Tere hommikust, Grigori koorin. Me kavatsesime oma saadet alustada sõnadega. Tere õhtust, Grigori koorin, sest raadiokuulajate ette jõuab, saadi õhtul. Mis nüüd teha, kas tulla õhtul uuesti? Meie saade läheb eetrisse Eesti raadios ja eesti keeles ja kuulajatele farmaatikid peaksime rääkima eesti keeles. Te oleksite nõus, kui valiksite meie poolt kaasa toodud näitleja häälte hulgast niisuguse mis sobiks teie jutu dubleerimiseks ja sarnaneks natuke teie häälega. Sudevoldium. Kas minu hääl sobib? Eks minu hääl sobib. Kas minu hääl sobib? Eks? Minu hääl sobib. Eksinu hääl sobib. Meie huumorisõprade jaoks on viimase nelja aasta jooksul eesti keelde tõlgitud ligikaudu 30 Grigori koorini kirjadeki näiteks sidemes jalg. On üks niisugune anekdoot. Arsti juurde tuleb haige, kelle üks jalg on sidemes mis teil valutab pea. Aga miks teil siis jalg on kinni seotud? Sile libises alla. Ühel külaskäigul rääkisin seda anekdooti oma tuttavatele. Lihtsalt paluti rääkida midagi naljakat, noja rääkisingi, siis. Kõik hakkasid naerma. Ainult üks vanem mees, kes istus teisel pool lauda otse minu vastas vaatas mind imeliku näoga, mõtles tükk aega ja kummardus siis veel laua. Ma ilmselt ei saanud hästi aru, mis sellel haigel valuta pea. Jaa. Aga miks siis side oli jala ümber? Side vajus alla, nii, nii sedamoodi. Ta vajus sügavalt mõtteisse siis tõstis jälle pea. Ma ei saa ikka aru, mina ei näe siin nalja, võtame ja arutame loogiliselt. Haigel vallutas, kui ma ei eksi, pea ja pea. Aga miks ta siis side oli? Jala? Tähendab, side kukkus alla. Kummaline. Mees tõusis laua tagant üles, läks akna juurde, vahtis õue pimedusse ja suitsetas kaua-kaua. Mina jõin teed. Tüki aja pärast tuli mees akna juurest ära ja istus minu kõrvale. Lõigake mind tükkideks, aga näe, selle annetodi mõttes mina aru ei saa. Sest kui ikka inimesel valutab pea, siis mis kuradi varras tal jalga kinni siduda? Ei no ega tähendab, ega tai sidunudki jalga kinni tabanis hiljem ümber pea, mitte ümber jalanahaga, mis põrgumoodi see side siis jala ümber oli? Siber vajus alla? Nojaa, hea küll. Läheme siit välja, mul on vaja teiega rääkida, Me läksime esikusse, ta pani mulle käe õlale. Kuulge, kas see on tõepoolest, naljatas annekdood või teete minuga nalja? Noh, minu arvates täitsa hea anekdoot. Aga kus see huumor siin on? Huumor noh, ma ei tea. No on lihtsalt naljakas ja. Vahest jätsid mõne detaili või midagi, vahel? Ei, no mis seal veel vahele jätta on, no ütleme näiteks, võib-olla oli see haige ühe jalaga ühe jalaga. Miks pagana pärast seda, kui pidada tõenäoliseks, et sidepea ümbert võib ära vajuda siis mööda keha alla libisedes satuks see ju kahe jala ümber korraga. Aga kui mitte, siis oli tegemist ühejalgse invaliidi. Ei, ei, see haige ei olnud invaliid. No sel juhul, kuidas sattus side jala ümber? Sidel vajus alla, higiseks võtale. Aga võib-olla oli see doktor rabi nõudeid. Mis mõttes? Mis mõttes võib-olla radinuris nalja pärast? Ei, ei, ei, selles mõttes ta ei olnud Rabinovich. Aga kesta siis selles mõttes oli, ei tea. Tõepoolest ei tea, võib-olla oli inglane, võib-olla oli kirgiis. Aga miks just kirgiis, vaat ilmselt sellepärast, et tema isa oli Kirgiisia ja ema oli kirgiis ja sel juhul muidugi kui vanemad kah kirgiisid siis küll, jumal tänatud, lõpuks on teile kõik selge. No mul pole selge, mis sellel haigel siiski valuta. Kõike head, minul on aeg koju minna. Kell üks öösel sellises mul kodus telefon. Ärge pange pahaks, ma helistan teile annetoodi asjus maisa nimelt uinuda. See pagana jalg ei lähe peast välja. Siingi on nali sees, eks ole. Muidugi on, seda minagi arvan. Loll ole. Mul on ka haridust. Rääkisin selle anekdoodi oma naisele, naeris, aga mille üle naeris? Ei mõista. Järgmisel õhtul helistas ta mulle uuesti. Ma pidasin siin spetsialistidega nõu, kõik kinnitavad, et side ei saanud alla vajuda. No ja kurat temaga ei saanud, siis ei saanud. Ja mis asjade minust üldse tahate, tahaksin selles küsimuses selgusele jõuda. Minu jaoks on see põhimõtteline asi. Töötan ikkagi vastutaval kohal ja pean olema terav. Viskasin toru ära. Järgmiste päevade jooksul helistas ta mulle veel korduvalt, käis isegi külas. Ma ärritusin, sõimlesin, ajasin teda minema, kõik oli asjata. Ta isegi ei solvunud. Vaatas mind oma heledate puhaste silmadega ja korrutas, saage aru, minu jaoks on see hädavajalik. Käin tihti välismaal. Mul lihtsalt peab huumorimeel olema. Otsustasin temast jutustuse kirjutada inimesest, kes ei mõista nalja. Inimesest, kes tahab naeru salaseadused laiali laotada kuiva korrutustabeli abil. Viisil oma jutustuse ühe ajakirja satiiriosakonda. Sain