Sageli või kohtudes traadi publikuga esitatakse palju küsimusi. Kuid peaaegu kõiki huvitab üks kust näitleja võtab oma esinemiseks materjalist, kust Handita teemasid. Kuidas valmivate Machiavelli tulines interneediumite Scupleides, monoloogides. Tüübid. Peab ausalt ütlema, et materjalide otsimine valmistamine on väga keeruline ja vastutusrikas ülesanne. Näiteks mõni nädal tagasi paluti mind kirjutada mõni humoreski või estraadi lühipala tänaseks raadiosaateks. Toimetaja helistas ja ütles. Vaade toimub esimesel aprillil. See peabki kajastama, saate teemat. Esimene aprill. Sellega on kõik öeldud. Ja nüüd hakkavadki satiirik autor näitleja, režissöör tööle. Silmade ees on üks kuupäev. Esimene aprill, mis toimub sel päeval. Inimesed luiskavad, petavad teineteist, teevad nalja. Nii on juba sadu aastaid kombeks, et esimesel aprillil tehakse lihtsalt nalja. Valetatakse. Kas me valetame ainult esimesel aprillil? See on juba medali teine külg, see on juba satiiriline teema. Vaat siit peaks kusagilt alustama tänast saadet. Nii, üks moment, tähendab, kas me valed võtame ainult esimesel aprillil. Aga vaatame, mis toimus näiteks kasvõi 26. märtsil. Perekond Toomla korterist. No poiss, kuidas siis oli? Bandiit, räägi, räägi, mismoodi seal juhtus. Kuidas, kuna katki lõid? Sa ei tea? Ai. Ai, isa, kõik lapsed nägid, kuidas virutasid kiviga vastu akent. Räägi õigust, ära valeta. See on kõige vastikum, kui inimene valetab, tõesta, et sa oled täitsa poiss. Ütle õigust. Ütle siis sinagi vähemalt midagi, ema. Valetamine on suur patt see, kes valetab. Võta toru ja küsi, kui töölt ütleb mind pole kodus. Aa, see oled sina jota, tanud maalt linna. Tulid kauaks linna nädalaks ajaks kui tore see on. Ma olen nii rõõmus. Et meil on gripiepideemia või et meil on remont, uimil parem. Teetril on leetrid. Ütle karantiin. Juta, ma annan toru üle Harryle, ta tahtis sinuga rääkida, seisab siin mu kõrval ja rebib toru käest. Allo Jutake, tere, kallis Koit, et sa tulid nagu muinasjutus. Me just rääkisime Amandaga sinust. Mis ma selle lada taraga räägi sinu suule. Jutakene, milleks peaksid hotelli otsima, see on ju solvav. Aga meil on siis vähe ruumi. Ära üldse vaidle vastu võtta takso ja sõida siia. Me keedame kohvi ja ootame sind. Ootame. On palju, millest rääkida. Sa pole meil ammu-ammu juba käinud, niisiis jääme ootama. Kurrat, teda võtaks oma küllatulekuga. See veel puudus niikuinii kitsas elamine, Harry võiksid vähemalt poisi kuuldes suudlik. Aga sinu valetamisest ma veel räägin. Praegu mine ja pese nägu puhtaks. Oota, lontrus. Kuula, mis ma sulle ütlen, kui tuleb tädi Juta, ole hästi viisakas, selge. Ta toob sulle arvatavasti mõne kingituse mõne käkerdis. Ega seal maal pole ju midagi head võtta, aga hea nägu ette ja täna kingituse eest ütle, et see meeldib sulle väga. Ära sega ennast vahele. Teed näo, et oled õnnelik. Aga kui ta ära sõidab, võid poistele hoovis selle rämpsu ära anda. Ja ära näita keelt, muidu saad mu käest kolmekordselt akna eest tädi eest ja valetamise eest. Minu arvates on see stseen väga õpetlik. Kas me vahel õpetades lapsi rääkima tõtt ei eksi, nende reeglite vastu? Eksime ja väga sageli märk, ütleb isa