Tere ja rõõm kohtuda sellel vihmasel päeval siin Tallinna kesklinnas. Loodetavasti rõõm on kahepoolne, mina olen saatejuht Aarne Rannamäe ja minu seltsis kaks kolleegi, kaks peatoimetajat. Peeter Ernits, Maalehe peatoimetaja. Ott Ummelas, ETV, 24 peatoimetaja. Tere mõlemale. Ja ma kardan, et meie tänane mõte läheb kuidagi käte depressiivseks. Kas need lausa maniakaaldepressiivse, eks see sõltub teist või meist kõigist kolmest, aga, aga kui me vaatame möödunud nädala lõppeval nädala ajakirjandust, siis teemade valik on tegelikult väga-väga kasina. Metsad põlevad. Noh, tahaks öelda, saksad surevad, veel mitte. Inimesed hukkuvad teedel, rekordid on löödud ühes ja teises vallas ja, ja kuidagi nagu lootusekiirt ei paista. Võib-olla see praegune vihm, mis üle Eestimaa käib ja praeguseks on just üle üle Tallinna läinud, on, aitab natukene kaasa siis sellele, et midagi midagi muutub, aga väga hull hull suvi selles mõttes on, on ta igas igas mõttes. Olete nõus kolleegidel? Eelmise nädala põhjal küll jah, oli, oli nagu rohkem seda seda masendavat poolt. Samas äkki see on ikkagi see nii-öelda nädalast nädalasse kõikumine et häid uudiseid tuli ju näiteks eile ka siin sellest noh, mida me nagu kõik kahtlustame, et me oleme Ida-Euroopa esirinnas näiteks korruptsiooni poolest selles mõttes, et meil on suhteliselt hästi lood, mitte mitte, et neil oleks Oleks oleks lood nagu Aserbaidžaanis ja endised lõunanõukogu liidunõu luma. Lõunavabariigid olid teatavasti ikka ikka selle poolest nende kurikuulsad, aga, aga jah, noh, see, mis puutub meie seda sisejulgeolekut. Oli endalgi oli, oli paar suhtelt negatiivset vahejuhtumit eelmine nädal kus sai nii-öelda kokku puututud selle nii-öelda teise Eestiga või. Siin ühelt haapsalu kontserdilt tulles pühapäeval tuli tegemist teha sellega, et purjus inimesi nii-öelda tagasi hoida vägi varasemast ja lihtsalt probleem oli selles, et Eesti vabariigi politsei suutnud õigeaegselt reageerida asjale ja, ja väljakutse peale. Hilisem väljavõte siis telefoniga nendest näitasid, et 10 minutit võttis, võttis aega politseile. Et noh, nii-öelda reageerida ja selleks ajaks lihtsalt otsustasime juba käega lüüa, sest et noh, tõsist kahju ei olnud keegi kannatanud ja, ja sõitsime lihtsalt minema, aga, aga lihtsalt kuidagi meenub jälle see maikuine Muraste juhtum, kus, kus politseil oli, oli raskusi näiteks Murastes aadressil. Nii-öelda leidmisega, et. Kuidas kõrvaltkuulajana ja võib öelda, et väga raske on vist kahte asja ühte patta panna Murastes tõesti ei ole veel tänavasilte ja inimesed isegi ei tea pahatihti, kus nad on ja kus nad, mis nende päris aadress on. Aga ma kujutan ette, et haapsalu-suguses linnas aadressil ei järgi, asukoha leidmine ei peaks väga keeruline olema, ei peaks. See olema ja seda enam, et politseile nagu öeldakse. Ma näen vähemalt kahest telefonikõnest kumite kolmes üldi üldise tänava nimi, kus meil on ja noh, me olime lossipargis sisuliselt, et tegemist on kesklinnaga, mitte mitte mingisuguse Kaugerannarajooniga, et selles mõttes jah, oli, oli pisut kurb noh, mitte et ma nagu avastaksin nagu nüüd äkitselt, et kuidas Eesti politseil on nagu raske ja, ja noh, me teame, kõik rahastamisprobleeme ja me teame, et, et inimesed teevad seal mitme mitme inimese nüüd nii-öelda, aga, aga ikkagi see, see nii-öelda kokkupuutumine nende sisejulgeolekuprobleemidega vahetult kuidagi tekitab õõvastavat. Igavad asjad tuleb vaadata teatud seostes ja kontekstis ma ühes lehesabas muide panin tähele ühte väikest nuppu, et see pidude hulk, mis, mis käib üle Eestimaa praegu kõige parematest maailmatähtedest kuni kõige alumiste selliste kõrtsi simmanit ja külapidudel nii välja, et lausa ühel järjekordsel õlle joomal Saaremaal olid turvamas mandri politseinikud mis tekitab kahtlemata minu arust igasuguseid küsimusi, et eriti selle sinu näite najal, et et kui, kui mandrile endale jagu, kui, kui, kui politseid on nõnda vähe ja ja kui liikluses teda peaaegu nagu üldse ei välja ei paista, siis, siis noh, ma ei tea, mis siis lahendus oleks, siis peaks leidma nagu eraturvajaid või, või peaks õllepeod ja õllejoomist ära ära keelama vähemalt sellises mahus sellised üritused või, või ma ei tea? No eraturbajatega jah, seostub siin on eelmine nädal ja üleeelmine nädal siin tekitas ju kõvasti nii-öelda vastukaja kõik need ettepanekud ajakirjanduses sellest, kuidas võiks nagu liiklusesse tuua rohkem või liiklusjärelevalvesse siis erafirma eraturvafirmasid ja, ja seda, et Falcki me teame, on kaasatud siin väga paljude oma omavalitsuste puhul nii-öelda politseitöös. Noh, eks ta, eks ta ole selline suhteliselt vältimatu areng muidugi, et noh, paraku kui me seda arengut me edasi läheme, siis me saame varsti ka folgi valitsuse, nii et ja, ja riigikogu on ka, koosneb ainult folgitöötajatest. Kuidas Peeter sinul sinu depressiooni skaalal see. Ei ole selliseid praegu kuigi see ei tähenda, et neid ei ole ja ja iga päev sõites ringi tõepoolest kiirused on suured ülbus, kas ta on kasvanud lav, igal juhul on jätkuvalt samasugune nakad enamik läbi Eesti sõites. Ja, ja selles mõttes, et ei ole midagi uut, aga, aga ma ei olekski depressiivne. Et igasuguseid põnevaid asju toimub. Ja noh, täna näiteks hakkab peale Viljandi folk on teada, hakkab seto folk peale näiteks juba varsti Ma olen viimastel päevadel Setumaal olnud lihtsalt noh, avati alles mõni päev tagasi setu galerii gurmašovi näitusega, seal Taarka möllab, tähendab, iga õhtu on täis busse ja autosid. Ja nii edasi ja nii edasi, noh eila maalin Rõuge kirikus orelimuusika avalöögil, kus siis 14. kirikus samal aegselt anti kontserte, kuulasin Jaanus tormi suurepärast sümfooniat, et ma ei teadnudki, et see mees on juba kolm tükki valmis kirjutanud ja nii edasi ja nii edasi. Nii et tegelikult selliseid, igaüks võib juurde lugeda, neid, neid