raadiotoimetaja jutule. On alev, kuub ja kas tõesti on selliseid olemas? On küll, ise nägin. Laul. No aga mulje võiksite ikka saladuskatte all öelda, mis sellel haigel tihelikult siis valu. No seda küll, aga mis tal siis jalg seotud oli? Ja tõesti, raadiokuulajal oleks tõest veel selgem pilt, siis ehk täidaksime väikese ankeedi. Kõigepealt me ei tea, kas Grigori koorin on teie pärisnimi või näiteks kirjaniku nimi. Niisiis, kuidas teie pole õieti pöörduda? Mind võib nimetada Ta lihtsalt Grigori koorin või koorin Grigori või siis lihtsalt Griša, kui see teile meeldib. Oli üks niisugune lõbus lugu, mis mulle seoses selle küsimusega meenub. Kirjanik Juri Aljessaa oli kirjastuses ketšupis saatil lepingut sõlmimas. Lepingu tekst oli kõige tavalisem algas sõnadega. Käesolev leping on sõlmitud ühelt poolt kirjastuses orietskibist saatel esindaja selle ja selle allpool nimetatud kirjastus ja teiselt poolt kirjanik Juri Carlovitšally SA edaspidi nimetatud autor vahel. Jurjaleša ütles, et ta ei nõustu lepingut alla kirjutama, kui teda edaspidi nimetatakse autor ning nõudis, et lepingusse tehtaks parandusjuurika Tarlovitš Alissa edaspidi nimetatud juurik. Kuna niisiis mina nõustun rääkima juhul, kui mind nimetatakse edaspidi lihtsalt Grigori koorin mitte autor. Sündisin 12. märtsil 1940, kell 12 päeval. Samal ajal sõlmiti vaherahu Soomega, nii et enda arvates ma sündisin 1940. aasta kõige rahulikumal tunnil. Seejärel kasvasin, arenesin, kogusin jõudu, lõpetasin kooli. Siis lõpetasin esimese meditsiini instituudi ja pärast seda ma töötasin neli aastat Sclifozovski Instituudi kiirabiarstina. Samal ajal hakkasin kirjutama jutustusi, humoreski, väljatone, näidendeid. Pärast seda, kui ilmus mu esimene raamat pealkirjaga neljakesi ühe kaane all võeti mind vastu Kirjanike liitu ja ma lahkusin meditsiinist täielikult. Ma ei tea öelda, kas kirjandus sellega midagi võitnud on. Igatahes ma olen kindel, et meditsiin ei kaotanud sellega midagi. Te olete diplomeeritud arst, järelikult teate paremini kui mitmed teised humoristid, et naer on terviseks ja naer on parim ravim ja see on vana tõde. Kui ma ei eksi, siis juba 15. sajandil, ütles üks šoti arst, keegi katmehem, ET pajatsite linna saabumine mõjub rahva tervisele paremini kui kaks teiste ravimitega koormatud muula. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Füsioloogid teevad kinnitada, et üks minut puhast naeru pikendab inimese eluiga ühe ööpäeva võrra. Nii et kui meie tänane saade kasvõi viis minutitki naerda lubab, siis on kuulaja selle tunniga võitnud vähemalt viis ööpäeva. Eks siis proovime varjatud kaameraga. Esmaspäeva hommikul kutsus gastronoomia direktor neid müüjaid kokku ja teatas. Seltsimehed, homme tuleb meile varjatud kaamera. Meie teadagi näitame üles rõõmu ja küsib, et aga mis asi see varjatud kaamera all. Direktor seletab, uus meetod, mille järgisin salaja, filmitakse nii et sa ise ei teagi. Tähendab, sa ei ole gram piss ja pead ennast üleval täiesti loomulikult pärast, nagu mulle selgitati, läheb kõik kas aktuaalses kaameras või suurele kinolinale. Muide, seltsimees, kes mulle stuudiost helistas, paluks suu pidada, nii et teil tuleb teha nägu, nagu ei oleks asjaga kursis. Kas seal selgelt? No miks ta siis selge polnud või veel. Küürisime kaupluse puhtaks, nühkisin läikima, vitriinis korraldasime ümber veinide osakonda, tõime laost konjakit, osakonda värskeid ahvenaid, oma lihaleti kohale, riputasin üles pildi, kus peal ilutses sordiliselt tükeldatud veis igat sorti liha ise numbriga ära märgitud. Ühesõnaga tegime tõsiseid ettevalmistusi. Järgmisel päeval tulid kõik tööle piduriietes, meestele, lipsud kaelas, müüjanadele uued hilbud seljas. Kassapidaja siina oli koguni prantsuse lõhnaõli peale pannud, kuigi jumalamuidu, sest egas kino veel lõhnadeni jõudnud pole. Kõik naeratavad, räägivad nagu raamatust, ostjatele vaatavad silma nagu armastajad. Muud enam ei kuulegi, kui palun olge nii lahke, võtke heaks. Ostjad vaatavad meid nagu ilmaimet, midagi ei saa aru. Aga siis ei pidanud kassapidaja siina enam vastu, kummardus järjekorrale ligemale ja sosistas valjusti. Ärge trükkige, seltsimehed, ülds käituge soliidselt, neid filmitakse varjatud kaameraga. Ostjad said korrapealt aru, jäid vaikseks ja viisakaks, muutkui, naeratavad ja loovutavad vastastikku üksteisele ruumi. Ühesõnaga niisuguses ülinärvilises õhkkonnas töötasime lõunani. Siis tormas direktor kõik osakonnad läbi ja kuulutas. Ärge närveeri, seltsimehed, olge rahulikud. Stuudiost helistati, praegu mingisuguseid võtteid ei toimu, filmima hakatakse pärast lõunat. Meie teadagi, tõmbasime