Kui alastusenessaa tuult Videme, siis päranessab pideme Ojamalt seitsme Kolmapäeva õdakovil mootoriga vällja avarssi saime purje üles tõmmata ja edesi tull tuult kõrt kõrrast manu elada õdagu bornholmi saare all Alost juba noort torm, tuul, toll vihja pääl päält Cathekümne miitri sekundin, laine oli suur ja mõni Kädayks üle laibaga. See õitsemi pakstaak, tuulen tuuloll puul, Nukeldi Takast ja rooli hoidmine oli nii palju ränk töö, et kasteheinaga vahetimi üts taist välja ega poole tunni Takast ja ta poole tunniga sai salapäris korralikult likes. Nii kõva tuult olles, lennuki hinnempi saanu ja hinda jaos olda Kapperis vahtsane kogemus. Öös oli asja peal kõik mehe laibatekil ja maades peaaegu jääki taast huulmada. Kinkel, vahikari, toll vaiessole. Alayweebeedi häste vasta Peri tuulteni väega hääd sõitu, keskmine kiirus nii umbes üttesse 10 sõlme. Kiirus Üts sõlm tähendas ütte meremiili, tunnin meremiil Omdeidukese päält üte koma Katsa kilomeetri pikk ja võrdlus täpsele, ütle meridiaani minuti pikkusega. Jautsemi ojamaalt taanima pääl Liina 30 kuv tunniga rollis riidi Hummagu Eesti suursaatkonna Inemise joba kai pääl, vastan. Ja neid pere on saatkonnahoonetesse õitsema ja Sannativa ja san kulusside külma ja like peale ära küll. Päris alguses oli sõidumarsruut plaanitud nii et Mick Pedaja sõitma läbi Kiili kanali siis lötjaid, kummi ja igal pool mujal sõidame imekese loodus, et ETV kanalit mitte. Et siis ole ei mõtteta ütte Kiili kanali pärast ilusat asja. Ärtsurki. Taani Väinust läbi sõitmine Lätis ka ülejäänud rahulikult. Mõne eesti Laiva võrdsava raadio sidentiaterviti. Kui ümbres kageni neeme Skagerräki Väine purjetini Sontaanima kõge põhjapoolsem ots säält edes halastas jada Põhjameri, Sesteti putel vallale ja kapten vali ütte sortsu vetevanale. Et Põhjameri nii vastav aega, kurjess olnu. Esimene episood vanale valamist Piritalt välja sõitan. Pääle Vanna saiva, siis kõik Uma suudab tähtsuse järje. Kõrran, esimene Tõne ja kolmas tüür ja siis madrus pruuli ma esi- ja vahetus niis. Kaptenile jäi kütsinda vanale valamise rõõm. Püha merevesi oli tõist Värmi ja tõist maiku Läänemere oma hulgatsiinidzempia soolatsemp ja laine oli hulga suuremp. Oles nyderleb kui õdagu mere pääl. Ega Smissiogord pikalt, kes Põhjamere pääl sõita, Ilmlazz kurjas ja laines suures jammi otsemi tormi eest varju Hirtshalsi sadamal kirtsalsi sõitan, oli tuul, vastaja, hoovus vasta nii, et päris mitu vahi kõrda. Messi sai sadama tulli kaija hinne kummipärale jõudseni. Hertzalzin deti jällegi näid töid ja tegemisi, mida on kõge vaja, Laivamann ja varustused häbendisest ette. Nio töö ei lõpe kunagi otsa. Vai nagu meremehe ütlese ennepi lõpes põrgun tuli Kulaiwan töö otsa saa, olgu ta Livni väiku, kui ta ilmaprognoos lubas püha merele ütte tormid, tõsi, et hakkan. Kui oli paar päeva Hirtšealzin, hääd ilma muutu, siis lõõtsemid Egest asja edaspidi parem bass ei lähe, et inertpilet hullem bass taanimale talvesse jäi KSA kai müüte tasand, seda hetke Heariidi kattekümmeütsenda oktoobri õdagu, lätsime Southamptoni pääle minema säänse rehkendusega, et mere pääl tule olla umbes viis hüüdja