Rida Bernstein on meil tuntud kui. Suurepärane klaverisaatja, kes on spetsialiseerunud just peamiselt vokalistidele. Ta on palju aastaid töötanud Aleksander Archeri klassikontsertmeistrina ja mitte ainult Aleksander Arder juures. Sellest on kahtlemata jäänud talle mitmeid tähelepanukillukesi, mis nüüd kahtlemata meilegi huvi võiksid pakkuda. Hakkasin konservatooriumis tööle ja mul oli mitu, nagu klasse oli Aleksander Arder klass, siis mõned inimesed oli Reni Siimanni klassis ja oli Kelbyli kateedris ka. Tundsin sel ajal juba, et tööarteri klassis pakub kõige rohkem kõige huvitavamaid asju, et mina kui muusikainimene, mitte ainult klaverisaatja, muidugi sain kõige rohkem huvitavamat, vaid asju just seal klassis. Tasapisi kuidagi kujunes välja nii, et mina jäin ainult selle klassikontsertmeistrina, kuigi alguses oli seal mitu kontsertmeistrit. Andreil oli väga suur klass, sel ajal tal oli muusikakooli lapsed, tal oli suur klass, konservatooriumi ajal käisid väga palju konsultatsiooni ka inimesi. Ja oli mitu kontsertmeistrit, aga pärast, kui klass oli väiksem ka Pappy Arder, nagu me nimetasime teda kõik palus mind, et võtta ainult juba vokaliste aitab need vildajad. Ja see oli mulle kuidagi ka juba sel ajal väga põnev, väga armas ja mina jäin temaga klassis kontsertmeistrina. Kuidas toimusid tavaliselt pappi, Arderi tunnid algusest oli väga suur. Tavalised istusid klassid, väga palju inimesi, kuigi klassi olnud eriti suur iseruum oli klass number 13, siis seal alati oli mitu inimest, õpilased, kolleegid, kontsertmeistrid ja alati klass oli, mitte nagu päris niisugune koolitund, aga oli alati kontsertesinemine, oli sundimatus, suur rõõm laulmisest, kui ta laulis neid lahti, tavalised, laulsid lahti, mitu inimest järjest kuulasid teenete eest, parandasid natukene no kui mitte suuliselt mitte rääkides, no vähemalt mõttes oli alati kasulik. Kunagi ei olnud nii, et nagu praegu konservatooriumis on, et 45 minutit tund tuleb järgmine ja alustab uuesti otsast peale, alati istusid mitu inimest koos ja kuulasid teineteist ja ja see oli väga õpetlik. Kui lõppes, ütleme, see tehniline pool, kuigi tehniline kunagi ei olnud päris tehniline, sellepärast et Ta oskas panna need ülesanded nii, et kui harjutused olid samad, aga iga kord ta pani teised ülesanded, mis oli tarvis ellu viia ja nad oli alati eluga seadud, nad oli alati väga elulised ja veel niisugused, et vot kui Arder tundis, et täna just õpilasele oli tarvis niisugust resultaati, siis ta oskas panna just niisugune ülesanne, et vaata just seda. Ja need assotsiatsioonid, mis tema kasutas, et saada seda või teist alati oli väga elulised vagas missugused, arusaadavad, aga mõnikord isegi ei saanud alguses aru, kaks tee tema, need palus nii, misjaoks nad need kasutas, aga kui pärast natukene mõtled, siis kohe said aru aha, see oli tarvis selle jaoks saadavat just niisugust, ütleme resultaadi. Nii et võib-olla isegi õpilane teinekord ise ei, ei märganud, ei saanudki aru sellest, kuhu Arder tüüris. Kindlasti kindlasti kindlasti oli nii, aga needsamad asjad, tema oskas teha terve tunni aja jooksul terve, kui me hakkasime juba ütleme paladega harjadega tööle. Tavaliselt, kui kõik laulsid juba lahti või noh, mõned inimesed, kes oli seal, siis hakkas nagu Arden rääkis, kontsert on