Virtsu-nimelisse Laivad, teine tüürimees ütel meile peatuma sõiduhaiguväega hoolen olema. Et säänsel aastagaololaid, õisi, purjetajaid, välen ja suure leiva mõista ei miitsugatsid hull pelada ja sõita tuu pärast väega julgele. Kõgen inglise, mina olin ja Põhjamerel om väega tihe laevaliiklus, tan oma laevu jaossekvalt säänse sõiduradetu, con võit, õnn ütlesi päris sõita ja säänse sõidu raa pääl jääki purje Laivale Tiid andma ei pea. Kui sul on vaielda sõidurajast üle pääseda, siis pead esik kaema, et tõisile jalgu ei jää. Ja näid suuri peletisi, tuled on üttest tükist. Ei ole paar kõrda olnu vastassuunavööndit ja siis Sand päris rabelda, et naile suuril ette jää. Tan, võid, ümbred, sõõri kõrrega, mitut kümmet liva näis suurem pooma, kuni kats 100 meetrit pikk. Ja lennuk on näide Vaichell nagu õitseda, äiku muutuk. Muidu kreemitan Põhjamere pääl küla jäänud kipet sõitu, Minna Olühku ots tuule olitakas vaiküla päält ja koiki külma vihme sataja Vaihhabelay laine suuresse ja visati vett üle. Sissio oli kõik väega väiku häda, Ahokine tüüti päält vahi kõrda, saime jälsisse lämmale minna ja rõivakui oma panda vihma haigu olin vaibalt ütle miili pääle ja ega üts või nüüd välja rehkenda, et kui Tõnelaiv sõit, kattekümne, sõlmelid hunniga ja kui teda ütle miili pealt Näämi, et kui palju siis haigu võt, ET asiomeerikese läbisõit ja summa Novella jõud. Mart toll taadi haigu, jällegi radarid hakkan ja maades saatina sugugi. Mis õli lähikselt müüde tuust paigast kolmi poolteist aastat tagasi kõva tuult, saini juma masti nõnadoerr, lahksami. Siis Harlingenist Kondriisalomi pulmi pädi ja siis Hirtsalzistkonni tuud haigu paar päivad tormivarju nulli ja riidi öös vasta pulbäiva Saimis Kaageni Jaan Ena manu, välla soomi hüüti poolsaare kõge, pühapoolsem nukk ja Põhameri jäi salataade kummi 1999. aastal Põhjamere pääle vällja läksi. Sistansamanskaageni tuleb. On valeti vanale läänestki Läti viina ja päranal kõrrega nätatsioon, kraam, talle meeldis hukkugi. Soo, kõride Annimi talle Remeedia, brändit, taabiassinoummetuidža ja puhas kraam olema. Ja kodus oli kõikjal tudengi tiibelt tutva kulleni annena kostmalt Alatoni Eesti haigud, mere Michill, kaugsõitu rehkendedi, sundi väinkost läbi sõitmise, Istani riikuma, laul Laivu käest mas korrassi, Bornholmi saar, Conni 1000 ühtse sa üldse 10 üheksandal aastaga augusti numa proomi sõidu haigub pääl käbeni. Asja oma Paihhabeliks muutunuga. Kopenhaageni manu, omnerre pysti, pantu katskümmend, peretis suurt tuule puriled, elektrit tegeda ja autodi Rootsist, Taanimaale on lõpuni Falmist ette. Üts Jago, Tiidowne Üllen viigotal korge silla pääl. Tõnu Jago on tyybõha all, tunnelin. Tuuleolivastalitse ja nii edasinihkumine olest nii palju häägu olnud pühapäeva Hummakutses jõudmises vaia. Mu meelest on ta küll niimoodi, et ümbre ilma sõita ei saa ära lõppeda täpsele kella kao päält nagu praamisõit Stockholmis Tallinnale. Sõit lõppes ära, siis kude lõppes siis, kui üts kõrid otsa. Pirita