päida. Alati ei Läänu asja nii kui hom märgit elimalt oleks väega vika, mida edesitaat, hullem paslats. Tuul on kõva ja vasta laine korgust häält kolme Niitra, nii et Vaihhabel tuleti ta lainest üles-alla sõitmine meelde poisikesest päästmäki pääl suusatamist, lämminsüüki Laiwans ainult silmaga deta ei saa keependule Vetka sisse küttesüsteemidele üles, naa mehe rooli vahin, sai, see oli nii vaid öiste üle pääl, ike soolane vesi, käbe vasta silmi. Nüüd siis Sassina rõivid kah kuivada. Aga edasi, nii vastutuult Luuven, lätsimi jagu kolm ööd-päeva lärts sõidet. Sestull pea haigu säänderile tunne pääle Diobamneiks Pärele, et ole heina, palju varsi inglise kanali suu paistus, kapten vile, ütled, meeste perest time ei pelga nõu pidada, vasta kui Õnne Liv vastabeda. No ja siis eespäeva õdagudu pauk, käbe oli riisalaga parasjagu koi vahin, see tähendas, et magasini nii vahi kärpedi ööse kell kaitseteis pääle nakkama Kuulsa läbi une, kui sülle kokpitis läks sebimine vallale sisse ütel kasteheinapüür, staakomlek tähendas meremesikeeli, et lõdev viil üts hetke jobaval pruulimi kajutiossa Dalia gammat meid üles tekile. Kokkuvõte on lääts meile esiti häste lüür, staak, vaimastina tugi, homso, jämme Terressest tross, tugev masti laiba nõna poolt säänse plaksi peale võin omast maha ka tulla ja siis olmehäda Pallo suurenud. Nüüd toll, vaja õnne Kippest purje maha võtta, et masti päält kuur märssaie siis sol juba haigu kaia, mis edasi saab? Tugesime küüdistega hädapärast masti tõmmassimi väikukese tormipurje üles. Seoga kannad juba Tassakestes sõita, aga muidugi mitte pasta tuult. Et nimelt on plaan allatuult hulga maad tagasi Saksamaale sõita, aga siis võtsime ikka raadiosident Hollandi rannavalve ja pakse talla Harlingeni sadama. Kohe oli umbes katesse kümmend miili sõita. Neil oles Laiva pääl šansid kaarte, mis näevad Hollandi rannavett ja rannavalve lubasi lahkele meile lootsi laiba saab. Tõne päeva olime juba madalmaa ranna lähiksel friisi Saarimann kohe siis rannavalve kaadri meile vastu tulli ütelnud, noore mehe lootsis tõi reisi Saarid hakas nakas pääle sääne esi muudu väega mattal vesi vaadensee jaam nõsengu haigu korge veega päris meremuudu agu vesi, Allaled sissi asja alale, õnnekanali vai Jõõsangu muudu ahtakese kotusse konsis Laiva liikus saava. Mulle tuli lõkvalt meelde seo keskaegne lugu, kui hispaanlase manzigi sõjahaigu lahksaba Hollandlaisi kuulsa tammi maha lask, saba merevi kaabedale kuiva maa pääle ja purjetada siis ummi sõja laevuga õhkvalt Holland laisi sisemaa linnuala välja. Ja nii modemi jõudse esihindaja jaos külanud Uudmalda friisi maale Harlingen preisi keeli Harns hommis lõppemalda illos väiku sadamalinn, kolhoolitseja kanali oma oma paikel segamini aetud kanalit bitte sõitmises pead üles tõstma ja autoliikluse seisma jätma. Ta leski, sääne cooteskon, valgusfoor närdesse, kas saad parasjagu kanalit müüde edasi sõita? Ei saa. Kanalide, veerensaisva vana taolitset buum astega purjelaeva ja üldse näge kõik see asi välja nagu mõne postkaardi pääl jaosk ja oli just mere pääl tormi käest tulnu oldaadil hoobis muinasjutumaailmamuudu tundu