Eri klass, ega ma vist väga ei eksi, kui arvan, et eesti muusikutest olete just teie kõige tihedamini seotud Prantsusmaaga prantsuse muusikutega ja prantsuse kuulajatega. Kuidas üldse sai alguse kontserttegevus Prantsusmaal? Millal see esimene oli, kes kutsus? Esimene kord? Olin ma Pariisis tõtt-öelda nagu kingitusena. Nimelt tuli Moskva suures teatris välja 70.-te aastate lõpul Leningradi helilooja Slonymski ballett Ikarus. Ja selle balleti sünniga oli palju raskusi, sellepärast et seal on ilmselt oli niivõrd suur partituur, kus oli sees orel suur koor, väga palju igasuguseid instrumente ja seda kõike kokku ajada Kremli kongresside palees, kus puudub täielikult akustika, tähendab kõik heli tuleb nagu mikrofonide vaheldusel. Tegin mina ettepaneku, et me võiksime parem sellest balletist teha helilindi ja sellega nõustuti ja nii sündis suur heliplaat, slanimski balletist Ikarus. See oli üks esimesi Kvatro foorilisi helisalvestusi sai väga uhke ja kena album. Ja see album trükiti ära ka Prantsusmaal. Ning sai prantsuse heliplaadifirma Shardimooni esimese preemia. 79. aastal külastas Moskva suur teater, õigemini balletitrupp Pariisi. Väga esindusliku koosseisuga kus olid ka Plizetskajavassillimaksiimova ja teised balletitähed ning Kawasoligazlonüümski balleti Ikarus. Ning mind kutsuti Pariisi selleks, et üle anda selle plaadifirma auhind. Ja samal ajal siis tantsiti selle muusika saatel. Sellepärast ma ütlesingi, et see oli nagu kingitus. Ma olin tegelikult siis Pariisis ja kuulasin, kuidas mängis minul sisse mängitud heliplaat. Ja samal päeval võisin siis tutvuda Pariisiga ja teha muud tööd, aidata näiteks kuulsal ballett meistril Morris Pežaaril seada kokku muusikat tema uuele balletile, mis oli pühendatud Maiablises käele. Leeda ja Luik. Niisugused tööd olid mul siis Pariisis ees, kuid selle aja jooksul ma tutvusin esimest korda Pariisi käsi, oli tõesti šokk, et see linn tõesti on selline unelmate linn, kui ütleme mõne teise linna nime, siis me võib-olla võime teda kohe hakata võrdlema mõne meie linnaga ja kui ainuke võrdlus vastu peaks, siis vististi meie linnadest on temale kõige lähemal Leningrad arhitektuuriga mingil määral meenutab Pariisi. Kuid tõesti Pariis oli see, millest me olime lugenud, näinud kinos, kuulanud teiste jutustustest ja see oli minu esimene kohtumine Prantsusmaa. Hilisemate kohtamised, millistes saalides olete kontserte andnud ja kas ka teatrites. Mul oli hea meel, et järgmine kord esinesin ma koos Viktor Tretjakovi ka bordo festivalil. Kolhoos on igal aastal maikuus suur muusikafestival ja nii nägin ma siis ka muud Prantsusmaad, kuid siis kutsuti mind juhatama Pariisis orkester, Lamu rööv, esimesed sõnad, mis pähe tulevad prantsuse keelest, on Ikelamuur ja ja mõtlesin, et midagi on seotud armastusega võib-olla ainult niipalju, et nendel inimestel on tõesti armastus muusika vastu, kuid selle orkestri looja oli Lamu rööv. See, mis tuli sellele ideele, et Pariisi parimate orkestrite muusikud, kellel on soov või tahtmine mängida head muusikat pühapäeviti Pariislastele tuleksid kokku ja väikese raha eest musitseeriksid, see ei ole nii-öelda tarbetöö või elatusvahend. Ja see idee minutes on lausa suurepärane. Sest me teame, et väga paljud kammermuusikud saavad kokku, et musitseerida omavahel või, või džässmuusikuid selleks, et mängida ja tunda rõõmu