silmablikuks hinge, siis küürisime kaupluse uuesti üle buumilia osakondadele, apelsine, vorsti, letile, salaamit, piimaosakonda, raputasime üles moodsad plakatid. Lühidalt, seadsime end ootevalmis. Kuuldus meie varjatud kaamerast levis nagu kulutuli. Pärastlõunavaheaega trügis meile rahvast kui murdu. Mõningad ostjad võtsid endale koguni lubamatuid vabadusi. Üks keskealine naisterahvas läks lausa jutuks, küsib minu käest seltsimeesmüüja, missugust lihade mulle puljongi jaoks soovitaksite. Endamisi mõtlen küll ma sulle soovitaksin, kui oleks tavaline aeg praegu hakata, tuleb pidada suu, teha, mõtlik nägu ette ja mesimagusa häälel lausuda. Dictic top ükskõik missuguse varjatud kaamera jaoks. See on teile kodanik, soovitaksin ma seda kontiitlikki, siin on rohkesti aminohappeid. Ühesõnaga tsirkus, mis tsirkus. Aga mõni minut enne kaupluse sulgemist jookseb sisse, direktori ahastab. Stuudios helistati. Nadi, aga noh, täna tulla varjatud kaameras sünnib homme. Tähendab, see närvidele sõitmine kestab homme veel edasi? Jälle oleme platsis nagu kukununnud, töötame, kui arust ära, muud ei kuulegi, kui palun, olge lahke. Võtke heaks vastuõhtutega uus telefonikõne. Varjatud kaamerad tuleb hamme. Meil hakkasid närvid üles ütlema. Väga paljud neelasid rahustavaid pulbreid, kassapidaja siina sai närvišoki. Ta oli kogu päeva naeratanud nagu ebanormaalne ja õhtuks ütles üks näomuskel üles. Ühesõnaga viis päeva piinlasime, nii et hirmus mõtelda. Ja kui kuuendal stuudiost helistati ja teatati, et filmimine lükatakse edasi tärkas meie südametes kuri kahtlus. Kas meid mitte, et oleks, ei tehta. Direktor helistas miilitsasse. Valvetoast vastati. Ärge sattuge paanikasse, seltsimehed, mingisugust varjatud kaamerat pole puha huligaansuse. Mingi jõuk terroriseerib meie rajooni kaubandusettevõtteid ja teenuskodasid. Kaubamaja viisid nad juba ahastuse äärele, samuti moeateljee ja keemilise puhastuse. Sööklas kaotate niivõrd pea, et toodi koguni roosid lauale. Meie kõik hingasime kergendatult, nagu kivi langes südamelt. Ja endastmõistetavalt olime maruvihased. Kuidas tohitakse teha nii rumalat nalja? Kassapidaja syyda, lausus koguni, kui need huligaanid kinni püütakse, olen ma kohtus esimene tunnistaja, et nad kergelt ei pääseks. Aga mina olin lasknud selle neetud varjatud kaamera pärast endale uued hambad suhu panna. Need tuleb neil huligaanide mulle veel välja maksta. Kui me teile Tallinnast helistasime ja palusime luba paariks tunniks visiidile tulla, siis me ei öelnud, miks teid külastada soovime. Ja ka teie ise küsinud selle kohta, niiet unustasimegi selgitamata kas aimasite põhjust, mis meid siia tõi, kui ma algul arvasin, et Tallinna inimesed tahavad ehk lihtsalt ilma suurema vaevata kuskil tassi kohvi juua? Leningradi vaksalist, minu kodune on alla tunni aja sõitu, nii, töökohvi saaksid kiiremini kätte kui kohvikust. Aga nüüd, kui ma nägin magnetofoni, siis ma sain aru, et te tahate midagi üles kirjutada ilma pliiatsit kulutamata. Aga mida te salvestada soovite? Seda ma ei tea praegugi. Ma loodan, et teie teate küllap teamegi. Kohv on teil suurepärane, aga seda me ei teadnud ette näha. Tuleku tõeline põhjus peitub mujal. Kas te teate, et olete kaasaegsest Nõukogude humoristidest eesti naljasõprade seas kõige populaarsem? Te olete ainus, kellelt on kas ajalehtedes avaldatud või raadios ette loetud kõik viimaste aastate jooksul venekeelses periootikas ilmunud lood. Loomulikult ma seda ei teadnud. Ja kui see on tõsi, siis ma olen selle üle väga rõõmus. Seda on nii meeldiv kuulda, et ma tahaksin hea meelega avaldada mõne pala esmalt Eesti ja alles siis vene keeles. See oligi muide üks meie siiasõidu eesmärkidest ja nüüd on paras aeg kasutada võimalust missugune häbematus, ta oli pikk ja punapäine. Kulunud maikasärk mahtus vaevu ta tohutut õlgade hinda. Päevitunud Soonelised käed olid peidetud püksitaskusse ja näisid nii pikkadena, et oleks võinud ilma kummardamatama jalataldu kratsida. Ma ei tea, millega talle imponeerisin, igatahes alista kõigi möödujate hulgast välja nimelt just minu. Ta puhus oma suust välja pilvetäie viinaauru ja tõkestas multi. Kuule sõber. Säre, pahanda ära ta, mul juhtus selline õnnetu. Jõime sõpradega ja seal säru. Aita hädast välja ala kaks, kopikad, metroo, raha, kus, eks palun ujana juba parem 40, mul tuleb ümber istuda. Ahah. Ahah. Palun anna andeks, sõber, aga niisugune jama juhtus, et unustasin pintsaku vaeva. Pole midagi, pole midagi, tuleb ette, avaldan sulle esmaspäeval tagasi või ei, käi parem juba kolmapäeval on kius neljapäeval palgapäev. Ahaa, tühja sellest, mis seal ikka, küllap