kuigi uskumalda, kui sinemisi käega ega päävatselt poodin massina sõita hoolitsevat bitte ja kiriku kellal tähendab Pruulile old Harligeni pere külla tulnud ja Riisalo le Dima pruutsigne ja riidi saime siis kõik ülejäänud uut mõelda deeda, et pool päeva, kuuendal novembril Natas Pedamatiiduja Signe pulmi. Oli mõista seda asja nii varguysi, aia ja salajane hoita, et päält kapteni Vistütski mõned aastad enne midagi hästi. Neil oli plaan olnu Joammuki edemalt taheti laulates Southampton indeta aga kummis siis juhtumisi Hollandile sate deti plaan Kippest Harlingeni pääle ümbre enne tulil vällja, uuri, kas nii riigi välisesindaja Brüsselist saavad tulla ja asja säätiselise poole kõrda aia. Pool päeva õdagooli Sis kõgel niiskonnal ülikonna, Salan ja musta lipsi yin. Ku pruutia peidmist Laiva jõudse panti Mendelsoni pulmamarss mängime. Nii oli, ütles staadi poodist, vill, viimets minudi pääl, seo plaadi vällja ostma. Haagistol tulnu madalmaa ja NATO suursaadik Sulev Kannike Brüsselist, konsul Lauri Bambus ja viimane pansis lennuki salongi Tiiduja Signe ametnikul. Paari. Live jäi küll kõgeda pulmarahva skype päikus. Talitus Soll väega illosse pidulik ja Peranlats pulmapidu. Üten kanali viirtzen, körtsin edesi. Dani juhtivil säändele luguatsioonuga körtsimis ole stuuke harinu, et Inemise valget viina joova edemaltuudi meile viina tellimise pääle bet süsteemiks selgeks, mida me tahame, saimegi pere kõrdega, üts topsikese ennenaala. Kui tasa järvetus, siis Kaimet, tule idast, pitsi viisid eelmisest midagi välja, et laiaiks putel kõrraga lava peale tuua. Peremees pruumse veel kord viige läbi aiaaugu, siis arusaajaid, pulmarahvast, taht töötes, terve põtleviinarjuva, siis lääts naabrimehe käest laenama Lumal kõrtsi nii palju kraami soole. Peranal vagi vahtsine, naaseme seda käega, uhke mansai. Eks kõrts kuivas särjuudes jääd, kõrtsimees pidi minema küla päält viine manu otsima. Freesimaalt Harlinganist saime minema pühapäeva seitsmendal novembril Taiv Pääle, Riisalo Tiido pulmi. Asjad ei veidikese rasest uued pühapäev oles nii väega lihtsa egatsugutsid ameti Michi kätte sai ja oli vaja naftat ja vett, tanki, tolli- ja piirivalvega reaalsuse kõrda, aia sadamavõimel laskesilla üles tõsta ja nihedesi. Alaivol juba kõrda, pahtsane masti, tugipaika, pantu ja ilmal jää. Viimetes aiva kõik asja kõrda ja pääle lõunat nõustetini yin pea minisild üles. Preisimaal on juba külanud Kymmess, mere viin, esemine ja alaminek, vahe kuni poolteist meetrit, nii et sadamale sisse ja väljasõitmisemann, tule rehkendaga viisaisu ja vii tulemise ja minemise hoobussit. Tuulolhe Tõse päevas õitsema juba inglise kanali, Inglismaa rannaveere lähiksel Kaimi Ilosid, korgid lubjakivist, müürbervi ja mõtlemi musketäri raamatide pääle. Siis siis käbeva üle, vii edesi ja tagasi prantsuse kuninganna teemantidega. Poole päeva haigus õitsema üle Greenwichi meridiaani, Jautsemi õdagu puhul kerele ja piiline hämarit nakassi paistma. Vaiti saar. Gossi sadamale tan saare pääl sõitsime sisse juba Pümmen sadama, tuli perre Southampton ja oli eri meelt, mis sõidutsehhis jääs kausis umbes 10 miili põhja