Tere taas rõõm kohtuda, mida muud ma saaksingi öelda, mina olen saatejuht Aarne Rannamäe täna natukene Nasaalsem ja keskmisest karusama häälega väike tõbi on küljes, aga ma loodan, et minu kaasvõitlejatel kolleegidel margus metsal Pärnu postimehest ja Peeter Kaldre televisioonist seda häda ei ole. Noh, on olnud veel üks niisugune meenutuste nädal, aga on samas sama võrraga ja nii-öelda ettevaatamise nädal ja ülehomme siis hakkab Eesti vabariik endale jälle oma uut presidenti, tõenäoliselt ülehomme juhtub midagi, mõned analüütikud ja sotsioloogid nimetavad seda kogunisti poligoniks, mis hakkab toimuma Riigikogus esmaspäeval kell 12. Aga selle juurde me ka tulele. Sel nädalal on väga tihti esitatud küsimust, et kas sellist Eestit me tahtsimegi? No me teame selle küsimuse alatooni, vastas on ette antud, ei, sellist Eestit me ei tahtnud, jah. Aga samas kui poliitikute käest seda küsimust küsida, siis nii mõnigi paljudele üllatuseks on öelnud, et et loomulikult me ei kujutanud ettegi, et me nii heas ja toredas Eestis elada. Mis arvamusel teie olete? Linnuemotsionaalselt me lubasime kartulikoori süüa kõik lauluväljakul. Ja, aga keegi ei täpsustanud siis palju aastaid oleksime sellega nagu nõus olnud. Jah, ja praktikas kukkus välja, et ega ju tegelikult keegi kartulikoori pidanud sööma hakati kohe ikkagi kartuleid sööma, sellepärast et ei läinud see asi ju nii hulluks nagu siin ennustati, nii lääne poolt pärast seda kui Eesti iseseisvus, et te ei saa niikuinii hakkama, eriti Venemaa ütles, et ei saa ilma meieta hakkama. Te tõestate varsti seda majanduse kaudu. Läänes oli ju väga palju neid majanduseksperte, kes ütlesid, et Eesti ei tule toime, nii et noh, selles valguses, mida ennustati selles valguses, mis tegelikult toimus, muidugi on Eesti läinud väga hästi. Mõtlesin seda selle nädala Äripäev tegi väikse võrdluse aastaga 91 ja 2006 muidugi keskmine palk oli aastal 91 160 krooni, praegu siis 8600 91. aastal muidugi kroone veel ei olnud, aga, aga mis on ümber. Et see vahe tundub nagu tohutult suur, aga eks inflatsioon on olnud ka teistpidi suur, aga kindlasti ma usun. Hetkel saab selle kaheksa ja poole 1000 krooniga endale rohkem lubada kui tol korral selle 160 krooniga või vastava osa osa rubladega. Ja noh, see valik ja, ja võimalus iseenesest seda raha kasutada. Ma mäletan küll, et aastal 91 oligi nii, et ega sul võiskara olla, aga sa ei saanud seda kasutada, sest selle eest ei saanud ei teenuseid ega ka ega kaupu. Kõnekas on muidugi mobiilsideklientide arv, et aastal 91 oli see 200 ja tänasel hetkel 1,44 miljonit. See on natuke suurem, kui meie rahvaarv hetkel on, mida öeldakse, et 1,34 miljonit autode vahe on samasugune autode vahe? Jah, ligi ligi kahe kahekordne, aga mis meile eriti siin enne saadet meeldis, oli see, et kui aastal 91 saadeti aastas 1,6 miljonit telegrammi siis me arutame omavahel, kas tänapäeval saabki üldse telegrammi saata, aga saab endiselt, aga neid saadetakse aasta jooksul kuskil 13000. Nojah, see on see internentiseerumise näitaja nüüd, eks ole, kõige otsesemalt. Telegrammid lee lihtsalt liiguvad teisel teisel viisil ja kui lugeda kindlasti kõik meilid kokku, mida aasta jooksul saadetakse, siis on neid kaugeltki enam kui 1,6 miljonit. Jah, no aga paraku, kui küsitakse seda lauset, ma, mina isiklikult olen sellisel seisukohal, et lause on suhteliselt mõttetu. Sest mida me oskasime nagu 91 tahta ja arvata, et mis tuleb kümne-viieteist aasta pärast, noh, oli üks suur-suur teadmatus ja ja noh, õnnevalem selles nüüd küll ei seisne, et kas me saame telegramme rohkem või vähem saata või on meil taskus kaks mobiili või üldse ei ole või palju neid autosid on ega, ega noh, kui väga oma lapsepõlve peale mäletame, eks ole, siis ei olnud üht, teist ega kolmandat neid asjadest, mida, mida me praegu kasutada on, aga kas me, kas me siis olime nagu kurdi selles mõttes õnnetumad või, või ei olnud ju? Ma mäletan küll oma lapsepõlve kui väga-väga õnnelik kõigele vaatamata, eks me ei andnud oma väikestes ajusoppides ju aru, et noh, mis ühiskonnas me elame ja nii edasi, aga aga lapsed elavad oma oma väikeses maailmas ja, ja, ja kui tal on toit laual ja ema-isa armastus ka olemas, siis on ju kõik hästi. Vaata siin on vist see nüanss, et kui sellist küsimust küsitakse ja sellele küsimusele eitavalt vastatakse, ehk siis, et sellist Eestit me ei tahtnud, siis ma arvan, et nii need küsijad kui need eitajad ei pea silmas mitte seda Eesti majandusedu, sellega, ma arvan, enam-vähem nagu kõik on nõus, et Eestil on majanduslikult läinud hästi. Aga kui nad ütlevad, et sellist Eestit ei taha, siis ilmselt nad mõtlevad ikkagi eelkõige seda, et lootused enne taasiseseisvumist sellele, et vaba Eesti riik saab olema selline puhas, eetiline, tõeliselt demokraatlik, kõigiga arvestav riik, et need lootused ei ole täitunud. Et see, mis on eelkõige toimunud meie, meie, meie poliitikas ka, ütleme siis need suured majandustehingud, mis on riivanud väga tugevasti inimeste õiglustunnet. Et need on tekitanud mulje, et me ei tahtnud ebaausat riiki, aga see mulje, et tegemist on ebaausa riigiga ilmselt ikkagi tavainimestel, on üpris sügav. Sageli tegelikult väga emotsionaalne hinnang, kui inimene ütleb seda, et sellist Eestit ma ei tahtnud ja, ja kui ta mõtleb selle all oma isiklikke õnnestumisega ebaõnnestumisi ausalt, et hästi demokraatlikes riikides võtame siin kas või meie lähinaabritest Rootsi siis ka seal on õnnetuid inimesi, kellel on endal haigused, et kel, kes koondatakse töölt, kes ei leia tööd, kes peab hästi lappidest abirahadest elama. Et tegelikult neid õnnetuid inimesi, kes võivad öelda seda, et nad ei ole sellist elu või sellist riiki tahtnud, siis pigem tegelikult nutiski, mitte siia, riiki ei ole selles süüdi, vaid vaid elu või jumal või mis, kes saatuse, mis, mis mis iganes. Nii et alati ei saa kõiges oma õnnestumistest ja ideaalide purunemisest süüdistada tegelikult seda riiki, millest sa elad. Nojah, ja siin tulevad ka need käärid mängu, et, et need ootused, lootus, et noh, kõigil oli südamesopis ka nooremal põlvkonnal, kes on seda esimest, Eesti vabariik ei näinud, rääkimata siis nendest vanematest inimesed, kes olid näinud, eks terendas ikka see see pilt, et noh, see, see ilus 20.