Kell on saanud kuus ning Päevakaja võtab nüüd kokku tänasest olulisema. Meil ja mujal stuudios on toimetaja Margitta otsmaal. Uus valitsus tahab kohalikele omavalitsustele juurde anda rahaga, koos rahaga tulevad ka lisaülesanded. Oleme väga selgelt leppinud kokku selle, et kohalikud omavalitsused saavad paljud tänased ülesandeid juurde koos rahastusega. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ette kutsutud Juhan Partsi sõnul sai ta majandusministrina EAS-ilt ka ettepaneku, et osaühingule Jermama antud toetuse võiks tagasi maksta. Riik. Toonases nõukogus istus inimene, kellele pean, ikkagi on nagu paljudes sellistes poliitilistes sahkerdamistes nii-öelda kaudne süüdistus peal. Saksamaa kantsler Angela Merkel ja tema konservatiivide partei avaldas toetust sotsiaaldemokraatide presidendikandidaadile Frank-Walter Steinmeier-ile. Eesti järgmine rahva ja eluruumide loendus toimub 2020. aastal esimest korda Eesti ajaloos registrite andmetele tuginedes, aga vastavad registrid pole kaugeltki korras. Tartu Ülikooli kliinikum on omandamas Valga haigla aktsiate enamus. Sama seisab uuel aastal ees ka Põlva haiglal. Haiglale võib see tähendada teatud teenustest, loobumist patsientidele aga kindlama kodulähedase arstiabi kättesaadavuse. Sellest võrgustamisest ei tule seda imevitsa järsku midagi paremaks. Me peame ikka endiselt ise otsima endale personali ise olema tublid. Ilmast nii palju, et eeloleval ööl ja homme päeval on meil pilves ilm, kohati sajab vähest lund ja lörtsi, tuul tugevneb homse päeva jooksul ning õhutemperatuur võib öösel langeda miinus 10 kraadini. Homme on see miinus ühest pluss nelja kraadini. Täna jätkunud koalitsioonikõnelustel leppisid osapooled kokku, et kohalike omavalitsuste tulubaas kasvab ning põllumeestele hakatakse maksma siseriiklikke toetusi. Koos lisarahaga tuleb omavalitsustele juurde ka ülesandeid. Reene Leas. Tänaste kõneluste esimeses plokis käsitletud haldusreformi kommenteerides ütles Keskerakonna esimees Jüri Ratas, et loodav koalitsioon läheb haldusreformiga edasi. Kavandatavate muudatustest, mainis Rataselt. Kohalike omavalitsuste tulubaas suureneb, kuid juurde tuleb ka ülesandeid. Oleme väga selgelt leppinud kokku selle, et kohalikud omavalitsused saavad paljud tänased ülesandeid juurde koos rahastusega. Sama kinnitas Margus Tsahkna Isamaa ja Res Publica Liidust. Missugused ülesanded täpselt lisanduvad, on veel lahtine. Sõnum on väga selge omavalitsustele, kes on väga palju tööd ära teinud, täna ju pidanud liitumisläbirääkimisi, et minge sellega edasi haldusreformi seadust lahti võtta. Ja teine oluline sõnum on see, et anname juurde rahastamist. Me teeme selgeks rahastamise mudeli, mis on see, mida tegelikult omavalitsused on oodanud, et mis tingimustes nad tulevikus siis toimetama hakkavad ja me anname neile ka konkreetseid ülesandeid, aga me anname seda koos rahaga, see on eriti tähtis. Põllumeestele hakkab loodav valitsus taas maksma siseriiklike otsetoetusi ehk top-up'i. Jüri Ratas. Kindlasti loodame, et siin me saame konkreetseid samme näidata juba esimesest jaanuarist 2017, mitte esimesest jaanuarist 2018, aga sealhulgas ka 2018. Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht Jevgeni Ossinovski lubas, et riiklik alkoholipoliitika muutub karmimaks. Aasta tagasi räägiti näiteks võimalikust alkoholireklaami piiramisest. Jevgeni Ossinovski. Arutelud sellel teemal veel jätkuvad, aga siinkohal võime välja öelda selle, et oleme kokku leppinud ühiselt reformima erakonna poolt pikalt blokeeritud alkoholipoliitika karmistamise ettepanekud lähevad nüüd töösse nii, et see eesti rahvatervise seisukohast võtmepoliitika viiakse ellu. Korraks tuldi tagasi ka nädalavahetusel räägitud maksumuudatuste juurde. Jevgeni Ossinovski. Uue valitsuse maksupoliitika saab olema senisest kindlasti ettevõtja sõbralikum ühelt poolt ja teiselt poolt kindlasti ka lahendab olulisi sotsiaalseid muresid, eriti mis puudutab madalapalgaliste siis toimetulekut ja nende maksukoormust. Praegu on koalitsioonikõnelustel arutuse all keskkonna- ja energeetikateemad. Homme jätkatakse hariduse ja lõimumise küsimustega. Erakonnad loodavad koalitsioonileppe kinnitada nädala lõpus. Üle 80 protsendi hääletusel osalenud Lüganuse vallarahvast ütles Kiviõli linna ja Sonda vallaga ühinemisele ei, Rene Kundla jätkab. Kui kolm aastat tagasi oli Lüganuse ja Maidla valla ning püssi linna ühinemise poolt ligi 80 protsenti hääletusel osalenud inimestest, siis eile Lüganusel lõppenud uue ühinemise hääletusel oli elanike meelsus vastupidine. Ühinemise poolt oli 17,2 ja vastu 82,8 protsenti inimestest. Lüganuse vallavolikogu esimehe Marja-Liisa veiseri sõnul oli sellisel tulemusel põhjusi mitu. Esiteks, et me oleme juba 2013. aastal läbi käinud, kui ühinesid Lüganuse vald Maidla valda püssi, linn ning inimesed jäävad, mida see endaga võib kaasa tuua, et kui me täna tan eelmistest esinemistest, tohib oma suure hilinemisega, hakkaks kõikjal, hakkas peale ja noh, kindlasti üks põhjus, et Lüganuse vallarahvas ei ole rahul linnavalikuga, omavalitsusüksuse nimeks saaks ühinemise korral Kiili vald, nüüd aga vana kihelkonna nimi Lüganusel. 2645-st Lüganuse valla hääleõiguslikust kodanikust käis valimas 331 inimest ehk 12,7 protsenti. Volikogu esimees Marja-Liisa veider ütles, et selline osalusprotsent oli oodatav. Osaluse protsent suhteliselt hea, muidugi võiks alati parem olla, aga umbes osalust me arvasime, sest 2013. aasta ühinemist rahvahääletuse protsentuaalne osalus oli suhteliselt hämar. Kiviõli linna ja Sonda valla rahvahääletused lõppesid täna õhtul ja nende tulemused peaks selguma homseks. Rahvahääletuse tulemused pole volikogude jaoks siduvad. Kiviõli, Sonda Lüganuse volikogu teevad oma ühinemisotsuse novembrikuu jooksul Lüganuse kolmest ühinemast omavalitsusest ainus, kas on taodelnud koalitsioonikõnelusi pidavate parteide juhtidele tehtud pöördumises haldusreformi peatamist. Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon kogunes taas arutama, kas EAS-i tehtud otsused osaühingu Herma maa kohta võisid olla poliitiliselt mõjutatud. Komisjoni ette kutsutud Juhan Partsi sõnul sai ta majandusministrina EAS-ilt ka ettepaneku, et termomaale antud toetuse võiks tagasi maksta riik. Madis Hindre LUGU. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimehe, vabaerakondlase Artur Talviku sõnul tekkis küsimus EAS-i poliitilise kallutatuse kohta mitmel põhjusel. Esiteks võinuks EAS 2012. aastal otsuse tegemise edasi lükata kuni Toomas Hendrik Ilvese ametiaja lõpuni. Teise põhjusena toob ta ajakirjanik Argo Ideon hiljuti ilmunud raamatust Väljakoha, kus ilves muretses osaühingule Ermama saadud toetuse tagasimaksmise pärast. Aga sealt läheb edasi, seal on lause siis, mis ta Andrus Ansipi poolt, mis ütleb, et küll me selle probleemi lahendame