sellest muusikast. Kuid terve sümfooniaorkestrit ma ei tea küll varem sellist juurde, et inimesed käiksid lihtsalt koos, võib-olla ainult, kui see on iirliguslik orkester. Ja see idee on elanud üle 100 aasta ja nii ongi see orkester, Lamu röögellegaal esinenud kõik maailma suured instrumentalistina, ka dirigendid. Selle orkestri ees on seisnud paljud suured maestrot. Ja ma olin kuulnud sellest orkestrist Taavi käest, kuid nii sattusin mina siis selle orkestri juurde. Juhatasin esimest korda teda 1980. Kui oli see esimesel ja sellest ajast peale, olen ma iga aasta olnud selle orkestri külaline. Orkestri kontserdid toimuvad Pariisi kõige esinduslikumas saalis Salblejell. See mahutab kaks ja pool 1000 inimest. Tasub kohe Pariisi tsentris. Selles orkestris musitseerivad tõesti Pariisi erinevate orkestrite muusikud ja väga head muusikud. Muusika on populaarne ja publik tuleb suure heameelega kuulama oma meelis helindeid. See orkester ei kanna, et tavaliselt uusi teoseid, vaid klassikalist muusikat, mida rahvas nagu kõige enam armastab. Olgu see siis Mozart, Bach, Beethoven, ka Stravinski, Tšaikovski, Verdi, kõik heliloojad on nagu esindatud ja nii ma esimesel kontserdil juhatasingi kontserti sekkovski uusikas, kus oli kavas viiulikontserti Tšaikovski Neljas sümfoonia. Järgmisel aastal juhatas ilma kontserti Stravinski muusikast, siis tuli kontsert maakleri muusikast, mis mind tõtt-öelda väga üllatas, et kuidas võtab vastu publik terve kontserdi Wagneri muusikast ja seda enam Pariisis, sest Pariis oli üks linn, kes nii-öelda Vaarses omal ajal ära põlgas. Praegu aga vastupidi, on see linn, kes vaaglased väga armastab. Ja nii on need kontserdid jätkanud oma rada, ma olen seal juhatanud ka Beethoveni üheksandat sümfooniat. Ja kontakt selle orkestriga jätkub ka tulevikus. Kas prantsuse publik on ka millegi poolest eriline, on ta soojem temperamentsem kuidas ta oma vaimustust avaldada? Prantsuse publik on väga temperamentne ja sealt võib oodata nii ühte kui teist, kui nendele väga meeldid, siis nad hüüavad braavo ja Jabraavi ja kui nendele ei meeldisid, hakkavad hüüdma muu. Või olla ärapõlatud? Publik reageerib väga-väga koheselt sellele. Kas on konservatooriumi suure saali ees juba pool kilomeetrit, ennem hakatakse pileteid küsima, kuidas Prantsusmaal on, kas piletit müüakse juba aasta ette või? Kuidas kunagi Prantsusmaa kombe järgi on nii, et olemas abonomentide süsteem ja nii, et paljudel on olemas Habunemendid terveks hooajaks ette, olgu see siis Salbli, yell või teadus on selle, see rääkimata ooperist. Kuid pileteid muidugi saab ka ennem kontserti, kui neid on, peab ostma niisuguse ajakirja Paris Coop. Iga turist ostab selle tavalise juba lennujaamas, sest seal on sees kõik, mis Pariisis toimub ja seal tõesti toimub. Selle läbilugemiseks kulub terve päev. Nojah, sest et Pariisis on nii palju teatreid, et neid on lihtsalt lugematu arv. Kuid suuri muusikateatrit nagu ei olegi palju. Suur muusikateater praegu on ehitusel vas ti ooper võiks uus ooperiteater, kelle kunstiliseks juhiks saab Taanjaga parem toim, kes on praegu orkestrite Parii juht. Ka orkestreid on Pariisis palju, kuid mitte väga palju. Tundumatakse on orkestrite Parii, kes on suhteliselt noororkester. Ta saab nüüd sellel hooajal 20 aastaseks. Tema üheks loojaks on Shal müüs teda on omal ajal juhatanud ka pikka aega