-te, kuni neljakümnendad, kus ma ei tea, isegi korstna suits oli sinimustvalge, eks ole. Et Meil on ka ilusamaks, räägib jah, et aeg-ajalt tuleb tagasi, kui Eesti sai taas iseseisvaks, aga paraku Eesti sai iseseisvaks täpselt samade tunnustega nagu, nagu kõik teised riigid, kes on, kes on tulnud ühest ühiskonnakorrast ja on astunud ootamatult teise. Kõik tuli ju alustada. No ütleme niimoodi, et astute sisuliselt ju samasse jõkke, kuhu nagu filosoofid ütlevad, ei saa kaks korda astuda. Sellepärast et, et ka selle aastapäeva meenutusega on ju juhitud tähelepanu sellele, et kõik see, mis on Eestis praegu toimunud, et see on toimunud ju ka esimeses Eesti vabariigis kõik need Pliuhkam, meid ja, ja kögertalid ja, ja kogu see poliitikute sahkerdamine kas või Venemaa suunal mida iganes, et tegelikult on kõik olnud. Ja see annab nagu julgust ka ettepoole vaadata, et kui me 91. tõesti ütlesime sandist ei mäleta päris täpselt, aga aga sellist Juhan Aare lause, et me oleme valmis sööma kartulikoori, aga et iseseisvustuleks see kartulikoore söömise võrdlus on tegelikult ju päris hea, see ei käi ainult nii-öelda materiaalse heaoluga kohta, vaid ka selle nii-öelda selle kohta, mida sina, Peeter ja ütlesid, et see, et sõna maksaks, et inimesed oleksid ausad ja nii edasi. Materiaalne heaolu on tõenäoliselt tunduvalt kiiremini kui see, kui see teine pool. Ja see meid nüüd tegelikult ju ka ärritab ja just ütleme siin murdelistel perioodil nagu nagu valimised alati ju on, eks ole, presidendivalimised kohe ukse ees ja, ja riigikogu valimised ka varsti tulemas. Et siis siis need protsessid, kus me ootame just oma valitutelt ehk poliitikutelt just sellist puhtust ja et tõesti sõna maksaks ja et nad ei valetaks ja et koogiate aetakse suust välja. Selle kontsentratsioon ühe kuupmeetrini õhu kohta lihtsalt on ühel hetkel niivõrd suur, et see muutub mõnikord lausa väljakannatamatult suureks. Mul on viimasel ajal just Keskerakonna ja Savisaare mõned väljaütlemised, noh ma võiksin isegi natuke nagu hinge hinge läinud sellega, kui püütakse taas nagu tekitada enne valimisi nende lõhet Eesti rikaste ja vaeste vahel läbi selle astmelise tulumaksu idee, kus öeldakse seda, et kui siiamaani on jagatud nii-öelda vaesust ja see rikkus ja hüved nagu väga väikese osa eesti rahva omandis siis tegelikult samal ajal kui rääkida ehitajaga, kes näiteks 1000 krooni päevas palka ehk siis 25 kuni 30000 krooni kuus kindlasti ei ole neid mitte vähe vähe või neid on ligi sadakond 1000 1000 Eestis. Et see seesama, see rikkus minu meelest jaotab ka laiapõhjaliselt ma ei, ma ei väida seda, et pension on tõesti natukene väike pensionärid rääkida siis viimaste pensionitõusudega tegelikult väga-väga-väga rahul olnud ja see ei sunni neid kartulikoori sööma. Tõesti, võib-olla arstide palgad on madalad, õpetajate palgad madalad, aga see ei ole see nii-öelda vaesuse piir, mille põhjal tegelikult poliitikud peaksid tegema nii ratsionaalseid ja siis ühiskonnakihte osasid nagu alandavaid avaldusi. Aga noh, mina olen just seda, et seal on see täpselt sama natuke nagu presidendivalimistega seotud natuke lähenevate riigikogu valimistega. No me leppisime enne saadet kokkame natuke, räägime ka sellest, kuidas nagu ajakirjandus kajastas 15 aasta taguseid sündmusi. No ma võin otseselt selles mõttes lahti teha, et ma istusin toimetuse töötoas ja aeg-ajalt käisin väljas peaaegu 72 tundi jutti. Üks öö sai korraks käidud kodus magamas, aga ma pean, ma pean tunnistama, et ma ei tunne küll ära neid meenutusi ja, ja, ja neid neid saateid ja neid filme ja mis, mis selle asja kohta on tehtud, et et ma vist elasin hoopis teisel planeedil nendel päevadel, täpsustas telemaja, seal käisime oi kui tore ja rahvamüürid jaa. Jah. Et, et see on, eks meile kõigile meeldib natuke heroiseerida oma minevikku ja oma oma väikest nina tõsta kriipsu võrra suuremaks teatud sündmuste valguses, aga, aga kõik see on on omandanud tänapäeva sellises tänase päeva siis. Halastamatus võimuvõitluses hoopis hoopis teised teised mõõtmed ja kui, kui, kui suured teened meil kõigil olid, et täitsa vabalt, aga are võiks öelda seda ka nooremale meie kuulaja seda, et telemajas ei käinud nendel augustipäevadel lahinguid ja soomusmasinat ei olnud telemaja ees loomulikult mingeid lahinguid ei käinud ja, ja mingid soomusmasinad ei olnud, olid üksikud rekkad, olete siia, sest et oli, oli mingisugune kõlakas või mõnel võib-olla ka mingi info, et vene vägi on peale tungimas. Aga kui noor inimene vaatab neid sündmusi vaatab kasvõi seda, seda kunstkino, mis on tehtud nendest sündmustest, eks ole, august 91 on selle nimi vist, siis jääb mulje niisugune, et, et Eesti seisis juba ammu iseseisva kantsina ja järsku jälle vaenlane, kes oli kunagi meid okupeerinud, tuli meile nagu uut vabadust toome. Tegelikult ju niimoodi ei olnud, vene vägi oli sees see, et need diviisid siia või see osa diviisist, eks ole, Pihkva poolt siia tuli ja ka Tallinnasse jõudis ja ja tegelikult midagi siin korda ei saatnud. Siis noh, meie esitasime tol korral ainult ühe küsimus, et kui kaua on võimalik aega tagasi keerata, noh tagantjärgi mõned ütlevad, et, et kolm päeva mina isiklikult arvasin, et noh, 30 aastat läheb veel. Et noh, minu elu on nagu sellega tuksis, et, et, et see, mis oli need need vabama hingamise aastat vahepeal 87, kaheksa üheksa, eks ole, 90. Et need on nüüd mõnus ajalugu, nende juurde tagasipöördumist enam ei ole ja kõik see, mis, mis jääb minu lapsepõlve minu ülikoolipõlve, eeskätt. Et see kõik jõudis, tuleb tagasi ja ainus mõte, mida tol korral tegelikult nagu tõsine mõte, mida mõtlesin oli see, et, et ajakirjanikuks ma enam jääda ei saa. Sest vahepeal on on räägitud hoopis teisi jutt. Ja kolmandat pöördumist enam tulla ei saa. Aga telemajas ikka veidi teistsugune hingus või õhkkond, sest et mina olin sel hetkel Päevalehe peatoimetaja ja minu meelest me tegime sel päeval väga tavalist tõsist tööd, tõsi keskkond oli veidi ärevam, aga meil ei olnud teid barrikaade, meid ei püüdnud keegi suunata keegi püüdnud trükimasinaid seisma panna, kontrollida seda, mis lehes ilmub. Et üldiselt mul oleks mingisugune hirmuhigi otsmikul või selja peal, tõsi, ma olin peaaegu ööni tööl, kuni leht ära ära trükiti. Meie ajakirjanikud käisid teletorni juures, käisid telemaja juures kõige segasem ja ärevam tuvisid olidki seal samadelt teletorni juurest. Aga, ja ma ei mäleta, et mul oleks olnud mingit tahtmist või isegi võimalust mingit kangelast mängida seal tooli tooli