selliseid positiivse sündmusi on küll ja küll tegelikult. Minu arvates ei ole tegu peoga katku ajal. Ma arvan, et võib-olla natukene ilusaid on tõesti palju ja igal pool korraldatakse, aga miks ka mitte, kui on, kui on ostjaid, kui on tulijaid. See, et, et see, mida te rääkisite, see probleem, et tõepoolest, et politsei on ära kohitsetud ja tänavatel teda praktiliselt ei näe või teedel päästeameti ka sisuliselt noh, sama lugu. Alles minna, see oli eelmine nädal või? Ma eksin, aeg liigub kiiresti, kui ma käisin selle Agusalu suur põlengul seal siis seal oli ju kogu Lõuna-Eesti tuletõrjeautod, raad seisis seal mõisa küllalt, kui ka tõrvandid ja igasugused muud jaga meestega, siis rääkisin, kelle sissetulekud on muidugi naeru väärsed ja kes peavad kahel kolmel kohal töötama. Siis oli jutuks, et kui Kurtna põleng see kõik on Illuka vallas mis praegu käibel, jätkub vaikselt. Et kui seal oli siis ida päästjad, ütleme selle päästeameti ida regiooni mehed, siis kui Illuka valla lõunaosast vagusalus puhkes, siis vaadati, et enam ei jätku ja siis võeti Lõuna-Eesti tõmmata ja ma küsisin laeva kandis metsapäevadeks kes siis tule, mehed leiutasid käsi, et noh, võib-olla lätlased siis tuleb kutsuda. Ja nii, et selles mõttes, et see on, see sisejulgeoleku küsimused on muidugi, saavad tegelikult ja nendest on ka palju räägitud siin vahepeal, millal see oli eelarve jah, eelarve arutamisel. Siseminister. Korduvalt nagu nõudis, et et headel aegadel tuleks nagu tunduvalt rohkem panustada, siis sisejulgeolekust kunagi tuleb varsti võib tulla ka viletsamad ajad siis noh kuid on mööda läinud ja ega see pilt on ju väga selgelt välja joonistunud ja ei oska öelda, kuidas ta veel joonistub. No minu jaoks nagu väga oluline probleem on selles, et me teame, et pidevalt räägitakse sellest, et valitsuse reaktsioon on, on ebaadekvaatne asjade praeguse seisuga et kui valitsus ütleb, et väga meil on järgmise nelja aasta programm on lisada miljard krooni on ju iga aasta 250 miljonit, et sinna sisejulgeolekupalkadeks. Et noh, kõik arvutused on näidanud, et andke andeks, et mingisugune 500 kroonine lisa nii-öelda palgale ei hoia mitte kedagi tagasi ära minemast. Sealtsamast politseist ja päästeametist ja ja ikka endiselt kuigi me teame, et selle aasta nii-öelda eelarve ülejääk on juba tulemas sinna ligi nelja miljardi kanti on ja millest räägib rahandusminister siis noh, ütleme selle selle selle nii-öelda tuleva lisaeelarve puhul ei ole ka siiamaani räägitud mitte midagi sellest, et aga teeks nüüd midagi kiiresti nende palkadega. Ei just täpselt nagu ootaksime jälle mingisugust järjekordset suurt kriisi selleks, et saaks öelda, aga, aga noh jah. Nii kõvasti ei nagu ei uskunud, et asjad nii halvad. Ei, no see kriis on alati argument, eks ju, tegelikult kõva argument. Kui kriis ei ole, siis võib ainult rääkida Krii võimalikust kriisist, aga see on palju nõrgem argument. Kuid näoga kriis, kriis on minu meelest praegu permanentne, ei ole enam ju olulist vahet, ütleme metsatulekahju tunduvalt tulnud küll juurde, aga, aga see päästeametnike, päästetöötajate kurtmine ja ajakirjanduse lukku löömine selle teema ümber käis ju tegelikult ammu enne nende suurte metsatulekahjude puhkemist. Siin kevadel räägiti praegu tulekahjusid, ei ole ka, et, et olukord on juba täiesti viimase piiri peal ja nüüd on siis tulekahjud ka, aga noh, nüüd on siis viimane piir tegelikult ületatud, eks ole, metsad põlevad, 6000 tulekahju või mis see statistika parasjagu ütles, nii et. Ega nagu tundub, et sellest sellest järeldusi nagu ei, ei taheta teha. Ja ma tuletan meelde, et seesama, see ö, mida ma veetsin seal hobuse alus ja selle ümbruses ja rääkides väga paljude päästeametimeestega, kes on üle Eesti sinna kohale tulnud, eks see on masendav tegelikult juhtidega rääkida on kõik selline tore lobe, eks ju, aga aga rääkida nii-öelda korraga. Loomulikult nad hoiavad madalat profiiti, et ise nagu kobiseda, ei tohiks oma nime all, aga. Ja ta mehed lähevad ja samaga politseinikud kasvatama küülikuid või metsataimi või kapsad, et mastaabid ära elada ja samas kui politsei tippjuhtide palgad on ikka väga-väga soliidsed, nii et need vahet tegelikult sellise muru juuretasemel politseinike ja tippjuhtide vahel on. On noh, ebaõiglaselt suured. Minu küsimus on selles, et, et kui me räägime liikluspolitseist, et Tallinnas on nagu kaks kaks politseipatrulli, noh, siis siis minu jaoks on, on see on juba nagu ka omaette täiesti täiesti kriisiseisund, kui, kui näiteks korterivarguse peale mu tuttavatel varastati korteri tühjaks. Mõned päevad tagasi tuleb uurimisrühm tuleb välja nelja tunniga, et noh, kusjuures midagi muud väga tõsist samal ajal ei toimu, et, et siis siis on Tallinna-suuruses linnas on Nojah, aga siin on ikkagi vist põhjust siis ikkagi selles, et, et neid on ikka lihtsalt nähe. Küsimus siis me ju ei tea, eks ole, palju neid muid asju nad peavad lahendama sama ajal ja ja noh, ikka liiklusesse, kui palju avariisid toimub, eks ole, kaks kaks patrulli ja kõik avariid ei lahene niisama, et vastastikusel kokkuleppel lähme koos kindlustus. Vaid ikkagi on on selliseid vaieldavaid asju. Ja kui on kaks patrulli, noh siis siis nad jõuavad täpselt nii, nagu nad jõuavad ja pahatihti nad ei jõuagi. Et see, see on ju nagu päevselge moti ostovi hukkumine. Ja tegelikult ka, kui me siin paarist nädalast tagasi võtame veel kultuuriminister palmaruga juhtunu. Tegelikult on need ju nagu mõlemad nagu ühe ühe muna, paraku kaksikud, et et mõlemad jäid, nüüd selgub magama ja nad ei osta või puhul oli siis sama sama põhjus, mõlemal olid väga head ja väga korras autod. Kummalgi ei olnud selliseid fataalseid terviserikkeid, mis oleks nad õnnetusse viinud, aga, aga paraku ühel mehel oli ühel mehel oli kinni ja teisel heida lahti. Ja tõenäoliselt see sai siis ka ka selleks