kunagi maksate eiei, mina, täpne inimene ütlesid, et reedel siis tähendab, et maksangi reedel terve summa 50 kop ei, ei, mitte 50, vaid 40. Hauakatlaid abi, võtke veel 20 kopikat ja, ja ärge rohkem valu käha, nii. Nojah, ja näete, jah, olete tõepoolest higine, ei räägi, aga sina veel räägid? Anna taskuräti. Võtke. Saad selle neljapäeval tagasi koos rahaga. Meil on puhtaks ja tagasi pole mõtet kahelda. Suitsu, palun, palun suitsetage ja, ja lubage mul minna lõpuni, mul on väga kiire, on pooleli veel, küllap jõuad. Mis, kas sul filtriga pole? Ei, filtriga ei ole ja head näged ja ikka pea. Kui tahad teada, siis ma olen üldiselt haige trükis pantsleris, seisan arvel, noh, niisugused hood käivad peale, tead, või inimese vahel ja sellepärast tahan vartituudiku. Sanatoorium, vaat mina. Ma lihtsalt ei mõista, miks te seda kõike mulle räägite, niisama, kas tead, tuli jutuks. Ta lükkas mu kõrvale ja kõikus eemale. Mina läksin, õigemini jooksin teises suunas. Süda oli valu ja solvangut täis. Olin vastik iseendale argpüksnarts. Nii sõimasin tend, sõimasin end mõttes. Iga kaabakas võib su peal jalgu pühkida. Sült ja Sintelligendikene. Tagusin entsisemas vastu kõige helgemaid kohti. Siis lõin enda mõttes pikali ja pühkisid oma kehadel jalgu. Rahmeldasin enda higiseks, aga polnud isegi taskurätti, millega nägu pühkida. Ja siis võtsin kindlalt nõuks. Jõhkrusele tuleb anda otsustav vastulöökaeg on inimeseks hakata. Pöördusin järsult ümber ja jooksin tagasi. Impasin mööda tänavat, heites pilgu igasse hoovi. Otsisin teda, kuid ei leidnud. Kus sa oled, mul punapaine jõhkard, kus sa oled, kisendasin mõttes tule välja, kui julged, tule välja. Õpetan sind. Ma õpetan sind nii, et närvihaigla sanitarid ei tunne sind äragi. Kihutasin mööda tänavat kui vihale aetud metsloom. Ja siis äkki märkasin teda kahe sammu kaugusel. Ta istus restorani klaasseina taga ja võttis viina minu raha eest. Lükkasin restorani ukse lahti ja jooksin saali. Läksin otse tema laua juurde ja istusin julmalt. Siis võtsin ja valasin endale klaasitäie viina, jõin ühe sõõmuga tühjaks. Siis panin suitsu ette, tõmbasin täie kopsuga, aga tuha raputasin tema taldrikusse. Ta magas. Sattusin segadusse, oleks nagu mõttetu rääkida magajaga. Võtsin tal õlast ja raputasin aga tema juurde mõmises midagi seosetut, väsisin ära ja laskusin abitult toolile. Teie sõber lakkus ennast täis. Kelner vaatas mind põlglikult ja julmalt. Raske pilgu all lõid mu põlved Mõtkuma. Maksin raha. Võtsin punapea nagu koti selga ja tassisin taksopeatusse. Meie meelelahutussaadete toimetuse kogemuste najal julgen öelda, et laulude ja muusika kohta avaldavad inimesed agaramalt arvamust kui näiteks huumori kohta. Kas võiks siis arvata, et naljamehed saavad tunduvalt vähem kirju kui laulumehed? Kas lugejatele kirjutavad sageli Jaak Joala kirjutatud küll? Ei, ajakiri olnud meeldivad mulle. Mul pole midagi ka selle vastu, kui kirjutaja mitte mu lugude, vaid vaid minu üle naerab. Nii või teisiti olen talle siiski ikkagi põhjust andnud naermiseks. Mis aga puutub huumori arvustamist üldse, siis jah see inimeste hell koht, inimene, kes ei näe, ostab prillid sekese kuule muretseb kuulamisaparaadi. Nii on kõigi viie tuntud meelega. Aga inimesel on ka mingisugune kuues meel peitub seal kusagil väike aju kandis ja see määrabki inimese huumoritunde ja selle meele puudumist ei tunnista keegi. Inimesed koguni solvuvad, kui sa ütled neile, et nad nalja ei mõista. No selleks ei tohiks küll põhjust olla. Minu arust ei peeta meile huumorit eriti vajalikuks, seda ei õpetata kuskil ja sellele pööratakse küllalt vähe tähelepanu. Aga sellegipoolest ei puudu huumoritunne peaaegu kellelgi täielikult. Ainult reaktsiooniaeg on erinev. Ma sain kord lugejalt kirja, kus mulle tehti etteheiteid et ajalehes oli halb lugu ja et see ei ajanud absoluutselt naerma. Lugesin kirja läbi ja olin selle juba ammugi unustanud, kui pool aastat hiljem sain samalt lugejalt teise kirja. Ta palus esimese kirja pärast vabandust ja ütles, et nüüd ta sai sellest Humureskist aru ning naeris kõvasti. Nii et nalja mõistmiseks kulus sellel seltsimehel pool aastat. Et paremini näha, nagu te juba ütlesite, selleks piisab tavalistest prillidest. Võib-olla piisab huumoritunde arendamiseks sellest, kui lugeda näiteks läbi teie peatselt müügile ilmuv raamat tahanhartšod? No vaevalt küll, et sellest piisab, aga niisugune raamat on tulemas tõesti ja. Ma kogusin sellesse kahe viimase aasta materjale. Oleks tore, kui seda raamatut müüdaks ka Eestimaal ja saaksin eesti lugejalt teada tema arvamuse. Ise ma olen oma tööga rahul siis, kui lugeja