pole kodus. Anne, ütle, tema on haige ants, ütle emale, et ma mängisin sinuga eile trips, traps trulli. Ma istun vahetevahel pargis pingil ja vaatan pisi põngerjaid, kes liivakastis mängivad. Ja mõtlen endamisi, kust tulevad altkäemaksuvõtjad, bürokraadid, karjeristid, petised, kas tõesti ise õhupalliga pisipoja saab suureks ja muutub kord altkäemaksu võtjaks. Kas tõesti see pisikene põngerjas, kes istub lapsevankris ja kisab aa ükskord istub nahktugitooli ja ütleb, ei saa? Kust nad on seda õppinud tööl instituudis, koolis, lasteaias, aga võib-olla sünnitusmajas? Kas juba seal ei tea. Aga võib-olla kujutage ette sünnitust. 163. vahetasin täna kaheksa koeraga mähkmeid. Lihtsalt õudne. Saab vist küll, meremees. Aga 93. on nii tubli, ainult seal temaga magage sööb. Temast tuleb kindlasti peavalitsuse peadlikus, taator, kullake, õde, aasta. Miks te rikute tervet pilti, mis pilti kirjutate päevases raportis, et meil on palavikuga lapsi? Saadame ju need andmed linna tervishoiuosakonda. Tulidki vilunud õde, suure staažiga. No hea küll, ühel lapsel on 38, aga teisel on 35 kraadi. Kas teie siiani tunne keskmisi arv? Aga kujutage hetkeks ette, et imikud kuulevad seda juttu, mida nad arvavad sellest jutuajamisest. Tõsi küll, öeldakse, et vastsündinud näevad kõike tagurpidi kuid selle peale ei tohi lootma jääda. Aga ma jälle kaldun teemast kõrvale. Toimetaja palusime esimesest aprillist. Aga äkki honorari päeval öeldakse mulle, et saade oli esimesel aprillil. Me tegime ainult nalja. Mine tea, kõike võib juhtuda. Vaat nii, mõtisklustes otsingutes, kahtlustest ja kõhklustest hakkab pisitasa tekkima estraadikava. Head strateegilised tüübid praegusel ajal tänavatel ei vedele, aga kui vedelevad, siis tegelevad nendega juba miilitsatöötajad, aga mitte satiivikut. Peab ausalt mainima, et meie töö on viimaste aastate jooksul muutunud võrdlemisi raskeks. Puudusi jääb üha vähemaks ja see asjaolu seab satiirikuid humoristide teatud raamidesse. Aga õige looming nagu teada, kindlaid raame ei armasta. Igasugune looming väitekirjast Kuniku pleeni, ärge imestage, et ma sean ühte ritta selliseid erinevaid loomingulisi liite nagu dissertatsiooni jagu pleed. Leidub selliseid naljakaid väitekirju, et neil võib esitada nagu pleed. Võib-olla sellepärast me peame vahel kaitsma Kubleesid nagu väitekirja. Nii sünnibki humoreski ikka tõsielust, vaadati ringi. Kui palju naljakat, meie tuleb ainult osata tähele panna ja paberile visata. Traagilise kõrval on Adel koomiline. Aponent varis telefonil null üks valvemeeskond oli juba sõiduvalmis punane tuluke süttis, tuletõrje kuuleb. Kas see on tuletõrje? Rääkige. Istutasin hiljuti oma aias lilli. Mul on pojengid ja liiliad. Kodanik meil pole sellega asja, meil on siin tuletõrje valve. Kuid minu aias on nii ilusad lilled sirelipõõsas. Kodanik New Yorgi midagi liin kinni, helistage aiandusvalitsusse. Andke mulle võimalust olukorda selgitada. Mul on aed, äsja istutasin lilled maha, meie kõrval, kaua põledaks vaja. Ja ma tahtsin paluda, et kui teile helistatakse ja te sõidate siia kustutama palun teid, Sargiate Allace, minu lillepeenras. Küll on ikka tänapäeval noorus rikutud, õudne. Vaadake, mismoodi