krosso. Kui kõik hakkasid laulma. Ja see oli no mingi niisugune nagu konkurss, ma ei saa öelda ikka ehtne esinemine võist võistlust kindlasti ja esinemine ehtne tere ei lubanud niisama laulda noodist maha üldse, see oli keelatud, kui sul ei olnud, pea siis ära tule. Sellepärast tema ütles, et mis, mis laulmine see on, kui sul ei ole, kui sa pead vaatama, vot siis sul on siis sul ei, sa ei saa luua seda pilti, sa ei saa, mäletate, mis sul on, misjaoks sa seda teed, mis, kellele sa räägid, milles räägib, mis sa tunned sellepärast et ta kunagi lubanud, et inimene laulab tühjana ja inimene laulab ainult puhtad noodid või, või, või, või lihtsalt sõnad. Tal oli tarvis tingimata, et oleks ehtne füüsiline, niisugune seisund. Et see oleks kõik seadud. Kuidas tuli see inimene selle aaria juurde, tavalised a- ja see oli juba on juba ooperis kulminatsioon. Et olles selles seisundis ja sellest lähtudes alustada ja edasi viia selle meeleolu ja mõtled, mis on tarvis heliloojale ja, või isegi lihtsalt sellele inimesele, sellepärast et kuigi aaria jooksüksama ja laulsid seda, võib olla mitu inimesi, aga oli nii, et igaühel oli midagi oma ja Arder oskas just leida ühes inimeses see, mis oli talle just lähedane ja Arder palus, et klassis oleks esinemine alati nagu kontserdil, teatris. Ta ütles, et kui sa klassis laule niisama maha siis sa arvad, Sa lähed, kui tuleb esinemine, siis sul hakkab seda tulema, ei kunagi eaka, see peab nii saama kasvatama, nii nagu me kasvatame teised komponendid, kas puhdvokaalsed või noomenid seal, muusikalised, mis on tõesti tarvis, kas kasvatada, aga sepsiga selline seisund, see oskus kontsentreerida ja viia ujuva klassis publikule anda seda veenvalt ja siiralt. Ta ütles, et see on ka, mida, ainult, kuis ta, see on väga raske töö ka. Ja seal on niisugune barjäär nagu piinlik inimesele, eriti noorele inimesele nagu avada seda näitada seda nagu oma, mitte hall hingeelu hinge. Ja muidugi see, see on, see on ikka raske. Aga Arden ütles, et on vaja seda õppida ka. Muidu see ei tule välja, iga tund oli tõesti niisugune, et inimesed proovisid, ei Pütsid andma seda kõik, mis neil on head ja mis neil on, mis nad oskavad. Aga ämber oli veel see omadus, tema oskas aga inimesel seda paremaid, mis tal oli siis. Mis igaüks võib-olla ei oska, tema alati proovis aktiviseerida inimestel just see, mis tal on, kõigi olid kõige paremad, kõigi ülliam, kõigi ilusam, mõnikord inimene, mõni noor poiss nagu usaldanud seda ei, ei uskunud, et tal on see sees väärderoskas, nii tasapisi seda hoida, nii ja välja anda nii et inimene ise hakkas uskuma, hakkas seda tõesti tundma, et see toob rõõmu ja toob kasu ja toob resultaate. Kuidas töötas Arder välja oma õpilaste repertuaari, kas ta sageli laulis ise ette, tähendab, praktiliselt näitas, või jättis suures osas selle siiski õpilase ja kontsertmeistri enese teha? Väga pallida ei laulnud Etti tal hääl ei olnud juba niisugune niisugust vormised laulda, briljantsed, need asjad, mis teema taktis, aga tal oli niivõrd suur fantasy, gaasi ja nii nii suur oskus viia seda sõnaliselt ka et tema tõesti kasvate seda rolli või kasvades seda osa aga väga tihti mitte otse, kuigi Ta oskas luua enne esinemist juba seda juba seda seda nagu Stanislavski prilla kaema jääb seda jäätis, milles elab see