poole ühte tunni jagu praamisõitu. Aga ta on, jäigi meil sookõrt Kärmalda. Viimase ööpäevaga sõitsime läbi umbes 215 miili, vean purjelaeva jaosperis, tulemus. Vaiti saare peale tulime selle, et inglise firma britis aerus päis tahtsani ümbre ilma reisi omalt poolt rahuga Avita ja taashaare pääl deti siis pangatšeki pidulik üleandmine. Kolmapäeva olge siis live lipu ehten, man olid päält firmad asja Michiviil Goxi linna ta Vaiti Saaremaal haabaneb vana eesti sõber söör David Ross ja Tõnis Nirk Eesti saatkonnast Londoni aukirjaniku Filmse ja Kiroti ja pääl tšeki üleandmistoll meeskond kutsutud lõunasöögis kuningliku jahtklubi hoonele. Gosist Vaiti saare pääl Tsaini minema pool päeva, 13. novembri õdagu ja plaani null ütleb aluga madeira saari pääle talle sõita. Ta pidanud siis olema Nonii maani kõge pikempods päält 1300 meremiili inglise kanalit, bittesse, õitsemi, peri hoovusega ja pühapäev Lähen Aczysogottes kätte jõudma. Con Inglise kanal, et üle Atlandi suur meres täpset piiri koheki Machaway vete tõmmadole, paiga Talmi lihtsalt otsust, et nüüd siis olen Atlandi pääl ja andsime vanale Niil hääd. Suur Biskaia laht jäi kurakätt ja soola, ei sügisese laul sugugi lahkem kotus, kui Põhjameri purjelaevu võite, tõstas suured sõõriga ja Kambest ümbreminna seal oma kinne viiv kisklassinu maa poole ja kui tuul Kavilt hakastavitas, siis om väega rassedas lahest terve nahaga välja pääseda. Olles käänamiietvalt nõnna madeira pääle, läksime enne jupi maad õdagud, sihin suure mere pääle vällja. Ja siis vilin, hakkasime tasakesi lõuna poole ärk, käändne ilmulhaa tuuloldakast ja taimi, väega hääd sõitu ja midagi erilist nagu s juhtugi. Paigubite paistviks ütlejateist luudes tõest mõõdu kõigepealt naksi Laivas saatma kajakide asemel tormid sirgu, Neuma külanud suured sirgukese veidi Albatrassi muudu jänes haavamaast kaugel suure mere pääl Elle sellelt mõistvabiibelmada merereisile slämmes nii 16 seitsmeteistkümne kraadi pääle sisse Heidi Sarapuu, Tiit peaaegu pringlile sälge soom suur ja musta-valget kirje delfiinimuudu Ellai Tõse nimega seakala tedelevalvest tegelikult õda kui Meren ka. Ja öösevasteis päeva oligi Edinaist kõrda, muu delfiini kah platsini. Tõne päevi Saimi näiteeris, rahulikud ja pikembet haigu Kaia olme häälegi vähelik sort, umbes miitre poolteist pike. Ja Paistu etne mängisid omavahel säänest, mängi et jää kõge lähkambest julgust aiva nina eest läbi minna. Ja tõese päeva Hummagu näti säraga Edine Paal. Taol külanud Kavda endal, nii et nii näimi päämiselt Adviiuka i kaolt üles Nassi Avaike pääl yks tina suurt handaga. Kapten Will kitse pääled, Edi mäel, Tom ta küll Cavel siis nakast sõõre tegema, lähen pale tulema ja Tõne kõrgen tahta ekspurje Laivuga kiskuga. Ilmlazz Tassacey Sillannantes, Guinne Olmichil, vahtimine tormi, reivi Talvil kolme lämmate üksi siis nüüd haarusse, pakatest, paaristki, ülejäänud üldse muutuse asjad, aega, haigupite kui pikk raad Tassaceiste läbi sõidad, daamiks teistmoodi kui siis, kui lennukiga ütles paigas teistele, et katel päeval ja ööl oledki nagu mäleski vahet. Aga pikapeale on hakatud aru saama, et põsanagelom