põhjuseks, miks, miks Eesti põlevkivi juht hukkus. Teisel oli kiirus väiksem kultuuriministrit pidada silmas, aga aga noh, muidugi sellest kahest juhtumist järeldusi teha, nagu peale selle turvavöö tuleb kinni panna. Võiks ju teha ka järelduse, aga see oleks puhas spekulatsioon, et tippjuhid on ülekurnatud ja ja magamatuda ja siis sõidavad ennast surnuks või. Lennujaamad napilt? No ma ei oska öelda, jäävad ju magamata peadena. Ma kuulen pidevalt tuttavate käest, kuidas jälle keegi on, on kelleltki nõutakse töö juures kuueteisttunniseid nii-öelda sõidu otsi on ju noh, arvestades, et Eesti vabariik on väike, aga ikka on võimalik siin teha, nagu öeldakse, näiteks Tallinnast Narva Tartusse ja tagasi Tallinnasse ringi ja, ja vahepeal tööd teha ja loomulikult inimesed jäävad roolis magama, et see tegelikult on ikkagi nii-öelda suur probleem, see on ikkagi Jostovi. Holma rosin jääma otsima. Nojah, aga nad ikkagi peegeldavad mingil määral seda olukorda meie liikluses, kuigi kui me hakkame jah, nii-öelda detaile lahti harutama, siis siis on tegu hoopis teise teise põhjusega, aga kui me räägime nendest kahest väljapaistvast tegelasest, siis üks just äsja lõpetas oma puhkuse. Mis tähendab seda, et ta ei peaks väsinud olema ja mis seisus ta sinna tööle sõitis, noh, seda me ju ei tea, eks ole, ja ja teine, teine katkestas puhkusest korraks valitsuse istungile tulla, nii et jällegi noh, alati võib ju millegi millegi vastu nagu, nagu leida mingeid selliseid kunstlikke põhjusi mis muidugi kultuuriministri puhul on minu jaoks ikkagi suht arusaamatu on see, et et tegu on, on selge liikluseeskirja rikkumisega, kui inimene väidab, et ta istus väsinud peast rooli, siis ta rikub, ma ei tea küll täpselt peast, ma väga vabandan, aga milliste liikluseeskirjade trahvi ja kui sellises seisus ta, ta ei, ei maksa ka seda nii-öelda kindlustus omavastutus, siis noh, ma ei tea, see on muidugi väga tühine selle auto hinnaga võrreldes. Aga, aga küsimus peaks olema nagu rohkem põhimõtteline. Et ta ise ise põhjustas seal avarii, tal läks hästi õnneks. Aga ma arvan, et oma, et see 5000 krooni oleks pidanud tegelikult tulema kultuuriministri taskust, mitte mitte nii-öelda ministeerium ei oleks pidanud seda kinni maksma. Et see on jällegi väike niisugune, noh palju öeldakse, et juriidiliselt korrektne, eks ole, aga, aga rahva õiglustunnet kuidagi noh, ütleme selle summa puhul ütleme, kergelt häirib, mitte mitte väga, väga solvav, aga, aga, aga siiski olete sama meelt või. Noh, jah, kui, kui kui need, need faktid nagu, noh, oli niimoodi siis küll. Kui ta väitis enne, et et oli nagu üleväsinud ja, ja nii edasi siis tõepoolest eeskirjad Jah, aga kui me räägime edasi tulekahjudes, siis. On selge, et, et meie ressurss on olematu, eks ole, ja, ja seda enam mulle tundub väga, väga kentsakas, kui kui kaitseminister hakkama rääkima mehed. Piirivalve lennusalk ehk siis lennusalk, mida praegu ei ole mis aeg-ajalt on siis vene päritolu helikopteri näol peaks minema nagu õhujõudude koosseisu, siis, siis see tundub mulle noh, eriti praegusel siuksel ajal, kus, kus igal pool põleb ja abi on igal pool vaja ja, ja, ja naabrid. Ja aidata sellepärast et neil kodus ka põleb ja nad peavad sinna noh, oma oma tööle minema. Tundub natukene nagu ketserlik või kentsakas, et millest siis tegelikult meil nagu nagu praegu räägitakse hakatakse nagu ikka kokku veeretama mingisugust vahtu olematute asjade pinnal, sest tõesti oleme ausad, üks helikopter Eestis mis tegeleb pääste-otsingutöödega. Noh, see on seal, mitte midagi ja kui see nüüd see vaesekene vana raud on ka remondis, siis, siis siis noh, ongi kogu meie Mersus Ja siis me kutsume muudkui Soomest appi. Öeldakse nende lennusalk, ma arvan juba rohkem nagu valmis Eestisse appi tulema. Kui, kui oma probleemina võib-olla ma täpselt praegu ei mäleta, aga, aga minu meelest, kas see, kas see nii ei ole mitte sellisel juhul, kui ta läheks sinna, oleks kõige suurem aparaat helikopteritest kaitseväele. Või on neil seal. Minu minu teada ka mitte, räägitakse kaitseväe puhul kahest moosiriiulist, mis, mis teevad igasuguseid selliseid Robisonid, jah, nendega ja Robinsoni Taneli kopteritega ütleme õhu, kui me räägime õhuväest, siis on seal vist kaks, kaks on, on kaks tüüpi. Kui nad enam on, on nii-öelda elus. See nii oleks see suur panus. Lahinglahingus lahingusse läksid kõik üks helikopterit ja nojah, aga tegelikult me võime naerda selle üle, aga probleem on ikkagi väga-väga tõsine, nii et ma ei, ma ei kujuta tegelikult ette, mis, mis meie riigis peaks juhtuma, et et otsustajad nii-öelda teeksid kiired ja, ja antud asjaolusid arvestades positiivseid otsuseid, et sisejulgeolekule tuleb panustada ja, ja me räägime ka siin oma saates ja mitte ainult meie saatest saatesse, et sellega tuleb tegeleda ja, ja. Ma ei arva, et meie rääkimise peale midagi kohe peaks muutuma hakkama, aga, aga olukord lähebki tegelikult järjest hullemaks. Ja, ja võib-olla võib-olla otsustajad vaatavad ja palvetavad kodus taeva poole, et tuleks sagedamini vihma ja, ja sellega asi piirdubki. Tuleb midagi muud, kas ega siis ei tule nii-öelda, et jah, kui vihma hakkab tulema, siis, aga õnnetusi on igat sorti. Küsimus on ikka selles, et otsustajad ja kui me nagu kuulame mida, mida väidetakse meile vastuseks selle peale, et oleks vaja nüüd kohe raha nagu öeldakse, panna õigesse kohta, siis õnneks meile ei, aga et vaadake, et, et kuidas ikkagi normaalsed riigid käituvad, on ju, hoiame siin nii-öelda paneme raha ikka sinna pensionireservi, onju, sest et on, meil on tulemas nagu kehvemad ajad ja puha ja kui me neid kehvemaid aegu kaua ootame, siis siis selleks hetkeks ei ole seda riigi nagu varsti alles. Kui noh, see ongi see, et, et ma lihtsalt mõtlen, et mis, mis on, on, on see see viimane piisk karikas, mis, mis seda mõtlemist nagu peaks