sadamakaide kinnissaava AT UK-s tahab nii vastuvõtja Suku kilet. Pirita jõgi oli odaperest jäst vallaraotu saatja Laiva Väljavalitu, Abu pauke arv, kokkulepet telekas, saate kinni pantud presidendi päevaplaan, valmis teed ja nii edasi. Sismi Laiva telefon muudkui kõlisi ja Mart kõnel mitukümmend kõrdeiksüti. Tahad sama juttu, et nii-öelda küll ja teeme omalt poolt kõike taoliselt Pirita jõe olla. Aeti hinemine küll tahtja mõtles. Jummal juhatas ja jääkimineid Iisaku kõva tuul puhkmannakas ja kohe poole ta puhkmine käänis. Seo suure püüdmisega tsiviilpuul päive esiki spinnakeri all sõidetes olgu, et minna aretzi pääle, ekvaatorid taadinantfaya ei läheb ja mootorile antsemi vallu, nii et hinne jõudmist tulvil kändu Ojaval naftat manu, otsmann. Tuuel jällegi nii vana hääd tutva vändburgi Saddam SEO kõrdne sadamen, käedmine Holl lõkwald nagu filmin Meeezzavi lummi, otsi Kaide kinni, lennuki manus, õitsev massinaga, Katsmist. Üts kõnel eesti keelt. Dima oli Pärnu mees Jüri muidugi lennukist kuulnuja Tiitse kosmi tulemi ja kohe lääni sedasama massina pääle pant, saime oma naftakanni ja lätsimi Riisalaga burksi tykki liina kütet otsima. Sama laulu vahetiva kastehein saarlaid ja Nõgisto taga purje ärke. Enne Piritale jõudmist tuli jällegi seoburi pääle panna konni toetajaid firmamärgi pääl omma. Sama laul Tõivad pruuli ja tisler karduga make viil aiva pääle. Päält kõge muu Jautivil kala, Michi käest värsket turska joosta ja valuuta Ollik seose avamispoolteist aastat tagasi. Kõik asi sai nii GPS tärtetes, et kui lennuki otsa Vahtest vallale saiva sismi hollidan, vändburgi sadam on olnud kokku täpsele, ütle tunni ja viis teistkümnel minutit. Nii lühkid, sadaman kärnist, ole iso sõidu pääl vilin olnu. Aga kus siis ojamaalt välja minnes tuule Ökvalt silme mulku käänse ja õnne siksakis, sõitten kuberide edesi pässemi, siis oli selge, et Myole Hildes ärijään vana näo tassi meile viil kõri tumma võimu. Ja peris sõidu lõpuotsa näimiril tuuga ära. Kuimudu live jäätena nakas. Ege viid silk Laiva vasta põtu. Muutu kõrre käies. Laiva dekol nilbe nagu liuväli, kõik purje ja Kabla ja üldse oli suuri jääd purikitamis. Soodi olli kange nagu pulga ja s mahub blokest läbi. Purje oli läbi külmana kale ja kummi pautideimi, siis kõik õnneklerisi ja jää, Lintsi ümbrid, söörillakija. Öösel vastu pühapäeva Katsa tõist, kui märtsil nii vahikõrre haigu naksi Kõpu tuletorni tuli paistma ja Mai Nõgisto kaist välja ta tuult kaema. Jaanus Hiiumaalt peri ja tina suvekodule Kõpu Majaka manud kambal. Kui olime juba Eesti territoriaalVessi seen ja siis maale edesi, kuni sõidu lõpuni saatsemaid, piirivalve laiv maru Kõpu poolsaarest mööda pääsemisest, tuli meil veel Põha, tulen paar pautideta. Assism Pääle, Hiiu madalad, saime oma ökoltalina pääle sõita. Ilm Lillos, päiv Paistu vits, Väigukene piirivalvekaatrid, habemeid, viil Tahkuna lähikesel kaevan laine Kädimest kõrgelt üle ja ta näeb välja nagu tillukene jäämägi. Näil vasta võtil ja