tooli taga, et et võib-olla, kui ma hakkaks mingisuguseid ikka sahtlis püstolit, mul isegi nuga isegi mittekaaslasi ja ei kaitseliitlased ega, ega keegi ei valvanud meil seal ruumides, nii et kõik oli hoopis hoopis normaalsem. Ma ei tea, kui ma neid sündmusi võib-olla 20 aasta pärast nagu hakkan kirja panema, et võib-olla siis ilmuvad tankid ajakirjandusmaja ette ja hirmuhigi ja, ja kõik ja minu enda suur osa selles, et üldse järgmise päevaleht, et ilmus ja et ülemnõukogu sellise otsuse tegi ja kindlasti ma leian mingisuguse sellise kaaluka kaaluka panuse sellesse, aga ütleme hetkel, kui on sellest vaid 15 aastat möödas, ma ütlen, et seda tegelikult ei olnud. See on äärmiselt huvitav, kuidas inimeste emotsioonid ja tunded tol ajal olid ikka äärmiselt erinevad. Kui ma kuulasin sinu juttu, Arne, et sa oled nagu nagu enam-vähem kindel, et elu pööratakse 30 aastat tagasi ja see ajakirjanikuga ajakirjanikuna jätkad, jätkuda jätkata ei saa, siis siis mina mäletan väga selgelt seda tunnet, õigemini ma mäletan seda tunnet, kui ma aastal 89 ütlesin oma 89, see oli siis kaks aastat enne taasiseseisvumist, ütlesin oma kadunu täiale, et Eesti saab varsti nõukogude liidust vabaks, siis ta vaatas ministriga haleda pilguga, ütles niimoodi, et poiss ikka täitsa loll. Et noh, see on võimatu, et noh, elukogemus puudub, eks ole, noh, võitsin laliseda, aga noh, see nagu ei maksa mitte midagi. Ma tean oma tunded aastast 89 vähemalt alates. Et ma olin absoluutselt veendunud, et Eesti saab Nõukogude Liidust lahti. Ja ma mäletan ka seda, kui kui need tanki tankikolonn siia sisse tuli, siis ma sõitsin sellest tankikolonnist oma oma Žiguliga, sõitsin mööda lennujaama juures. Vaatasin kuidagi veel sihukese lõbusa pilguga, et noh, sellidelt olete siin, aga, aga see ei kesta kaua. Ma olin, ma olin absoluutselt veendunud, et see asi kukub läbi ja ma ei olnud veendunud mitte sellepärast, et ma nagu uskusin Meie Eesti juhtide mingisugusesse tarkuses hästi kavalasse ka, nii et kuidas seda asja ellu viia. Aga kuna ma olin tegelenud eelnevalt hästi palju selle selle Venemaa jälgimisega, et missugused on vene arengud olnud ja, ja see perestroika ja glasnost kohutab buumise, inimeste vabanemine sellisest endisest taagast ja kõik need Realo artikleid, mis paljastasid Nõukogude liidus toimunud see nagu tekitas minus sellise mõtte, et no okei, et ei saa ju Venemaad enam niimoodi tagasi pöördpöörata, kui on toimunud juba sellised protsessid seal, et see on nagu võinud, mina nagu lähtusin selle pealt, et, et Venemaal ei saa midagi säärast juhtuda. Et tuleb tagasi mingi totalitaarne režiim ja, ja nii edasi, et need inimesed järsku pannakse kõik kaane alla. See, et Eestis võib mingisugune asi toimuda, kedagi võidakse nagu maha lasta Vilniuse, Riia olid ees, eks ole, see see nagu noh, võis võis nagu olla, aga et see kogu protsess varsti lõppeb selles ma olen küll veendunud. Aga võtame seda, et kas need inimesed, kes tol korral ütleme, kaitsesid telemaja, tegid telemajas saated ajakirjandusmajas ajaleht, tihti olid poliitikud tööd ministeeriumides, Toompeal, ülemnõukogus võtsite ise deklaratsiooni vastu, et kas need inimesed nüüd tänases mõistes olid kangelased, et kas me, kas me võime neid inimesi võrrelda? Ütleme, eesti esimese iseseisvuse taastajatega nende poistega, kes olid tõesti lahingus, kelle nime teid nimetame marmor marmortahvlil, kas need asjad on omavahel võrreldavad? Mul on praegu tunne, et neid asju võrreldakse kuidagi väga üksüheselt vaata et taasiseseisvuse kehtestavad isegi veidi suuremad kangelased, kui siin esimese iseseisvuse välja võitlejad. Et minu meelest. Mulle austada need tipp-poliitikud, kes täna on poliitikas ja olid 91. aastal meeldisid aastal 91, palju rohkem nad ei püüdnud mängida kangelast. Nad tegid oma oma tööd, olid selle asja juures minu meelest õnnelikult säravad, kui nad tagantjärgi meenutavad, on kõigide revolvrid olnud kuue all hirmuhigi suured mõtlejad ja kõigi nagu üksikisikute panus on hästi suurunud. Taaskehtestamisel. Sa unustad ära selle, et nagu ütles meie lugupeetud president, on Eestile olnud kolm perioodi, kus on oldud ohuga silmitsi ja kus on oldud üksmeeles mitte ainult siis vabadussõda ega ka siis taasiseseisvumine, vaid ka Jüriöö ülestõus. No ja see meenutas, et meie president ja siis tuleme nüüd nagu tänasesse päeva aega on juba saatest üksjagu kulunud ja ja kui ma esitasin selle küsimuse teile, et kas sellist eestit teie tahtsite, siis tegelikult ma esitasin selle täiesti kindla tagamõttega, et Eesti Televisioonis ja Eesti raadios vikerraadios oli. Ühel ajal oli eetris selle nimele soode möödunud pühapäev ehk siis meie taasiseseisvumise taastamise päeval ja ja sellel saatel, nagu me täna lehtedest lugeda oli päris suur vaatajaskond. No ütleme, mõningaid kerge sisuga saateid ta ei ületanud, aga ütleme sellisel hooaja välisel põhihooajavälisel ajal päris suur vaatajaskond 126000. ETV pluss veel siis Eesti raadiost kuulajaid. Ja see saade väga palju vastukaja kindlasti ka sai seda näha lehtede arvustustest ja kus kõik on üksipulgi ette võetud, mõni on isegi istunud kellaga saadet vaadates või kuulates ja ja pannud kirja, kui palju üks või teine poliitik siis seal sõna on saanud? No mis selle saate ju muidugi kõige kõige niisugune üllatav minu jaoks oli, ma olin viimase hetkeni kindel, et Kadriorg ei anna meie presidenti sinna saatesse või noh, ma ei tea, ei anna, aga, aga need, need kaadritagused, niiditõmbajad, kes otsustavad meie presidendi käimised või, või mittekäimised, et nad lihtsalt loobuvad sellest, aga aga ennäe imet, president oli kohal. No mina ütlesin laua taga, ma ei mäleta, mitu saadet tagasi, kui arutlesime selle üle, et kas, et kui tekiks nagu selline tõsine debatt presidendikandidaatide vahel, et kas, kas Arnold Rüütel nagu nagu oleks tasemel või kõrgusel, siis mõtlesin, et niisama koha peal istudes, et minu meelest on ta väga heal tasemel ja kõrgusel, kui, kui lastakse tal esineda. Aga, aga kui tekib selline moment, et tema vastused lõigatakse ära ja oponent lõikab talle vahele, et siis võib nagu tekkida probleeme, ehk siis kui tekib väitlusi, kui tekib väitlus, aga selles saates Arnold Rüütel valdavalt sai rääkida oma juttu. Ja, ja jutt ütleme ausalt, täiesti loogiline ja täiesti jälgitav ja, ja kui ma vaatasin, ma ei mäleta, kas see oli Postimees vist oli. Ebaloogilised