ja see on asi, mis viitab sellele, et tõenäoliselt ikkagi mingisugune tavareeglitest teistsugune asjade lahendamine toimus. Aga missugune võinuks üldse olla Andrus Ansipi või Reformierakonna mõjuvõim EAS-i otsuste üle? Toonases nõukogus istus inimene, kellel on peal, ikkagi on nagu paljudes sellistes poliitilistes sahkerdamistes nii-öelda kaudne süüdistus peal vähemalt avalikkuse poolt. Kalev Lillo, eks ole? Kalev Lillo leiab siiski, et nõukogu liikmena tema mingil moel EAS-i 2012. aasta otsustega seotud olla ei saanud. Otse tegi juhatus, nõukogul puudus vähem kokkupuude sellega. Mina lugesin sellest otsusest, et, et me ei tagasi saavad ainult 10 protsenti meediast kuu või natuke rohkem tagasi, kui see tänane skandaal nakatuda. Ka täna erikomisjoni ette astunud, 2012. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministri ametis olnud Juhan Parts kinnitab, et ema EAS-i otsusest teadlik ei olnud. Samas tõdeb ta, et enne otsuste tegemist ühendust temaga sel teemal võeti. Kui Ilves valiti tagasi, siis tuli langetada EASil uus otsus ja nad pöördusid ka ministeeriumi poole üsna kummalise ettepanekuga, et riik võiks selle raha tasuda, aga ministeerium sisuliselt palusse kiri tagasi kutsuda, et me ei pidanud seda võimalikuks käsitleda, raha tasuda, see tähendab siis seda osa, mis Toomas Hendrik Ilves ei pidanud tagasi maksma, et see oleks jäänud riigile teatama detaile, ei mäleta. Partsi sõnul aga majandus ja kommunikatsiooniministeerium EAS-i otsuste kohta mingisugust seisukohta võtta ei saanud, kuna raha jagamise reeglid seda ei luba. Meie hoiak oli selge, et see on EAS-i kui Euroopa Liidu vahendite rakendusasutuse ainupädevus. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Madis Hindre Edasi välisteemadel Saksamaa kristlikud demokraadid on otsustanud toetada valitsusliidu ühise presidendikandidaadina praegust välisministrit sotsiaaldemokraat Frank-Walter Stein, Mayerit. Kristlike demokraatide, Baieri sõsarpartei, Kristlik-Sotsiaalse Liidu juht Horst Tseehofer on teatanud, et nemad on samuti nõus Steinmeieri toetama. Saksamaa liitvabariigi president on alates aastast 2012, Joachim Gauck. 76 aastane, kaugteatas tänavu juunis, et ei kandideeri järgmisel aastal teiseks amet Ajax, tuues põhjuseks oma vanuse. Euroopa Liidu välisministrid kogunesid aga eile õhtul erakorralisel õhtusöögile Brüsselisse, et arutada, kuidas korraldada suhtlust tulevase USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga. Täna jätkuvad kõnelused Süüria arengutest ning Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikast. Poliitiliselt kõige tundlikum arutelu puudutab Türgi arenguid, mille suhtes peaksid ministrid välja kujundama Euroopa Liidu selged seisukohad. Johannes Tralla. Esimene vahetu mõju Donald Trumpi üllatusvõidule oli märgatav muudatustest Euroopa Liidu välisministrite kalendris. Kohtumine Brüsselis algas juba eile õhtul erakorraliste kõnelustega USA ja Euroopa Liidu suhete tulevikust. Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini. Otsustasime ühiselt suhelda alustava administratsiooniga juba esimestest üleminekunädalatest alates. Mõistagi jätkame tööd päeval ja öösel, praeguse USA juhtkonnaga, aga valmistume ka muutusteks, mis kaasneb administratsiooni vahetusega jaanuaris, ütles Mogherini. Slovakkia ministri sõnul valitseb välisministrite seas üksmeel, et USA ja Euroopa Liit on võrdsed partnerid. Seetõttu peaks Brüssel Trumpi administratsioonile ülemineku ajal meelde tuletama oma ootuseid, näiteks kliima ja Iraani leppest kinnipidamise osas. Slovakkia välisminister Miroslav Liak abilisi või andes tähendad. Me muidugi mõistame, et uues vahekorras on rohkem Ameerikat ja rohkem ärilaadset lähenemist, seetõttu peaksimegi meie rohkem esile seadma Euroopa huvid. Täna jätkus Ministrite kohtumine tuumaka päeva korraga. Arutelud Süüria arengutest, idapartnerluse tulevikust ning Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsepoliitikast tipnesid poliitiliselt ülitundliku küsimusega. Mida öelda Carole, ajakirjanike ja parlamendiliikmete vahistamine, viisavabadust ja tempokamaid liitumiskõnelusi ihkavas Türgis nõuab Brüsselis kaalutletud sõnaseadmist. Kuidas öelda Ankarale, et õigusriigi tavade rikkumine ei ole vastuvõetav, seadmata samas ohtu Angela Merkeli eestvedamisel sõlmitud habrast sobingut, mis hoiab Türgis kinni sadu tuhandeid põgenikke. Austria välisminister Sebastian Kurts. Muret, et mõned teesklevad rändeleppe tõttu Euroopas, nagu poleks Türgis midagi juhtunud, tõsi on see, et Türgi liigub üha negatiivsemaks suunas. Opositsioon on vangistatud, mõtted liiguvad surmanuhtluse taastamise suunas. Me ei saa seda kõike euroopa agendasse lasta. Meil on vaja Euroopa Liidult selget seisukohta, et Türgile migratsioonileppega antud lubadusi, nagu viisavabaduse liitumiskõneluste kiirendamine ei saa hetkel Täita. Suurbritannia välisminister Boris Johnson esines selgelt eristuva sõnavõtuga. Muidugi on põhjust türgi osas veidi muret tunda, aga on väga tähtis, et meie lükkaks Türgit nurka, et me ei üle reageeriks viisil, mis on vastuolus meie ühiste huvidega Türgis toimuva suhtes. Meil oli seal väga keeruline olukord, väga tõsine riigipöördekatse. Johnson Johannes Tralla, Brüssel, Tagasi koju Statistikaametis räägiti täna sellest, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus. Uku Toom jätkab. Traditsiooniline rahvaloendus toimub teada aga nii, et rahvaloendajat käivad mööda kodusid ja esitavad küsimusi. Eesti püüdis juba eelmine kord 2011. aastal kaasaegsem olla. Statistikaameti peadirektor Andres Oop kaob. Nüüd Eesti pidas eelmise loenduse, siis nii-öelda kombineeritud meetodil, mis põhimõtteliselt tähendas seda, et nii palju kui sai, küsiti ära internetis ja kui internetis midagi jäi vastamata, siis läks loendaja koju ja sealt edasi. Järgmine aste ongi nüüd sisuliselt registripõhine loendus, kus tegelikult statistikud peaksid leidma erinevate inimeste ja nende eluruumide kohta ta andmeid ja tegema siis vajalikud seosed või otsused, kas inimene on Eestis või ei ole Eestis. Järgmine kord 2020. aastal on eluruumide loenduseks plaanis kasutada maksimaalselt kõikvõimalikke registreid, mida kasutati ka nüüd prooviloenduse läbiviimisel. Milliseid siis Andres Oop kaob? Meil on riiklik ehitisregister Ehaaerr. Meil on aadressandmete süsteem, mida maa-amet meil peab. Meil on topograafiline andmekogu. On rahvastikuregister, kus väga palju inimeste ja leibkondade seotud andmeid on, meil on kinnistus raamat ja meil tegelikult kõige suurem väärtus täna tundub, on 2011. aasta rahva ja eluruumide loendus. Nagu öeldud, ei ole registrit sellises seisus, et ilma eelmise rahvaloendusandmeteta korralikku ülevaadet saaks. Näiteks on suuri puudujääke ehitisregistris loenduse projektijuht Janabelt tase. See teema on täna aktuaalne just