inimene, kas see on ooperiosatäitja või see on hoopis romantsiks, kõik seal on ikka üks sangariks mingisugune inimene, kelle poolse see kõik läheb. Siis ta oskas nii seletada, mitte otse tihti, tema oskas luua ja otsida need assotsiatsioone. Mõned võrdlused, mis viis. Aga rohkem muidugi eraldi fraasid või eraldi tükid, võidan, rääkis, kuidas laulis, üks teene. Mida võiks teha see või see teema väga, oskas kuulata selles loos, mis praegu ikka on, mis oleks kasulik just selle inimese jaoks selle õpilase jaoks ja võib-olla see just sel päeval oleks kõige parem. Ja see ta oskas välja otsida mitte ainult niisama elus. Aga selles samas muusikas, mis, mis praegu me esineme, sellepärast alati kõik rütmid, intenatsioonid, meloodiliselt käikut. Niisugused pingimis tihti on see kõik, ta oskas kuulata ja selgeks teha inimesele, kes praegu see hakkab laulma või laulab juba edasi. Aga ta armastab loodust tundis seda ja teadis hästi, et need pildid, mis on ütleme selles loos loodus, sest see on väga kasulik, sellepärast seatsioloog just niisuguse meeleolu, mis, mis pärast aitab. Tal oli väga haruldane rütmitunne ja rütm, tal oli hästi rikas. Hästi mitmekülgne, oskas varieerida rütmiliselt niisuguseid momente väga. Nii nagu see tarvis ühe või teise, isegi Salme jaoks eesti meeles mul oli, näiteks mõtlesin ois mootor, Glinka, kus iga kord lennatakse Sophane Cham ja iga kord on teistmoodi, iga kord vastavalt sellele, mis, mis toimus ennem salmis rütm tal kunagi olnud mehhaaniline, seda, et teda absoluutselt ei. Ja, ja siis kuigi see võiks olla on ärritanud, kuid tarvis siis palun väga, siis olgu Rütt. Aga mõnikord peab olema noh, nii nagu ütleme ta Scaniiniga rääkis, et ei või olla nii kaheksa kaheksandikud on alati veel mingi üheksas, mis viib. Me teame, et Aleksander Arder ja õpilased ka pärast õpingute lõpetamist konservatooriumi lõpetamist pidasid pidevalt kontakti Arthuriga. Arder konsulteeris neid. Nad käisid ette laulmas, käisid repertuaari ette valmistamas ikka arteri ja teie juures. See töö. On nähtavasti jätkunud ka nüüd teiega pärast arteri surma. Tööd on palju aleti ärderil tõesti oli see omadus, et kunagi tema pojad, tema õpilased, tema poed, ei lõpetanud konservad, toorime või muusikakooli ja läinud eraldi ellu. See, kes oli tema poeg, jäi surmani tema poega. Ja kui oli tarvis, siis alati ta tuli just ette laulmas ja näitamas, eriti need inimesed, no mitte, üks jäi artistina või, või mõned läksid kuskil teise raada kuskile. Mõned sõitsid minema. Aga kui kellelgi olid? Ja naeratus ja sõna siis seda sai alati. Kas see oli konservatooriumis, kui arvel oli veel tervega töödes oma klassis aleti väikses esikus koridoris, seal oli alati väga palju inimesed, kes mõned tulid hoopis teisest linnast. Mõned inimesed, mõned oli oma õpilased, kes tulid kast Tartus või kuskil ma mäletan Kaasanis oli tüdrukut, kes Ukrainas, kes tulid tallesid näitamas, mida praegu, kus olen, ma tahan kontrollida, kas ma olen õigel rajal või, või läksin kuskil viltu. Tere, alati oli see võimalus leida seda aega näitada, midagi nõu anda või lihtsalt juttu ajada, aga need, kes muidugi Tallinna võib nimetada tõesti Hendrik ruumi, sellepärast et Henrik lõpetas konservatooriumi, seepärast minnes või Itaaliasse ikka jäi suures kontaktis poppar teriga. Võib-olla