mõttekäigud olid kõik välja toodud. Et kui oli küsitlus, et kes jättis kõige parema mulje, siis minu meelest, kas Arnold Rüütel oli esimesel või teisel kohal, seal selle küsitluse esimesel esimesel kohale. Nii et noh, siin ka vastus sellele, et kui Arnold Rüütel panna debateerima, siis saab ta sellega väga hästi hakkama. Tegelikult vargus otseselt usaldada. Pean tunnistama, et mina ei vaadanud saadet, kuidas nii noh, muidu oleks vaatajate arv veelgi suurem olnud, aga aga ma lugesin neid arvustusi pärast, et seda ja mulle natukene nagu tundus see, et trükimeedia püüdis Arnold Rüütlit nagu natukene alavääristada just needsamad tsitaatide välja toomist, et kui teistel presidendikandidaatidel toodi välja sellised arukad mõttekäigud siis Rüütli tsiteeriti selliste noh, mitte midagi tähendavat lõikudega. Nojah, ta tegelikult jah, mööngem, et see oli lõpuõel, kui ta ükskord läks, nagu öeldakse, palistiliseks läks käest ära mõttelõng ja, ja avaldas Laari peaministriks ja nii edasi, aga üldiselt esimene pool täitsa. Aga ma tean ka oma ülikooliajast, et kui inimese kõnekeel üks-üheselt trükikirja panna, siis on meie ka tänane saade mitme puhul nii-öelda raskesti loetav. On debiilikud. Et need on kaks erinevat keelt, et sõna sõnarõhud ja hääletoon ja kõik muudab väga-väga-väga palju. No. Sa peeter ütlesid, et et Rüütlile anti sõna või, või talle lasti rääkida, õigemini noh, see on, ma arvan, et seal taga oli mingisugune alateadlik enda tagasi hoidmine ajakirjanike kui ka oponentide poolt. Noh, oponendid, eks vaja eeskätt praegu nimetan küll Ansipit ja Laari, eks ole, Ansip on selgelt öelnud, et tema Rüütlit nagu presidenditooli jätkamas näha ei taha ja noh, Laar on Laar, et tema, tema seisukoht on, on, on sama sama selged. Selle saate kohta, mis mul tekkis, kohe siis, kui see saade lõppes, tekkis, tekkis see küsimus, et järgmisel kahju, et see, see saade sellise pealkirjaga, kas me sellist Eestit tahtsime? Sattus nii valele ajale, ehk siis presidendivalimiste kampaaniasse, sest tegelikult me kuulsime selles saates valdavalt päevapoliitikat. Me uurisime seal Rahvaliidu ja Keskerakonna leppest väga pikalt, pool saadet läks sinna. Mina oleks nagu tahtnud, et oleks olnud selline saade, kus tõepoolest üheksakümnendatel aastatel enne seda protsessis osalenud inimesed oleksid rääkinud, mis tegelikult toimub. Et mis olid nagu nende teen, et millised olid nende kaalutlused, et see oli nagu see asi, mida oleks selliselt seltskonnalt tõesti oodanud, sest tõesti Rüütel, Savisaar, Laar kõik olid asja juures toona, et see oleks nagu võinud olla selline tõesti päevakohane või õigemini ajalooline saade, aga ta paraku kukkus sellisesse aega, nagu ta kukkus. Minul isiklikult on tuliselt kahju, et kaks kutsutud ehk siis samuti inimesed, kes 91. aastal olid võtmetegijad võib-olla üks tol hetkel, mitte nii väga, aga ta tõusis nii-öelda peaministri toolile. Pool aastat hiljem. Aga Marju Lauristini oleks, jutt oli Tiit vähist aga, aga, aga Marju Lauristini oleks kindlasti tahtnud aga väga selles saates kuulda ja ma olen kindlalt kindel selles, et Marju oleks nii-öelda tublisti juurde andnud ja saade ei oleks olnud niisugune. Miks stiilis sea Sa oled loll, esihaisevad lollim, et kust ma tean, ainult aiman selle selle taga. Mulle lihtsalt on jäänud mulje, et, et et Marju Lauristini ei mahu Edgar savisaarega ühte ühte ruumi hingama, see on, ma ei tea, kas see on siis ei saanud hetkel tulla muu ajakava pärast. Ei tea, mina ei, ei julge veel, ei oska kommenteerida. Jah aga noh, saades, me ei pea nii palju saatest rääkima, saates tulid välja kõik need protsessid, mis, mis praegu tegelikult nii väga olulised jonn. Ja aga läheks Giselle esmaspäevase päeva juurde, et mida te arvate, mis esmaspäeval toimub? Mis esmaspäeval toimub presidendivalimiste esimese vooru läbikukkumine on minu hinnangul Esmaspäeval toimub see, et see, mille poole meie nii-öelda intellektuaalne eliit ja kõik mõtlevad inimesed, on teisi siis poliitikuid riigikogus kutsunud, et, et see on hüüdja hääl kõrbes või või, või lihtsalt kõrvade kinnitoppimine, et et seda mitte mitte kuulda toimub hästi on täna pealkirjastatud Päevalehes see, see, mis hakkab toimuma seal hale palagan. Ei kogus. Ei tea, kas, kas see 300 kuuluvat selles järjekorras Juhan Kivi rahule, aga igal juhul tema, tema artikli pealkiri on, on, on selline. Kas me presidendi valimise hääletustulemust suudame täna ette prognoosida, kuidas lõppeb esimene hääletusvoor? No ennustada, et tuleb kokku see, mis on nendel saadikutel hääli olemas, miinus siis Keskerakond, Rahvaliit ehk 65 häält esimeses voorus Ene Ergmale kolm häält jäi, puudu, tuleb teine voor. Toomas Hendrik Ilves 65 häält, kolmed puudu ja nii edasi. Teinekord tuleb teisipäevani jah, päevasel päevase vahega, nii et. Ja siis valijameeste kogus. Tulla üllatusi ma olen, mitmed inimesed on mu käest küsinud, et ütlevad, et mitte ühelgi varasemal presidendivalimiste puhul ei, 92 96 2001 ei olnud nii selgelt prognoositav see tulemus. Et nüüd nagu teatakse seda tulemust juba nii-öelda nädal või isegi poolteist ette No sa küsid meie käest, kas, kas võib tulla üllatusena samamoodi sinu käest küsida? Ei, meie tea, maanteel ma tahaks arutada seda, et kas, kas on võimalik, et tuleb mingi üllatus. Ei no ma ei tea, kas, kas selline asi on võimalik partei nii-öelda parteidistsipliini juures, et. Ja mis asi on üllatus? Kui kolm häält läheks opositsioonilt ära nii-öelda? Ei no üllatus ongi see, et kui rahvaliit ja Keskerakond otsustavad, et nad sedeleid välja ei võta siis tõusevad püsti, kolm venda lähevad, võtavad sedeleid, väli täpselt ikkagi. Sellest, et, et kandidaate on siiski üks, üks, see peaks olema nüüd täna õhtul kella kuueks teada, kui, kui Ene Ergma kandidatuur esitatakse ametlikult kõik vajalikud dokumendid viiakse valimiskomisjoni ja kell kuus kukub kell ja sealt edasi, nagu enam uusi kandidaate panna ei saa. Ma, ma olen selles täiesti veendunud, et täna rohkem kandidaate ei esitata, mis tähendab seda, et esmaspäeval rohkem kandidaate ei hääletata. Nüüd nii rahvaliit kui ka Keskerakond on lubanud ju, et alles esmaspäeva hommikul Nad ütlevad. Mis ajalooliselt juba kõik välja öelnud. Tegelikult oled sa selles kindel? No ma ei tea, mis peab juhtuma, et esmaspäeva hommikul teistpidi otsustatakse, aga noh, hea küll, üks protsent, jätame tõenäosust. Üks üks, aga