Karajana Šolti nütaalil paarimboim. Pean ütlema, et Alice, põhiliselt orkester töötab orkestriga Salbli eelis. Vahepeal ta küll musitseeris kongresside palees paleedi kongree. See on ilus ja väga esinduslik hoone, kuid kahjuks samuti väga halva akustikaga. Aga saab leelis, on lihtsalt suurepärane akustika, samuti nagu teatris on sellise huvitava ainet, näiteks tänaval. Seal juubelikontserdil kõlab Beethoveni Eleonora kolmas avamäng, Berliozi fantastiline sümfoonia ning Mozarti Kontsert kahele klaverile. Juhatavad ja mängivad kaks maailmakuulsat dirigenti, söör, joots Zolti ja ta Elbaaremboil. Kas teil on võimalus ka seda kuulata? Ei, see kontsert ei ole sel ajal, kui mina seal olen, ma olin novembris, juhatasin seal kontserte ja nüüd on siis selja taga Estonia teatri külalisesinemised ja eesootavate novembrikuus minu kontserdid uuesti. Kas te olete oma kontserdikavades mänginud mõnda prantslast, mõnda prantsuse muusikateost? Ei ole. Me mitte kordagi, iga kord, kui ma olen pakkunud, et ma tahaksin ka midagi prantsuse muusikast mängida siis paistab, et selle koha pealt on olemas nendel oma niisugune rivi neid, kes seda muusikat mängivad ja minul on jäänud ikka osaks mängida kas kas saksa või vene muusikat. Loodame, et võib-olla kunagi niuke päev tuleb, kuid ma pean ütlema, et nad ise see orkester ei mängigi nii väga palju prantsuse muusikat. Selleks on rohkem spetsialiseerunud orkestrile, Pariisis, orkestrile nivoode rahans, disOn, olemas orkestrite kolonn. Ja muidugi prantsuse raadio orkester ja rahvusorkester prantsuse raadio orkester on nendest võib-olla kõige edumeelsem, kes mängib kõige rohkem ka kaasaegset muusikat. Ka vana tore oli näha, kuidas musitseerib Pariisi konservatooriumi orkester, keda juhendab tuntud helilooja ja dirigent Bergulees kellel on nagu teada olemas ka oma orkester, pumpidu tsentris, kaasaegse muusika ansambel on selle Sellele orkestrile on loonud muusikat väga palju erinevaid maailmas siiani nii-öelda eksperimentaalorkester kammerorkestriga spetsiifilise koosseisuga ja selle orkestrimuusikas on esmakohal just kaasaegne tänapäeva muusika, nad kannavad ette väga palju ka muusikat ida poolt. Meie muusikast on kala seal. Arvo Pärt. On kõlanud Deniševi peažniedge teosed, Kubaid uulina ja Lydenjoff soomlastest Esapekka Salose juhatusel. Väga palju soome kaasaegset muusikat, nagu ütleme, Linberi ja muud. See on niisugune eriline spetsiifiline õhkkond, milline valitseb seal kaasaegse muusika ümber ja ma peaks ütlema, et võib-olla ühed põnevamad kohtumised prantsuse heliloojatega, millest ma olen saanud, osa, on kohtumine, mis jääniga, milline toimus möödunud aastal koos Pierbuleesiga Mess, jään hoolimata oma kõrgest east on aktiivne nii kirjutava muusikat kui ka osalema prantsuse muusikaelus seisi osava bostoni sümfooniaorkestri peadirigent jättis TÖÖ bostonis pooleli mitmeks kuuks, et teha proovi Pariisi kraan operaas. Selleks, et ilmavalgust näeks Messieni uus ooper, milline kestab viis tundi? See on filosoofiline teos, millises peaosa laulis Hoosevam tamm ja see on muidugi seotud niisuguse väga kauge filosoofiaga. Seal on lindusid nagu alati, mis jääni muusikast ja ta on nii-öelda osad ka piibliaineline. Kui rääkida veel Prantsusmaal elavatest muusikutest, kellega mul on olnud kohtumisi, siis selleks üheks põnevamaks on Janis stsenaakis, revolutsiooniline