tänu sellele veel, et, et Arder ja Krumm väga ilusti sai teineteist aru. Võib-olla see oli lähedased natuurid, ka suhtumine ellu. Kunsti suhtumine õpilastesse, suhtumine, loodus, suhtumine töösse. Oli vist niisugune, et nii sarnane, et, et Arder tundis, et Krummilise on ja võib avastada tall, seda, mis võib-olla teine õppede. Ei, ei, Leieczki ei saanudki seda välja. Ma tean, et ei olekski seda, ei oleks see kindel, see on kindel. Aga võib-olla tänu sellele Arder võib-olla andis Krummile võib-olla rohkem kui kyll teessele ka. Sellepärast et tema tundis, et Henrik võtab see õigesti. Käte ja omaseks saab. Mitte igaüks saab, igaühel on omad niisugused küljed tardervega hiinlas mõned mõned niisugused küljed, ilma milleta arvasin, et kunstnik võib-olla ei tule isegi tal. No muidugi väga head või head niisuguseid professionaalselt häälelised eeldusi, eeldused ilma selle tõttu tõesti raske tööd teha. Aga kui inimene näiteks ei olnud siiras, siis inimene jääarteri õpilasena absoluutselt. Anneli oli, niisugust oli tarvis need avarad ja head natuurid, otsekohese otsekohesed, ma võin öelda veel nii palju, et viimased paar aastat oli muidugi töö natukene juba raskemaks, kui ta tavaliselt see oli, sellepärast ta oli juba väga haige ja kodus, kus me töötasime, töötasime, pidevaid, iga päev. Novelliarvatud puhkepäev. Teha, et tal oli väiksem koormus, muidugi aga käisid vanaviisi Tiit Tralla ja enbay, kui ta oli Tartus ja armimik mõnikord ja pidevalt, Hendrik Krumm. Praegu möödas juba 13 aasta Aleksander Arder surmast. Ja mina võin öelda, et tema Õpetus tema Sist, teen tema kõige tähtsamat asja, et mis vähemalt mina sain tema käest nagu endale nad ei haihtu. Nad elavad täpselt nii, nagu nad oli kunagi elavat. Veel rohkem võime öelda, et näiteks praegu ma abistan konservatooriumis juba ka kontsertmeistrina Endrik ruumi kes on praegu noor laulupedagoog. Töötleme. Kaua me oleme koos? Töötanud ja praegu teeme koos seda pedagoogilist tööd ka. Ja võime veenduda, et Arneri õpetus arveri, kool, arteri, Nõu, et on niivõrd õiget, et see, mis natukene vahepeal võib-olla ahistunud või läks natukene, unustasime natukene uuesti elavnenud uuest ilmest, selle ta on lihtsalt me ei, kui te oma tööd. Ja minagi tööd, mitte ainult Krummiga teiste inimestega ka. Ma võin öelda, et need ka väga aitab. Minu esimene kokkupuuteid Aleksander Arder iga oli just lava kaudu. Meie elasime tookord Tartus ja tulime siis poriscudunovi Tallinnasse vaatama. Ja see oli minule suur elamus. Niisugust emotsionaalset täiesti osasse kaduvat kunstnikku ei olnud ma kunagi peaaegu näinud, kuigi ma olin välismaal ju väga paljusid näinud. Arder suutis mind niivõrd mitte oma mänguga üksinda jumala lauluga vaimustada, vaid tema äratas minus huvi mussowski vastu. Sest ma olin läänelise hariduse saanud ja seal vene muusikat Tšaikovskit vähe. Nii edendagi ka niisugune. Kuidas ma pean ütlema, nisukene? Venelased ütlevad sama Roodoc, nagu oli York'i, niisugune oli minule siini Anivil võõraks jäänud ja Arder suutis mind nii vaimustada, et ma kogu oma hilisema elu olen mussorkid väga tundma õppinud ja väga hindama õppinud. Arderi mängib mängust ja laulust ma enam detaile ei mäleta. Ainult see oli ääretu emotsionaalne ääretu anduv, sellele osale ääretu mõistel Boriss kodunovi olemust