valitsuskoalitsiooni moodustamisega seoses, kus on võetud üheks sihiks, et hakatakse arendama elamufondi. Aga kui riigil puudub ülevaade, kui vana tema elamufond on ja millistes tingimustes inimesed elavad ja kui palju on üldse eluruume kasutuses siis see ettevõtmine olla natukene selline keeruline. Ning Andrese hop kaugtoob teise näite. Kui majandus-kommunikatsiooniministeerium peab hindama Eesti hoonete ja eluruumide näiteks soojapidavust, seda rahvusvaheliselt võrreldakse, kui palju energiat raiskama ei raiska, siis seda on väga keeruline nii teha, et me sõidame lihtsalt autoga mööda linna ringi ja vaatame, mida keegi kuskil teinud on. Aga kui sul on registris olemas andmed, et aknad on vahetatud, maja on soojustatud ja nii edasi, et siis tegelikult register nii-öelda tee ametnike tööd väga palju kergemaks. Statistikaamet loodab nüüd, et registrid saavad siiski nelja aastaga korda. Tallinna linnavalitsus saatis volikokku tuleva aasta eelarve, suuremaid investeeringuid on oodata teede ja tänavate korrastamist, aga ka ühistranspordi arendamisse. Madis Hindre. Tallinna tuleva aasta 655 miljoni suurune eelarve ületab tänavuste eelarve mahtu ligi kümnendiku võrra. Linnapea kohuseid täitvat Taavi aasa sõnul paisutavad linna kulutusi tulevaks aastaks plaanitavad investeeringud. Kõige suuremad investeeringud ootavad aasa sõnul ühistransport. Ehk kokku on siin summa 25 miljonit, on siis plaanis soetada 50 autobussi, neist 20 hübriidbussi, rekonstrueerida trammid ja jätkatakse trammiteede ehitus siis Põhja-Tallinna suunal ja lennujaama suunal osad trammides, siis on plaanis rekonstrueerida nii-öelda retro trammideks. Ataynindaksid kolmandat liini ehk Kadriorgu. Retrotrammide ehitamise kõrval läheb oluline osa investeeringuteks kauto transporti. Teede tänavate ehitamiseks plaanib linn kulutada 52 miljonit eurot, millest ligi pool saadakse eurotoetustest. Peamised projektid on reidi tee ehituse alustamine, samuti Haabersti ristmiku Gonsiori tänava rekonstrueerimine. Lisaks transpordile mahub Tallinna investeeringukavasse ka näiteks tondiraba huvikool, millele linn plaanib kulutada 2,7 miljonit eurot. Ühtlasi alustatakse Tallinna Linnahalli ümberehitamise projekteerimisega. Linnahallile on järgmisel aastal planeeritud kolm miljonit, meil on lõppemas projekteerimise lähteülesande koostamine. Loodan, et novembri lõpuga on seeläbi, siis saab välja kuulutada projekteerimishanke ja see kolm miljonit vangi siis projekteerimise fraas. Kokku on tuleva aasta linnaeelarvesse investeeringuid ette nähtud 166 miljoni euro jagu. Hoogne investeerimine tähendab samas, et ligi 40 miljoni jah, suurenenud ka linna võlakoormus. Lisaks investeeringutele mahub eelarve eelnõusse veel muudki huvitavat. Näiteks 3,6 miljoni euroga soovib linnavalitsus rahastada Tallinna televisiooni. Väiksematest kuludest võiks välja tuua ka 60000 eurot Hiina uusaasta tähistamisele. Seda on kusjuures umbes sama palju, kui linn plaanib kulutada taasiseseisvumispäeva ja Eesti vabariik 100 ürituste peale kokku. Meditsiini arengusuundadesse sisse kirjutatud haiglate võrgustumise kogub tuure. Tartu Ülikooli kliinikum on lähiajal omandamas Valga haigla aktsiat enamust. Sama seisab uuel aastal ees Põlva haiglal. Mirjam Nutov avab teemat. Sünnitusosakond on Põlva haigla kaubamärk, mille kvaliteet teada-tuntud üle Eesti. Samas on see ka haigla suurimaks murelapseks, kuna sünnituste