Eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Inimestele meeldib mõtelda, et nad on vabad näiteks poes ostukorvi sattuv kaupa nende vaba tahte väljendus või koosolekul otsustamisel esindab ta iseenda arvamust ja nii edasi. Tõenäoliselt on ainukeseks vabaduseks vaid end vabaks mõtelda sest reaalses elus Suhe vabadusse keerulisem. Hollandis Rotterdami juhtimiskoolist teadlasena töötav Kiisbon huvelingen uuris, kuidas võtab ruumiline kaugusjuhist keskastmebosside moraalseid valikuid. Ehk kas keskastme juhid kopeerivad kõrgema ülemuse ebaõiglust käitumist sõltuvalt, kui kaugele nad temast viibivad. Viie iseseisva ja nähtust erinevalt küljelt uuriva eksperimendi eesmärgiks oligi selgitada, kuivõrd see, mida teeb juht nendega kandub siis eriolukordades edasi nende poolt suhtumises alluvatesse. Selgus, kui keskastme juht viibis juhile füüsiliselt lähemal, imiteeris ta suure tõenäosusega juhi halba käitumist ka oma alluvate suhtes. Lisaks ilmnes, et juhi ebaõiglase Mõtlemise ülekandmiseks piisas, kui alluvus tundis temaga psühholoogilist lähedust. Viimane omakorda sõltub siis sellest, kui lähedal oldi teineteisest ajal. Järgmiseks aga laseb peast läbi käia järgmisele mõtte eksperimendile. Sõuad paadiga tasasel tiigil, kui tunned ootamatut jõulist raputust, mida põhjustas vastu. Varrast proovinud võõras paat, ägestud meelerahu äkilise katkestamise pärast ning kargad püsti, et hoolimatult tüürihoidjale pahameelt avaldada. Siis aga märkad, et olles paadis, pole kedagi, istud maha ja tabad end mõttelt, et kui teises paadis polegi inimest, siis pole kellegi peale pahandada. Järelikult kui pahandamisest kaob selle tähelepanekuga energia, siis miks peaks üleüldse? Või minema ja pahandama juhul, kui teises paadis istunukski keegi inimene. Toodud kaks teemalt võivad tunduda kaugetena aga need mõlemad kirjeldavad vaba valikut või selle käest andmist. Kas oled vaba, kui juhi lähedus kujundab sinu käitumisi ning kas sa oled vaba, kui siin? Kontrollivad emotsioonid. Lisaks võib küsida, kas sa oled vaba, kui saad oma käitumistele vastuseid otsingumootoritest. Vähemalt Angela Merkel tajub, et otsingumootorid ohustavad tema vaba valikut. Münchenis toimunud meediakonverentsil esinenud Saksamaa kantsler avaldas soovi, et suured internetifirmad avalikustasid oma kõige suurema saladuse ehk selle, kuidas toimivad nende infokäitlemise algoritmid. Praktilises mõttes huvitab teda teada, mis ja kuidas mõjutab tema internetikäitumist. Ja sama küsimus käib siis kõigi inimeste kohta sest kujunenud olukorras määravad infoallikad diskussiooni, sisu ja ka viisi läbipaistmatuks otsingumootorite või sotsiaalmeediaplatvormide poolt maailma peegeldusena pakutava kujunema. Mis osas ohustab demokraatiat ja inimeste vabadust? Jutt käib siis reaalsest vabadusest mitte tajutud vabadusest sest näiteks ainult kahte hambapastat tundev inimene võib ju pidada end täiesti vabaks nende kahe vahel valides. Merkel on ilmselt kõige võimsam isik samalaadselt mõtlejate seas kelle hulk on aja jooksul jätkuvalt kasvamas. Tänu populismi kasvule, kui vale jõuab sotsiaalmeedias faktidest ja veaparandustest hoolimata massi mõjutada, olgu siis Brexit Euroopa paremradikaalide vaid Donald Trumpi esiletõus USA-s. Muutub küsimus online info tekkest üha rohkem põhimõtteliseks. Küsimus pole enam lihtsalt individuaalse infovajaduse rahuldamiseks sest see võib olla sama näiline, ühekülgne nagu. Kahe hambapasta juhtumis küsimus on otsustamise vabaduses või varjatud juhtimises sest miks peaks? Reklaamirahadega ülalpeetav ettevõtte eelistama tegelik objektiivsust, kui ta saab oma protsesse varjates müüa. Juhtimisteenust, juhindudes enampakkumisest. Arvestades populismi kasvu, ei tasu ju loota, et inimesed ise oskaksid ära tulla nõnda või tahaksidki alati objektiivset informatsiooni. Järelikult siirdub vastutuspakkujale ja Fraumarkel osutab vajadusele selles küsimuses selguse saamiseks. Teda ootavad ees valimised. Järgmisel aastal võib-olla liitub nüüd temaga me siis Clinton sõltumata kolmapäeval juhtuvast, sest tema kogemus internetis leiduva info mõjust on kõige vahetum.