Luuletaja pärib küll pidamisi, et mis sina, maamees, merest tead aga teinekord ei pea Randlase uhke ütlemine paika. Üks Antsla poiss võttis kätte ja õppisin need mereteadmised nii selgeks, et käis üle ekvaatorigi. Nüüd on 32 aastane traali kapten, saarlaste seas hinnatud mees saadikukandidaat. Puhume temaga täna juttu. Esmalt aga palume Saare kaluri peainseneri Haldur Pitka ära öelda kolhoosi rahva arvamised. Kolhoosil on 19 traallaeva kõigil neil muidugi juhtideks on tüürimehed, kes on sõitnud end juba kaptenit, eks üks parimaid nende hulgas on kapten Johan lais. Ta on väga seltsimehelik, abivalmis, tasakaalukas, tema valiti rahva poolt saadikukandidaadiks oma töö eest oma eeskujuliku suhtumise eest seltsi meestesse. Kapten Klais ei, laev on alati puhas. Distsipliin on laevas ja, ja iga aasta iga kvartal on laev toime tulnud oma püügiülesandega. Minister, T 72 91 on praegu kaugeltki mitte Saaremaa vetes, hoopis Loksal. Kuidas te see aasta nii varakult siis remonti läksite? No püügitäis teise kvartali müügiplaani ja kuna remont oli planeeritud juba kolhoosil ka võrdlemisi varakult ja olime võimalus minna Klaipedas kuid läbirääkimiste tulemustena siiski saime võimalusega Loksale, siis muidugi Loksal hiljem ja niimoodi sai otsustatud. Nii et tuleb nüüd mõned kuud olla jälle maandunud. Mees lasi jah, mõningal määral kuigi laevast lõkke olla, nii et lootanud juuli lõpus on remont läbi. Kuidas rahul olete oma laevaga, see on neid kolmastel juba jalge all siin ja kolhoosiperioodil. Kõige kauem siin all ka neid tegelikult ei rahunenud, hästi, meeskond on tubli ja ei saa nuriseda, laev on ise ka võrdlemisi uus. 64. aastal pandi osa veealust korpust uus ja suurem osa. Nii et sõidukindel igatpidi. Ja te ütlesite juba teise kvartali plaani, saite täis üsna varakult, siis peab ütlema. Jah, teise kvartali plaani saime täiskümnendaks maiks. 14. mail lõpetasin püüginatuke üle ka 119 protsenti. Aga tänavuaastane talv oli ju niisugune, et ta seda teise kvartali kala nii väga varakult püüdma ei lasknudki hakata. Me saime välja täpselt esimesel aprillil, muidu oli veere taga lahti, oli kogu aeg jääs. Oleks muidu varem võid minna, aga lihtsalt meri oli küll juba vaba, aga laias pildis ja kaua aega. Ja siis, kui jäälõhkuja uksel tuli, tegi meile selle lahe jääst puhtaks, tegi hiljuti umbes kuu aega, tegelikult oli see püügiaeg puhtalt võtta. Ja Saare kalur on nüüd üsna suurmajand tänavu alles ju ühineti Sõrve kalluriga, teie olete sealt Sõrve poolt. Jah, Sõrve kalurisse tulin 58. aasta aprillis alguses tüürimehena. Oli küll endine, tähendab, alguses olime Majaka kolhoosi laeva laeva Sullingu, tulin Saaremaalenaga 58. aasta detsembris, siis astusin Sõrve kaluritraallaeva peale. Siis juba kaptenina vajaga kolhoosist, ütlesin tüürimehel sellest ajast saadik Sõrve kaluril laevade peal. Kuni ühinemisele Saare kalurile. Elu läheb meil igatahes edasi, alguses me servas kuidagi ammuse paiga peal polnud suuri plaane. Või plaan oligi neili realiseeritud. Aga praegust meile on juba kaks uut laeva juures. Tehakse kaunis sadama remont on peaaegu läbi ja ehitustegevus hoogustub, nii et plaanid on suured ja need viiakse kindlasti ellu. Kuidas kolhoosi kalurid teid Sõrves esialgu vastu võtsid, maamees nagu kuigi paberite järgi Täisverd, meremehe nojah, maamees ja kalapüügis kasu tuhkagi ei teadnud. Aga kapten oli tubli. Kalinini kolhoosis või selles maaka kolhoosis oli kapteniks Ma heina praegust on Hiiumaal üks kuulsamaid mehi, ka kõvemaid püügimehi, tema oli kapteniks, siis temaga sain siis esimese kooli ja et rannakärud selgeks hiljem oli, siis juba tekkis lihtsam iseseisvalt tööle asuda. Aga kas nüüd nagu kahju ei ole, ütleme päris välissõidu meremehe suuri tarkusi rannakärude vahel nagu, nagu raisata, või kuidas võiks seda öelda? Jah, ega neid tarkused palju, neid enam alles teraga pikapeale, aga siin neid vaja ei tule. Kahju muidugi, tegelikult on. Omal ajal oli selline mõte, et eks hiljem jälle päris sõitu minna tagasi. Nüüd on jälle kuidagi nii koduseks