vähemalt mõni korra naeratab. Noh, lõppude lõpuks muu raamat maksab ainult 35 kopikat ja naljatunne on seda väärt, et selle paari naeratuse Ki ühe portsjoni jäätiseraha välja anda. Sest olgu jäätis kuitahes maitsev, naerma ei ajada kunagi. Minu raamatust ei saa lugeja vähemalt köha jäätise peale kindel olla. Need siis pala kogumikust tahan, härts saavad ja seda isegi jäätiseraha maksmata. Aga siiski tõestamaks, et varsti võib nalja sõber ühe jäätise vahele jätta. Hea Kalfaatus. Hea kasvatus ei seisne mitte selles, et sai vala sousti laudlinale vaid selles, et sa ei märka, kui seda teeb keegi teine. Nii ütles Tšehhov kogutud tõusud, kaheksas köide. Muuseas, imetlusväärselt targalt öeldud. Nii kui ma seda lugesin, nii olin lausa üllatunud, et mulle endale seda pähe pole tulnud. Peamendid küll intelligentsete, eks inimesteks, aga hoidku jumal, kui keegi laua taga ajab sousti ümber, kohe läheb kisaks lahti. Agadke How võitles selle vastu, ütles otse välja, et hea kasvatus pole, tähendab selles, et ma ise pahandust veidi vaid otse vastupidi. Kui ma seda lugesin, siis otsustasin kohed, hakkan elama Tšehhovi järgi. Ja samas avaneski selleks võimalus. Minu naisel sünnipäev. Tulid külalised, sugulased, kolleegid. Istusime, sõime, ajasime intelligentset juttu küll ilmast, küll nahkade parkimisest, küll juttušenkost, küll sellest teisest. Istusime ilusasti rahulikult, sousti ümber ei aetud. Siis aga hakkas üks külalistest keegi Kulikov pudelit upitama ja ajas õllenõu ümber. Sattus teine segadusse ja kähku salvrätikuga laudlina puhastama. Mina istun, nagu poleks midagi juhtunud, ei reageeri absoluutselt. Tähendab, istun säärase näoga, nagu poleks midagi maha aetud, justkui ei oleks seda olnudki. Aga äkitselt märkan, et mitte keegi ei märkagi, et ma ei märka, mis juhtus. See nagu solvus veidi ja ma ütlesin justkui muuhulgas. Hea kasvatus on mitte selles, et sa ei ajalaudlinale sousti, vaid minu arvates hoopis selles, et sa ei märka, kui seda teeb keegi teine külaline, Kulikov punastas ja lausus. Mitte mingisugust showski polema maha ajanud. Mina vastu. Mis puutub see soust? Asi pole üldse sousti, on lihtsalt väga meeldiv, et siin on kood hästi kasvatatud inimesed näiteks teie ajasite õlut maha. Aga keegi ei teinud teist nägugi. See on igatahes väga rõõmustav, seda enam, et laulja, muud äsja ostetud külaline Kulikov sattus millegipärast veel rohkem pabinasse. Pomises midagi omaette ja pillas järsku taldriku põrandale. Taldrik lendas kildudeks. Külaline Kuliku läks punaseks nagu vähk. Kõik olid vait. Mina samal ajal püüan ka seda teist äpardust mitte märgata, ehkki taldrikute kohta pole Tšehhov midagi öelnud. Ma ütlesin, palun ärge sattuge segadusse, see on tühiasi. Keegi pole midagi näinud, jumal temaga selle taldrikuga. See oli mul vanaaegsesse Roviisist saksi portselan. Külaline, Kulikov hakkas millegipärast üleni värisema ja tahtis kildusid üles korjata, aga jäi laudlina taha kinni. Põrandale pudenesid pudelid ja pitsid. Hammustasin huulde, ent kogu oma olemusega püüdsin jätta muljet, et ma ei märka midagi. Otse vastupidi, hakkasin hoopis vilistama, midagi lõbusat, et kõigile näidata, kui külmalt ma sellesse suhtun. Ja siis äkki kujutage ette, kargas püsti Kulikovi naine ja kisendas, miks te mu mehe üle irvitada? Puhastasin talle viisakalt, keegi pole teie mehe üle irvitanud, vastupidi, me püüame ta häbematus mitte märgata. Teise näiteks ronisid oma kahvliga salatikaussi, aga mina ei pannud seda üldse tähelegi. Selle peale hakkas ta miskipärast nutma ja kõik külalised ärritusid kuidagi üles. Mingisugune naise sugulane hüppas püsti ja karjus. Lähme siit minema, siin irvitatakse mehe üle. Laususin, kes siin küll teie üle irvitab? Tulevad, olles lahke, rikuvad põranda ära, tuhka raputavad Darlikudesse, joovad üle igasuguse mõõdu. Mina püüan mitte tähelepanu pöörata, aga te välturtsute, ülalised hüppasid püsti ja tormasin esikusse, mantlit selga ajama. Hüüdsin neile järele peale, käige siit minema ja pärituul hulk. Seda ma ütlesin muidugi liiga jämedalt poleks tarvis olnud. Kõige õigem olnuks neile järele hüüda midagi Tšehhovist, ükskõik, kas siis sousti kohta või muud taolist. Aga polnud parajat tsitaati meeles. Noh, jumal tänatud, et sain pidama ja pudeliga järele virutanud. Mis on teie kirjaniku töö tunnistajaks peale kahe huumorikogumikku? Koos Arkadi orkanoviga? Ma olen kirjutanud näidendeid, mõlemad, nii pulmad üle kogu Euroopa kui ka bankett on olnud ka Tallinna Vene Draamateatri repertuaaris. Pulmad käisid tõepoolest läbi kogu Euroopa. Seda näidendit esitati kõigis sotsialistlikes riikides. Kapitalistlike