helilooja, kes on toonud täiesti uue kõlapildi ja mõtlemise kaasaegsesse heliloomingusse võitluses oma ideede eest, on temaga kaotanud ühe silma. Selle muusika dešifreerimiseks oli tõesti põnev olla tema loomingulises laboratooriumis. Nimelt ta ühendab muusika kirjutamise graafiliste lehtede valmistamisega ja need graafilised lehed kannab ta üle helidesse, nii et ühesõnaga pilt muutub heliks. Ja ma olin tema laboratooriumis tema stuudios. Kas teil on ka kaasaegne arvutustehnika tahtli? Jaa, muidugi, krabistaja. Selline kohtumine ei jää mul nagu unustusse. Samuti lamavad kodus mõningad partituurid temad, kuid nagu siiani ei ole selleni hammas veel peale hakanud. Ma näitasin neid ka Tõnu Kaljuste-le ja loodetavasti, et kunagi võib-olla meie kammerkoor ehk annab ette ühe tema teose. Pariisist muusikaelamusi saada on tõesti võimalusi niivõrd palju, sest et kontserte on tulvil täis kõik väiksed ja suured saalid. Ja Pariisist on tahetud teha või tuua tagasi temale kunagine maailma kultuurimetropoli maine, prantsuse valitsus alustas seda kampaaniat kuskil 15 20 aastat tagasi, sest Pariis oli minetanud oma selle kultuurimetropoli mainet. Muusikaelus on siiski London palju suurem pealinn kui Pariis. Ja kui muusikalinnadest veel rääkida, siis kindlasti hoolimata oma väga konservatiivsest vaatest on viin ka klassikalise muusikakeskpunktina palju tähtsamal kohal kui Pariis. Ja muidugi ei saa ära unustada Londonit ja New Yorki ooperi vallas. Muidugi on neid metropol rohkem kohe rääkima Milano La skaalast keda mina olen ka kuulnud ükskord Pariisis. Kohtumine oli võrdlemisi üllatav. Las skaalal oli külas Pariis ja kandis ette muusikat, mida, mida tõesti ei oleks võinud oodata. Alati ootad, et nad tulevad ja demonstreerivad kõrget vokaalset kunsti, kas siis Verdi, Putšiini või mõne teise Itaalia autori teostega. Seekordne kohtumine laskaanaga oli tõesti üllatav, sest kavas oli. Ja oli veel palju teisi Belgi teoseid, dirigendipuldis seisis Claudio Abado, kaasa tegid väga tuntud pianistid Morris poliini kogu kava oli seekord la skaalal koos kaasaegsest muusikast ka kõik kontserdid olid Uus-Viini klassikute teostest kokku pandud ja näitas. Ei ole ka Milano mitte ainult öelda vana Itaalia muusika tolmu, vaid vaid on väga edumeelne, kui vaja on ja kuidas see Belkantaja saksa ekspressionismi kokku sobisid või olid need selleks Bookse nagu väikse stiilipöörde teinud, ent üllatas just see orkestri ja koori kes moodustavad siiski Milano La skaala baasi ja Abado suur töö, mis, mis näitasid, et nad on võimelised tegevused hästi. Kuule lugu läks, saksa keeles oli lauljad suurem osa kas sakslased või või kuskilt teistest maadest, sest Milano on nii-öelda staaride teater, milline ostad peaosalisi sisse oma etendustele. Muidugi, see oli jälle üks põnev lõik Pariisi elus, sest et Pariis tahab kogu aeg millegiga üllatada, välja otsida midagi sellist, mida varem ei ole nähtud, kasvõi näiteks koos Estonia teatri külalisesinemistega oli Šatlee teatris külalisesimestel Vassiljevi maksiimova Kavrilyni balletiga njuuton. Millise balletitrupi küll moodustas Riia ooperiteatri balletitrupp? Midagi jälle jälle sellist, mida ei oleks võinud küll oodata, nagu ma tean, varasematest käikudest on suure populaarsuse võitnud kasvõi näiteks tšuktši rahvatantsuansambel sest Pariis, lastele on see palju suurem elamus näha