madalale ärava onu taevasse üles korgel ennesenu ja päiv lätt haigu müüd, õpikend äss. Merepealse päeva oma külanud üthe sugumatse päält viia Taiwa Homdan harva midagi muud need laevaliiklus peaaegu ei ole, et sirgu Lindase inandist rannale lähedal. Selle Omdan Egaldava päratsest täidukese tõist, muude asjal nagu väärtis Kanaari saari, Vaichel ja veel mitu kõrda hinne ja pääle tuud oma delfiini meid saatnud neljapäeva näimi kolme vaala jogord peris lähikselt aiga old toll näta torni pääsokeisi tõisid Sirke oles hukkugi tormi pääsukese Lintsi Hütsi neile laibateki pääle, niiet Saimineid päris lähikselt kaia. Paar kõrda olemine on merikilpkonna nüüd uju, oman üts Hummak näimi, yin tõist purje õdagu kõnelzimi näidega Laiva raadioga olme häälekki, Kreeka jaht Liv. Ööse oma merevi seen, nakanu väiku mutuka, Heletame Kulaiv sõit lainele, sisse siis linde, SõKwasniku, tule, Kibenit, lakkia. Lindaja kala ilmub alla ja mõnel Lintsi öösse Laiva teki pääle, nii et panni olemi saanu är, määri ja lint kala maigu ärk ruumi. Öise Uioosil Aivo ümbre kalmaari nagu suured eredad põrkna ja püüdse lind kallu. Tuisuaarne Saylandiga, ütle kätte. Ainandisse haiguv meri tühi. Nii et näete, õnnelaineid ja pilvi. Näidom jäldu ist lõppemalda Pallo esisugu maitsi ja näide kaemisest väsühe ilmangi. Ärge. Suure mereummiklaineid õda, kui mere pääl eine Alostase pääle kostki Kawestkonna olnu kõva tuul ja näo oma külanud suure Esidki siis kui meri, hom, täädeste vaik ja peegli oma häste lauge laine, härra vahe või Tõne kord olla kuni Katsadameetrid jäno laine esipaar Niitrit korge vaikse ilmaga na häljutasele aiva Tassakaiste ja merepind tuletas meelde mäki tarvis Lõuna-Eestit. Tookord edenes stiimeil Sukugi vihja Taloll tuul hoopis vaik ja kui puhkse, siis võltsnuka alt ja muutku uudsemi passaate passaattuuli seen sõitmine on megapurjetaja soov ja tahtmine. Näide Tuuli tegi, ühinemise põhjus on mesi, hindas küljend lihtsa ekvaatori. Seal on ilm aega Lämmi ja tan lämmist, edu õhk sees üles tuua asemele tule mujalt külma õhku manu ja selle puhktuul kõge nii lõuna- kui põhja poolt ekvaatorid sihin. Aet maakera hinnast käänd, siis puhkpa, katel, puulekvaatorit, kogu aastaga gimme suunaga tuule põhja, poolkeral kirde passaadi ja lõuna poolkeral kagu passaadi. Näide Katebassaadi vööndi vihe pääl Omekvaatori pääl tuul, vaiki ja tas tuulevaikusest läbi pääsemine on purjelaevu jaos peris hääd tükk tegemist. Ta asi uudse idee üle Atlandi minekil järgmise teejupi pääl. Nii oli oma pöörijoonest üle daam, ta jutt kosmalt edesi Päivi suvel lagipähe paistus, passaatoles vil olemangi. Tuul oli nii ära kaunu, et hädagi sõitsime ühte päeva hoopis mootoriga, muidu perisite kotuse pääl. Aga siis pere Görid, pühapäeval kellakateteistkümne haigu joobassaaditulli ja säält maalt edesilats sõit, too värde pääle youtsale. Eelmisega taadi, õpi muidugi võrrelda Sahes sismi purjeti medid 1300 miili läbi Katsa päevaga sookõrt kuluttimi 1000 üte saa miili läbi sõitmisest, üttesse päive. Kaaboverdele soovitsiente Saarele nendel oliina Portogrande sadamale jõudsemini Tõse päeva seitsmenda detsembri Hummagus.