muutma. No täiesti täiesti kummaline, sest asjad ikkagi lähevad hullemaks, kuue. Nojah, ütleme poliitikute jaoks on, on valimised tulemas ja kuna Eesti on viimastel aastatel olnud sellises Princess valimissituatsioonis, et kogu aeg käib valimisettevalmistused üheks valimiseks ja teiseks ja kordan siis parlamendivalimised ja europarlamendi valimised valima riigipead või vabandust, meie ei vali, vaid nemad valivad ja, ja siis tulevad riigikogu valimised ja nii edasi ja nii edasi. Et võib-olla tõesti on, on nii-öelda seda kaugast vaja vaja lahti hoida hoopis muude asjade jaoks, kuigi. Kui nüüd olla populist, siis nagu ei oleks see õige aeg, nagu öeldakse, näidata, et, et sinusse. Jah, tegelikult ega neid aegu mingite otsuste tegemiseks palju üldse pole selles permanentses valimiskarussellis. No vot, ma arvan, et nüüd oleks vist õige aeg, kui, kui meie riigipea, vabariigi president teeks nii-öelda suu lahti ja võtaks võtaks selles suhtes seisukoha, ta ei pea ju ütlema, millist tüüpi helikopterite ostma või või kes on see kõige suurem puudusekannatajaid, ei pea näitama näpuga, et, et kõigepealt andke päästjatele raha juurde ja siis politseile ja nii edasi vaid vaid noh, ma siiski ootaksin vabariigi presidendilt mingisugust niisugust väga selgelt osavõtu, aga paraku kuigi ma lehest loen, et vabariigi president puhkab või ei puhka, vaid on kogu aeg Eestis ja, ja on kogu aeg tööl ja iga vaba hetke kasutab nii-öelda oma Saaremaa kodu külastamiseks siis sealt ei ole tulnud nagu selles selles suhtes mitte piiksugi. Kuigi presidendivalimised ju lähenevad ja, ja ma arvan, et ka istuval Kadrioru praegus praegu valitseva peremehel peaks peaks üht koma teist olema öelda selle asja kohta. Peaks küll ja noh, me oleme siin kevadistest kõnedest kuulnud kuidas, nagu me ikkagi peaksime mõtlema pikema pikemaajaliselt. Jaa, jaa. Loomulikult Eestil on, on nagu suured probleemid lähema lähema kümnendi jooksul on, on sellesama haridussüsteemi muutmine nagu öeldakse normaalsemaks või kvaliteetsema hariduse poole siis sellesama teadmistepõhise nii-öelda majanduse tekitamine ja, ja noh nii-öelda vananemisprobleemide lahendamine. Aga, aga noh, need on kõik probleemid, mida, mida tuleb hakata lahendama nagu öeldakse kümnendi jooksul, et kui me, kui me nagu need paar aastat siin nagu mõtleme selle üle, et kuidas, kuidas nüüd noh, tõsta pensioniiga või, või, või mitte, noh, siis siis tõesti see, see nii-öelda see, mis meil käes on, see, see Launeb võimatuseni ära. Et, et minu meelest praegu on ikkagi asi selles, et poliitikud eelistavad nagu rääkida nii-öelda nii-öelda mugavatest probleemidest, mis, mis seisavad nii-öelda aastate taga ja, ja sellest, mis mis praegu hetkel toimub, noh, ma ei tea Sain ma õigesti aru, et, et sa arvad, et pensioni ja probleem on, on niivõrd terav majandusprobleem, et seda peaks nagu kiiremini ellu viimas ehk see, see mõte, mida peaminister Ansip siin äsja välja tõi, et et 15 20 aasta jooksul peaks pensioniiga tõusma 67 aastani, meeste puhul näiteks. Et see, see oleks nagu olulisem ja, ja ei, vastab, kiirem küsimus. Ei, just nimelt vastupidi, et noh, minu jaoks üldse see Ansipi avaldus, noh ma ei tea, kuidas see nii-öelda suureks uudiseks muutus. Noh, seda on raske öelda, aga, aga noh, see oli iseenesestmõistetavus. Ja see, et see asi peaks toimuma, noh nagu Ansip vist ütles, et see ei ole lähema viie aasta probleem, aga aga noh, umbes nii vähe pikema tuleviku tuleviku probleem. No nii, nii ongi, aga selle viieaastane jooksul tuleks, tuleks nagu jooksvad asjad, mis võivad osutuda nii, nagu öeldakse. Püsivat, eks, et, et et me ei saagi neist üle. Aga samas jälle noh, ega tegelikult midagi uut selles ei ole, sellest on räägitud küll ja küll ja need alternatiive palju ei ole, eks hakkad vaatama seda vanuselist püramiidi siin ükskõik üldistelt või meeste ja naistega ja kõik need, need asjad, need on ammuilma teada ja sellest on räägitud väsimuse, nii et kes need on, ansip räägid või keegi teine. Nii et siin aga uudis tegelikult ja, ja samas minu meelest ei ole ka ka ei saa kuidagi öelda, sellega ei tegelda Eestis, eks ju, piisavalt piisavalt palju on selle kohta tehtud igasuguseid uuringuid ja arutatakse seda. See, et kui me meie seda võib-olla ei tea ja pole osalenud sellest ja sellest ja võib-olla suurt lärmi tehtud ei tähenda, sellega ei tegelda, noh ma tean seda lihtsalt aeg-ajalt nii-öelda ja kui mu nina sattub mõningates sellistesse aruteludesse ja sellesse, nii et ma arvan, et asi tegelikult ei ole sugugi nii, nii, nii selline, et keegi midagi ei tee, eks tehakse, aga, aga võib-olla sellest ei räägita. Aga küsimus ongi selles, et miks, miks me räägime nagu nendest asjadest, mis, mis mulle nagu kuidagi tuletab meelde see vaatame seda, seda, mis toimub Soomes ja Rootsis seda nii-öelda poliitilist diskussiooni ja, ja, ja noh, mõtleme, et me üritame nagu sama targad olla ja, ja just nüüd välja tuua, nagu öeldakse, nii et need mured demograafilised mured ja, ja, ja nii-öelda kuidas nad seostuvad majandusega. Aga Soomel ja Rootsil ei ole seda aktuaalset probleemi, et neil riik laguneks käest ära. Aga meil nagu on Ei noh, see on, meil olid omal ajal see lähenemine, mida vähem riiki, seda parem, eks ju. Ja nüüd annab see tunda lihtsalt midagi. No vahe Soome-Rootsiga muidugi see ka veel, et nende elanikkond ju ka vananeb, eks ole, aga, aga nende inimeste, eriti meeste keskmine eluiga ei ole ju niisugune nagu, nagu meil, eks ole, kuule pensionihea sätime 67 peale ja kui eesti meeste keskmine eluiga on 60 aastat, siis seal tekivad sellised käärid, mida miinuskäärid, mida, mida ei saagi nagu. Käärid lõigatakse justkui ma tulles saate algusesse tagasi nii-öelda, mis teedel toimub ja ja kas ta oli ju 47.