nad riides käivad. Soengud, halastus, juuksed nagu mets, inimestel. Kõik pükstes. Poisi ja tüdruku vahet küll ei tee. Vaadake näiteks seda. Peletis on minu tütar. Andke andeks, ma ei teadnud, et teie olete tema isa. Isa, ma olen tema ema. Naisuke liha on täna pisut kõvavõitu. Kui kaua sa seda keetsid? Täpselt nii kaua, kuidas on kirja pandud kokaraamatus sinul kirjutatud, võtke üks kilo liha, keetke seda tunni aja jooksul. Ma võtsin pool kilo ja keetsin pool tundi. Miilitsatöötaja, miks te nii kaua Vaikesitega teatanud meile korterivargusest. Te väidate, et kurjategijad pöörasid teie korteri pahupidi? Seda küll, aga alguses ma arvasin, et minu mees otsis puhast särki. Perenaine hoopleb külalise ees. See on päikeseloojang, selle maalis minu tütar. Õppis välismaal. Selge selliseid päikeseloojanguid pole meie maal küll näinud. Halo sa oled sina, ei seda mina siis vabandage, see on eksitus. Pöördusin miilitsatöötaja poole küsimusega. Kas te võiksite öelda, kus on Sütiste tee. Miilits vaatas kaugusesse ja tema silm muutus üha ärevamaks. Pöörasin minagi oma pilgu miilitsatöötaja pilgu suunas. Kaugelt lähenes vana tüüpi Zaporožets või nagu teda vahel nimetatakse, sapik ja millegipärast hüppas nagu konn iga kahe kolme meetri tagant. Nägite, küsis miilid. Nägin, vastasin mina. Masin peatus. Hingake, püüdis miilits läheneval autojuhile tohingas kaine, väitis miilits. Miks masin hüppab tee peal? Kõik olen näinud, aga masin hüppaks kaine inimese käes. Naine esmakordselt. Muigas auto omanik, ma luksusin. Jah, aga me vist kaldusin jälle teemast kõrvale, pidin ju täna kõnelema esimesest aprillist, aga mida? Minu elus pole küll midagi naljakat sellel päeval sündinud. Aga kas teil on mina tavaliselt vihastan, möödunud aastal öeldi mulle esimesel aprillil, et ma sain preemia. Seisin sabas nagu tola. Tund aega pärast raamatupidaja lolli näo ette ütles esimene aprill. Kõik ümberringi naersid, mina olin nii vihane, et pisar tuli silma. Raha oli nii vaja. Ausalt, vahel tööl vihastab sind mõni nii välja, et oled valmistada tükkideks rebima. Olete tähele pannud? Inimene võib nii vihastada, et silmade ees läheb pimedaks, Meri lõppe, sellesse, vererõhk tõuseb, bki. Närviarstid räägivad sageli, et kõige rohkem inimene peastabki tööl. Meil ei osata siiski veel selliseid tingimusi luua. Et inimene võiks rahulikult töötada. Vahel algab see pisiasjadest. Järgmisena heade juhatavate minaris, palun astuge sisse. Instagram, aitäh, tervist. Tervist. Jutustage mulle jänesest. Al, selge, selge, selge. Räägime millestki muust. Ütelge, noormees, kas te sport Te armastate ja vastan ja diaatrit, muusikat ja teatrit armastan väga. Ja muusikat ja teatrit, mis on teie elukutsealusel, kes seal hästi räägime millestki muust? Ütelge, kas teiega on juba ammu niimoodi sedamoodi, et peale ja, ja, ja, ja hästi-hästi räägime millestki muust. Ütelge, noormees, kus te töötate? Koondage oma tähelepanu ja Me püüame taastada olukorra, kus te hädad alguse sai. Kiire tööjoonised ja kohe ka üks kiire tööpolügoon lõpetad eelmisega, teeb kohe ka selle valmis uus, hästi minu tööd, et siis pärast seda teist ööd on mul luura, Paula. Sul on