Kell sai kuus ja uudistetoimetus võtab nüüd kokku teisipäeva 15. novembri olulisemad sündmused Eestis ja välismaal. Mina olen toimetaja Liisu Lass. Koalitsiooniläbirääkimisi pidavad Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja IRL eelistavad omavahel maksumuudatused enne kokku leppida, kui vabaerakonna läbirääkimistele kutsuvad. Praegu arutavad loodava võimuliidu osapooled hariduse, kultuuri- ja ka lõimumise teemat. Kuna kolmel erakonnal lasub sedasama suurem vastutus enamusvalitsuse kokkupanemisel, siis me peame vajalikuks kolme vahel siiski üldisema maksupoliitilise raami kokku leppimisel. Keskerakondlase Kadri Simsoni hinnangul võiks riik muuhulgas võtta laenuga selle jaoks, et ehitada Tallinnale pikalt mureks olnud Linnahalli ümber riiklikuks konverentsikeskuseks. See võimalused, linnriik on omavahel koostööpartnereid, mitte vastasseisus. Ma arvan, et sellest võidab nii kirikulinn. Venemaal võeti kinni majandusminister Aleksei uljupgaajev, keda kahtlustatakse kahe miljoni euro suuruse altkäemaksu võtmises naftafirma müügitehingus. Läti metsatööstuse kontsern Latvijas vinieri sabas Kohilas uue kasevineeritehase, mis on valmis töötlema kuni 160000 kuupmeetrit kasepakku aastas. Hiiumaa jahimehed on mures. Sa oled vahepeal kontrolli alla saadud. Hundipopulatsioon võib taas liiga suureks kasvada. Seega hunt on liiga palju või ei ole, see sõltub ju sellest, et kui suured kahjustused, kui kahjustusi ei ole, siis võib kindlasti Hiiumaal ka rohkem hunte sallida, ehk siis inimeste taluvuspiir on märgatavalt kõrgem. Ja spordist ka Eesti jalgpalli liidus peeti laiemas ringis kriisikoosolek, et teha vajalikke järeldusi pärast üks kaheksa kaotust maailmameistrivõistluste valikmängus Belgiale. Ilm on aga öösel ja homme päeval pilves, ajuti sajab lörtsi ja lund, sisemaal võib ka tuisata. Õhutemperatuur öösel miinus kaks kuni pluss kaks, päeval null kuni pluss kolm kraadi. Ja nüüd kõigest lähemalt koalitsioonikõnelusi pidavate erakondade juhid kohtusid vabaerakonna esimehe Andres Herkeliga, et kaaluda võimalust kutsuda vabaerakond koalitsioonikõnelustele. Uku toom jätkab sel teemal. Mingid selged sõnumid, tänane kohtumine ei toonud, kõik kolm läbirääkimisi pidavat erakonda rõhutavad, et nemad on põhilised koalitsiooni moodustajad. Keskerakonna esimees Jüri Ratas. Me saame selle eest väga selgelt aru, et kolm erakonda, IRL, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond omavad hetkel kõige suuremat vastutust, et hetkel neid läbirääkimisi pidada. Ja sotside juht Jevgeni Ossinovski kordab üle. Kuna kolmel erakonnal lasub sedasama suurem vastutus võlts enamus olid kokkupanemisel, siis me peame vajalikuks kolme vahel siiski sellise üldisema maksupoliitilise raami kokkuleppimise, mis võimaldab siis pärast seda ka tõesti ühiselt otsustada, kas jätkata kolmekesi või jätkata neljakesi. IRL-i esimees Margus Tsahkna räägib põhimõtteliselt sama. Meil on meil väga põhimõttelised läbirääkimised käimas, mis puudutab maksupoliitikat nende põhimõtete suhtes siis me hoiame vabaerakonda kursis ja väga selge sõnum oli, et neljapäeval on see koht, kus selgub, mis edasi saab. Niisiis on otsus, lepime olulised maksumuudatused omavahel kokku, peame põhimõttelised vaidlused omavahel ära ja vabaerakond, kui teda punti kutsutakse, peab nendega leppima. Tsahkna, päris nõus ei ole. Ei kindlasti mitte, ei ole küsimus siin ultimaatumit, vaid küsimus on selles, et kui me kolmekesi ei suuda põhimõtetes kokku leppida, siis ei ole meil midagi neljakesi arutada. Kas siis on võimalus, et jõutakse kokkuleppele ja koalitsiooni ei sünni, Jevgeni