arv väheneb aasta-aastasse, jätkab Põlva haigla juhatuse esimees kotiostov. Meil oli mõned aastad tagasi head ajad, kui oli 350 rohkem sünnitust sellel aastal, ilmselt jääb natuke puudu 250-st. Ma olen arvutanud, et 200 on ikkagi majanduslikult viimane piir. Põlva haigla praegune omanik, Põlva vald soovib sünnitusosakonna säilimist, kuniks sündide arv püsib 200 piires. Omaniku vahetus tähendab aga teisi otsustajaid, mis tähendab, et suure tõenäosusega seisab sünnitusosakonna sulgemine varem või hiljem ees edasi, räägib Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto. Töödiad tasapisi üha vähemaks kriitiline piir tuleb lähemale. Järgmine aasta 2017 ei muutu midagi, mis sealt edasi saab, ei tea. Põlva haigla võrgustumine Anna möödapääsmatu on, nagu on see möödapääsmatu enamikule Eesti üldhaiglatele, kuna vähenev elanikkond ning migreeruvad meditsiinitöötajaid on tekitanud olukorra, kus üldhaiglates on arstide puudus. Koostöö regionaalhaiglaga peaks pikas perspektiivis tagama haiglatele suutlikkuse tagada vähemalt kõik üldhaiglatele ette nähtud teenused. Sünnitusselliste teenuste alla ei kuulu veel kord Põlva haigla juhatuse esimees Koit Jostav. Suuremat haiglat ehk siis Lõuna-Eestis kliinikum aitaks katta muresid personali ehk just nimelt arstide puudusel väikehaiglates. Haiglapersonalil pole aga usku sellesse, kliinikum teid oma arstidega välja, hakkab aitama. Edasi, räägib Põlva haigla ülemarst Margit Rikka. Sellest võrgustumisest ei tule seda imevitsa, mis nüüd järsku midagi paremaks me peame ikka endiselt ise otsima endale personali ise olema tublid, siis me saame oma patsienti aidata. Ka Tartu Ülikooli kliinikumis tõdetakse, et haiglate lõimumine personali probleemi ei kaota, kuna arstid töötavad juba praegugi koormatuse piiril. Veel kord Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto Mida me praegu oleme saanud konkreetselt teha, on residentuurikava niimoodi hajutada, presidendid maakonnahaiglates saavad enda kogemust ja seda tööd teha. Lõpetuseks tõdeb Einasto, et lahtiseid otsi on palju ning lõpuks sõltub kõik meditsiini rahastamismudelist. Aastaks 2020 peaks aga kõik Eesti haiglad olema võrgustunud kahe suure regionaalhaigla Põhja-Eesti regionaalhaigla Tartu Ülikooli kliinikumi alla. Võrus asuva Lõuna-Eesti haigla on selle sammu juba kahe aasta eest astunud raadiouudistele võrust Mirjam Nutov. 12. noorte laulu. Su peo teema on tänavu, mina jään, seekord aitavad tuhandete tantsijate kõrval jutlustada koidu ja hämariku lugu K3 laulvat peategelaste Koit, Hämarik ja vanaisa. Nende roll on peegeldada meie rahvuskultuuri põhi Tartu, siia sellest põlvest põlve edasiandmist, koidu ja hämariku rolle täidavad üleriigilise konkursi käigus välja valitud neli noort osatäitjad, kes kõik saavad laval üles astuda kahes tantsupeo etenduses. Vanaisa rollis astub lavale Ivo Linna. Laulu ja tantsupidu peetakse järgmisel suvel, 30.