mõistev. Ja nagu ma hiljem olen kuulnud, on ta ju ajaloolugu õppinud Varssavi ülikoolis ja just poriscudu Noviga võrdscudunovi ajastuga tegelenud ja isegi vist komeeti, eks eksami andnud selle puhul ja seda oli tunda, sest see oli nii täitsa läbi tunnetatud, läbi mõistetud see osa edasiandmine ja muidugi ilussi. Arder jäär oli tookord väga ilus viil ja siis see niisugune mina, ütleksin näitleja Anne, kuigi tema peoga graafid ütlevad, et alguses on väga puine olnud, aga ma arvan, liikumiseni jõudis ta just oma sisemise nii osasse, sisse elamise kaudu. See oli igatahes minule suur elamus. Ma olen teda hiljem näinud mõnes osas, kuid ükski osa ei ole minusse nii suurt muljet jätnud. Minul jäi Arderist niisugune mulje, et ta oli läbini emotsionaalne inimene. Aga kui ma nüüd mõtlen tema pedagoogilised töö peale, siis ma pean siiski möönma, et tema intellekt oli ka tugev. Sest kõik need tähelepanekud, mida ta oma õpinguaastatel tegi ja mida ta pärast ära kasutas oma õpilaste õpetamisel need näitavad, et tal oli tugev taip. Hiljem olime me Arderiga Tallinna riiklikus konservatooriumis kolleegid, muidugi mina olin ürit ainetega, tema tema puhtlauluõpetaja, aga kõik kah tema õpilased käisid kõik minu käe alt läbi. Ja ma tean, missuguse innuga ta nendega töötas ja kuidas ta igaühe puhul nii otsis erilahendust. Mussowski mõistmist, mis Arberil oli. Ta suutis ta ka oma õpilastele edasi anda. Hiilgav näide sellest on ju Tiit Kuusik ja tema interpreteerides seda küll omamoodi, kuid nagu ma juba ütlesin, et kah hiilgavalt. Ja nüüd ma pean teile rääkima ühest juhusest mis õite minul oli sündmus, see oli järgmisel päeval kui tüvi Berliini festivalil sai kuldmedali. Me olime muidugi kõik väga õnnelikud ja ma ei tea, mis puhul ma läksin Sakala tänavat pidi sinna Lenini puiestee poole. Ja kes tuleb vastu, Arde? Täitsa nii ülevas meeleolus suure žestiga peatab mind ja minul muidugi oli ka põhjust Ta peatada, sest ma soovisin talle südamest õnne. Ta hoidis mu käest kahe käega kinni ja nagu ta oli niisugune siiras, ütles aururakeni. Kas sa tead, kust ma tulen auru rakeni? Raputasin pead. Tead, kust ma tulen, ma tulen Lenini juurest. Mannakub, õpetasin algust, aga siis ma mõistsin. Arder oli Lenini ausamba juures istunud. Talts, ma istusin ja mõtlesin ja küsisin, ütle, kuidas edasi? Ta oli nii õnnelik. Tüvi edust, kuid veel rohkem mures, kuidas teda vil edasi viia. See mure viis teda Lenini ausamba juurde, kus ta lahendust leida lootis. Poriskada lohi tuleb meeldetuletusena kahel põhjusel. Üks on see, et seal on niisugune suur lavastus kus tuli Omal tuli mängida vastutusrikas osa, nagu seda all Boriss koduna. Tuli siis meelde tuletada kõik esmaolin NM Pariisist lugenud taastamiskavatsus sai teatavaks 29. aastal kevade kummustel Ardeenil, kes lavastas meil tookord näkineiu kes märkis ette, et järgmisel Istumistoona jõel kuulasid kuulsat vene passidessevitšit, see jäi mulle väga meelde. Lugenud temast tuleb välja ela 1500 15-l aastal ka jällegi Varssavis olla õppides ajalugu ülikoolis vastasin professor Kozlovskile just Borissi ajastut, no siis oli juba edasi omal tarvis analüüsima hakata. Peaks ütlema, et modede suve mõtlesin selle peale, kuidas seda välja tuua, kes aitasest lahti mõtestada, see oli mahlatav. Meie tolleaegne kontsertmeister, tema