uudsil oli Pirital muidugi pabistamist. Pallo. Jaudmine jäi puu ööpäeva Hildampas üts jagu ette valmistatud tseremooniat. Toll sääne, mida sai täita õnnepäeva, et see laol ja vaike pääl ballel Kalevi jahtklubi kommodoor, aaret. Et mitte n viil kongi haigu parrasse tulla, Piritale siis parem tuba iis päeva ja valge hauga. Asioon viinutamise mõttes meelde, neile sugugi nii tahtsin, nüüd ütleme valuga sadamale äärsaia ja kuulutini välla. Et kui hinna oli plaan, detab pühatava õdagu flamingo, kõrtsin suur lennuki vasta võtmise pidu siis nüüd muutus lennuki uutmise peos ja dastam Sis hääb lähiksel Pirita sadamale vasta tulla kumi perele jobani. Ta peramiitsiatii otsa Pümmen sõitmine oli väega uhke. Suurupis Pääle saatsemaid, admiral Pitka ja tõuse laiba ja meil ole sina navigeerimise murest, muudkui sõida õnne saatja laevu tulli perre. Ja Tallinna lähedal tul Vasta aare, Kööbi jaht lib Saara leidi geol õhkvaldu jaos enne õigete haiguvetelastu. Mullu Maal väikus sapin seen, et kas kõik jõudmineiks lätt nii nagu pea, et et ega siis nii mõneski Budausteidi, et egas mõni missioon Ilbega pil viimase peal üle parda ei sata. Dast jääk tiisest looga vällja pääsemise võimalus seal väega väiku ja nii oli jällegi ummi traksega Laivakülen kinni. Et kui mõõdumi Pirita jõe suund uma ära jäätanud taga purje alla saami ja nii edasi. Ede purje rullrehv oli niimoodi kinni külma nüüd kahes viimatise päeva Joosel tahad purjekest, ei, vähemalt rehvi ei suurem pasteet. So ütle sugumaatse purjega teenib Baud tee sõitsemi kuni Tallinna lahe nii välja. Ja siis savid teine art muu kui tulv rullrehv länna viiga valla, sulata Meelis Holl aivanena Kablaga kinni ja annidele Alt karduga lämminud vett kätte ja päält mittunud puuri sulatamist saiva meelisse margustab purjekese koer, võetus. Ökvalt Pirita jõesoon, eine Muuli värtit, lask Martti viimete taga purjega alla võtta. Ja siis tull saar leidi neile poordi ja anud üleni sponsorite plakati. Ja sooviimetsa jupikese pääl. Kui Abu paugu juba käbe köitseni viil riis, alaganio lapatsi Kippest Laiva poordi külge kinni ja siis Tulgiovanada kaiotsi pandma. Nii et ega Smi esika kestvust joodmisesse, ilutulestikust muust säärasest värgist paljad, mida kes näeb. Ja kus siis piirivalve ja tolli, Laiva tulli ja oma formaalsuse kõrda Aini sisse ütles Riisalo näile meeskonna poolt väiku palve. Et kui neil kunagi tule mõnd Brasiilia laiba sisse klaari, et siis ei võinud neil eine veidikese juhiseid anda ja kogemusi jääda, et kui muude asja täpselt etatule otsas Aivakin, kui kell oli paar minutit kateteiskust üle ja üldse teistkümnest kuupäevi oba alanu. Meie oli Kotost ära olnud säidze teistkümmend kuud sõitnud läbi peaaegu 30 katesse 1000 meremiili. Nii oli oma tulebki lühiTaive Hildas jäänu ja nii ümbre ilmasõidukina toll äkkist läbi saanuks. Pierre Ollik Aibel, vastan president veidi kõnet. Öösi tsest aust, huulmando lõppema, palju rahvast Mioodmis, kaeva tulnu ja nii vaheti rõiva ja lätsi, kõrraga