Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Saksa päritoluga tööriistadest suhtutakse lugu pidavamalt kui paljude teiste maade omadesse. Nähtuse põhjuseks on pikka aega Aja jooksul sealset päritoluriistad. Enn kasutamisest sündinud positiivne kogemus. Positiivsel lainel on omakorda suurt väärtus, kuna kõik sealsed tööriistad ei pea olema keskmisest paremad. Aga tänu mainele eelistatakse ostuhetkel neidki nii tegijale kui kasutajale. Kasu toovad. Kuulsuse kujunemisele kulub aga kaua aega. Järelikult peaks selle eest hoolt kandma, et mõne osavõtmatu sammuga kõike mitte kaotada. Uudisteagentuur Reuters vahendas loo Saksamaal asuvast 100 kolmekümneaastase ajalooga peamiselt. Erineva otstarbega näpitsaid, tange ja muid sarnaseid käsitööriistu valmistavalt nippeksist sedavõrd kaua turul edukalt oma positsioon roni kaitsnud ettevõtet tuuakse esile näitena kuidas muutuste keskel säilitada hea maine nii endale kui riigile. Antud loos võibki kõiki ärevaks tegevatest muutustest mainida keerulist majandusolukorda, automatiseerimiseks, kattuvaid töökohti, immigratsiooni ja populatsiooni vananemist. Klibeksin omanikeks on 1880 sel aastal ettevõtte asutanud sepp Gustav putši järglaste neli põlvkonda. Seega ei ole tegemist börsiettevõttega, kus nimetatute omanike otsuste peamiseks kriteeriumiks on kasumiaruanded. 1200 aitäh, aga perefirma võib lubada endale edu kriteeriumite valikul suuremat vabadust. Noh, esialgu võib jääda mulje, et klippeks lubab endale vigu, sest viimase kolme aasta kavade järgi tegeleb ettevõtte töökeskkonna heaolu parandamisega. Noorperedele loodi lastele, samuti hoolitsetakse vanemate töötajate eest, subsideeritakse töötajate igapäevast söömist ja suurendatakse palka. Modernsem lause antud olukorras sisaldaks hoopiski mõtteid inimeste asendamisest, robotitega peksis aga likvideerida. Vastupidises suunas, sest lisaks eelnevale hoitakse inimesi ning neid aidatakse ja koolitatakse kasutama masinaid, millega nende senist tööd automatiseeritakse. Olukorra mõistmiseks on vaja eelpool loetletud murettekitavad muutused omavahel suhestada. Hetkel populaarsed tulevikukirjeldused tööle hakkavatest ja töötust põhjustavatest robotitest, kuid igapäevaselt. On pagitsevamaks probleemiks ühiskonna vananemise ja noorte juurdekasvu langusega tingitud oskustega tööjõu nappus. Seda arvestades ongi nippeksi strateegiliseks eesmärgiks saavutada majandusregiooni kõige atraktiivsema tööandja kuulsus. Seda siis nii ettevõttes kui mujal tegutsevatele töötajatele, sest esimesi on vaja kinni hoida ja teiste seast peab püüdma parimaid. Hea palk paistab vahest esimesena ja kõige kaugemale millele lisanduvad siis töötingimused ning sotsiaalne keskkond. Klippeksin kava peegeldab saksa riigi püüdlusi. Üldisemalt, milleks on siis koorida maailma tööjõukoorekiht enda juurde? Lahendus ei ole kindlasti odav, aga pikas vaates hädavajalik. Reuters mainib näiteks Siemensi, kus makstakse hea töötaja leidnule. 3000 eurone boonus Saksa firmad ei piirdu vaid oma territooriumil asuva tööjõuga nagu näiteks autotootja BMW või tarkvaravalmistaja sapp ja paljud teised edukad ettevõtted omavad arenduskeskuseid paljudes hea koolitustasemega riikides. Majandusuuringute Instituudi teadur Holger Scheffer ennustabki, et see, mis toimub täna Saksamaal, jõuab peagi mujale. Kuivaid osatakse vaadata. Aga vaatamist segab näiteks immigratsiooniga seotud müra. Eelmisele aastal saabus Saksamaale 900000 immigranti. Arbu puid pidada rekordiliselt. Ja seetõttu erandlikuks ning poliitiliselt ja sotsiaalselt pingeid tekitavaks. Samal ajal aga jäetakse märkamata, et järgmise, 15. aastaga kaotab Saksamaa tööjõuturul. Kuus miljonit tööealist inimest paralleelselt langeb sisemajanduse kogutoodangu kasvu umbes poole protsendi tasemele mida on peaaegu et kolm korda vähem senisest. Keskmisest kvaliteetse saksa tööriistade ja muude sama kuvandiga toodete tootmise jätkumiseks peab riik siis ju igal aastal leidma juurde. Vähemalt 400000 tööealist immigranti keda siis hea töökoht motiveerib andma oma parima. Sest näpitsaid valmistatakse kahinas ehk seal, kus on palju roboteid. Aga ometi eelistatakse ning makstakse rohkem saksa omade eest. Vähemalt sinijärelikult tähendab töötajatest hoolimine lihtsale majandusele.