küll väga palju aitas meid, ooperit tookord mine klassiga väljatoomisega elu padaemandat siis ka. Lavastamisega tehti muidugi väga palju tööd, et on lass lavastus, siis ma mäletan, et Ardeenakas peale kõige tegeleda kohe kooridega üks nädalat, poolteist kaks kestis kooridega juba proov, siis alles hakkas ta tööle solistidena. Ja väga peab ütlema, see osadel õnnestus suurepäraselt siis kena Hansel, kes laulis ka Borissi laulsime vaheldumisi. Ja siis, kui aga oli minu kord porisse laulda, sistama, laulis piiblit peax mainima Karl iidoli muukkooli osas, siis võiks nimetada veel tyydiberti. Ja muidugi palju teisi, kes olid omal kohal. Mul oli juhust kuulata ka kõige kuulsamat poissi seal läbinit. Kuulnud siis meie tegime ring reisu põliskodunoogiga meie vabariigi linnades kõik linnad, sõitsime läbi. Olen näinud ka praegusaegset lavastust Estonia teatris kus on väga suur rõhk pandud jälgi, nagu ta Ahvopper tõstma siis seenidele. Üldse oder on meil väga nii lavastatud ja ja alla pea menuga ette kantud. Ka mulle nii lavale minekuks, sest ma olin alassis nii asjaarmastaja, aga proovida tahtsin siiski. Ja see esinemine õnnestus mul nii, nagu rahvas seda rääkis ja see andis mulle julgust sõita edasi õppima Itaaliasse. Teistes osalises neto osas oli siis Hellat-Lemba ja Khani osas oli Tõnno Virooni juhatas Raimund Kull, lavastaja oli sällik. No seal ikka oli minuga päris tegu kohe, sest Aluldajat, kui noor lavale läheb, ta ei oska mängida. Ja nagu Säälik ütles, et sa ei liigu ja paigastki nedes käppisimenteeris siia-sinna, et need liikuma panna. Lukus, ainukene kord, kus ma siis kani nobe olin seal, kui ta mind taga ajab. Kui ta taga mind meid kohtumisest tabab, siis või olen üle aia ronima, hüppasin nii kiiresti, kui sain, teadsin säilikul veel nobedam järskude raba mind aia pealt kinni. Peale seda esimest katset tuligi mul siis nii hoov sõita õppima Itaaliasse ja see toimuski Itaalias, ma tutvusin Rootsi pedagoogika Karlid migreeniga. Karneegren kutsus mind kontsertreisile sinna Rootsi. Ma nägin, et on väga hea pedagoog ja võib mind vil palju abistada. Mina paluseda võtaks mind ka oma õpilaseks ja ta oli tal oli väga hea neel, ta ütles, et ta ei oleks isegi suvatsenud seda mulle ettepaneku teha, olgugi et laulab, on sellest nii mõelnud? Vot kaks aastat sai õppida siis Rootsis üüri juures. Tema oli väga suure dramatse sisuga inimene ja aitas mul lahti mõtestada kõik minuni aariat romansid ja rahvalaulud. Ja selles mõttes oli tema andis mulle suurt abi sealt tagasi tulles tuli ka mulle, siis tehti ettepanek astuda juba Estonia teatrisse professionaalina. Ja see sündis siis 1923, esimeseks ooperiteks, mis me hakkasime läbi töötama, oli madalik. Siin on väga hea märkida, et tuli mängida niukse toreda artistiga ja meie ooperi kui ka operetti lauljaga nagu Alfred Salliku. Tema oli üks väga hea partner. Ta nii hingelise tungis osas ja nii hingeliselt mängis, ta kiskus koheva vastase endaga kaasa. Edasi lavastati korvpallikellad seal Mullele osa. Siis oli deemon teemani osa mul ka, kui laululiselt lauliselt vist õnnestus paremini kui mänguliselt. Noh, siis üks parematest osadest, mis Pololini mängida, see võib-olla olid need Tšaikovski. Ja see jäi mul ka niisuguse ajalooliseks mänguks sest minu vastaspartneriks oli seal