vorstijupp kallid tehases pärast lõunat pärast lõunatama detaili järele minema suurte detailide nendesamade, mida te seni on toodud, kuidas meie võõrustajaks on känd, küll tema juba kannab kõige eest hoolt, Kangro ei saa söödale katsumas juured alla, puidu soojem puhkad, ulakas, elu aas joonis teine mees on minu asi, võta aru pähe ja tee, mis kästud, kasutajad ei tädis ja mina olen. Küll ja küll hästi, tood detailid ära ja siis selle töö, selles osas on tööpäev läbi ja paras aeg koju minna, jäätis tunniks-kaheks peale tööd ja teed ära peale. Saate veel ühe juurde elamine, Läheme teeb selle töö ära siis homme hommikul, Varrak on haridus ja varakult nutt kohe nii kui koidab ja kohe, kui ei tule välja. Homme olen teises vahetuses, kui kauaks nädal aega ees, teed selle töö kiiresti ära, nädala aja pärast nobedasti 15. 11. 15. lähme palgata puhkusele, palgad kuusele tuleb puhkuselt tagasi ja teeb kohe häält. Siis on aasta lõpp. Olgu või aasta lõpp, aasta lõpul on meil alati hirmus kiire. Ühe või viie aasta pärast on ükskõik, aga tee kiiresti ära. Eksime akuraat. Minu viimane sõna ideega. Tahad helistada telefon automaadist, viskad kaks kopikat, raha läinud ja tujuga, aga kõnet seda küll ei saa, automaat on rikkis. Ma mäletan, kord astusin peapostkontori juures asuva automaat telefonikabiini. Seal on neid kabiine palju, oma kuus või isegi seitse tükki. Klaas ees ei olnud kuuldavus haruldane. Hallo neli, 31 31. Paluks seltsimees Marta kalligormi kuidas töölt räägitakse. Tere päevast, minu tibukene, minu aimukene, minu lillekene, see olen mina, kuti, kuidas elab minu kassikene. Aga ta on kodus, aga seisab kõrval, aga selge sa räägi ainult ei ja, ja ma ise räägi, me kohtume täna. Ei, miks? Ütle kullakene, sul süda valutab. Nüüd sa tahad värsket õhku? Ei usu, selge, ütled, onu suri ära. Ta ei usu, selge. Ah, see juba oli ütlejad, tehas põleb. Rääkisid juba, selge, mida võiks veel temale rääkida, ütle, et sõbranna jäi trammi alla, rääkisid noh siis kolmapäevani minu maigukene, minul, Remo lillekene CA mammina Chaos ja mammi. Nii palun ainult Orbanit telefoni juurde. Kuidas töölt räägitakse? Kuidas ta on tööl. Vabandage ja küll, lähen naisega. Eri madalalt liik teada. Kuula, sa oled päästetud. Tähendab, peet sedasi pesukaussi, kallatki võet, pool lusikat, petrooli ja natuke vaniljet lõhnaks. Pärast paned pea vette ja hoiad, kuni suudad selge. Ja nii kolm korda päevas pärast määrib näo kalamaksaõliga või koerarasvaga. Kust seda saab, või veterinaarloomahaiglalt. Ööseks panid, jalgadele jääkoti, see tõmbab ära. Pärast hakkab kõige hirmsam kolm päeva pead vaikima, ei ühtegi sõna näo nahkida, venida, selge. Süüa ka ei tohi eriti diilereid kest, asja Iiriseid. Miks Nelivad? Kuu aja pärast on kõik korras? Ei ühtegi kortsu ega vistriku. Nägemiseni. Alo neiu, kas see on balti jaama teadete neiu, olge kena, öelge, millal väljub rong sotsi? Tänan väga. Aga kui palju maksab pilet? Ja selge see on Platgaard pupeeritud, selge, selge, aga pehmes. Tohoh, ohoh, see oli lihtrongis neiu, aga kiirrongis. Seal on platskaardiga vagunis, jah. Aga kopeeritud. Selge, selge, aitäh, aitäh. Aga neiu pehmes. Ja see on kallivõitu, käen