riikide kohta mul andmed puuduvad, nende vastu huvi ei tunne. Kas teatel nimetada oma kõige esimest huumoripale ise, ta ei tea tavaliselt keegi. Aga nüüd on kombeks pärast lihtsalt välja mõelda kirjanikke Avertšenko ütles end nalja teinud olevat juba oma elu. Esimesel tunnil oli võtnud vastsündinu kätele ja hüüdnud tütar Aber tšenkoli seepeale tõestanud, et ta on poeg. Ja mina tegin oma esimese nalja umbes aastaselt. Mis nali see oli, seda loomulikult ei tea, aga, aga on ju võimatu. Aasta läheb mööda ja nalja ei tee. Kui rääkida nüüd jälle neist naljadest teadlikult teinud, olete sisse kasvanud, nende seas selliseid, mida ei mõisteta näiteks ajalehe toimetuses. Küsin seda, teades, et olete ajalehe literatuurne, aga seda viimase lehekülje, see tähendab 12 tooli klubi toimetuse nõukogu liige ja selle sama lehekülje aforismide hulgas on, näete, selline toimetaja on inimene, kes väga hästi teab, mis on halb ja väga halvasti ja mis on hea. Kui palju on sellest, et kui on noh, tõtt on siin vähemalt nii palju, et et see oli teie jaoks meeldejääv nali. Ma arvan, et toimetajad puudest alati aru saanud sellesama 12 tooli klubi toimetajaks on Victor Veszilovski ja nimi räägib juba enda eest. Aga ka temal on oma ülemus ja ülemuse ülemus ja, ja kui lood neile ei meeldiks, siis nad vast ei võtaks neid vastu. Kõige kõrgemaks hinda ei jääks, on meil aga toimetuse öövaht ja tema loeb uue numbri esimesena läbi ja kui ta sulle õlale patsutab ja ütleb, et lugu oli hea, siis sa võid ise ka rahul olla. Seesama Return, aga seda viimane lehekülg 12. klubi jagab teatavasti preemiaid aasta parimate palade eest. 1968. aastal saite esimese auhinnanimetusega kuldvasikas kahe jutustuse eest. Kui ma ei eksi, siis millega avada õllepudel ja seltsimees Sinitsioni püksid? 69. aastal sai esimese preemia välja mõeldud ja olematu kirjanik Jevgeni Sazonov oma armastuse kirjanduse vastu. Ja nagu kirjutati, peab selle summa endale ise välja maksma. Teine preemia ehk esimene tõeline preemia nimetusega hõbevasikas kuulus jällegi teile sedapuhku jutustuse eest varjatud kaamera. Kas teil on üllatunud, et saite parima humoristi preemiad? Ja et just nimelt nende palade eest? Mind üllatas peamiselt meie raamatupidamise heasüdamlikus. Raamatupidaja tuli ameti poolest kitsi rahvas ja enne uut aastat selliseid kulutusi diasõnul lausa hullumeelsus. Mullune preemia lugu, varjatud kaamera rääkis suurest universaalkauplusest ja ma oletasin, et küllap raamatupidaja soovib lihtsalt katkestada sidemed kõigi kauplustega. Et aga preemiad on antud just nende lugude eest? Ei see mind ei üllata. Ega ise oma jutustuste õiget väärtust ju ei tea. Teed valmis ja arvad, et pole suurem asi, aga lugeja arvab, et on hea. Ja vastupidi. Selle järgi, kui palju mu lugusid on kasutatud estraadil esitatud asutustes, ettevõtetes või lülitatud telelavastustes ja instsineeringutesse näib rahvas pidavat parimateks jutustusi. Tahanhartšood, side ümber jala ja seltsimees initseni püksid ja kodanik krahv soovi mõtisklusi. Endale meeldivad ehk mõned muud asjad rohkemgi, aga, aga küllap need on ka rohkem oma silmaga lugemiseks ja vähem sobilikud ettekandmiseks. Üldiselt nagu öeldakse oma lapsed, on kõik armsad. Kodanik Kraft, savimõtisklusi on ette kantud ka Eesti raadios. Meile annaks selline avalik saatesarja ta kahele ja meie publikule meeldisid nad väga. Kas kodanik Kraftsov jätkab oma mõtisklusi veel ja, ja, ja aeg-ajalt ta istub maha ja mõlgutab oma suuri mõtteid. Või kirjutab kirju? Kodanik Kravitz soovikiri rahandusministeeriumile. Lugupeetud seltsimees minister. Samal ajal kui teie oma tööpostil hoiate kokku iga riikliku kopikat ja rabeliti meie maa eelarve pärast nagu murtud tiivaga linnupoeg leidub meil inimesi, kes on sirutanud käe riigikassasse ja õngitseb seal tohutuid rahasummasid. Leidub inimesi, kes teenivad loendamatuid summasid kerge vaevaga jumal teab mille eest. Ma pean nimelt silmas meie kuulsaid kirjanikke, meie suurepäraseid inimhingede inseneri. Selgitan oma mõtet näite varal. Meie majas elab keegi Rjaapkil keeess poeet, prosaist, tõlkija, ühesõnaga inimene ilma kindla tegevuse alata. Hiljuti avaldas ta keskajalehes oma uue luuletuse armastusest. Luuletus meeldis mulle ja mina loomulikult küsisin Reabki keeessi käest, kui palju ta selle eest sai. 30 rubla. Vastes Mulleri Japkingee S. Ja kui palju kulus teil aega selle kirjutamiseks? Küsisin. Kaks tundi vastas Mulleri Akingi ees. Nüüd esitan teile väikese aritmeetilise ülesanne, mille teie kui rahandusminister hõlpsasti lahendate. Kae tunniga teenibleiadkingee s 30 rubla. Küsimus. Kui palju teenib