midagi eksootilist, mida paljud arvavad, et enam ei, üldse ei eksisteeri. Ja nii esinevad niisugused ansamblid muidugi teistes kohtades siis varieteeteatris, olümpia, kus on käinud ka muide Leningradi Music hol kunagi kui hakata mõtlema Music Holl ja kogu see varietee-kabareealale privileegi kuulub Prantsusmaale ja äkki tuuakse Nõukogude Liidust niisugune esinemisi, ansambel sinna, see oli jälle midagi hoopis eriskummalist, kuid kõik need ansamblid on leidnud väga sooja vastuvõtu, olgu see siis Moskva teatris Avoss. Ja oli see segi suur šokk prantslastele, mis väga suudavad siiski vastu võeti. Ja see Estonia teatri külalisesinemine praegu Pariisi sel aastal oli ju seotud täpselt samasuguse kuivada üllatus pakiga, sest et kui ühel aval käib poriiskodunov selles variandis, millisena teda teab terve maailm ma mõtlen, see suur Boriss, kus on Poola pildid ja tantsud ja armastus ja marinade ja, ja selle kõrval äkki väikeses ooper kommikis. Tulime meie lavale selle variandiga, millisena 28 aastane geenius Mushowski lõida esmakordselt Prantsusmaal öeldi, et ühesõnaga me näitasime nagu ikooni veel puhtalt, ilma ilustamata, sellisena. Arusena ja puisen on nagu ta on. Nii et sellepärast oli ka Estonia teatrit kutsutud Pariisi mitte ainult sellepärast, et, et ta tuleks ja esineks, vaid et näidata kahte erinevat varianti mustust. Kroomist ja küllap vist prantslased peavad Moozovskist lugu oli ju rohkem kui 100 aastat tagasi Pariisis, kui maailmanäitusel ka musterskit mängiti. Jää ravilju seadis tema pildid näituselt ja nõnda need kontaktid on juba rohkem kui sajand vanad. No ilma Moosuskita vaevalt oleks Rawell või ka paljud teised Impressionistid üldse omandanud selle maine, mida me nüüd teame. Muuseas oli geenius ja sellest sai talu kohe kõik tema kaasaegsed tol ajal ja muuseas, kui on tõesti väga populaarne, rääkimata muidugi porisco dünaamilist, milline on nii-öelda iga-aastane etendus Pariisis. Sest et möödunud hooajal oli Boris kodunov seal Poola suure ooperi esituses. Ka seal olid kaasas Borissi osades kaks lauljat Nõukogude Liidust. Peale seda kastrolli nende kahe porissiga, mis toimusid praegu Pariisis, on jaanuaris juba jälle Boris kodulov kontsertettekandes kus Borissi laulab Läti ooperiteatri bass Mart toimuv. Nii et Boriss on tõesti võiks öelda Pariisis tihedamalt laval kui Pariisis tihendada, kui meile. Oo. Kui nüüd tohiks küsida prantsuse heliloomingu kohta, kas on ka siin teil omad lemmikud? Jään vanemate meistrite juurde, Bizeera Vellede visii keda kõige rohkem ma olen mänginud. Ja nii imelik, kui see ka ei ole, Vellius ei kuulu nende nende lillade hulka. Aga siiski teavad kõige rohkem, tal on mingid, mida mina olen juhatanud, ma vist ei ole kõige rohkem juhatanud. Ravellija reegel, tahnilised. Ja kui küsida prantslase sanktsiooni kohta millist mõju avaldab just selles atmosfääris kuuldub kah tänavakohvikutest Pariisel linn, kuhu minnes esimene asimese kohtut selle võluvalt Korrektse korra päratusega kõik on nagu natukene lohakas, aga samas, et kõik on väga korras. Ja Pariisis peab kindlasti mitte sõitma autoga, vaid peab käima jala. Selleks, et tunda, et sa oled Pariisis ja peab leidma aega, istuda maha, istuda tänavakohvikus ja vaadata seda Pariisi, mis sinust mööda käib. Ja siis sa saad aru, võib-olla natuke rohkem, kus sa oled. Minu arvates iga Pariislane erineb