minust suurem tõenäosus oleks tõesti see, kui kolm inimest ei allus parteidistsipliinile. Aga nad peavad seda siis avalikult tegema ja ma ei kujuta küll ette seda enesetapjalik sammu, et keskerakonnas kolm inimeste järsku osutuvad sellisteks kõigi pilgu all. Aga parteisid on inimesed ennegi vahetanud ja see oleks ju väga kaunis hetk tegelikult vahetada oma parteilist kuuluvust avalikkuse silme ees saaksid juurde populaarhoo ja mida riigikogu valimistel oleks garanteeritud ja aga ma mõtlengi, et see, see on üks võimalus. Kolm kangelast, Oleski president, riigikogus valitud. Praegused märgid näitavad seda, et seda ilmselt kardetakse. Ma ei näe ühtegi teist võimalust selleks, et, et ei lubata oma fraktsiooni liikmetel nii-öelda üldse hääletama minna, et et ma isegi seda ei tea, kas nad nii-öelda oma oma kohaloleku registreerivad või, või lihtsalt nad ei võta neid valimisi. Saab, kes saab keelata. Me vajasime aastal 91 ka vist, kui ma ei eksi. Kas kolm kangelast, kes teletornis panid liftile tikutopsi topsi vahelegi, et aastal 2006? Me vajame taas? Vaat see oli päris päris ilus mõttekäik, mille esitas eile Aktuaalse kaamera presidendivalimistele pühendatud loos vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul. Kes, kes ütles, et, et kui ei võeta sedeleid välja ei hääletata ja nii edasi, et noh, et see ei ole nagu mingisugune selline kuritegu. Aga et põhiseaduse vaim näeb ette seda, et iga rahvasaadik peab käituma ja hääletama, põhiseadus näeb ette oma südametunnistusele, mitte parteilise distsipliini järgi. Kui, kui nüüd selgub niimoodi, et hääletatakse ikkagi parteilise distsipliini järgi siis selgub, kas tähendab kaks võimalust, kas see partei ongi meie südametunnistus, mis nagu kunagi oli meil üks partei, mõistus, au ja südametunnistus. Või siis või siis lihtsalt rikutakse põhiseaduse vaim. Kas see ongi see, et kui nad hääletaksid, siis kas nad saaks, saaks teada pärast, kes nimeliselt, kes need kolm, kolm olid seal nimeline? Ei no see on sellisel juhul, kui nad lähevad saali, kõik erakonnad lähevad saali, registreerivad ennast kohal olijateks ja võtavad valimisküll, et ta nüüd välja ja siis noh, siis jääb üle ainult oletada, kui need inimesed ise ei taha seda öelda. Aga tegelikult ei saagi teada seda siis me ütleme teoreetiliselt praegu jahi saa tegelikult riigikogus arvutitesse see info alles. Küll ta jah teada saada, kas üldse teadus ollakse lõpuks ikkagi. Aga noh, vaadates seda praegust olukorda, siis mulle tundub, et, et need, need, kes julgesid midagi öelda, need on nendest erakondadest ammu ära läinud ja ja ülejäänute näpud on piltlikult öeldes nii korralikult sahtli vahel, et sealt küll ei tule, me võime siin tegeleda sõnalise ekvilibristid, aga, aga, aga noh, mustkunstnik ei ole ja, ja kõik läheb nii nagu nii nagu peab. Iseasi on nüüd, mis hakkab ikkagi septembris toimuv. Ehk siis valimis valimiskogus ja kõik see jutt, et põhiseaduses on kirjas ja vaim on niisugune ja vähemalt täna 2006, augusti lõpp. September, see, see, see jutt on tühi, tühi mula, see, see ei maksa mitte midagi. Siira küünilisusega ütles selles samas loos, millest ma juba rääkisin, teise intervjueeritav vana ju selle mõtte välja Keskerakonna peasekretär, noor kaunis daam Kadri Must, kes ütles, et no milleks me läheme hääletama kandidaadi poolt, kes ei ole meie kandidaat, läheme hääletama ju selle poolt, et meie kandidaat võidaks poolest, kui, kui nagu iga erakond mõtleks samamoodi, siis ei ole mõtet esmaspäeval üldse koguneda. Sellepärast et on ju selge, et nende kandidaadid ka ei võidaks. Ei muidugi üldse elada ei ole mõtet, sellepärast et sünnile paratamatult järgnev surm ja mis me ikka siis ükspuha, kuidas me vahelisel ära aja ära vegeteerima, et iga igasuguseid loogikaid on ja see, see veel kord tõestab seda, mida ma ütlesin, saate alguses. Ma nagu ei maksa midagi, sõna- sõnaga võib ettevõtte absoluutselt mida iganes. Täna annan sõna, homme võtan sõna ja ülehomme muudan selle jälle millekski kolmandaks ja kõik see aga mõtlema seda, et tegelikult see presidendivalimiste kampaania on näidanud tegelikult rahvale väga selgelt ära see, et poliitikuid, huvitavat eri kõige poliitilised huvid, enda oma partei huvid. Ja nii edasi on tulemas riigikogu valimised. Märtsis. Ma tean, et enne seda hakkavad poliitikud rääkima rahvaga mesimagusale keelel ja rääkimata aasta sama juttu, et tegelikult otsustab rahvas, kas siiamaani on jämedalt rikutud rahva demokraatlikke õigusi ja nii edasi. Et kas on tõesti võimalik, et need tühised kuus kuud vahepeal kustutavad rahva mälust kõik selle, mida tegelikult needsamad poliitikud on rääkinud enne presidendivalimisi, kuidas nad on käitunud, kuidas ei mingil tingimusel ei soovita seda, et presidenti valiks rahvas. Siis kujutage ette, milline suur mänguruum jääks tegelikult ju parteidel praegu mängimata, kui presidendi valiks rahvas. Jah, loomulikult see oleks mõistlik, on mõistlik idee olnud ja praegused valikud on nagu sellepärast ka äärmiselt kehvad, et no ilmselt on tõenäoline see, et valimiskogus on vastakuti Arnold Rüütel ja Toomas Hendrik Ilves. Üks neist ilmselt valitakse presidendiks. Sedasama Juhan Kivirähk on juhtinud tähelepanu sellele, et see on, see ei ole hea lahendus, sellepärast et mõlemad, nii Rüütel kui ka ilves on ühe seltskonna kandidaadid. Nad ei ole kogu rahva presidendid, et kui võidab rüütel, siis on võitnud üks pool rahvast, kui võidab, võidab Ilvese teine pool rahvas rahvast ja siis läheb, kuni riigikogu valimistele läheb nagu lepase reega, on teada, milles on see põhiküsimus riigikogu valimistel. See, kes mängis presidendivalimistel teise leeri üle. Kui tuleb presidendiks Rüütel, siis nõndanimetatud parempoolne leer hakkab trummi taguma, vot üks pööre juba meil toimus tagasi minevikku, et me ei saa lubada enam seda teist pööret ja kogu trall läheb sellega edasi. Sisulisi küsimusi arutama ei hakata. Aga seda enam on, on õige see, et presidendi valiks rahvas rahva vahel, rahvas ise valiks praegu Rüütli ja Ilvese vahel ükskõik kumb kumma poolega kellelgi ei olnud mitte midagi öelda, selle valiku tegi rahvas. Aga praegu teevad selle valiku poliitikud, parteid tegelikult omal. Näide sellest, et jutt on üks, aga teod on teised. Kuuest riigikogu erakonnast viis on ju öelnud, et jah, igal juhul presidendivalimised otse ainult tegudeni pole jõutud, hääled on ammu