siis oli, Tatjana osas oli Marta Rumgi. Ja kui me olime juba terve nii talimänginud seda vastamisi niiviisi. Lõpuks otsustasime lõpumitte nii jätta, nagu ta seal on, vaid otsustasime, otsustasime abielluda. Ja siis nyyd Kaivo nüüd varem juba laulja olen, siis ma olen nyyd juba mänginud kreeminit ka Marta Rumgi. Loodetavasti meie ilmumine ei katkestanud enneaegu, teie teete sardev. Ei, sugugi mitte. Meil on parajasti siin, harjutused lõppesid meil ära ja nüüd siis me järgmine tundmine valmistame ette. Juba. Miks ma küsida, mis saab olla tänase õppetunni ka tänases õppetunnikavas olid meil hääleharjutused. Ja siis seda teostame harilikult üksi iseseisvalt. Ja valmistan nii. Kaasaegsete ja hoiatab meid ees edasilükkamatu ülesanne. Käsu Kübata siis mõneks 10-ks minutiks pisut lastel tundest lahti, hea meelega. Teil selle vastu midagi ei ole. Panna alustaksime sellest, kuidas sai Teist laulja. Tekkis minus juba varakult, päris poisikesena laulsin kooli koorides kuni. Teatristatistika, kuid ühtlasi võtsin asja armastajana osa karja Eesti haridusseltsi näiteringi tööst. Olin seal operetisolist. Mäletan veel selgesti, kui 1900 13. aastal Riia seltsimaja avamispeol laulsin Vincenzo osa lõbusas talupojas ja minu vastasmängijaks olin ülli Wilhaus juba siis nimekas lauljanna. Aga nagu lülimule kümmekond vastad hiljem ütles olevat olnud sel korral kaunis vihane. Olevat küll laulnud, aga ei olevat tahtnud kuidagi paigast liikuda. Kuid Eesti seltsis mängitud-lauldud operetid olid ainult harjutamise võimalused. Tõeliselt aga huvitas mind ooper ja neist sain osa võtta Riia ooperiteatris. Sel ajal laulis seal külalisena ene laulja Vronskit. Oli minu suureks ideaal. Aga kuidas vaimulik seminar luges harrastada sellist ilmalikku kunsti? Puidu ei olnud lubatud, aga inspektor juhtus olema arusaaja ja avara mõtlemisega kraadiga vees ja pigistas seal silma kinni. Ja siis sealt algabki teie kunstnikutee. Võib olla küll, aga sinikindlalt õppima Marial ei hakanud. Ega ma muidu poleks astunud Varssavi Ülikooli ajalugu õppima. Aga seal hakkasid sõbrad rääkima, et ma oleksin pidanud ülikooli asemel valima konservatooriumi. Alles Peterkopi diplikute koolis võtsin laulutunde. Minu esimeseks õpetajaks oli lauluõpetaja Helman, kes ütles, kui ta oli minuga mõnda aega tööd teinud, et mul on laulja bass passogantanud ja soovida sõita Itaaliasse. See oli mulle tõeliseks üllatuseks. Muidugi tiivustas tublisti ja kas võtsite Itaalia reisi kohe ette? Ei. Kahel põhjusel. Esiteks puudus selleks raha ja teiseks ma tahtsin enne selgusele jõuda, kuidas suhtub publik minu lauluvõimetesse. Ja algasid päris ilusasti, publik jäi kohe kuulama, aga siis äkki hakkas mulle endast häbi. Ei suutnud elav kontsentreeruda ja läks rappa. Lõpu poole kogusin kümneld, aga siis oli juba hilja. Laul oli läbi ja mina hullusti sisse kukkunud. Laulmise ajal tuli äkki meelde üks naljakas jänesejahilugu, olgugi et ise kogu aja laulsid vaprasti edasi, mõtted olid aga hoopis mujal. Kuid pardumine veel ei heidutanud. Esimesel ikka siin-seal, olgugi et seal oli raskusi mitmesuguseid, kasvõi näiteks riietuse küsimustki. Ühel kontserdil Estonia kontsertsaalis, see oli saksa okupatsiooni ajal, 1900 18. aastal ei olnud mul seljas midagi oma kogu esinemise ülikond. Kohale minnes ajasin rinna