kõikidest teistest nii oma käitumiselt, oma riietusele, piisab sellest, kui sa näed, et selle daamil on on üks, üks pisikene detail, mis helistab tema ameeriklannast sakslasest või või hollandlasest tal on kas üks pross kuskil või on äkki tal on üks hoopis eriline parid peas või, või on sall seotud teistmoodi. Samuti puudutab see mehi ja ma ütlesin nüüd selle selle sõna pall, siis sall, on üks tähtsamaid selliseid asju, mille kandmine on prantslastel eriline kõigepealt, milline see sall on ja kuidas ta on seotud ja kuidas ta meelde kas seotud pikalt Te või heidetud üle õla või kas ta mantli peal või mantli all tähendab selline väikene detail, milline annab selle pariislased just selle oma? Pariis on, on väga eriline linn ka oma nii-öelda toidulaual, kus minul oli suur üllatus see, et kui ma olin maha maganud lõunaajamine toimub 12-st kuskil kahe poole kolmeni ja tahtsin sööma minna kuskil kell kolm, siis siis ma kuskilt süüa ei saanud, sest kõik restoranid ja kohvikud pannakse kinni, kui te mõtlete, et need miljonid pariislased ja turistid kell 12 lähevad välja oma büroodest ja Pariis on võimeline ära toitma nendes tõesti vististi miljonites kohvikutes, millised on hubased, väiksed, võib-olla natukene ebamugavalt, sest et ruumi on nii vähed õlg õla kõrval inimesed istuvad ja maitsevad väga hõrgutava toitu, millises muidugi väga suurt osa mängivad kõikvõimalikud juurviljad ja puuviljad, siis see on lausa imekspandav, et see on jälle see traditsioon, millest meil võib-olla ei ole nii palju teadmisi ja meil kahjuks söök muutunud selliseks kohelda energiajätkamise vahendiks, umbes nagu auto vajab bensiini, siis inimene vajab sööki. Me ei tee just eriti vahet, milline see bensiin või söök on, peaasi et läheme, aga edasi. Prantslased, söögilon, oma kultus. Ta on nõus maksma palju suuremat raha mingisuguse toidu eest kui mingisuguse riideese meestest, et see söök, mida ta sööb, on temale tähtis, ta ei kiirusta sealjuures. Ta peab seda nautima ja igal pariislased oma kindel kohakene, kus ta käib söömas, sest teda ta loodab selle köögi pääle. Need köök ja toidulaud Kogusee pool mängib prantslased elus väga tähtsat osa. Muidugi töö ja üldse prantslase mentaliteet on hoopis erinevam, ütleme näiteks sakslase omast. Prantslane tuleb hommikul tööle ja alustab tööd, siis ta joob kohvi, siis ta jõuab veel teist korda kohvi. Siis hakatakse arutama, mis me teeme pärast. Siis arutatakse ka töö juures, et kuhu me lähme lõunat sööma. Pärast lõunat tullakse tagasi juukse kõigepealt veel üks kohvi ja siis hakatakse nagu vististi tööd tegema, kuid juba hakkab peaaegu ööpäev läbi saama ja ma räägin seda nii-öelda külalisi pilguna. Kuidas mina seda nägin. Ja olen näinud mitmel korral ja siis muidugi võtab väga suure aja selle see, et kuhu minna õhtul sööma, seda arutatakse jälle pärast tuleb välja, et sellest tööpäevast tehti kolm tundi tööd ja ülejäänud joodi kohvi, arutati, kuhu minna, sööma. Saksamaal on see just täpselt vastupidi, seal ei jooda, kohvi, ei arutata kuhugi. Söömisel tehakse hommikust õhtuni tööd ja sellepärast ristiti. Saksamaa majandus läheb ülesmäge ja Prantsusmaa allamäge. Prantslased oskavad elu nautida ja ka need inimlikud väärtused on neil nagu võib-olla küllalt kõrgel. Esimesel korral, kui ma olin Prantsusmaal, siis ma elasin flat hotellis ja kuna ma olen kehv toidu