koos. Tegudeni pole jõutud. Tänavused presidendivalimised näitab minust eriti eredalt seda, et me peame hakkama võitlema läbi uue riigikogu tegelikult presidendi otsevalimiste valimiste eest. Parteid ei ole võimelised tegelikult ise presidenti valima, kui see reis ja võib-olla ka teistsugune lahendus võib olla seadusemuudatus, nii mis kohustab ära valima riigikogus ja valijameeste kogu üldse ei olegi olemas. Nii nagu see mõnes riigis on olemas. Ja läheb siis kuidas läheb, aga, aga niisugust palagani farssi ka läbiv valija tegelikult selle otsuse tegemine on eelkõige parteide propagandatöö, me teame seda, mismoodi praegu needsamad parteifunktsionäärid sõidavad läbi valijamehi käivad kohtadel, püüavad neid oma, eks värvata, mida igatsen ikkagi puhas poliitiline parteiline otsus. Ei no aga kui oleks seaduse järgi kohustus valida president Riigikogus, siis see palagan jääks olemata see vale vandumised, valetamised, lubadused vallavanematele vallavolikogudes, et kui sina astud sinna parteisse, kui sina toetad neid, kui, kui sina saadad oma saadiku, kes valijameeste kogus hääletab minu kandidaadi poolt, eks ole, see kõik jääb ju olemata ja siis võiks ju väga lihtsalt siis erakonnad, parlamendid, erakonnad tegelikult tegeleksid tõelise asjaga, ehk siis tõesti oma oma kandidaatide otsimisega. Minu meelest on lahendusi igasuguseid, ei pea ju tingimata president, hakkame otse valima valimiskünnist või allapoole tuua, see ei pea olema 68 häält, see võib-olla vähem möla, mis on tegelikult ju mitu ja mitu, aga, aga praegune süsteem on see, see jama, mis praegu toimub, on näidanud, et see, see asi on ennast ammu ammendanud ja see lubab, lubab minna, noh, poliitikute nii kaugele sohu, kus, kus nendele endale enam tagasi pöörduma. Ootan ennast kahest variandist ma arvan, et oleks siiski õiglasem, kui presidendi valiks rahvas, sellepärast et see variant, et Riigikogus, et noh, et ka kui künnist alandada ja nii edasi läheb samasugune lehmakauplemine lahti täpselt samasugune ostmine poliitiliste diilide tegemine parteide vahel ja nii edasi, siis see annab selleks Enam see presidendi isiksuseks võime olla Eesti vabariigi president. Aga kui valiks rahvas Petse vaat see võimalus igat inimest läbi ei sõida, sa ei jõua igat küka metsa koljat ära osta, eks ole, või tädi Maalit niimoodi mingisuguste lubadustega ja ausalt öeldes see jutt, et me ei saa presidendi otsevalimist lubada, sellepärast et meil on parlamentaarne vabariik ja meil nagu valitsusi asja, et, et siis nagu jääks mulje, et presidendil oleks suur või no see ei kannata kriitikat. Kui seadused jäävad samaks, presidendi volitused jäävad samaks. No milles küsimus, ainult et see annab selle efekti, et see rahva ja uju, võõrandumine, mis praegu on ikka trastiliste mõõtmeteni läinud, et see natukenegi väheneks, et rahva osalusdemokraatia suureneks tunduvalt, iga inimene tunneks, et ta on saanud midagi teha selle jaoks, et asjad paraneksid. Aga ma arvan, et see sõltub väga palju ka meist siin laua taga ja Eesti ajakirjandusest. Kas presidendi otsevalimiste idee saab nüüd erilise võimenduse, see ütleme riigikogu valimiste eel ja kas sellest kujuneb ka siis selline oluline debatt ja kas me suudame selle läbi suruda? Ajakirjandus on näidanud viimasel ajal Ega ta eriti palju midagi läbi ei suuda suruda, ma olen ka pigem rohkem nagu Mihkel Muti meelt, et pigem tuleks hakata putukaid korjama või, või millegi muuga sellisega tegelema, aga, aga see, see jutt, Ta on ammu ületanud igasuguseid taluvuse piiri ja ometi mitte midagi ei muutunud. Et kui me vaatame, mis ja mitte ainult ajakirjanikud ju ei räägi, vaid või ajakirjanduse kaudu, kui paljud meie, meie riigi ausad, toredad kodanikud räägivad ja noh, sellest ei muutu nagu mitte midagi. Võib-olla tuleks veel vastu müüri joosta, et küll see lõpuks müür nagu laguneb, aga, aga, aga seal otseselt seotud sellega nagu sa ütlesid, et kas poole aasta pärast toimuvad natuke rohkem kui aasta pärast toimuvad riigikogu valimised. Et kas tõesti rahval on, on nii lühike mälu ei ole lühike mälu aga selleks ongi olemas see kahe erakonna lepe, mis tuletab siis ka alates juba veebruarikuust meelde, et näete, Me juba tollal mõtlesime selle peale ja tuuakse välja see pooleteist leheküljele dokumente, kus, kus on sõnaselgelt kirjas igasugused, et ja hüved, mis, mis rahvale kokku lubatakse nii sise- kui välispoliitikas, nii majanduses kui kui kõikides muudes valdkondades. Ainult et kui sa seda dokumenti hakkad hoolega lugema, siis näiteks mina ei näe seal midagi nii-öelda ühiskonnaohtliku või midagi sellist, mis ütleme, praegu läheb. Opositsioon ja ka Reformierakond on nagu seal süüks pannud, see on 110 protsenti populismi. Ja see nüüd paraku see tänases Eesti vabariigis endiselt müüb. Inimesed ei, ei süvene sellest kaugemale, mis on nagu kirja pandud. Lubatakse välja tuua väed Iraagist, väga tore, eksole. Lubatakse astmelist tulumaksu, ehk siis. Rikastelt täiendava raha äravõtmist, väga tore idee tasemel, väga-väga suurepärane idee, aga keegi ei hakka mõtlema, et see kunagi ei teosta. Seepärast, et see ei saa teostada. Ma tahaks teha neid rahastajaid, kes oi ja Keskerakond nagu lisaraha. Absoluutselt. Ja et seesama kallis ehitaja, kes teenib võib-olla 25000 krooni, hakkab ka astmelist tulumaksu maksma. No kõigepealt hakkavad needsamad ministrid ja needsamad poliitikud maksma palju suuremat tulumaksu kui, kui seni, eks ole. Nii et nii et selle asja nimi on, on populism, populism on niisugune asi, mille, mille noh, raudse kardina taha eriti ei, ei näha, ei nähta ja ta ei, mitte ainult meil, vaid, vaid nähta ka arenenud riikides Lääne-Euroopas tuletame meelde, kasvõi siin Austria näidet ja nii edasi. Selles samas Mihkel Muti artiklis, millele sa viitasid paar toredat näidet, rääkis mõttes sellest Günter klassi juhtumist ja tema tema sellest ülestunnistusest, et on ohvenessessis teeninud. Aga, aga see selles minu meelest oli seal üks hea koht, kui ta ütles, et kui Eestis tuleks ka 1000 Nobeli preemia laureaati sõidaksid mööda riiki ringi ja veenaksid eestlasi, et kuulge, et hakake mõistlik, eks, et noh, see on nagu sigadusega hakkama saanud ja too on, et noh, et ärge nagu ärge nagu enam neid toetage. Siis eestlane suruks hambad tangi ütleks. No missa kõnelejat küll, ma ise tean. Jah, tõenäoliselt see nii oleks, aga õnneks me ei saa seda kontrollida. Nobelistid