reakting ees ööpäevas, mille pikkus on 24 tundi? Vastus 360 rubla. Uues rahas. Loomulikult võidakse öelda, et seitse-kaheksa tundi tuleks une arvel maha võtta. Aga seltsimehed, vaadakem tõele näkku. Kes kavatseb säärase hinna eest magada? Edasise vestluse põhjal RIA Gingeeessiga tegin ma kindlaks, et meie luuletajad saavad keskmiselt rubla rea eest. Raske uskuda niisugust pillamist, aga see on fakt. Tarvitseb neil vaid kirja panna kaks rida mingisugust totrust, näiteks taevas paistab, päike laulab lõoke väike ja ole lahke, kaks rublon käes. See on kilogramm doktorivorsti, seltsimees minister. Öö jooksul arvutasin harit, momeetriga ülemi tuntud poeetide luulekogud ja sai kokku niisugused summad et süda hakkas valutama. Edasi tegin kindlaks, et mõned luuletajad kirjutavad rikastumise eesmärgil trepp värsse aga mõned prosaistid väljenduvad poolikute ridadega niinimetatud vabavärssides. Kohutavad ja fääridega saavad hakkama laulude luuletajad, kes kordavad ühtsema refrääni iga salmi järel saavutades seega ühelt refräänilt 500 protsendilise kasumi. Austatud seltsimees minister. Meie maa on rikas, kuid ma arvan, et tema majandust ähvardab praegu kohutav oht kirjanduse poolt. Nagu teada, võivad värsse kirjutada kõik, ainult et paljud häbenevad. Samas aga kui minu arvutused saavad teatavaks laiale üldsusele, siis on täiesti usutav, et miljonid töölised ja kolhoosnikud haaravad sule pihku ning saabubki. Kriis, majanduslik langus. Seoses kõige ülaltooduga teen ettepaneku võtta tarvitusele kiired abinõud. Ähvardava majandusliku diversiooni ennetamiseks. On hädavajalik kehtestada meie luuletajaile ja kirjanikele normeeritud tööpäev ja viia nad üle kindlale kuupalgale. Kuna tegemist on inimhingedeinseneridega, siis tuleks palgamäära aluseks võtta inseneride töötasu. Sealjuures tuleks muidugi kinni pidada teatavast finantsilises skaalast. Näiteks minu naaberrea Gingeeess peaks saama nooreminseneripalga. Direktori tasemel sooloff emma aga peavalitsuse ülema töötasu. Nii annab minu poolt soovitatud reform peale majandusliku tulu veel teatud ühiskondliku efekti. Nimelt kaob vajadus kriitika järele. Palga järgi on ju lihtne otsustada, missugune kirjanik on parem ja missugune. Oma kirja lõpetades loodan, et rahandusministeerium võtab mu kiri ja arvesse ja viib selle ellu. Kui aga minu ettepanekud vastu ei võeta, siis teatan ametlikult, et tagajärgede eest ma vastutada ei kavatse. Pealegi olin siis ise esimene, kes kirjeldusse üle kolib. Sel juhul palun võtta minu kirje kui poeemi proosas ja selle eest ette nähtud honorar saata mulle koju. Seda enam, et osa Munurarist kavatsen üle anda suurepärasele linna tas kliendifondi. Muidugi, kui seal veel maa-aluseid tõukeid on oodata. Kui meie peame teid praegu parimaks Nõukogude humorestiks siis keda teie ise selleks peate? Humoristide ei ole paguneid jagatud ja vaevalt siin üldse kindlaid piire saab tõmmata. Ma olen teie komplimendi üle hämmeldunud ja rõõmus, aga aga ma soovitan ka teil selles kahelda. Kirjanik ei saa auastmete järgi jagada rea humoristid olendid alati pidanud parimateks ja, ja paremad arvavad endid rea humoristide hulka kuuluvat. Ma olen õnnelik lihtsalt selle üle, et ma saan end huumoritegijate hulka arvata. Üldiselt tänuväärt töö. Oletame, et esimene inimene maakeral võttis kepi kätte ja läks omasuguseid otsima, et neid maha lüüa. Nuhmani teine leidis ka keppi, aga ei kasutanud seda tapmiseks, vaid ütleme, ütleme, kurni mänguks. See oli teravmeelne. Ma usun, et sellist inimest saidki maailmas alguse rahu ja õnn. Ja ehkki ta elas miljoneid aastaid tagasi, ma olen meeleldi nõus end tema alluvusse andma kas siis reamehe pagunitega või hoopis ilma, on teie naine ka huumorist samal arvamusel. Minu naine. Kõigepealt tuleb tunnistada, et ta on teravmeelne inimene sest ta abiellus minuga. Muidugi olla humoristi naine, ega see ei ole kerge, leib. Vaatad ja imestad, mees istub, istub, istub, istub, kirjutab, teeb ümber, näeb vaeva. Annab naisele lugeda, algul esimese, siis teise variandi. Lõpuks vaatad nagu paljuräägitud anekdooti, misena naerma ei aja. Tüdineb mehe igavest tegevusest, ütleb, lähme sööma. Aga ise ta töötab kirjastuses tehnilise kirjanduse toimetajana ja gaasitöökoht pakub talle võimalusi huumori nautimiseks. Näiteks on mõnes kolmnurgas üks nurk valesti joonistatud. Ja ta naerab. Loeb käsikirjast viis korda viis on 20 jälle naljakas. Nii et nalja on olemas kõikjal. Kõik sõltub sellest, kus inimene seda märkab. Teie homoreske väljatone ja ka näidendeid oled trikitatud paljudes maades. Millal te õieti tunnete oma kirjutisest kõige suuremat