi nihukeses mõttetus punnseisus, kus kogu energia kulub. No üsna vähetähtsa asja lahendamise peale hakata. Siis üsna vähetähtis kõigepealt tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga mille nii-öelda funktsioone realiseerib üks isik, ta erineb selles mõttes riigikogust valitsusest. Aga samal ajal selle isiku taga on väga palju taustategijaid, kes võima võimaldavad seal isiku kaudu realiseerida ühtesid või teisi käitumisreegleid ja Eesti vabariigi president realiseerida väga paljusid oma sümboolset võimu. Seda kasutas väga efektiivselt Lennart Meri ja seda on kasutanud ka Arnold Rüütel. Tõsi küll, mitte sellesse, nii palju selles oodatavast diapasoonis, nagu nagu ta algselt välja kuulutatud sai Eesti ühiskonda peenise sealt edasipidi tulema, tähendab kogu see järgnev tegevus mida ma tahaksin rõhutada, on see, et kahes olulises positsioonis on Eesti vabariigi president siiski väga arvestamisväärne joogi, mille, mille nimel tasub mängida, on see valitsusjuhi määramine või tähendab see, kes moodustab valitsuse. Ja, ja see muutub nüüd järgmise aasta kevadel väga aktuaalseks, nii et võitlus käib sellepärast ja edaspidi muidugi jätkuvalt nii nagu see traditsioonis on olnud, et kogu seadusandlikku tegevust, mida parlament teeb, on tal võimalik pidurdada siis tagasisaatmisega, mitmete seaduseelnõude korrigeerimine, korrigeeriv ja need on nüüd otseselt funktsioonid, mille pärast mis võitlus, mille, mis peegeldub ka praeguses presidendi valimiskampaanias Aga kui me vaatame, mida on väidetud, miks peaks valima umbes Riigikogus peaks valima kellegi teise kui Arnold Rüütli, siis on ju kogu aeg räägitud sellest, et president peaks andma meile uusi visioone. Ta peaks olema rahvuse juhte uutele tippudele, küll, aga samal ajal sinu jutust tuleb välja, et ta põhiliselt pidurdab saba pidurays, ta paneb liiga innukale edasiliikumisele lihtsalt vahepeal või peale ja ütleme see peaministri valimise puhul ega siis presidendist ei sõltu kuidagimoodi valimistulemused lõppkokkuvõttena. Võib-olla me võime siin rääkida, et rahvaliidu hea tulemus on mingil määral olnud tänu sellele, et on Arnold Rüütel nagu nende vapiloom, aga aga teisest küljest president Teil on tõepoolest tasakaalustaja pigem pidurdaja roll ühiskonnas kui mingisuguse tohutu lipukandja ja, ja ees marssija roll. Nii et noh, selles mõttes see jutt ka muide tänases SL õhtul Igor Gräzin taas üritab meeleheitlikult kaitsta, nagu selle presidendivalimise loogilisest põhjendatust Riigikogus ei pea üldse paika, sellepärast et noh, tegelikult ei ole mitte küsimus selles, et meil on vaja uut lipukandjad, vaid meil on pigem vaja ühiskonnas just nimelt seda uut pidurit, aga võib-olla oledki martsina. Siis minu vastas istuv Mart ütles just seda, et võib-olla meie majandus vajaks natuke näiteks jahutamist ja, ja võib-olla ongi presidendi just tõesti realiseeritud oma sümboolset võimu kohustus ja, ja ka võimalus kindlasti autoriteetne võimalus öelda, et Eesti majandusse. Vajab jahutamist, no näed, aga Arnold Rüütli ajal ongi ülekuumenenud, et siis on vaja selliseid Ma ei tahaks uskuda seda ere järgnevast, kes väga tore ja väga tark naisterahvas ja kes tõepoolest minu poolest ma olen temaga mitu saadet teinud. Hea meelega oleksin valmistava poolt hääletama. Jah, ei, mul ei ole seda õigust. Ja ma tahtsin lihtsalt öelda seda. See, kas presidendi roll on nüüd see lipukandja edasi kisku ja, või, või tasandada ja pidurda, eks see sõltub suuresti ka konkreetsest isikust, kes kes sinna presidenditoolile istub, sest noh, ma arvan, et noh, kaks tükki on meil neid olnud, ma arvan, et Lennart Meri oli pigem ikkagi niisugune Pedaalile vajutan gaasipedaali. Ei oma viimases aastal ta hakkas ka ikka nõndanimetatud. Kuigi tulemused on olnud pigem vastupidised, et Lennart Mereaia pigem majanduskasv ei olnud nii kiire, eks ju, aga Arnold Rüütli ajal on majandus kasvanud erakordselt kiirenenud. Nii et me ei saa seda nüüd nii ka võtta, eks ju, et noh, me peame ikkagi need