valmistaja või õigemini minu menüüsse kuulub ainult mõõdia, maksimum, võib-olla praetud munad ja see minu valmistatud menüü lõpeb võib-olla sellega, ma olin tõesti väga mures, sest kuna minu tööpäevad olid nii, et ma käin sellest lõuna ajast nagu alati välja, siis ma nägin, et hotelli vastas on üks väikene restoran, kus üks vana Ungari tädikene pidas seda restorani ja ma nägin, et pärast kella kolme tema sõi oma perega seal ja mõtlesin, et kui ma lähen õige, räägiks selle tädiga, et ehk tema võtaks mind oma toidule, sest ma olen ju tükk aega ja ma läksin ja rääkisin talle, ta ütles, et olgu peale, et ainult siis te kahjuks peate sööma seda sööki, mis mees. Ega mul kodus ka keegi ei küsi menüüd, mida ma tahaksin täna või homme saadad, mina söön hea meelega seda sööki, mida isegi sööta ja ma olen veendunud, vaevata oma perele midagi halvemat pakuti kui külalistele ja nii leppisime me siis selles kokku ja nii ma sõin poolteist kuud selle tädi juures seda sööki, mis oli ütlemata maitsev ja hõrgutav ja mis maksis kuskil 50 frangi ümber, selle juurde kuulus veel pool liitrit veini. See oli minule parim, mis võis üldse mõelda, minule maitses kõige rohkem nendest pote, söö ehk nagu meil ühepajatoit, mis on kuule, prantslaste ta kindlasse repertuaari toidulaual. Ja siis korraga helistas mulle Tokyost eks jaapani Impressario härra Suzuki ja ütles, et tema on kinni pannud restoranis laua, kas ma võiksin temaga minna lõunale pühapäeval? Telefonikõne toimus Tokyost, mina ütlesin muidugi muidugi. Ja kui ta tuli siis sellel pühapäeva hommikul minule järele, siis ta esitas palve, et kas ma oleksin yhe paneksin siiski lipsu kaela. Mina olin väga üllatunud, et kuhu kohta me siis läheme, kui kesksuvel ma pean panema lipsu kaela ja Pariisis ja seda enam kui seda selle soovi esitab. Jaapanlane, kes on nii tagasihoidlik, et julge tavaliselt ju midagi teisele märkust teha. Ja nii me siis sõitsime. Siis ta ütles, et siin on see restoran, sellel restoranil nimily tuur, Tarzan, hõbetorn. Juba ukse peal kontrolliti, Belbasi kaasas ei ole ja siis sõitsime liftiga üles, seal oli veel kontroll, et pidime oma pakid maha jätma. Meile tuli vastav Metro Hotel, kes oli äravahetamiseni tuletas meelde ilmunud Taani. Et algul ma mõtlesin, kas tõesti ta töötab siin restoranis Helnerile linnas oli tal hele, siin nelk ka varem kuskil näinud, siis istusime lauda sisse, jutustas mulle see jaapanlane, mis on selle restorani omapära, see on maailma kalleim restoran, pin, pakutakse part, et neid on pakutud siin juba 200 aastat. Igal pardil on oma number, teda kasutatakse spetsiaalset just selle restorani jaoks. See on hoopis eriline tava, kus ta valmistatakse seda parteid nii Eimina siis istuma koos selle jaapanimbri saaliga laua taha ja ootama seda paljutõotatud imerooga. Meie ümber askeldasid mitu kelnerit, Nõukogude olid kõik hõbedast ja kullast. Ja kui lõpuks toodise part, mis oli väga kena, mitte väga suur ja mitu kelnerit olite just valmistamas seda kastet siis pakuti sellest pardist üks lõik. Ja rohkem ma seda parti näinud, kuna minu prantsuse keel oli olematu. Ja ma sain aru, et kuigi mul on lips ees ei saanud ma ju öelda, et mul kõht tühi, et ma tahaks veel siis ja siis pakuti natuke sapuste natukene jäätist ja siis esitati arve. Arve oli üle 5000 frangi ja siis ma olin küll need jutud ära rääkida, kõht oli mul