Öeldakse, et statistika on suurim vale maailmas. Siiski oleks huvitav, kui keegi teeks statistikat selle kohta. Kui palju on veel järel eestlasi, kes olid võimelised aru saama 1940. aasta sündmustest. Tollal mindi algkooli seitsme või kaheksa aastaselt. Selles vanuses võiks juba midagi taibata. Niisiis, võttes aluseks 1933. aastal sündinud kui palju neid ja neist vanemaid veel on, võib-olla on keegi selle juba välja arvutanud? Huvitav oleks teada? Olin tollal seitsmeteistaastane ja muidugi mäletan hästi muutusi, mis päevade ja nädalatega aset leidsid. Kui esimesed muutusid, torkasid silma, siis üks torkas ninna, see oli nõukogude sõjaväeveokite võõras lõhn. Arvatavasti oli see tingitud tolmu ja kasutatava bensiini segunemisest. Viimane pidi olema sootuks teist marki kui see, mida Eestis saadi konnakarbi kujutisega Shelli automaatidest. Mõne nädalaga muutus kogu harjumuspära. Meie elu on küsitud, miks ei pööranud maailm tähelepanu sellele ebaõiglusele. Et mõelgem vaid 14. juunil Marsi sakslane sisse Pariisi. Ent päev hiljem annekteeris Stalin kahe päevaga kolm balti riiki. Keda pidi see rohkem huvid tema kui lääneliitlaste hävitav lüüasaamine Euroopa mandril. Hitleri võit näis ju käega katsutav ana. Olgu märgitud, et oli neidki, kes ennustasid sõda Saksamaa ja Nõukogude liidu vahel ning arvasid, Eestis asjad nii ei jää. Hoolimata tormilistest suve sündmustest olid paljud nii-öelda äraootaval seisukohal. Jätkame aga poliitika ja meenutagem, mida te uus kord Eesti kinodesse esialgu näidati edasi Saksa ja Ameerika filmi. Veel oktoobrikuus jooksis Tallina 12-st kinost ainult kolmes Nõukogude film. Võrreldes sõjajärgsel ajal pakutava maru propaganda sundmenüüga oli mõni film päris huvitav tav meeles on näiteks 1940. aasta kevadel nähtud kontsertvalss rida üksteise otsa lükitud numbreid kaastegevad baleriin Olga Lepešinskaja, viiuldaja David ois, trahv tenor Ivan kasvovski ja teised. Mind huvitas kõige enam muidugi Valgevene riiklik džässorkester. See oli Poolast põgenenud Edi Roosneri orkester esitamas fantaasiat Lood Viini metsadest. See oli hoopis teine asi kui filmis lõbusad semud, nähtud-kuuldud Uutioossovi orkester, eriti Eveli Roosneri, eht džässi lik trompetimäng. Mainitud fantaasia on ainuke sellelt koosseisult säilinud heliülesvõte.