Ossinovski. Sünnib ikka nii, et seda võimalust ei ole, loomulikult, eks läbirääkimised on olnud sellel teemal üsna tuliselt, arusaadavalt vaateliselt on tegemist erinevate erakondadega ja maksupoliitika on üks selliseid suurimaid veelahkme poliitilises ideoloogias ikka. Kolpartnerid räägivad peaaegu ainult maksuküsimustest ja rõhutavadki, et see on peamine. Herkeli sõnul on nende põhirõhk mujal. Me rääkisime siin oma sellistest põhitingimustest, mis puudutab demokraatia paketti nii erakondade rahastamise vähendamist, kampaaniakuludele, lae seadmist, selliseid asju, seda ma saan aru, koalitsioonikõnelustel ei ole veel üldse avatud. Herkel ütleb, et talle jääb üldiselt mulje, et pigem neid oodatakse koalitsiooni ja ratas lisab. See, et koalitsioon oleks võimalikult suur, kui omaks võimalikult suundud laiapõhjalist katust ühiskonnas, ma arvan, see ei ole halb. Niisiis, läbirääkimised jätkuvad vabaerakonna suhtes tuleb selgus neljapäeval. Ent just praegu arutavad loodava võimuliidu osapooled hariduse, kultuuri ja ka lõimumise teemat. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson usub, et peale teedevõrgu korrastamise võiks riik aastas kuni 100 miljoni eurost laenuraha kasutada ka kinnisvara arendamiseks. Näiteks soovita Tallinna Linnahalli ümber ehitada riiklikuks konverentsikeskuseks Madis Hindre LUGU. Riigi kinnisvara aktsiaseltsi juhi Urmas Somelar sõnul tehakse täna riiklike kinnisvaraotsuseid nii-öelda jupikaupa, isegi kui raha järgmiseks etapiks olemas, siis näiteks ehitamise otsus tehakse siis, kui projekt valmis. Kui eskiis on õnnestunud sobiv ja hinnatakse, et sellega võiks edasi minna, siis on projekteerimisfaas, kui ka selle juures, siis leitakse, et suudetakse jääda rahalistesse piiridesse ja tagada vajalik funktsionaalsus, siis minnakse edasi ehitusetapi juurde. Tallinna keskerakondlik linnavalitsus teeb põhimõtteliselt samamoodi, ainult erinevate otsuste tegijad pole ametlikult ühed ja samad asutused. Eile tutvustas Tallinna linnapea kohuseid täitev Taavi Aas linna tuleva aasta eelarvet. Muuhulgas asub linn ette valmistama ka Tallinna linnahalli rekonstrueerimist. Linnahallile on järgmisel aastal planeeritud kolm miljonit, meil on lõppemas projekteerimislähteülesande koostamine, siis saab välja kuulutada projekteerimishanke ja see kolm miljonit, mis järgmiseks aastaks ette nähtud, ongi siis projekteerimise raha. Aasaga jättis täpsustamata, missugust projekti lähteülesanne ette näeb, samuti selle, kust saadakse linnahalli rekonstrueerimiseks vajalike ehitusraha. Parasjagu koalitsiooniläbirääkimisi pidav Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson leiab, et raha võiks tulla riigilt. Selge on see, et Eesti riik peab ära kasutama need võimalused, mis meil on üks kasutamata võimalus on tavalisest jõukamat turisti ehk konverentsi turisti siia haaramiseks. Vaatamata intensiivsele püüdlustele ei ole näiteks suudetud kaasata erakapitali, et Ta konverentsikeskuseks Tallinna linnahall, see vajab toetust, kui me tahame muutuda atraktiivseks konverentsiturismimaaks. Nii saabki löödud otsekui kaks kärbest ühe hoobiga. Riik saab endale päris oma konverentsikeskuse ning Tallinnale avaneb võimalus lahendada juba aastaid mureks olnud probleem, mida teha atraktiivsest piirkonnas oleva mahuka kinnisvaraga. Meie pealinn peab täitma mitmeid ülesandeid, mida võiks täita koostöös riigiga ja see võimalused, linnriik on omavahel koostööpartnereid vastasseisus, ma arvan, et sellest võidab nii kirikulinn. Lisaks linnahalli rekonstrueerimisel on loodava valitsuskoalitsiooni laual veel teisigi kinnisvaraprojekte. Kadri