-ks vist jah, ja, aga enamasti on need nooremad poisid, kes siis, või siis kaitseväest räägitud seinad on karistatud, vennad saabuvad sinna, eks ju. Ja ja igatpidi muudmoodi hukka saavad. Et tegelikult see on kõik üks selline kangas, eks ju, et ühelt poolt lõigatakse ära just altpoolt nordmehed ja, ja need, kes juba üle teatud aja üle üks, 60 elavad, nende elavad suhteliselt rahulikult üsna kaua ka meeste puhul. Ja teiselt poolt need alternatiivid, mida siin noh, Carootsi ja soni Skandinaavia ühiskond on tõepoolest vananev lõbusad inimesed räägivad ja, ja sugugi ei ole mingid raugad oma neel tagasi oleku poolest erinevalt meie inimestest paljudest. Aga samas on neil on neil on noh, riik on palju, palju jõukam ja, ja samas on, on ta kauem kauem on mõeldud selle peale. Et kuidas, kuidas asjapeks kus asi peaks arenema. Aga neil on riik jõukam ja neil on ikkagi noh, nii-öelda majanduses ei ole neid probleeme, et noh, tuletan meelde, Soome, Rootsi on on nii-öelda patentide, registreeritud patentide ja patendiavalduste poolest on maailma liidrid nii kaugel Euroopa Liidu keskmisest ja veel rohkem nagu öeldakse Eestist, et et noh, seal on valgusaastat vahel ja noh, neil on just see teadmistepõhine majandus, mille poole meie peaksime siin pürgima ja mõtlesin, tuletan meelde näiteks Hansapanga analüütikute läinud nädalast analüüsi, kus, kus samamoodi öeldi, et nii, et veel nagu öeldakse, võimalus otsustada ära tõsiselt, et ja noh, just mitte ainult riigile, vaid, vaid põhiliselt ikkagi erasektorile, et kas me nüüd paneme raha sinna, et üritada uuendada oma tootmistehnoloogiaid või jätkame nii, nagu öeldakse samas vaimus, et ehitame, ehitame nii-öelda ühe saekaatri kõrvale kolm samasugust. Jaa, jaa. Ja noh, nagu öeldakse siis hakkame mõtlema, et kust me toome juurde, ma ei tea, kas Ukraina saemehi või, või, või Venemaa omi, et ja, ja noh, sinna sinna see majandus nagu öeldakse, jääbki. Ja nüüd ma majanduse juba laiemalt Roldevid, meie tegeleme sõna otseses mõttes ja sõna kaudses mõttes praegu ikkagi ju tulekahju kustutamisega otseses mõttes metsades ja, ja kogu sise sisejulgeolekuprobleemistik on tegelikult üks tule tulekahju kustutamine, nii et noh, viimase viimase piiri peal jäi kogu tegevus, aga aga kui sa ütlesid, et vahe on valgusaastate, siis on sul õigus, ainult et me ei ela ju ka enam kuuse all. Neljast miljardist rääkisid sa ise, eks ole, tsiteerides rahandusministrit, see on juba aastaid niimoodi olnud, et ülejäägid on väga võimsad, nii suured küsimus on ikka panustas ja, ja, ja, ja panustamises ja, ja prioriteetides kohus, kuhu seda ikkagi pannakse. Kui seda ei peeta otstarbekaks, siis? No väga ei. Samas samas ka peab ütlema, et kogu seda tohutut majanduskasvu, millega meie valitsus armastab kiidelda tegelikult ega, ega tavainimene oma taskus ju ei näe. No ma ei tea, ma ei oleks sellega päris nõus, et tavainimene ikka noh, siin Tallinnas, ma arvan, et eriti näeb Palun tõuseb 15 protsenti aastas on ju, ja ja no lihtsalt mulle tundub, et, et meil on see nii-öelda heaolu, inflatsioon on ikkagi olnud väga kiire selles mõttes, et enam ei pea noh, nii-öelda oma autot väga vingeks asjaks ja oma oma elamist. Ja noh, kui nüüd päris aus olla, siis, siis mulle tegelikult ikkagi tundub ka see jutt, et, et siit läheb 20 30 aastat, kuni me saavutame selle Euroopa Liidu nii-öelda keskmise. Tegelikult väga suur osa näiteks pealinnarahvast elab juba meelist, elab väga-väga hästi, selles mõttes ma olen neli aastat välismaal elanud ja ja noh, seal ei ole pudrumäed. Piima jäi Lääne-Euroopas ka, et et tegelikult me elame juba väga hästi, ainult meie jaoks, noh kogu aeg tundub, on ju, et võiks oluliselt paremini ja noh, vaatame siin, aga ma ei tea USA seebikaid ja, ja, ja seal on, seal võiks veel nagu Arenguruumi olla joonide ma kardan, et kui sa samamoodi praegu oma juttu jätkad, siis siit stuudiost välja minnes mõni mees tuletõrje voolikuga ootaks sind ukse taga, et meie meiega aknast paistab, eks ole. 100 meetri kaugusel on Tallinna suurim tuletõrje depo kus, kus mehed saavad endiselt nelja pooletuhandese palgaga. Ongi jutt, et noh, seda nii-öelda segmenteerimist on, on jube palju ja rahad nagu tunduvad ikka minema nagu valesse kohta. Noh, valimised ja räägime valimistest ka siin eelviimane sõelumine on, on toimunud ja viimane on, on kohe-kohe toimumas. Ehk siis viie partei osavõtul või kes seda teab, kas viie või nelja või palju neid seal parasjagu on, et härrased peentest restoranides peente toitude juures räägivad kogu rahvast puudutavaid ja, ja väga olulisi asju, eks ole. Mis seisus Sa oled tegelikult on, ega, ega vist see nädal ka rohkem nagu selgust ei toonud. Lehtedes on küll väga palju nii-öelda sõelale jäänud kahe presidendikandidaadi kandidaadi mõtteid sellest, missugune peaks nende arvates olema Eesti vabariigi presidendi roll ja, ja kuidas nemad seda rolli võiksid täita ja ja need on väga huvitavad kirjatükid. Kui seda nii-öelda sõelumist poleks olnud, siis poleks ilmselt ka neid neid kirjatükke sinna avaldatud ja me poleks nende mõtteid teada saanud, aga aga nii-öelda tegelikkusele lähemale ehk siis kellest võiks saada praegu Eesti vabariigi president ja kas toimub ära? 28. juba augustil riigikogus või mitte? Ega ega see lõppe nädal vist nagu rohkem tarkust ei andnud. Meile küll jah, võib-olla aga aga noh, selge on ka see, et see on küll täitsa selge, et see on suhteliselt väikse seltskonna ja teha ja noh, eelkõige pidades silmas sisuliselt ikkagi mõrvasid lahenduse võtit kes on järgmine president ja üks meie suure tõenäosusega Edgar Savisaar, kes siis kutsub kohvile nüüd neid presidendikandidaadi kandidaat. Et noh, ta on Ene Ergma vist ja siis kolmapäeval on lõplik liisk, et kes siis kes siis üks on ja tegelikult jah, see viimane nädal nagu näitas selgelt, et et üks mees teab nüüd väga kindlalt teine asi, kas ta nüüd ise seda kas ta on enda jaoks selle otsuse