siia ei tule, no messias päästaks, eks ole. Alati oodatakse messi, et üks messi osa meil nüüd tulekul, tema nimi on esialgu küll pagunitest, Scouts aga aga õige varsti ima paguneteta ja eile siis ei. Üleeile, eile üleeile üleeile teatas viitseadmiral, et, et ta paneb oma ometi maha ja ega selles midagi üllatavat ei olnud, sellepärast et ta, need kõlakad käisid ammu ringi, ta oli ammu sellest teatanud ka valitsusjuhile kaitseminister oli teadlik, küllap ka president. Aga nüüd on küsimus selles, et kuidas me seda, selle hinnangu me sellele teole anname ja kui, kuivõrd nagu Tarmo Kõutsi tulek poliitikasse võib mõjutada üldse kogu kogu seda protsessi, mida nimetatakse valmistumine riigikogu valimisi. No siin on jah, ajakirjanduses ju Rootsile mõndagi ette heidetud näiteks kas või seda, et miks ta olles veel ise jäädes veel mõneks ajaks ikkagi kaitseväe juhatajaks teatas oma kindla poliitilise eelistuse, ehk siis Isamaa ja Res Publica Liit. Et see annab nagu kaitseväe juhtimisele poliitilisele värvingu, mis, mis ei ole teps mitte demokraatlikule riigile kohane. Aga teisest küljest, teisest küljest teades natukene mitte küll hästi admirali sõnavõtte ja natukene võib-olla temaga vestelnud olles siis Austrias minule meeldis, meeldis tema selline otsekohesus ja, ja joonelisus ta oli meil ka Aktuaalse kaamera otsestuudios, samal päeval, kui ta sellest otsusest teatas ja ja ma tean, et oli teatav mure sellega, et meil lühike saade, et olime jälle otse eetris ja tavaliselt kui tulevad poliitikud, meil meil saatesse, siis neli minutit, stuudio intervjuuks on reeglina enesepetmine, ehk see on liiga väikene aeg. Me eraldasime neli minutit igaks juhuks, et. Neljast minutist tunduvalt puudu, sellepärast et Tarmo kõuts jõudis vastata minu meelest küll kõikidele küsimustele. Need oli mingi kaheksa või üheksa, kui ma ei eksi, aga kuna vastused olid lühikesed, konkreetsed ja lakoonilised, siis paraku intervjuu lihtsalt ennem otsa kui neli minutit täis. Ehk siis see oli nagu selline, küllaltki harukordne juhus, kus meil on, meil on stuudios inimene, kes suudab niivõrd konkreetselt ja täpselt ja lühidalt oma mõtteid sõnastada. Sõjaväelane, nagu ta on, see mõjus selle taustal, mis, mis, mis tavaliselt selle vahutamise juures toimub küllaltki küllaltki kosutavat. Mõtlen, et kas see on üks märk sellest, et riigikogu uude koosseis võib oluliselt erineda tänasest koosseisust? Ma olen kuulnud arutelusid, et Need kaks koosseisu hakkavad üksteisele vägagi vägagi sarnanema et suur osa inimestest jääb sellesse riigikogusse ka järgmises koosseisus. Teine variant on see, et ta vahetub ja palju suuremas osas, kui me seda hetkel arvame. Millegipärast mul on tunne see, et et Keskerakond ja rahvaliit, nende puhul võib see jääda tegelikult noh, koostis päris sarnaseks, aga muudatusi üritavadki teha niisama see Res Publica ja Isamaaliit, kelle kelle tuleb võidelda võib-olla noh, verisemate vihasemalt oma paiga eest Riigikogus. Aga mis muudatusi nagu seal võiks eriliselt toimuda, sellepärast et meil on parteiliselt valimised. Ja noh, see Tarmo kõuts saadi Isamaa ja Res Publica või saadakse, õigemini Isamaa ja Res Publica ridadesse, on nagu üks selline nagu raekojas nimetada kõndivaks isikumandaadiga järgmistel valimistel kõutsi, aga no palju neid inimesi siis on, kes need uued värsked näod, kes ei ole veel poliitikas olnud, et nad massiliselt nüüd Riigikokku tuleksid. Jooned, nendes erakonnas, needsamad parteijurakat, kes seal kogu ajatabeli tipus troonivad, jooned saavad ikka valituks. Aga ühendpartei, minu meelest šanss ongi enam mitte läbi oma parteilise programmi nii-öelda selle uue poliitika tulla sisse võid läbi nende nii-öelda kõndivate isikumandaatide või väga tuntud persoonide teist varianti ju tegelikult ei ole. Res Publicat mäletame eelmiste riigikogu valimiste ajal, siis oligi nende häda see, et tegelikult vähe oli tuntud persoone, aga oli selline uus poliitika ja partiliga väga raske oma sellele nii-öelda poliitik etteotsa, sellist head tuntud persooni saada. Tundub, persoonid on juba laiali jaotatud, kõik nad, kus, kus sa neid võtnud, ma nagu ei näe silmapiiril. No ma ei tea ärist, võib-olla keegi mu. See oli, ütleme päris ootamatu käik tegelikult. Jah, aga noh, see on tema nagu selline üksik võib olla sama viis tükki kokku, selliseid. Ja seegi seegi abiks. Täna hommikul ma mõtlesin selle asja peale siis ma mõtlesin, et, et see praegune presidendivalimiste trall võib tähendada ka seda, et ütleme, need neli, kes siis ülehomme oma kandidaate esitavad ja üle-ülehomme, et see võiks vähemalt mingisuguste eelduste poolest olla nii-öelda uus koalitsioon. Vähemalt nad teevad kõik selleks, et olla, et olla see uus, uus nii-öelda vastukaal, vähemalt siis rahvaliidul ja Keskerakonnale. Ma ei tea, kui hästi kõuts sellesse sellesse šablooni nagu sobituks. Teatavasti kaitseministri koht on alati valitsuses viimastel pikki aastaid olnud ju Reformierakonna pärusmaa. Kui Reformierakond on olnud valitsuses, siis kaitseministri portfell on, on reeglina kuulunud neile ja kõuts, kes on olnud ju tükk aega noh, kõigepealt piirivalvejuht ja hiljem kogu kaitseväejuht. On on ikka kõvasti noh, ütleme viisakas väljend on piike ristanud, aga, aga, aga need, et koosolekut, kus, kui mida kuulda on olnud, kus, kus toimub nii-öelda tsiviilkontrolliga kadu ehk siis sõjaväejuhtide ja, ja poliitikute omavaheline kisklema, et need on ikka väga kõrgete detsi pallideni läinud. Ja teadupärast kõuts on otse ja, ja, ja ütle ja, ja mitte mitte keeruta ja ma olen ükskord ise pealt kuulnud, kuidas ta vaidles ühe kaitseministeeriumi ametnikuga kes ei olnud väga tippametnik, aga sellele vaatamata mõtlesin püha jumal. Kas see ongi siis nüüd tsiviilkontroll meil tegelikkuses, et sellised sellisel viisil vaidlused, kaklused võiks öelda, toimuvad nii et ma arvan, et, et Godzil siis uues, uues rollis ei ole mitte nii-öelda seda uut tekkima hakkavad koalitsiooni presidendivalimiste pealt seda? Kõigepealt ei ole mitte mitte ühendav roll, vaid, vaid pigem lahutav roll. Et vaidlusi on, on tal reformierakonnas üksjagu ja nad ei ole kindlasti unustanud, mismoodi kõuts neid oma omal ajal paika pannud. Jah, aga vot siin on see keskpärane asi, et inimesed muutuvad ja muutuvad päris tugevasti, eriti pärast pärast valimisi, kui koalitsioon, kuna moodustada. Ja need seisukohad, mis, mis