Simsoni sõnul on Keskerakonna soov uuesti hoog sisse anda vahepeal toppama jäänud riiklike üürikorterite projektile. Kui me eelmine kord valitsuses olime, siis tehti sellega algust pealinnas Euroopa Liit. Tava on ka see, et inimene, kes siseneb iseseisvasse ellu alguses, on võimeline leidma endale normaalse üüriline. Et üürikorterite ehitust, Tallinna Linnahalli, aga ka eesootavaid teedeehitusprojekte rahastada, plaanib loodav valitsus hakata laenu võtma. Kadri Simsoni sõnul ei tohiks riigi aastane laenusumma kokku ületada sadat miljonit eurot. Eesti ja India sõlmisid kohtulikult karistatud isikute üleandmise kokkuleppe, mille alusel saavad teises riigis süüdi mõistetud India või Eesti kodanikud õiguse kanda neile mõistetud karistust oma kodumaal. Lepingust võiks olla kasu Indias süüdi mõistetud Eesti laevakaitsjate kodumaaletoomisel. Seda ei saa ka rakendada enne, kui laevakaitsjate kohtuotsus on jõustunud, mis tähendab, et nad peaksid loobuma oma otsuse edasikaebamiseast. Nüüd aga välismaale. Venemaa juurdluskomitee kahtlustab majandusministrit Aleksei uljukajevid kahe miljoni dollari suuruses altkäemaksu võtmises seoses naftafirmaga Rosneft. Küsisin meie Moskva korrespondent Anton Aleksejev. Pilt, millised on reaktsioonid Venemaal. Põhjus on algemaksu saamine ja selgub, et mitte nii, et talle seda pakuti, aga ta ise nõudis. Altkäemaksu suurus on kaks miljonit dollarit mis on küll suur, aga näiteks vene kubernerid, kes on ka praegu Dual. Neile pakuti veel suuremate altkäemaksu, et huvitav, miks minister võidab kaks miljonit aga näiteks kuberner võidab 20 ja politsei polkovnik Solariteeritud umbes pool aastat tagasi. Tema korterist leiti mitu miljardit dollarit. Sa ütlesid, et see on ametlik versioon, ka seal on ka mingisugune mitteametlik versioon olemas. Mitteametlik versioon on pigem küsimus süüdistus, mis on uuriv kaevile esitatud. On täitsa arusaamatu, et kujutame endale. Kusjuures selle eest, mis on niikuinii legaalne seid uurijad juba ütlesid, et meil ei ole mingi pretensiooni Rosnefti üle, et siis andis altkäemaksu, ei olnud midagi halba ja süü on vaid majandusminister. Millised reaktsioonid nagu Moskvas või Venemaal üldse praegu siis sellise nii-öelda arreteerimise peal on, et kes temast on tehtud, selline patuoinas või? Kui kirjeldada sõnaga mootoreaktsioonsid, joon küll šokk ja kui me loeme näiteks Vene eksperte ja poliitikute kas või postitusi sotsiaalvõrgustikud, et siis me näeme, et inimesed tõesti küsivad, et kas see on uus 37 aasta nagu Stalini repressioonide kraad. Et aru saada? Mida arvata ja see ajabki hirmu? Suurbritannia ülemkohtu kohtuniku Brenda Heili sõnul ei ole Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise rahvahääletusõiguslikult siduv, kirjutab Briti väljaanne The Independent. Heil ütles seda Kuala Lumpuris juristidele peetud kõnes. Meil on üks 11-st ülemkohtu kohtunikust, kes hakkavad detsembris arutama Brexiti õiguslikke küsimusi muuhulgas ka seda, kas kõrgema kohtuotsus, et valitsus peab Brexiti käivitamiseks saama loa parlamendilt on õige või mitte. Nõnda ka teised välissõnumid ja Reene Leas Vahemerega. Idaosas paiknev Vene ainus lennukikandja Admiral Kuznetsov ja selle saatelaevad alustasid Süürias Idlibi Homsi provintsis rünnakuid äärmusrühmitustele, islamiriik ja al-Šamii rinne, teatas Vene kaitseminister Sergei Šoigu. Šoigu sõnutsi on terroristid käivitanud Süürias mürkkemikaalide tootmise ja Vene sõjalaevad annavad lööke tootmisrajatiste pihta. Süüria valitsusväed korraldasid täna Ida-Aleppo elamurajoonidele esimesed õhulöögid. Pärast kolm nädalat kestnud suhtelist