langetanud, see on omaette küsimus, aga aga, ja teatud natuke suurem seltskond teab ka natuke rohkem aga, aga inimesed tänavalt või mujalt ega neisse küll Muuseas ka samas ka nendest presidendikandidaadi kandidaatidest Saan emaga ajakirjandus teab tegelikult sama palju kui, kui inimesed tänavalt. Noh, jah, võib-olla selles, kuigi poliitikud on väga sageli väga edev rahvas, et armastatakse tilgutada, eks ole, seda, mida nad teavad. Sealt aga sest jah, sest tegelikult ega ka Toomas Hendrik Ilves, Ene Ergma Arnold Rüütel tegelikult. Ega nemad suurt midagi teha ei saa. Minu jaoks oli nagu huvitav nädal see seesama nii-öelda vaidlemine peale Ilvese kohtumist Keskerakonnaga mitte vaidlus või, või noh, siin meedia nii-öelda kuidas ma nüüd ütlen, väga-väga ähmased signaalid nagu sellest, et, et mida räägiti, räägiti et noh, mis on noh, mõnes mõttes nagu selles mõttes väga-väga märgiline, et et see nii-öelda parem ja vasakpoolsus ta on, on, on oluline mingisuguste nii-öelda parteideklaratsioonide puhul ja ühinemismanifestidesse ja ka siis, kui läheb reaalpoliitikaks, siis noh kaovad need eelistused kuhugi ära, et, et noh, siin Keskerakonna väited justkui on, on Toomas Hendrik Ilves ikkagi väga Selgelt nii-öelda Keskerakonna põhiseisukohtadega nõus ja mida, mida siis pärast Savisaar väitis just, mida siis pärast nagu öeldakse, väga kõvasti mahendati? No aga samas mõtle ise, kui, kui sina oleks näiteks Toomas Hendrik Ilves ja läheks Edgar Savisaar kontorisse ja teades, et selles, kas sa saad või ei saa presidendiks sõltumist, millise mulje sa ja kuidas hinnatakse sind ja sinu vaateid. Nimelt selles kontoris ja selle, see on selle erakonna esimehe poolt, eksju oleks imelik, kui sa hakkad seal rääkima mingitest valgetest ja mustadest erakondadest või mingist astmelise tulumaksu või mõnest muust asjast natuke teistmoodi, sama kehtib ka järgmine esmaspäev, Ene Ergma kohtakse. Et noh, tegelikult see on. Tegelikult see on nagu, kui käiakse kohvil, eksin kusagil. Nii-öelda otsustav mulje, kui mitte kohvil vaid lausa vaibal käimist. Selleks ju ei saa ju hakata seal ütlema. Tuletame meelde, mis seal enne öelnud ja sest kõik sõltub ju tegelikult suuresti sõltub ju nendest kohvil käimisest. Minul on niisugune mulje ikkagi jäänud ja, ja ma usun, et see on, see on kas vastab tõele, et, et see vasakpoolsuse ja parempoolsus kuigi ka, kes Keskerakond on öelnud, et nad nad tahavad näha vasakpoolset kandidaati siis presidendi kohapeal, kes kes vastaks nende valijate huvidele, siis ma arvan, et see vasak- või parempoolse ei ole oluliselt? Ei oma mitte mingit tähtsust. Otsitakse ikkagi mugavat president Enda jaoks mugavam president selles mõttes presidendivalimiste puhul, kes, kes vastaks ootustele ja kes ei hakkaks Birutama tagant üles lööma tegema ootamatuid otsuseid, näitama hambaid ja nii edasi, mis teatud olukordades on lausa mõne erakonna jaoks ju noh, elu ja surma küsimus, eks ole. Ja nüüd tuleb vaadata märtsi kontekstis tähendab see, et, et praegu, et kõik on toredad inimesed, Toomas Hendrik Ilves ja Ene Ergma ja ja, aga samas nad on teatud erakonna kandidaadid ja teatud erakonna liikmed ja kes siis vaatavad, et kuna mõtlevad eelkõige märtsi peale ja sama mõtleb ka Keskerakond, kelle, kelle juures need kandidaadi kandidaadid nüüd kohvil on käinud või käivad, eks. Nii et tegelikult selline aritmeetika või ta ei olegi aritmeetika tegelikult, eks ju. Selline. See praegu, kes sinna läheb, eelkõige mõeldakse kuidas siis sellel samal erakonnal hakkab minema, kuidas on võimalik, kellega koalitsiooni minna? See, et, et perutama ei hakka tulevane riigipea, noh see on ainult üks väike asi. Ja, ja ja seina ja veel kolmas asi, et kui kauaks ta sinna tahab jääda selle koha peal. Mida ambitsioonikam ja noorem, seda suurem oht selle kohta võib öelda, et äkki ta võib nagu kaheks korraks jääda. Aga, aga on ka neid võimub võim, võimukaid ja ambitsioonikaid tegelasi meie poliitmaastikul, kes näeksid ennast seal, aga 10 aastat on natuke liiga pikk aeg. Võib-olla nii, et viis aastat veel lühem aeg oleks, Lähme jälle. Nii et kõik see, kogu see et kõik need faktorid nii-öelda ühe tuleb arvestada ühel ajal, et mitte valearvestus, siin tehakse see tore inimene, keegi on, noh, see on elementaarne. Toomas Hendrik Ilves avaldas eilsetes lehtedes ka tähelepanuväärse huvitava kirjatüki, kust võib ühte ja teist välja lugeda mida tema teeks oleks president, kuigi ta väga seda rõhutavad, räägid nagu nagu põhimõtteliselt mida, mida vabariigi president peaks ette võtma ühes või teises situatsioonis ja kust ta peaks suu kinni hoidma ja kust ta peaks noh, tunduvalt rohkem lahti tegema, oleme hoopis sõnakam, häälekam, kui, kui seda praegune president on. Üks üks lause torkas mulle sealt päris kindlasti silma, oli see, et ta annaks tema presidendina, siis annaks nii-öelda valitsuse moodustamise valimised võitnud erakonna juhile. Ma võin selle peale mürki võtta, et järgmine nädal kohvile minev Ene Ergma ütles, et täpselt sama Ja ainult, et ütleme, ilvese puhul on nagu räägitud just seda, et ta ei ole nii-öelda Lennart Meri kombel valmis seda tegema kuna noh, mürki võtta, aga, aga suure ülisuure tõenäosusega me teame seda ja selle erakonna nime, kes, kes võidab valimised ehk siis mitte mitte selles mõttes võidab, et kes pärast ka nii-öelda valitsuse moodustab vaid vaid kes saab kõige rohkem hääli. Ja selle erakonna nimi on, on meil hästi teada ja tema juht on, on ka veel hästi teada ja, ja tema roll praegu presidendi tegemisel on, on noh vist otsustav usa Peeter enne ütlesin küll, et oleks imelik, kui see ei oleks. Nii, et, et selles mõttes väike silmategemine on, on, oli ka selle kirjatüki puhul näha. Jah, ilvese puhul nagu rohkem torkas silma see, mida ta justkui ütleb, et mida ta ei teeks, noh, mida, mida on näiteks Lennart Meri