asetama sellesse ajaloolisse konteksti. Kahtlemata oleks Eesti areng olnud teistsugune, kui oleks omal ajal valitud presidendiks esimeseks Iseseisvumisjärgseks presidendiks, eks ju, Arnold Rüütel oleks kindlasti olnud teistsugune, ma ei ole kindel. Tähendab, ta oleks teist, siis ma ei taha öelda, et oleks olnud halvem või parem, ma ütlen, teistsugune, eks ju, aga valiti Lennart Meri, samal ajal on täiesti selge, et kui Lennart Meri oli ära olnud oma kaks presidendiaega, siis teda ei saanud uuesti valida, eks ju, ja pidi valima kellegi teise ja, ja ilmselt nüüd see, millest sa rääkisid siin Mart, see niisugune gaasipedaalile vajutamine või noh, niisugune libe reaalsusele rõhumine majanduses ja ühiskonnas oli mingil määral nagu üle võlli läinud ja nüüd tõepoolest Arnold Rüütli saamine oli oodatud sündmus ja see natukene võib-olla pidurdas seda või noh, ütleme kiik ei hakanud nii hoogsalt üle üle võlli käima, et, et see on ka põhjendatud, aga, aga me ei saa samal ajal öelda seda, et tänasel päeval oleks sama situatsioon, mis seal 92 või mis oli ka 2001, olukord on ikkagi erinev. Mina julgen siiski arvata seda, et 92. aastal, kui Arnold, et oleks valitud presidendiks nii nagu ütleme selleni, nende masside loogika oleks eeldanud. Ja samal ajal oleks Mart Laari seitsmes olnud Eesti edu oleks olnud sama suur, sama jõuline, sellepärast me näeme ka praeguse kui, kui Arnold Rüütel on olnud nüüdse presidendi ajal ta on ikkagi esindanud just niisugust Noh, rahustavad ja, ja, ja, ja, ja aga siinkohal tihti unustatakse tihti tihtilugu unustatakse ära ka see asi, et tol ajal 92. aastal ei olnud veel ei rahvaliitu ega isegi mitte Eesti Maarahva erakonda sellisel kujul. Tegelikult ei olnud ka seda poliitilist nii-öelda baasi, millele on põhinenud Rüütli viimatine valimine, see ikkagi põhines nii-öelda rahvaliidu ja Villu Reiljani tegevusele. Nii et noh, ei saa jällegi, neid olukordasid ka omavahel niisama üheselt võrrelda. Tollal oli Arnold Rüütel ikkagi nagu selle taasiseseisvumisvõitlusel laulva revolutsiooni sümbol kellena teda oleks sinna valitud kahe tuhanded hiljem olnud, 2001. aastal valiti ta siiski noh, sisepoliitika, sellistel põhjustel suurel määral mitte enam sümbolina. Jah, kui me siin rääkisime, et kuidas oleks ajalugu läinud ühel või teisel juhul, siis ma arvan, et vähemalt majanduse osas ilmselt ei ole presidendil kuigi suurt suunavat jõudu ei ühele ega teisele poole, et ta on rohkem jah, niisugune ühiskondlik olukord ja, ja võib-olla välispoliitika. Ma arvan, et majandus oleks sõltunud ikkagi sellest eelkõige kes oli, kes oli valitsusjuhte, milline oli valitsuses. Kas sa tahad öelda, et me ei oleks olla nii kiiresti NATOsse, siis? Läinud ega ega Euroopa Liitu. Seda ma ei arva, tähendab aga mul on tunne, et see nii NATO kui Euroopa Liidu laienemine on sõltunud suhteliselt vähe sellest, kes on Eestis võimul, sest meenutagem, kui palju riike võeti samal ajal vastu NATOsse ja Euroopa liitu, noh, mittejäänutest üksi. Paaris kohas jagamist Siimas raamatus, mis nüüd anti välja, tuled esile, et ta on vihjanud sellele, et 1994. aasta kokkulepped siis vene vägede lahkumine Eestist ei oleks olnud tehtud niisugustel tingimustel, kui tema oleks president, on, kuna väidetavalt temal oli Boriss Jeltsiniga kokkulepe ka siis nende sõjaväepensionäride nii-öelda intensiivses väljaviimisest siin ja, ja isegi mingisuguse puhvertsooni loomises Narva-tagusel maa-alal, siis koos haldamise no niisugust versiooni on, on tõepoolest olnud. Jah, no pinnad on seal mingil määral ikkagi toetab minu mõtet, et see oleks seal on natuke teistsugune võib-olla meetodites, võib-olla nüanssides, aga siiski ta oleks olnud teistsugune. Aga aga me ei saa jällegi tõsta seda tema tollast rolli tänasest tänasesse olukorda, nii et, et tihtilugu meil vaadatakse seda presidendivalimist ikkagi nagu rüütlit rüütlina, kes ei muutu ajas, eks ju, ka tema muutub ajas ka tema taustajõud muutuvad ajas, me ei saa niimoodi öelda, et see on seesamarüütel, kes