rahuldust? Kas siis, kui teil tekib uue loo idee või siis, kui seda on trükitud, ütleme juba 10. erinevas keeles? Suurim rahuldus on tõepoolest ideest aga see rahuldus ei saa kaua kesta, sest muidu tekib niisugune olukord, et ise ei söö ja teistele ka ei anna. Tõeline rahuldus tekib siis, kui lugu kuskil ilmub ja sa saad teada, et inimesed selle peale naeratavad. Rõõmu tuleb jalats teistega jagada. Küllap ma abiellusin samuti selleks, et rõõme ja muresid kahekesi kanda. Ja näiteks kaunist rõivast ei tunta kah kodus peegli ees nii suurt rõõmu kui ütleme kuskil seltskonnas. Kui rõõme tuleb jagada, siis ehk ka rõõmu tegemise oskust. Teie soovitate noorele homorestile satiirik kuule kas paljusid töökohti, nagu on mitmetel suurtel kirjanikel olnud või arenenud ettekujutus võimet ja väljamõtlemisoskust? Ja üldse kumba rohkem, kas siis huumorit või satiiri? Kõigepealt. Tähtis pole see, kes on rohkem elukutseid vahetanud ja kes rohkem aknast välja vaadates elu jälginud. Peamine on see, mida näha. Üks näeb ainult tänaval sõitvat autot. Teine märkab autokastist telliseid. Kolmas paneb oli ainult stock tuld. Ja just sellel samal põhjusel ei ole ka mõtet puhast vahet teha humoristi ja satiiriku vahel. Kes hästi kirjutab, see on see on kirjanik humoristliku või siis satiiviliste kalduvustega, paljas humooritsemini, satiivitsemine on kirjanduslikust vaatevinklist ikkagi ainult teine sort kui sellega ei kaasne tõepärast, elulist tausta ja elule omast kurba või, või nukrat kõrval nooti. Antossa Tšehhi hunte poleks kunagi maailma kuulsaks saanud. Kuid Anton Tšehhov Saip sest tema juttudes on kuumika kõrval tragikoomika on mõtlemist elu üle. Nii on kirjutanud kõik need, kelle teravmeelsuse kõrval paistab silma tark elu vaatlemine. Swift Twain koogol. Aga nii ühte kui teist vajalikku joont saab algaja kirjanik endas arendada ja ja andku jumal talle jõudu. Muide, Bulgaarias on isegi ühe teatri nimi, naer ja pisarad. Sealsetes lavastustes ongi koomiline, vahelduv tragikoomiliseks naer kõrvuti pisaratega. Minu arust väga põhjendatud, sest nii see on ju elus ka, eks ole. Seoses Bulgaariaga tuli meeldud. Eesti lugejale ja raadiokuulajale on teada. Kaabrovo linnas peetakse igal aastal naerufestivale ja 1009 67. aasta. Üks esimesi literatuurne söötasid avaldas üleskutse korraldada Naerupäevi regulaarselt ka Nõukogude liidus. Üleskutsele olid alla kirjutanud 10 kirjaniku karikat, turistid, kukraniksid viis kuulsat näitlejat, režissööri ja seal füüsika-matemaatika teaduste doktor Valentin turgen. Kas ja kus need päevad toimuvad, selle kohta ausalt öelda pole meil täpset informatsiooni ja selline üleskutse oli. Palusime ettepanekuid selle kohta, missugune linn võtaks korraldamise enda peale. Otsustati esimesed naerupäevad läbi viia. Odessas Ilfi ja Petrovi linnas. Planeeriti, ostab Benderi reis alti, loobi seljas Moskvast Odessasse koos haavaniga Cupidid kuuluma, estraadinäitlejad, kirjanikud, karikad, turistid. Nii, aga see kõik jäi siiski ära. Nüüd me otsime uut linna ja kuna niisugune asi nõuab suurt organiseerimistööd ja oskust siis me oleksime tänulikud, kui selleks linnaks osutuks. Tallinn. Siin muidugi ei piisa, ainult naljasõprade ja humoristide jõupingutustest. KM tasuks end isegi majanduslikult, viiakse läbi mitmesuguseid festivale ja vaevalt küll naljasõpradest puudu tuleks. Loomulikult on esimeseks eeltingimuseks armastus naeru vastu. Ainult üks kord ma elus olen näinud publikut, kelle hulgas polnud huumori sõpru. Ja seekord ma eksisin, ka. See juhtus ühel laeval, kuhu mind kutsuti meremees, selle esinema. Lugesin ette, mitu humoreski, mitte keegi naerdud, seal oli hiirvaikne. Siis küsisin hiljem kaptenilt, et mis siis madrused minu juures häiris. Tuli välja, et kapten oli lihtsalt teinud väga hoolikat eeltööd ja hoiatanud. Vaadake te hästi vait olete. Kirjanik tuleb esinema. Näevad see oli nüüd näide selle kohta, kuidas naeru liivale ei tohiks korraldada. Muide, Moskvas tähistatakse esimest aprilli küllalt kõrgel tasemel teatrites komöödiat, kinodes lõbusad filmid, siin-seal karikatuuride näitused, kõik ajalehed, ratast, Kunivoodmi transpordi, trükivad nalju ja karikatuure. Ma tahaks siiski loota, et varem või hiljem toimub midagi niisugust ka üleliidulises ulatuses. Oleme nüüd juba küllalt kaua kinni pidanud ministeeriumitel käsil olla, meie saate ajal, tähendab pärast meela. Arkadi Harkaanugiga kahasse me lõpetame näidendit tümaa vanimast ja siis korki nimelise filmistuudio jaoks lõpetanud stsenaariumi ühest poisist imelapsest. Sun tragikoomiline film ajaloolisest lainetel. Soovime siis, et jälle naerda saaks.