tühi ja siis ma läksin selle Ungari tädikese juurde. Ütlesin, et tulin just praegu, tuur Tarzanid, kas ma saaksin ava ühepajatoitu? See oli suurim kompliment selle Ungari vedeldaja, ütlesite, et nüüd ma võin sellega uhkeldada, et 5000 frangi asemel olete nõus ikkagi veel minu 50-ga, oli pargil ka eriline maitse, on see meelest? Nojah? See maitse läks koos selle softiga kohe alla ja mahlas tahta seda maitset küll tunda, aga ta oli nii vähe juba ka siin meil põhjanaabritel, soomlastel ja ka teistel maadel on niisugune väljendus. Kui ma ütlen võib-olla valesti, Branskel, kui siin uus uus köök ja nimed, mina armastan väga neeru. Ja ükskord see oli siinsamas Lahtis, restoranis, seal kirjutatakse, kui siin voo tähendab see uus köök ja siis ma tellisin neelu. Ja ma arvasin, et need nüüd need tuleb. Selle asemele tuuakse sulle lauale väga kaunis taldrik, mis on pealt kaetud ja siis kelnerit tõstaks selle hõbedes kate ära. Sina, kes sa oled näljane, näed, mõtled, loodad sealt näha väga palju maitsvat toitu. Näed, et seal on seda maitsvaid toitub, hakkaks lamama kaks väikest neeru tülikest, aga nad on nii kaunisti sinna pandud ja kaks porgandit, üks nendest tehtud roos ja mingi kurgitükist tehtud mingisugune sitikas. Avada seda kunsti, seda on kahju süüa, nagu seal seal ära söön, siis kui kõht on ikka tühi. Oskavad kauniks ja esteetika selleks teha ka kõik ja ma ütlen, et see on vist Eestiga seotud sellega, et toidu omandamisel on, on see ilutunne väga tähtis ja gurmaan oskab sellest vähesestki võtta selle, selle maitse. Tulen tagasi, et ju see toidukultus on Prantsusmaal väga suur ja meil on ta rohkem nii-öelda energia omandamise vahend. Pean ütlema siin, et väga hästi tuli välja võrdlemisi raskest küsimusest ka peasekretär Mihhail Gorbatšov Ameerikas. Kui tema käest küsiti, et kuidas teil toiduga on, et nagu kuulda on, et toiduga asjad ei ole kõige paremad. Ja Gorbatšov tunnistas, et teadetu muidugi, vaheldust on meil vähe, kuid vajalikud kalorid iga inimene siiski selle toiduga omandab. Niisiis ta ei tööta kasse, Pariis kutsub tagasi. Päris minu arvates on üks selline linn, kus ma iga kord lähen tõesti seen kaldale ja viskan iga kord frangi, sest seal lingu tahad alati tagasi tulla, sest see on niivõrd lummav linn ja vististi kõikidest linnadest kaasa arvatud oma kodulinn. Ei, ma ei ole ühtegi linna nii uurinud sellise isuga ma olen läbi käinud Pariisi keldrist kuni pööningu, nii sõna otseses mõttes olen käinud seal pariisi all, kus, kus solgitorud teevad ka sinna on olemas ekskursioonid. Väikse laevaga veetakse inimesi ringi ja muidugi rääkimata Eiffeli tornist, Paris on niivõrd palju vaadata, rääkimata muuseumitest, et iga maja on ju omaette ajalugu. Iga prantslane võib jutustada sulle imelugusid, kuigi mentaliteet on hoopis teistsugune kui ütleme, skandinaavlased või, või mõne teise maa oma. Ta on väga lahtine, temperamentne Jaaval kuid ütleksin, mitte nii väga, külalislahke ta, ta kutsub sind küll, aga ta ei ütle sulle omadusi, tähendab, helista mulle kindlasti ta, ütle talle oma telefoni. Nii et mõnes mõttes on prantslane võrdlemisi pealiskaudne. Kuid ma mõtlen, selle suure tempo juures on seega mõeldamatu, et kõik lõpuni mõelda ja kõigele tähelepanu pöörata. Küllap Pariisis on veel paljugi, mida avastada ja hoian pöialt, et sinna ikka ja jälle tagasi jõuaks. Nusa. Kas. Nii.