on teinud siin, mis te seal mainis veel, et ta nagu öeldakse ei, ei. Kuidas ta ütles teisi poliitilisi istudes, institutsioon ei, ei, ei, ei alavääristaks või, või, ja noh, ta seal otseselt nagu viitas sellele, et ta konsulteerib riigikoguga ja parteidega ja noh, see oli kõik nii-öelda kuidagi tundus kivine. Kõigest paistis välja see kapsa ja kõigest paistis välja soov näidata ennast hästi-hästi paindliku inimesena, mis on igati loomulik. Kordan, et see on ju elementaarne, et oleks vastupidi, kui nüüd oleks avaldanud artikli, kus oleks korraldama mõningaid varasemaid mõtteid või. Ilvese puhul on lihtsalt see, et ta peab justkui ennast pesema. Näiteks mingisugusest varasemast mainest noh, Keskerakonna ees noh, samas kui Ergmale ei ole nagu seda justkui märki küljes Noh, see kõik, see on niisugune väikene poliitiline mänglemine, täpselt nagu ka see, mis sel nädalal Narvas toimus. Et minu jaoks ei ole see mingi üllatus ju, ega siis seda, et eesti keeles sama erakond räägib ühte juttu ja vene keeles räägite teist juttu ja ja need põhimõtted on, on selleks, et nendega žonglööride ja, ja, ja, ja manipuleerida see, see ei ole nagu miskit üllatavat. Ainult et mõjule, mis väike üllatus minu jaoks oli see, et rahvaliit nagu noh, jättis järele sellest sündmusest mustvalge jälje, ehk siis tegi, tegi avalduse, kus ta nagu otsesõnu teatas, et Narva ikkagi vabastati ja vabast Narva vabastajad on nagu meiega ja aidanud neil nagu edasi elada. Tähele panid vist Villu Reiljan ka valitsuse pressikonverentsil ja noh, selles ma mäletan, et oli Päevalehe kirjatükis nii-öelda see rahvaliidu pressiesindaja ka ütlesid, et et noh, seda nii-öelda erakonna siseselt uuritakse, see probleem oli selles, et erakonna nimel ei olnud keegi vist neid volitanud väga sellisel teemal sõna võtma. Nii et noh, tegelikult, Selle kui oli Isamaaliidu ja Res Publica ühinemine millises seisukohti väljendus Res Publica Seda tuletas meelde Edgar Savisaar juba koheselt meelde. Ja, ja ma ei tea, kas nende vaated on nagu muutunud, aga ma arvan, et, No sa võid praegu selle ära öelda, mida ütles Res Publica omal ajal, siis kuulajad kõik ei tea, mida ta ütles. Sina alustasid seda juttu. Minu meelest oli väga sarnane sellega, mis praegu Aga nad ei öelnud midagi, nad käisid seal nii-öelda lilli asetama. Lill asutamas. Võimalik ütlesin, sest ise ma kohal ei olnud ja ma ei oska öelda, kas nad ütlesid. Võimalik, et ütlesid, eks ju. Nii et selle tõttu ma ei tea, mida nad seal täpselt tegid, aga igal juhul see sarnasus on. Minu jaoks lihtsalt on tegu töö vene valijaga, ega siin pole, pole rohkemat, ega jah, ja, ja see, et seda tööd tehakse, see on hädavajalik, ainult et kas seda peab tegema nii-öelda kampaania korras robustselt? Sellist sellist mängu mängides võib võiks seda teha nagu aasta läbi ja kogu aeg sõltumata sellest, kas, kas valijat valimised tulevad või tule sattuda enda enda jaoks sellist lojaalset, venekeelset seltskonda valimiste tarbeks, see on igati teretulnud tegevus. Ja see on see, see töö, midagi, mida Keskerakond aastate vältel väga hästi tulemusrikkalt teinud ja teised on hoopis nagu sööti jätnud. Ega siis rahvaliidu üks avaldus, olgu ta siis nii-öelda Tallinnaga kooskõlastatud või mitte, seal pole ju tegelikult mingit tähtsust. Ja kas, kas üks on ikkagi rahvaliidu jaoks on, aga ütleme kas kuivõrd palju, ütleme ikka oli nüüd kui see on esmaüritusega tegu, et Paju, Tarmo, venekeelne valija, kes, kes nende asjade peale valimiste Pilletoni kasti pannes mõtleb, et kas see nüüd rahvaliidu samm nüüd jääd neile meelde või, või, või jää, ma arvan, neil jääb ikka pigem see Keskerakonna nii-öelda laua välja. Just ja toetus ja, ja noh, ma ei tea, valijad ennast rahvaliidust ei tea, samas rõhutame Kõik erakonnad või vähemalt suuremat mõtlevad selle peale vähem või rohkem selle tööle vene elanikkonnaga loomulikult Keskerakonnast. Meil on siin suured eelised. Aga Res Publica sellega vahepeal kõvasti vaeva näinud, teinud kaasa arvatud seal regioonis, eks ju. Rahvaliit üritab nüüd teha. No nagu ma aru saan, reform on nagu suuresti loobunud, et selle sellest ma ei tea, kuidas liiduga lood on. Sotsid on teinud seda nii, et. Küsimus on selles, et vabariik on kestnud nüüd juba mituteist aastat, et kuidagi nagu hiljavõitu on, kes on, kes on varem märganud seal, see on saanud ka juba punktid kätte ja. Lihtsalt peavad vaatama vesise suuga pealt natuke veel, ega me ju ei tea, võib-olla valijameeste kogus sõltub sellest jälle ühtlase kaks häält ja noh, asi see avaldus siis teha vallutati või vabastati, eks ole, nagu ütles ära Maurus, sotsialism või sotsioloogia pole, pole suurt vahet midagi. Et noh, see ununeb ja, ja need, kes, kes on rahvaliidu valijad siin mujal Eestis, eks ole, noh, põhiliselt maarahvas. Et nendel pole see külma, kuidas, kuidas seal kuskil kaugel samas mingisugust propagandatööd tehakse ja ma ei usu, et see nagu eriti kuigi noh ütleme tõesti, riigi seisukohalt on tegu ikka absurdse asjaga. Et kui siin omal ajal oli see vist Max Kaur, kes, kes rääkis Tallinna vabastamisest 22. septembril ja siis noh, Keskerakonna, teised liikmed tõttasid seda ruttu ümber lükkama, et, et noh, et Kaur esindas midagi ainult iseenda arvamust ja venekeelses lehes ja nii edasi. Kuigi, kuigi oli tol korral, On selge, et tehakse lihtsalt eri keeltest, tehakse erinevat sama sama tööd, aga erinevad. Skeletis erinevate vahenditega, lihtsalt nüüd tasapisi need inforuumid, noh, ütleme aeglaselt, aga hakkavad mõnevõrra ristuma. Noh, see on üsna loogiline selles mõttes, et riik üritab nagu rohkem panustada sellesse, et see venekeelne inforuum nagu muutuks vastavamaks nii-öelda selle Niisama selgelt ei ole ju mõtet. Ju nii akadeemikule kui ka kui ka lihttöölisele ühte rääkimata, eri rahvusest veel rääkida, isegi sama sõnumit nii-öelda samade sõnadega