ja ilma Mõskmalda flamingod, con, Pidojoba Katsas pääle käbe väiku lõõtspillimäng ja pannu Tutlitaval palju koon ja ühegagi neist midagi mõistlikku kõneldes saada. Hindel säärane tunne nagu olnu unen. Ütelda muidugi jälle vahtsest Koton olla, aga teiselt poolt toll nagu veidikese kahju ja keppen halle miil ka. Et illostreisoll ja otsa lõpi. Või olla, et imemine tuuperest peadki Vaihhabelcotestar kärna, et siis pere on jällegi tuust, arva saiakuhe, Homkoton olla. Ja on tööte säändene, esimõõdutunne, kui pike oodakast nakasse maa ja ilm Talleggi tutvaja Kodotseja harinu mooduga olema Taiwa oma vahtsest uma vanapaiga pääl tagasi. Püha Nagel, Üllen päägotal ja Rihal vars allapoole nagu olema jääd. Lumme satelliidimees kõrda, Siskumi purjeti inglise kanalinn. Prantsusmaal näima üle pikem, jällegi sääntsid puid nagu kõva kuuse ja pedaja. Tansamandati juba kere jätsi, põllutöid ja maikellukese häitsi ja ojamaalt ostetud tursk oli palju parem kui kõik need uuni ja purikala ja kuldmakrell ikk Kokoomaki. Uku Masing on kirjutanu Hanno laululugulaulu üttest, Hanno nimelises Kartaago meresõitjast, purjeti Vahemerest välja seitse tuud haiguviil tundmalda aafrika kaavirpite lõuna poole. Masing, esikirad, ratsioon, laulan tuust, Kuimudu, tule vallale saia, vigatsest inemisest ja Inemise tikkust. Ma loida Masingu lugulaulus ja pikem meresõidu pääl vaht, sest läbi ja mõtle, et kas ei ole nüüd siis kõgeda jandi peale ka mõnest Umast veast vallale saanu või et mina üldse pääle sõitu tõisilde kuin, Holl. Vikust vallale saamine on muidugi sääne asi, mida me esihindama on väga raske hinnata. Tuud ma küll ei usu, et neile kauga viku manu Est tule. Kui oled säitsmekeisi Väigukese Laivan, siis pead nii vaid õiste mõistma, tõisiga rehkenda peatuust Arvo saama, et kus innu segase, mõne moodu ja kombe, mis tõi silmann oma siis samma, muudesse kääsete õisi, oma sisse, harinu, moodu ja kombe. Et ummi suuri tahtmisiga oleida väiku laeva pääl midagi tähele Naada do jaos on palju ruumi vaia. Et kui sa tahad, et suka rehkendades pead mõistma esit õisika rehkenda. Ja üttest ja teisest asjast ilma pääl saatke haiks tõista Arvo Guinness sõitu. Tõest moodusa vaat Arvo tuust kuub, põhjalik soo eurooplaysi poolt maailmahinda äravõtmine on olnud ja kui lühkuaoga kõik ta asi härm tekkele. Ja olgu et nüüd olnu deegoloniseerimine exe asuma oma justkui esiseisva riigi läteurooplaysi invasioon yks edesi. Ei, ei võida võõrid maid, hinde ala ja ei tapeta võõrid, trahvid lihtsalt maha. Asio asilat edesi tõi Silde. See on keele ja kultuuriinvasioon majandus, suhtide invasioon, hütis, Kundlisi väärthisi invasioon, toon ja nii edasi. Jäigest töisile rahvile, naist, väärtusi, ümberhindamisest, midagi hääd tulnu, Oley. Tõiste saad aru kas või tuust, et Käämis säänse õda, kui mereveere pääl üldse oleni. Kui näete ümbre ilma kõkke daat Kiili rahvide kokku jäämist ja ütte sulamist, kui ka, et kui paljud oma alale jäänud kõgest vanasti põlitsest ja