jõuetu ja kas otsevagun Tallinnast läheb ka sotti? Ka jooga ju lennukiga ka võib, võib jah, selge ja kui palju see maksab jooma, hulluks võib minna, aga kui ma sõidan Jaltanya, saad laevaga sotsi? Võib aga selge aitäh. Kui palju maksab laevapilet? Asso, see oleneb kajutist, ahnilineni, kolmanda klassi kajut, palju maksab ahaka teisega asi? Selge, aga esimese? Oi kui palju, issand, Lukse on ka olemas. Mis emal saab müraga juua, kas või õieti keegi sõidab niisuguse raha eest. Mis see on teie tööraha, mina esitan küsimusi ja teie vastate. Vaata edasi. Öelge mulle, kas kaameliga Saarsak, hallo, hallo, millega te karjute, ärge karjuge, kurat võtaks, minu õigud, kui ta kuidagi on vaja, on, mul on vaja teada, millal läheb elektrirong, pääskülla. Selge, me kivimäele. Palo kell loll tüüp viskab toru hargile, istutatakse ka kõik su nahale ametikohtadele. Mul teenindus. Ramos. Ta oli Andres, on kodus, võid teda telefoni juurde kutsuda. Mina räägin, Hendrik. Ter Andrese, mina räägin, Hendrik, oled haige või vigane palavik, kui palju? 38, viis? See polegi nii palju. Mul oli kunagi 41 ema räägib, et lastel võib-olla isegi 42. Tead, miks ma sulle nii vara helistasin? Mata jäi ära, Õppa jäi haigeks. Jumal tänatud, pidi mind täna küsima. Juku sai kirja töölt lae. Meil oli klassitöö pealkirjaga Meie hoov, Juku, kirjutased meie hoovis plangu peale on kirjutatud õlivärviga. Laku panniõpetaja ütles, et valesti olevat kirjutatud. Laku panni, on kaks sõna. Laku eraldi. Panni eraldi. Juku kirjutatud kokku. Kle, eile käisin kinos alla 16 keelatud. Machabild ma, Maria, Stuart diad üldiselt igav, kõik saajad suudlevad, aga kuidas pead maha raiutakse, vaat seda ei näidatudki. Kuule, kuidas sa tervis on? Ma juba küsisin. Geograafias oleme praegu jõudnud munamäeni. Kuule siin onu tahab rääkida, näitab mulle rusikat. Ma homme helistan jälle. Võib-olla kõrvalseisja ei oleks neid kõnesid tähelegi pannud, keda see huvitab, mis teine räägib. Aga satiiriku kõrv on kikkis, teda huvitab iga kõne, iga tüüp, iga koomiline situatsioon, saab materjali kuulata, on ka vaja osata. Olete tähele pannud, et igaüks kuuleb isemoodi ja, ja see on nii. Oot, keele, kohe ühe eksperimendi. Jüri Järvet, ole hea mees, tujateks siia, tule aita meid ühes küsimuses. Saju oskad kuulata. Aga praegu pidi laul tuleb, mulle öeldi, et mikrofon vaja, eiei laulja esinemine seal hoopis hiljem mikrofoni pole. Aga mulle öeldi niimoodi. Ööl, sa ei kuulanud tähelepanelikult, mis sulle öeldi. Lood. Mulle näib, et sa üldse ei oska kuulata, ma kuulen esimest korda oskusest kuulata, kas sa siis ei tea, kuidas inimesed oskavad igaüks isemoodi kuulata. Hedi, tahad, ma näitan sulle? Jutusta mulle üks mingisugune lugu, mis lugu? Elulugu, see, see huvitav, seda ma tean. Jutusta ükskõik milline lugu, no näiteks, kas või see, mis juhtus hiljuti rongis, kõrvalkupees kukkusime sinuga, sõitsime savist isend näkitseda. Vagunis sõidab reisija meessoost samasse vagunisse. Astub sisse noor nägus tütarlaps ja küsib, kas teie ei võiks mulle lohutada alumise koha meeskodanik naeratab mesimagusalt ja vastab teie jaoks hea meelega. Palun istuge. Tütarlaps, karjud vanaema Vajeva, tule