saadibase Saaremaa ja kalameeste elu ongi see kitsuke. Praegu on nii väike aga üksteisega hästi läbi ja teenistus ei ole ka viga, nii et praegust ei ole küll esialgu veel mõttes kaugemale minna. Nii et kuidas üldse tuli, et niisugune lausa süda maine mees võttis endale merekursi? No sealt tuli meil ennem ka juba merekooli mehi läinud nii-ütelda kes läks, võib-olla hea õnne peale, kis läks kutsumuse järgi. Isa oli mul ka kunagi laeva sõitnud, vana revolutsiooni aegne mees, liider, särava mees teadis oma lugusid mitmeid huvitavaid ja eks see ka teatud määral mõjus. Ja meil seal poisikesepõlves oli üks järge täitsa külje all, ehk siis sealsed esimesed mereristsed ka poiste vahel tehtud hakkas vesi, ühesõnaga meeldima. Ja nii ta tuli hüüda tuli kui nüüd meelde tuletada nendest retkedest kümmekond aastat julgesti juba selja taga. Ja see tuleb, mis nende aegade jooksul on meelde jäänud. Noh, eks kindlasti oma esimene välisreis, see oli merekooli ajal veel pikk reis, oli. Sõitsime uudisest. Uusmaa uusmander, uued inimesed, loodus kõike oli teine, see on praegu niisama meeles, nagu oleks eile olnud. Ja kindlasti tagasitulek rõõmustav, kohtume jälle pärast pikka sõitu. Raskusi on ka küllalt olnd murepäevi. Ise kinnialal on paaril korral ja kus kandis siis meri madalam oligo asjali kiipsaare otseselt 59. aastal juhtus niimoodi jääd kurssay liiga sirge panduse liiga otse. Mõni kivi jäi ette, aga lõppes kõik õnnelikult, siis näiteks köhedaks vahepeal. Jah, mõni mees seisis tekil üsna valge näoga. Aga tüürimees oli siis orgi Peeter. Hiiumaal praegust Hiiumaa mees ise peederitesse Juhan, lase aga edasi. Keera rooli laiemale ja nii-öelda välja tuleb ja nii ta tuli ka välja, oli see suure tormiga või, või reis oli täitsa nii-ütelda, Vaikne meri, peegelsile meri. Udu. Nii et Kallas paistis kuidagi vaevaliselt läbi kajaloodi peale ei olnud ja paistma hakkas, oli juba põhi käes, ühesõnaga kihnu jänni. Ja täpselt sedamoodi tuli välja, et Kihnu Jenna Russaadiga mõni meeter vett kiilu alla ka koha järgi pidi keset Kõpu metsale. See jah, on ammune lugu, kui merekarid kõik veel päris peas polnud. Nüüd on maakarid murettekitav omad, kasvõi see kalast lahti saamise vana ja igal hooajal jälle uus probleem. Meie andmised varsti lapsed, need on meil jah, kõige raskem probleem just ja näiteks võiks olla ka niimoodi, et kevadine kala, mis on aprillikuus, see võiks olla vähemalt poolsada aprilli kuudeks olla kallim, tegelevad, siis on täiesti kvaliteetne kala. Suvel selle järvel jälle kilu, püütakse vähem laevadel remondis ja tegelikult suvine kiluvõi tal on niivõrd võrreldes, kuna soolikas sees rikneb kiiresti soolata ja samuti vastuvõtuga merel laevad meil vastu võtmas käivad väga harva tood vedamas, endal kõhud maas ja temast isa teeb muud moodi töötab kahjumiga üldse kalakombinaat sellisel juhul. Ja pealegi noh, suvel ju leiab saare ümbruse vetes 12 kala, mida on hädapärast tarvis purustada. Jah, peaks panema rõhku tursapüügil meil tursapüüki peaaegu teostada, nii et on. Ja siis minu arvamus on, et laevad, kes tulevad kiiremini remondist välja õieti selle ajani, kui seda, kui õige kilupüük algab peax katsetama, turska, traalida, ta peaks andma tulemust. Need on oma elu kõige lähedasemad probleemid, mis ootavad lahendamist. Paari päeva pärast on valimised, eks siis saadikuametist tuleb neid juurdegi. Muidugi, kui valitakse probleemale praegust, juba üles kerkinud paljudes kohtades meil Saaremaal see kultuurimajade võrk, siiski arv ja ja viletsavõitu, samuti on seal laste päevakodude küsimus üles kerkinud siis side mandriga talvisel ajal on meil täiesti lubamatu ja vilets. Need küsimused kõigepealt palju teisi küsimusi, mis veel, ühesõnaga kerkinud oma töö käigus peab lahendama võimaluse piirides. Nii et vähemalt need, kes siis valivad, nendele ei jääks selline mulje, et meiega midagi tee ta õigustama, usaldust. See on vist küll asjata kartus. Juhan Klaisil pole küll veel rahvasaadiku kogemusi aga saarlased teavad, et tüür on teadjamehe käes ja kurss pannakse õige.