hästi riiuli ette, sest kuuboli tublisti kehaga mehe oma. Kui olin mina sel korral ja hiljem öeldigi, et olevat välja tulnud nagu jõudes asja teituugitas õppereis Itaaliasse. Ennekõike oli selleks raha vaja. Ega siis ei olnud nii nagu tänapäev kus noore ande arendamiseks antakse kõik võimalused. Minu nooruspäevil tuli õppida ainult rahakotil ja omal jõul. Et raha saada saada, selleks korraldasin peoõhtu Estonia kontsertsaalis. See oli 1900 19. aasta juuni. Mulle tuli appi tollaaegse raamatukaupluse omaniku ploompuu abikaasa, kes korraldas eile laual niisugused kontsert. Piduõhtud olid sel ajal kombeks. Saal anti mulle tasuta, see oli ka kõik toetus. Kontsertpidu tõi aga nii palju sisse, et see võimaldas mul kaks aastat Itaalias õppida. Ja juba järgmisel kuul, see oli juulis sõitsingi kellegi juures Itaalias õppisite. Minu õpetajaks sai maestro Georg Kunil. Tema töötas tihedas kontaktis Rooma ülikooli professori bilantsiooniga, kes tegi minu häälest eriliste hääle ülesvõtete aparaatidega kümmekond ülesvõtet. Sellelt oli näha, kuidas töötasid need organid, mis laulmise juures olnud tegevuses. Võrdluseks näidati muljet Tyto UFO oma ja võrreldes minu ja tema oma sai mulle selgeks, missuguseid nii kui ma teen. Itaalias tutvusin ka Rootsi Kuningliku Draamateatri diktsiooni ala õpetaja. Itaaliast tagasi tulles õppisime veel kaks aastat Rootsis juures kodumaale jõudnud, hakkasite esinema Estonias? Jah. Ühtejärge üheks aastaks. Esinesin siis mitmetes ooperites nagu Rubistegi deemonist, Tšaikovski leegilis Mozarti Jaapanis muuseas Boriss kodunoovis, Rossini Sevilla habemeajajad-ini osades poole peos, avaooperis hitlerlased Justyygoris ja veel teistes muide peabki oma pärimine õnnestunud aseks. Isiklikud Ma arvan, et ola Boriss kodunov ja deemon olgugi et 15 aastat varem deemonit esmakordselt lauldes see hullusti Evelistes võib-olla et sellepärast ta hiljem nii lähedaseks saigi. Aga? Aga ega ta nüüd seisab teatri eest hoopiski. Mäletame teid praeguses Anigini lavastuses ja päris eemal mitt. Ega artisti süda iialgi päris vabaks lavast, olgugi et minu sihiks kasvatada issi laulukunstile uusi paberid, anda neile edasi neid teadmisi ja oskusi, mida ise olen pikka taastada ja pideva tööga omandanud. Kuid tahtmine ka ise laulda, elada ja liikuda. Lava valguses on jäänud ikka südamesse. Praeguses Jevgenia leegile lavastuses Estonias laulsin kreeminit. Teie koolist on tulnud meile palju nimekaid kunstnikke. Ta andmiseks huvitavamaks leheküljeks teie kunstialbumis suure isamaasõja ajastab kindlasti. Vaheliselt Kaulide kõrgete mägedega jälleerunskit oma kaevandustega andsime mitu kontserti, käe võrkele ja suurepäraste kõrdahtedega Nižni täkiili tornõul kontserditel Alida jää, armastatu läks lauluks. Järgnes alati maruline aplaus. Kas te selgitaksite mõne sõnaga oma pedagoogilisi põhimõtteid? Kunst peab olema loomulik, vahvale mõistetav ja lähedane. Laulukunstnik peab maksimaalselt ära kasutama looduse kooli seadusi ja lihtsalt ning loomulikult oma kunstirahvale pakkuma, nii et see oleks kõigile selge, arusaadav ja südamelähedane. Olen andnud iseendale kohustuse õpetada tulevasi kaadrid oma rahva heaks. Teen seda tööd suure rõõmuga, eriti nõukogude ühiskonnas. Ma tean ja olen seda ise kogenud. Kuidas hinnatakse kunstinõukogude liidus?