ruttu siia. Sulle loovutati alumine koht. Tuli välja, et ta ise ei sõitnudki, vaid saatis oma vanaema nii, vaat jutusta mulle terviselugu. Aga mina näitan sulle, kuidas üks minu tuttav kuulab seda algusest peale, jah, jää algusest peale. Tähendab, vagunisse astus noor nägus tütarlaps. Millisesse vagunisse? Raudteevagunisse seal, kes seal padrunisse astus, noor nägus tütarlaps ära, aga sa vaguralt okupeeritud kõva või pehme, kopeeritud Mysterlede kopeeritud kopeeri kopeeritud kopeerida ja. Tähendab padrunisse astub noor nägus tütarlaps, kuhu, kuhu see rong sõidab? Ütleme sõidab Pärnu, Pärnu ja selge panin, siis astub noor nägus tütarlaps jaamast väljuv rong Balti jaamast. Vagunisse astub nord nägust. Tähendab ka see rong läheb läbi Rapla või läbi Virtsu. Läbi Rapla läbi Raplas Jae lõige vagunisse paremal sõita autobussiga läbi Märjamaa. Kuulge, teate sõita Pärnu võib läbi mitmelt poolt, ma võin sõita pärlu taksoga üle. Aga kui ma tahan, selles ei ole, asi tähendab vagunisse astronoom. Üle suure või väikese munamäe üle suure. Esialgu ei pääse läbi. Vot näete, te ajasite mul praegu mõttelõnga segamini väärtne, näe, Jüri, nii minulgi tuttav ajab teisel mõtteid sassi. Nüüd jutusta mulle see lugu uuesti ja ma näitan sulle, kuidas üks direktor kuulab seda. Tervist, tervist. Lubate. Jutustan teile huvitava loo, mis teil seal siis on? Laske tulla, rääkige. Mehhvagunisse astub noor nägus tütarlaps. Alumisel kohal oli istet võtnud keegi noormees enni. Laine. Laine, kutsuge minu juurde kaavisto. Ta jäi tööle hiljaks. Nini nunnu ei lohutaks mulle alumise kohati siis neiu nurgas, ütles laene. Kaasiku võib vastu võtta tööle. Vormistage käske, Repneema, kuulen. Leiuki. Hõikas koridori vanaema, vanaema Laine. Hea küll, pärast räägime sulle lohutate alumine kopli ja tuli välja, et ta ise ei sõitnudki, vaid saatis oma vanaema. Nii. Teil on kõik kõik ja tulge nädala pärast tagasi. Nüüd, Jüri, jutusta mulle sama lugu veel kord ja ma näitan sulle, kuidas üks minu tuttav naiskodanik kuulab seda. Ühesõnaga, eeldus? Ma vist kuulsin seda lugu, aga igatahes tegelikult tegema. Ma tean, ma tean, ma tean, ma tean, ema kohvris oli avastatud, tapetud mees ja ära lõigatud läpp sõrmusega. Ei kelleltki. Kaalul istet võtnud keegi, noormees, niuke pöördus, normi pole. Ma tean, sest ma tean. Noormees viskas selle neiu pärast aknast välja ja tema asjakesed võttis endale. Kuulake mind. Ta küsis, kas teil lugudeks mulle alumise koha pealt. Ei, ei, ei, ei, ei. Kullake. Kullake. Lõigutustega, palun. Nurgusitles, palun. Leebki jooksis koridori lõikes laeva. Nüüd ma tean, ma tean, ma tean, pärast ta sidusele, neiu, jalad ja käed oma traksidega kinni ja suhu pistis raha kotikese. Jumal, kuulake mind lõpuni ei ole. Ma ei tea, kas ta käijutustage mode aela venelasele loovutati alumine koopiad, tuli välja, et ta ise ei sõitnudki, vaid saatis oma vanaema. Siis lõpp ongi lõpp. Mis on, kõik? Tuleb välja, et ei teagi seda lugu lõpuni, noor mees pärast ikka kägistas vana eideke ära. Nööri tulevad mõned inimesed. Me rääkisime sellest, kuidas inimene oskab kuulata aga nüüd jutustame sellest, kuidas inimene oskab rääkida. Olete kuulnud selliste