kuulühkuaugusi vana ja politseihääletamine on det siis tule sajandile on tunne, et ole ilma rahva inandises jään nagu müanssegi dinosauruse. Oleme üte kotuse pääle elanud ja üte keelt kõnelnud tuhandid, taastit. Hoian ykstaskotuseste keelest vil kõva kinni. Tuudedi muidugi jääki, kui kaubastavad esihindesse olemistanina Jaagus. Amy võimi rehkendajat, näid uma näoga rahvlit olai maailma ninanud Pallo ja mida tuumas kallist hinda? Teiste saate Arvo neist nii-ütelda globaalprobleemest. Üldse asi on lauad, akanistuja neist raamadest, Luke Tõna Tuukuse oma silmaga näete üle rahvast, edu ja paljas paari con loodus, son suutumas ära hävitajaid. Näed, kui Smiljoni enemise elase veereliinun pappkastidest Etti tareden ja säänsenud aren sündioni hinemisel ole jumal lääneski süüdi ja tema tahtis ka seda ja röövid sälgannigutes äkki et meid on ilmunud kokkumehelt kuue miljardi ja et kõik peata ära mahtuma ja Tansamas saama. Kõgeda värgime Annum eesti skistumada Illasse rahulik paigakene. Kui näed Ladina-Ameerika ameti Michi, siis saate arvu Kuhe ja kõrraliku Inemise oma riigiametniku. Kui näed riiudesena Eruwaygapliina veereliinu vaesust, siis sate arvu, kui hästi meil kõik tan elani. Kui näed noori Enemyysi mõiste häste lukke ja kirata, siis saad arva, et Mik kooliharidus ei olegi nii esihindest mõistaazi. Kui näete Arhoutedu luudusega suure meresaari con proomitastavad loodust nüüd kunstiliselt tagasi täita, siis sate Arvo, kui palju Ricmalda maad mõtsa meestindile alale ja Lääne rikkus ta on. Ja muidugi sai selgeks, et säänse väiku Laivaga ilma mere pääl sõita ola ei sugugi, ilm võimalda asi mulle tunduski, nii et on Cotton kuivati minemise hindele ette, mis sõitol kõgewitz perede suur ja rasse tuule ja tormiga võitlemine. Tuult ja tormi oli muidugi, päriselt olla asi niimoodi tormi Hay kooli hinda lihtsalt siis Solv aia hinnes, pinguta Sissoll tööd ja tegemist ja midagi toimu. Mujal Soll palju raskem ega päevane Laiva rutiin kui päeva lätsi õitsetaset hakkanya näile oles nääneski vahet guaygjuuskse, vahi kõrast, vahi kõrida, ilmad püha ja puhkepäeval ta kui mäeneski muutust Jewayselustesse. Kuule, kui midagi ess juhtu, Päivi nädali tädishi. Palju raskem kui üts kõrt, tormin olla on vällja, kannatas seansid, keisi hätti nagu Kippen üle Arvo Lämmi paigipend, Ilu vai Kippenlikke kõkked saad kavaigu järjest. Aga teiselt poolt on muidugi jälle niimoodi, et kui jääki tahta omaette ja tõsist erale olla jaguma maa pääl tuhioussina ruumi ei jagu, siis mere pääl yxiljagus tan, võite olla nii, ütlesin ta, et 1000 meelise ümbre ole jütegi tõistinemist ja loota saata õnne esihindele. Ja üts, asi on pääle sõitu, viil tõi Silde. Elon oma olnuids, päiv vähem. Tõesil. Nii jaos on päi müts kõrgelt vähem Taivale üles Sainu ja siis jällegi alla paunu. Nii oleni päevaga üten tenn sõõri ümber maakera ja taat päävekest Saimi tõiste tagasi, kui õnne, nii et pea tsiviilkörtsioone kerale sõõri pääle tegema. Õnne soo kõrd tõi Sibite.