loomulikult alati tuleb, ei ole vastavalt sellele seltskonnale ja, ja. Nojah, aga muutub raskemaks. See on täiesti erinevate juttude rääkimine nii-öelda ühes ühes ja teises keeles. Kui, kui poliitika ongi, ongi selline selline tegevus inimestel, kus, kus räägitakse sellist juttu nagu, nagu inimesed ootavad ja, ja, ja riik müüakse niimoodi kassa juurest lahkumata kohe-kohe lupsti, aga eks ole, et kogu meie ajalugu ja kõik see, mida nagu noh, mis meie jaoks on igati igati loomulik ja, ja arusaadav, ehk suhteliselt ühele tõlgendus siis, siis noh see, see ikkagi näitab ka selle erakonna kohta üht ja teist, iseasi, kas kas valijad selle selle peale kuidagi üldse kulmugi kergitavad. See selgub ka valimistel, aga, aga ma arvan, et et see, see teema väga-väga palju nagu tähelepanu ei pööra. Me siin kirume oma riiki, räägime igasugustel halbadel teemadel, aga, aga need on olemas inimesi, kes kes tahavad siia elama tulla, tahavad ka meie kodakondsust nagu näiteks Johan Dudajevi lesk koos oma oma oma pere ja lasteaialastelastega, et see on nüüd ütleme maailma poliitika ja suur suur poliitika, mis tegelikult siin Eesti peab nagu tegema ja see diplomaatiline mustkunst, kui Eesti on otsustanud seda selle selle taotluseni öelda rahuldada, siis. Ma ei ole päris veendunud, et see päris valutult läheks Eestile nii-öelda rahvusvahelise propaganda tegemisel. Noh, ma ei tea, noh, Suurbritannias näiteks elab pahmada kaev ja Taanis on elanud päris paljud nii-öelda tšetšeeni ladviku. Et ja noh, mida sa saad parata? Taev oli Tartu kodanik ja elas seal ja tema abikaasal ja, ja lastel on isiklikud intiimsed, sidemed ja selle paigaga Emajõe ja nii edasi. No aga minu teada minu teada selles seaduses sellist punkti ei ole, et intiimsed, sidemed jah, aga igal juhul tema, ta saab taotleda kodakondsust kas eriliste teenete eest või naturalisatsiooni korras ja rohkem nagu võimalusi minu teada ei ole. Millise, millise tee peaks Eesti vanima eriliste teenete eest või laskma hallatud ajeval eesti keele ära õppida ja tegema eksamikoda põhiseaduse tundmises ja, ja muudes. Noh, pigem vist ikka eristeedest või vähemalt vähemalt oli nii-öelda selle selle mehe naine, kes noh, me teame kõik, et Jordaania üle on nii-öelda erilisi teeneid sellest, et, et et ei läinud suureks verevalamiseks noh, näiteks Tartus 91. aastal ja ja noh, seda minu meelest teisiti ei saa nimetada, kui eriline Lihtsalt vaadates olukorda, mis, mis praegu nagu Tšetšeenia ümber on ja kui külmavereliselt ja jõhkralt Venemaa lihtsalt koristab tšetšeenide juht ära. Tõe oli ju alles esimene, eks ole, passaefon on viimane nüüd sajevik, kui, kui keegi meie arvame, käisin ma ei, ei arvamus ja ei lähe lahku, sellepärast et ma arvan, et maailmas on palju neid jõude, kes tahavad Dudajevi ja Bassajevi vahele panna võrdusmärgi. Jäi selles mõttes, et Venemaa ei koristanud, said ära, et, et see oli nii-öelda needs. No seda ei ükskõik, no seda me ei tea, aga see nimekiri tegelikult on pikk, eks ole, kes, kes on lihtsalt niimoodi maha tapetud ja, ja ühelt ja teiselt poolt ühelt poolt võõraf, eks ole, teiselt poolt kõik, need nii-öelda nii-öelda iseseisvusmeelsed tšetšeenid ja kui me näiteks Bassajevi puhul tuletame meelde, kui, kui jõhkralt ütles USA president, et noh, lõpuks ometi sai see, ma tsiteerin peast, aga, aga sai, sai see kurjategija oma voo palga, eks ole, siis. Ma ma ei ole päris veendunud, et kui ma olen, olen täiesti seda meelt, et kui allatud ajeva tahab oma oma oma iseendale ja oma oma lasteaia lastelastele siinset kodakondsust, siis siis Eesti peaksid andma. Aga mis, mis sellest nii-öelda rahvusvahelises plaanis välja tuleb ja, ja kui puhtalt eesti pääseb. Olen täitsa kindel, et noh, Venemaa jaoks on see järjekordne propaganda Nuimis igal võimalikul juhul käiku Venemaa jaoks, jah, aga. Aga samas oleks imelik, kui minu meelest kui seda, kui talle ei antaks arustes kedagi, kes kõik on saanud eriliste teenete eest ja ja tegemist on ikkagi tema, tema lesega. Imelik on see ka, et pronkssõdur Tallinna südalinnas seisab, aga ometi ta seisab, et kõik asjad, mis on imelikud meie meie riigis ei pruugi tingimata veel sellepärast nii-öelda ära kaduda või ei pruugi muutuda. Ei, ma nagu endiselt arvan, et, et kui me tahame olla väärikas riik sealsamas Euroopa Liidu riikide pressis noh pärast nagu kõike seda, mis, mis Lääne-Euroopa riigid on ikkagi teinud, noh kaudselt võib-olla ja mitte nii-öelda riiklike atribuute lisamata, aga andes varjupaikasid tere Eesti ei teeks nagu mingisugust nii-öelda kurioosset asja, et. Just seda enam, et noh, ka Venemaal teatakse väga hästi etud aeva oli Tartuga seotud väga pikalt ja, ja. Ei nõus, ega ma ei hakkagi sulle selles mõttes vastu vaidlema, mind lihtsalt huvitab Eesti ametnike ja poliitikute nüüd järgmised sammud, et kuuldavasti see alla ta taevataotlus on, on jõudnud meie kodakondsus- ja migratsiooniameti nii ja ma tahaks, tahaks väga huviga seda, seda vastust lugeda. Täpselt sama samamoodi nagu ma huviga ootan, et mis siis järgmine nädal saab, et kes siis nii-öelda ühiskandidaadina meie presidenditoolile välja välja sõelutakse ja mis siis edasi hakkab saama, sest aeg läheb kiiresti. Augustikuu on kohe ukse ees ja pea see augusti lõpp ei ole, kus, kus siis riigikogu koguneb esimest korda, et, et riigipead valida. Aga lõpetame praegu selle koha peal. Stuudios olid siis Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits, Tummelas, Eesti televisioonist ja mina saatejuhina. Aarne Rannamäe sealtsamast asutusest. Ja puhkuste aeg hakkab varsti meil ka mööda saama ja siis tuleb nii-öelda tihedamalt hakata ka põhitööl käima. Praegu aga aitäh kuulamast. Nautige veel viimaseid nädalaid ja, ja loodetavasti see tänane vihm ei tähenda seda, et suviga sellega nüüd läbi on. Aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.