-st juunist teise juulini. Riigikogu kultuurikomisjon toetas täna ka Tallinna lauluväljaku arendusplaani ning komisjoni esimehe Laine Randjärve sõnul võiks ehitus alata pärast järgmist üldlaulupidu. Ja siis võiks järgmise viie aasta jooksul, mis siis on aastast 2019 kuni 24 juba reaalselt tasuda ehitustegevuse juurde, ehk siis laiendama ala looma, seal puhkealasid parke, toitlustusalasid parkimine on hästi suur probleem ja aastaks 2024 siis võiks olla meil olema suur laiendatud lauluväljak. Seega oleks äärmiselt oluline saada kokkulepped nende külgnevate maade omanikega, kes nad siis ka ei oleks, kas riik või eraomand, et tõepoolest laiendada seda ala. Nüüd on aeg rääkida ilmast. Ele Pedassaar, palun. Homme saabub Eestisse sulailm ning plusskraadid laienevad sügavamale sisemaale. Öösel on Eesti kohal veel väheaktiivne madalrõhuala, sajupilvi on hõredamalt, sajab veidi lörtsi või lund, kohati tekib udu. Tuul pöördub läheneva madalrõhkkonna ees lõunasse kagusse, ulatudes ühe kuni seitsme meetrini sekundis, rannikul tugevneb hommiku pool 11 meetrini sekundis. Õhutemperatuur langeb nulli miinus kuue kraadini. Kohati võimalik ka, et miinus 10 kraadini. Saarte rannikul on sooja kuni kolm kraadi. Päeval liigub Skandinaaviast üle Läänemereaktiivse, madalrõhkkonnaga seotud niiske ja soojem lohk. Meie saartele jõuab tihedam sadu keskpäeva paiku ning liigub pärastlõunal edasi mandrile. Saartel sajab vihma ja lörtsi, mandril tuleb ka lund. On jäidet. Kagu ja lõunatuul tugevneb viie 12, rannikul iiliti 15, seitsmeteistkümne meetrini sekundis. Õhutemperatuur tõuseb miinus ühe pluss nelja kraadini. Ja nüüd veel spordisõnumid Johannes vedru. Eesti jalgpallikoondisele sai eile Brüsselis peetud kohtumises osaks suur häving maailma edetabeli neljandale meeskonnale, Belgiale kaotati MM-valikmängus koguni üks. Kaheksa. Kaheksa väravat. Ühes mängus lasi Eesti koondis endale viimati lüüa 1922. aastal, kui naabrite duellis jäädi Soomele alla kaks. 10. Eile saavutas Belgia juba 16.-ks mänguminutiks kaks. Null eduseisu. Peagi lõid võõrustajad oma kolmandagi värava. Kuna Henri Anier suutis Eesti poolelt ühe tabamusega vastata, siis mindi vaheajale Belgia kolm. Üks eduseisul. Teisel poolajal korraldas suvise EMi veerandfinalist tõelise väravatesaju ja Eesti koondis pidi tunnistama seitsme rahalist kaotust. Samas valikgrupis peeti eile veel kaks mängu. Kreeka ja Bosnia mängisid omavahel üks. Üks viiki ning Küpros alistas kolm. Üks gibraltari. Koondise. Nelja vooru järel juhib alagruppi Belgia, kes jätkab täiseduga. Kreekal on 10, Bosnias seitse, Küprosele Eestil kolm ning Gibraltaril nullpunkti. Eesti koondise peatreener Martin Reim eilsest kaotusest. Ei suutnud me meid vajalikul määral ikkagi Survale panna, iga iga hetk, kui nad Survalt välja said, siis, siis oli ohtlik olukord meie värava all, et teisel pool aga üritasime nii-öelda nagu võistkonna rohkem tihedamalt koos alla või õigemini nagu kaitsest lähtuvalt, aga asi tegelikult läks veel hullemaks ja me võtsime, teevad selle otsused. Et me peame natuke riskima. Eesti jalgpalliliit teatas täna, et seoses üks kaheksa allajäämisega Belgiale on homme hommikuks kokku kutsutud kriisikoosolek. Peatreener Martin Reimi võimalikku ametist kõrvaldamine küsimuse all ei ole. Eesti korvpalliliidu presidendi ametikohale on praeguse seisuga üks kandidaat endine korvpallur ning tipptreener ja poliitik Jaak Salumetsalaliidu. Presidendikandidaadina nähti korvpalliringkondades ka pikaaegset korvpallikohtunikku Atso Matsalut. Täna teatas Matsalu, et tema sellele ametikohale ikkagi ei kandideeri. New Yorgis peetaval male MM-tiitlimatšil minnakse tänasele kolmandale partiiga vastu viigiseisul tiitlikaitsjast norralane Magnus Carlsen ja väljakutsuja Venemaa esindaja Sergei kariaakin on kaks esimest partiid mänginud viiki. Aitäh spordisõnumite eest ja on selline, sai tänane Päevakaja kuulmiseni.