väljendust? Kuldsuu? Ei kuldkõri, see on hoopis teine asi. See on juba seotud selle. Kuldsuu. Püüab igal sammul oma nooremaid kolleege aidata. Muidu vesi, mis oli siis vaja on, vaata, tegin joonise ühest detailist, tahan teada, kas mõõdud vastavalt standardile ja siis kas seda pulti A võib kinnitada selle kruvi b külge ilmastantsita, näe sul kohe mitu küsimust, selge. Alati püüan kõigi abistada, nii ka praegu. Sind huvitab sama küsimus, mida ma 35 aastat tagasi ka esitasin ühele vanale meistrile. See vastas mulle. Vaata ise õppi, mul ei ole aega iga nolgiga juttu teha, aga aeg on teine asi tuleb minu juurde hüüdnina, vastan ikkagi 35 aastat staažiduriaal. No mis sa siis tahad? Vaat, see on tore. Sa võid alati minu juurde tulla, iga küsimusega, mida mina tean, püüan sulle seletada, mul on vähe aega, õige, praegu on üldse vähe aela. Igaüks tahab rohkem tööd teha, rohkem kasu tuua oma tööpostil. Nüüd töötab igaüks enda ja ma mäletan, kui ma 1923. aastal töötasin Krulli teha, mul oleks seda küsimust muidu põlva ajal seda küsimust lahendada ja ainult minuga saaki, sest mina ei ütle kuulagena. Minu kogemusi teab igaüks. Ma mäletan, see oli suvel 1009 tõota töö, oodavalati ega töö ei anna rahu. Ma tean omast käest, kuidas nüüd töö edeneb. Ma tulen mõni teine päev, mul juba tööl käidud toojaga, tule tuule alla võib tulla ülehomme, alati saad minult vastuse. Tingimused on teised. Mäletan, see oli 1900 Palun, seltsimees ele operaator, kas ma tohin jätkata, kas muusika on lõppenud? Suur tänu. Suur tänu. Tore, kui inimene viisakas, palun andke andeks, vabandage, elementaarsed sõnad. Ja siiski, kui meeldiv on neid ikka kuulata. Kuidas, kellele ma mäletan, mõni aeg tagasi püüdsin ma Mustamäe trollibussis olla viisakas. See juhtus pühapäeval. Ma pidin külastama oma tädi, kes elas mustamäel uues majas uues korteris. Ma trükkisin trollibussi number kolm Endla tänava nurgal. Vabu kohti oli palju ja ma istusin pärast teist peatust rollivust täitus üha rohkem rahvaga. Ja ma märkasin, et minu kõrval seisab vanadele naisterahvas. Mulle tundus süle kohtusena, et mina istun ja naisterahvas seisab. Ja ma tõusin omalt kohalt. Istuge, palun. Laususin, mina. Tänan. Istuge palun ise. Ma väljun varsti. Vastas naine. Minu selja taga seisis pisut noorem naisterahvas ja ma pöördusin tema poole. Palun teid. Istuge. Mis nüüd? Istuge, palun ise, te olete minust vanem. Lausus noorem naisterahvas. Ma olen teist küll märksa vanem, kuid te olete ikkagi naisterahvas. Ja mul on piinlik istuda, kui teie seisate, eiei, istuge. Lausus noor naine. Ei, teate kui juba püüdsin edasi olla viisakas. Ei, keegi ei, ei kogelis noor naine, kodanik, mis ta keerleb, ta nagu maruline. Aitab. Hoiatas toosama vallandanud naisterahvas, kes trügis kõigest jõust ukse poole. Mul oli ebamugav ja piinlik inimeste ees seista ja tõkestada teed, kuid samal ajal oli mul piinlik istuda tagasi, nähes, kuidas paljud naisterahvad seisavad. Vaata näiteks teie. Istuge, palun. Ütlesin mina lahkelt naeratades ühele paksule naiskodanikule, mis te veenate kõik istuma. Istuge, olge vait. Tülitan inimesi, nähvas paks naiskodanik ja astus mulle jala peale. Mis teha? Sõita