samal ajal seisis seal keskkomitee poliitbüroo ees, eks ju, ja võttis vastu niimoodi, nagu öeldakse, kriitikat Eesti liigse ütleme, eraldumise aadressil, eks ju, seda situatsiooni enam ei ole ja nüüd on ta hoopis teisest kontekstis jätame nüüd ta ka esindatud ja teda toetanud hoopis teistsugused jõud, nii et, et noh, me ei, me ei saa selles mõttes ka tänasel päeval, kui tihtilugu tahetakse teda näidata ainult nii-öelda nõukogude aegse juhina, siis, siis see on samasugune fiktsioon, eks ju, kui kui näiteks nüüd kirjutatakse, et noh, et või Keskerakond on öelnud, et Toomas Hendrik Ilves on nagu Ameerika mõjudega Ergma Moskva mõjudega, et noh, see on sellised fiktsiooni, mida ei saa reaalpoliitikast tõsiselt võtta, seal ainult ütleme, masside jaoks publiku jaoks, aga, aga tegelikus poliitikas otsused langetatakse muudel muudel põhjustel ja muude argumentide najal. Minu jaoks täiendavaks argumendiks sellele arusaamale et tegemist on poliitilise mängu niisuguse partiiga on see, et riigikogu täidesaatev võim ja seadusandlik võim ootavad presidendilt statisti rolli ja samal ajal heidetakse siis president Rüütlile, et seda, et ta on olnud statist, nii et see näitabki toobki minu jaoks esile just nimelt selle presidendi mängulise poole poliitilise mängulise poole valitu, kui siis keda tahes nüüd sinna. Ta on ikkagi poliitilise mängu tulemus ja tegelikult lähtekoht on erakondade endi huvi. Missugune saab olema nende positsioon pärast uue presidendivalimiste. See on minule küll hakanud selginema. Jah, tähendab see, mis sa, Mart, ütlesid enne, et et ei saa vaadata Rüütlit kui, kui Moskva ja, ja ütleme, Silvest kui Washingtoni käepikendus, siis seda kindlasti. Ja ma arvan, et noh, kui Rüütli vastased rõhuvad selle peale, et tegu on tegu on endise kommunistiga, siis noh, selliseid selliseid president on, on Ida-Euroopas päris No mitte ainult Ida-Euroopas, nagu me äsja nägime, Itaalia puhul, eksju, vana kommunist. Napolitano valiti presidendiks. Aga pigem tuleks vaadata ikka selle peale, nagu, mida ta hakkab presidendina tegema millise imago ta imago ta loob Eestile, noh, nii, nii Eesti sees, aga ka välismaal ja see on, see on väga oluline, sest et president ikkagi meil eelkõige on niisugune esindusfiguur. Ja sellele peaks rohkem tähelepanu pöörama. Seda kindlasti, aga ma veel kord ütlen, et vot siin on selles mõttes teistsugune situatsioon, kui nõutakse rüütleid, mingeid seisukoha võttusid osalemist valimiskampaanias, siis minu meelest on ta riigimehelikult käitunud nii, nagu käitus Lennart Meri uuesti valimisel, et ta ei lülitu poliitikasse sellesse päevapoliitikasse. Poliitika. Ta töötab nagu edasi presidendina ta ei, ta ei näe ennast kandidaadina, kui ta ütleb, eks ju, et tema on valmis alles valijameeste kogus, eks ju osalema, kui teda esitatakse, siis minu meelest on see igati igati nagu öeldakse, viisakas ja loomulik käitumine. Kusjuures öelda seda, et ta nagu ei väljenda oma seisukohti, siis selle peale võiks öelda, et me oleme kõik näinud viis aastat tema seisukohti ja tegevust, et mida me siis veel tahame. Millist erilist uut uut nagu öeldakse, sõnumit medalt ootame. Ma ei ole päris nõus sellega, et väljend oma seisukohti, kui me meenutame tema sõnavõttu võidupüha paraadil Saaremaal, siis see oli, see oli ikka nagu väga selge seisukohavõtt ja Reformierakonna vastu. Ja teine asi see, et, et kas see on nüüd nagu soliidne käitumine, et ta ei kandideeri riigikogus, vaid alles valijameeste kogus. See tähendab ka seda. Ta asetab ennast praegu väljaspoole väljaspoole kampaaniat väljaspoole debatt. Tal ei saa küsida mingisuguseid ebamugavaid küsimusi nagu teistelt presidendi. Mida järgmisel perioodil näiteks ettevõtete ükskõik mida, aga ega näiteks Ene Ergma küsiti, et kes oli tema esimene armastus. Aga ma arvan, et täna sellega lõpetame, sest meie saateaeg on täis. Ma tänan, Mart Linnart, Rein Veidemann saatest, Mart Tummelas järgmisel laupäeval Aarne Rannamäe juhtimisel läheme edasi, ilusat suve.