oli nagu enne poliitikasse tulekut ja need seisukohad, mis on nagu öeldakse pärast, kui läheb poliitiliseks lehmakauplemiseks, need võivad erineda 180 kraadi. Vaata minule müüdiks, tegelikult lase korraks, segan Marmuski, mis sa arvad, kes kes muutuks, Jürgen Ligi muutub või ja Meelis Atonen muutuvad või, või muutub? Admiral kõuts? No ma ei tea, kes muutub, aga eks muutuma peavad kõik, kuna ta koos koalitsioonide Kindlasti, ja ma tahtsin öelda, et minule väga meeldis, kui märtsivalimistel riigikogu valimistel oleks tegu sisuliselt kahe valimisliiduga, üks oleks Keskerakond ja Rahvaliit ja teine oleks siis neli, neli opositsiooniparteidele vast rahval oleks väga lihtne valida, kas parempoolse poliitika või vasakpoolse. Siin on, siin on nüüd üks, üks koht, see jah, see oleks väga tore tõesti, kui oleks nagu kaks bloki, kelle vahel valida, mulle ka meeldiks. Oleks nagu selge, võiks olla üks ühed sellised valimised ja, aga vot siin tekib nüüd küsimus erakonnaga, neil, need on meie lugupeetud sotsiaaldemokraadid ja sellele on ka tähelepanu juhitud. Et, et ütleme, valimistel saavad Keskerakond ja Rahvaliit korraliku tulemuse, aga üksinda nagu valitsust moodustada ei saa. Kes oleks nende loogilised koldneri 35 mandaati praegu parimal juhul 40 mandaati tulevases riigikogus. Vaat kes oleks loogilised partnerid, loomulikult sotsiaaldemokraadid, sest nende maailmavaade lihtsalt on, on, on väga sarnane, et ideoloogiliselt oleks nagu see hästi loogiline. Aga ütleme nüüd, kuidas nüüd öeldakse, see isikukeemia pehmelt öeldes on selline, et ma küll ei kujuta ette, kuidas sotsiaaldemokraadid rahvaliidu ja, ja ja Keskerakonna ühes ühes valitsuses on, sest kui vaadata praegu sotsiaaldemokraatide sõnavõtte nende kahe erakonna aadressil, siis need on kõige sellised ägedamad. Isegi Res Publica jääb selline tublisti alla, nii et kui ma kuulen näiteks sotside peasekretäri ütlemas, siis nendega väga karmid ütlemised. Nii et siin on nagu sotsidel valiku, valiku koht või otsustamise koht, et kes nad siis tegelikult on, kellega nad kokku kuuluvad. Nojah, aga kui sa paned need sotside näod üksteise järel ritta, kes praegu nagu erakonnale annavad selle selle imidži ja, ja nende praeguseni, no siis kuidas sa kujutad ette, et, et nad võiksid olla koos Edgar Savisaare ja Villu Reiljani juhitud erakond ega ei kujutagi ette. Ja samamoodi on ju tegelikult sunnitud punnseis nende nende ühes paadis olemine koos Reformierakonnaga, niiet et niisugune unistus, helesinine ja kaunis, et meil on demokraatlik partei ja meil on vabariiklik partei, eks ole, see see kaheparteisüsteem, nagu see, see, see on, on need küll valgusaastate kaugusel. Nojah, aga kui me mõtleme selle peale, no mis seal Eesti poliitikas, no mis siis nagu kaubeldav ei ole, kõik on tegelikult kaubeldav, kui me nüüd lähtume sellest, et noh, nagu siin on ka öelda, et no eriti Keskerakond ja Rahvaliit, sotsid on selline, viies ratas seal nende parempoolsete kambas, eks ole, ta ei sobi sinna ja nad müüvad oma põhimõtteid maha ja nõnda edasi, siis alati võib öelda teistmoodi. Noh, nii nagu ütleb praegu Reformierakond, kes on, kes teeb koostööd ju Keskerakonna ja Rahvaliiduga, kellega ta tegelikult ei peaks nagu kokku sobima. Siis siis kui kirjutati alla see kera leping, ehk siis Keskerakonna rahvaliiduleping siis ju peaminister teatas, et no öeldi ka, et kuidas te saate nüüd enam koos olla, kui selline lepe on, sõlmiti siis niikaua kui koalitsioonilepet täidetakse, noh, umbes see jutt, et meie olemegi tasakaalustav roll seal, et meie oleme see, kes hoiab koalitsiooni õigel kursil, et see on nagu päris Kuugasse ei läheks. Nii võivad sotsid ka öelda. Ta kohalike volikogude tasandil me oleme ju näinud seda, et on võimalikud igasugused koalitsioonid, praktiliselt ei ole seal kombinatsiooni, mida kõik kombinatsioonid on olemas ja see on seesama asi, et määravaks ei saa mitte niivõrd nii-öelda need poliitilised erimeelsused programmilistest seisukohtadest, vaid tegevuse isiku keemia määrab tegelikult väga-väga palju, nii et mina arvan küll, et vähemalt isiku keemia tasandil kuulub tänased sotsid igal juhul nii-öelda nelikliitu. Kohati on see kindlasti nii, aga ma arvan, et väga palju sõltub juba tänasel päeval sellest, kust poolt see raha tuuleke ikkagi puhub. Ja kui on vaja koolimaja katus ära parandada, kui on vaja inimestele mingiks asjaks raha, kui on vaja noh, võimul püsimiseks teha kindlasti mingi asi ära. Ja kui sulle ikka öeldakse, et kui sa meie erakonda ei astu ja kui sa meie poolt ei hääleta valimiskogus näiteks siis ütle ei taha oma ametikohale, siis mängime kõik asjad ümber niikaua, kuni selline selline poliitika meil kehtib. Nii kaua. Ma arvan, et see ületab isegi isikute keemiat, et vend ei tunne venda ja, ja, ja kõik kõik asjad, kes keda kord ähvardatud sellisel viisil, ma arvan, et kui tal nüüd suhteliselt mõistlikud ajud on, siis ta saab aru, et see käibki tema ametikoha juurde ja ta ei ole tuleviku suhtes niivõrd optimist. Vaata kui nüüd uues olukorras Rüütel ei saaks presidendiks ja, ja kõik need lubadused lendaksid uperkuuti, mis, mis see kera, kokkulepe laenaks peaministriks ja Savisaar ei saaks peaministriks, vaat siis hakkaksid valdades midagi väga huvitavat, toimub, ma arvan. Aga see on jällegi niisugune ennustamise, see kohvipaksult, see on tegelikult reaalsus, et kas te mäletate siin kuskil kuu tagasi ütles Endel sihvrites ajakirjanduse mitu korda avalikult tema isa küll mitte millestki aru, et tema on toetanud Keskerakond, on andnud raha täpselt nii palju, kui neid on nõudnud Tallinna linnas, andnud sellele raha ja tema lubadusi nagu ikka, ei täideta, vaatamata sellele, et ma arvan, nende ametnike ajudesse jõuab ühel hetkel ka, et valimiste-aegseid lubadusi ei kiputa alati sugugi mitte täitma elu võib minna teistmoodi, et need on need lubadused, mis on kõige õrnemad. Nonii aga ootame ära esmaspäeva ja vaatame, mis siis toimuma hakkab, kas on neid teisi lisaks 65-le või ei ole. Lootusi selleks on muidugi äärmiselt vähe ja jääme ootama siis ka 20 kolmandat septembrit. Aga ülehomme peaks kõik Krist rahva silmade all toimuma, seda küll, seda küll Eesti Televisioon, nii nagu ka Eesti raadio teevad otseülekandeid ja ja kuulete poli, loodame vime. Ja imet ootama jäädes kuulake meie saate kordust ja, ja rahvateenrid on taas järgmine laupäev eetris, aitäh kuulamast.