tuli mul veel kaugele, kuid istuda südametunnistus lihtsalt ei luba. Naised on, ümberringi on vaja, nemad istuksid. Seltsimees naisterahvas. Istuge, palun. Laususin juba päris aralt ühele naiskodanikule, kes seisis minu poole seljaga. Noriti inimeste kalal. Nad ei taha istuda nagu takjas küljes hüüdes üks meeskodanik, kes oli minust vasakul pool näha, kohe mehel pole midagi, ei pea selle pärast hüppama, nagu hampelmann. Hüüdis suure habemega meeskodanik, kes istus paremal pool põisharude rahulolematusest. Ma lihtsalt tahtsin pakkuda oma koha naisterahvale. Ütlesin, mina hakkas meeldima. Tahab külge lüüa. Seda ei tule traalivuses teha, vaid teises kohas. Sa kutsuda teatrisse või kinno, paiskas kodanik vasakult. Miks ta mind sinatate solvusin, mina, ma pole teiega sinasõprust joonud. Kas teil häbi ei ole? Mis puutub siia kurameerimine? Öelge, palun, seltsimees naisterahvas. Kas ma püüdsin teiega kurameerida? Jumal teab, vastas naine, see tähendab, kuidas jumal teid teab. Te peate seda ju teadma. Teie nägite ju midagi? Pole ma näinud? Ei, lubage, palun. Oodake. Mida ma pean veel ootama, teie kuulsite, kuidas mina ütlesin teile, istuge, palun. Kas see on kuraneerimine ja üldse lõppude lõpuks, miks ma peaksin teile külge lööma, miks, kas mul ei saagi külge leia? Küsis naine äkki solvunult, kas ma olen siis nii vastik või? Ei, ma ei öelnud seda, kuid mis koil, mis kuid mitte kakutade. Kas ma olen kole või, või on mul kõverad jalad. Vabandust, köiejala ei huvita mind üldse. Mul on hoopis teine kavatsus. Nii vane, teine kavatsus. Tahate mind solvata, huligaan, mina olen huligaan, te olete lolliks läinud, kas kuulsite, seltsimehed reisijad, kuulsite? Juba nimetab naisterahvast lolliks. Karjus hüsteeriliselt naisreisija. Ma pakkusin kohta vabadusi istet selleks, et naised ei seisaks. Mis see teie asi on? Tähendab, kui ma olen naisterahvas, tähendab ma püsti ei tohigi olla. Ma pean lamama või? Kas ma pole inimene või ei, ma lihtsalt arvasin, et on vaja loovutada eesõigus naisterahvale teha ettepanek istuda ükskord tädid ettepanekule aitab. Kas aga ma ei taha istuda, siis, kui naisterahvas seisab? Ütlesin mina rahulikult, aga kindlalt, kui kurat, istu, kui me ükskord maha kelk püksis või söl CVs Reese ja kollases karva vöödes. Seal seal seal ja kuuldus läbi mikrofoni trollibussijuhi, bariton. Kas te istute otsekohe maa või aastate Trooja hobusest välja? Jootoderaaperdada sooniga transport vahet, aga metarestoran, muidu saate vees tähtpäeva? Õige toetasid reisijad naiste kohta lubab endale väljendada mingisuguseid kohti, pakub kõik, see aeg sõlmab lolliks. Las ronib esimeses peatuses maa hakastuva, mine välja maha. Nii ma tegingi. Astusin maha ja läksin jala. Nii ma ei saanudki viisakas olla, aga tahtsid. Siiralt tahtsin. Ausõna. Nii aeg on läbi. Muide seltsimees Baskin, viimane pala ei läinud eetrisse, kogemata oli mikrofon välja lülitatud. Kahju küll. Alati läheb midagi viltu, see on lihtsalt, mul pole sõnastuge aprill. Nõnda siis tegitegi mulle aprilli tänane esimene aprill, sellest tahtsingi rääkida. Aga millegipärast kaldusin kogu aeg teemast kõrvale. Aga eks ei kuulu ju esimese aprilli juurde.