vaikust teatas vabaühendus Süüria inimõiguste vaatluskeskus. Muuhulgas kasutasid valitsusväed niinimetatud tünnipomme. Aleppo idaosas tegutsevad mässulised alustasid oktoobri lõpus pealetungi valitsusvägede piiramisrõnga murdmiseks. Süüria Inimõiguste vaatluskeskuse teatel on aga valitsusväed suutnud kõik pealetungis kaotatud alad tagasi võita. Türgi teatas, et neil on kõrini Euroopa Liidu üleolevast suhtumisest liitumiskõnelustes. Türgi välisminister Mevlüt Cavusoglu ütles pressikonverentsil, et Saksamaal on algatatud Kurdistani Tööpartei võitlejate suhtes 4500 kohtuasja aga ainult kolm neist on Türki saadetud. Ta rõhutas ka, et surmanuhtluse taaskehtestamine on türgi rahva enda otsustada. Türgi peaministri sõnul peaks Euroopa liit otsustama, kas ta valib türgi või oma vaenlased ning lisas, et Euroopa liidul ei maksa loota, et Ankara hakkab muutma enda terrorismivastaseid seadusi. Euroopa Liidu ja Türgi suhted on pingestunud pärast suvist riigipöördekatset Türgis. Euroopa on mures, et Türgi juhid kasutavad riigipööret ettekäändena oma poliitiliste vastaste vaigistamiseks. Läti kaitsepolitsei pidas täna kinni Lätis elava isiku, keda kahtlustatakse salastatud teabe kogumise eesmärgiga anda see üle välisriigile, vahendab BNS. Isik peeti kinni karistusseadustiku paragrahvi alusel, mis käsitleb salastatud andmete kogumist ja nende üleandmist välisriigile või organisatsioonile. Rituaal otsiti läbi viis asukohta. Kreml teatas, et president Vladimir Putini kohtumine vastvalitud Ameerika presidendi Donald Trumpiga ei toimu enne viimase ametisse vannutamise 20. jaanuaril. Eile pidasid Trump ja Putin telefonivestluse, kus avaldasid soovi teha tulevikus konstruktiivset koostööd. Kampaania ajal andis trump aga mõista, et võib valimisvõidu korral kohtuda Putiniga juba enne ametisse astumist, vahendas Reuters. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et telefonivestluses seda võimalust ei arutatud. Samuti ei räägitud midagi näiteks Ukraina kriisist või Krimmist. Ja tagasi Eestisse, Lätti, metsatööstuse kontsern Latvijas rinnieri sabas Kohilas uue kasevineeritehase, mis on valmis töötlema kuni 160000 kuupmeetrit kase kui aastas. Kohila vineeri juhatuse esimees Veiko Dorbek rääkis Olev Gengile, et valminud tehas lubab kohapeal valminud spoonist toota laias valikus eri suuruse ja paksusega kasevineeri. Kui augustis 2015 kopp maasse löödi, mis siin oli enne olemas ja mida olete nüüd juurde saanud, 2015 oli meil olemas vana osa tehasus, vana osa, mis oli välja ehitatud aastatel 2008 oli saanud täiendatud 2012. Ja kui me ütleme, et praegu oleme uues osas, siis on neil 30000 ruutmeetrit pinda, ehk siis 18000 ruutmeetrit pinda, oleme siin aastaga juurde ehitanud. Ehk siis nüüd on võimalik sellest foonist, mida te siin nagunii Tootsite valmis teha, valmis produkt just täpselt, et eesmärk oli väärindada Eesti puitu maksimaalselt palju ja nüüd on see võimalus olemas. Sisuliselt on see, et tehasest tulev puitmaterjal selles valmistatakse nii-öelda siis kuni viimase purunik vineer, kõrvaltoodetena, brikett, kõrvaltoodetena, meil hakkepuit, nii et jah, nüüd me valmistame lõpptoodangut, mis on kvaliteet, vineer erinevate pinnakatetega erinevates mõõtudes, kui suur oli investeering ja, ja kus te ometi leidsite nii suure hulga töötajaid? Investeeringud olnud Latvijas fineeriselt ja ka SEB Pangalt teise etapi investeering 2015 2016 60 miljonit. Aga töötajatega on loomulikult asi keerulisem, aga ma võin tänasel päeval öelda, et me oleme suutnud täita kõik vajalikud töökohad. Tehases töötab 240 inimest ja 20 40 motiveeritud inimesed. Ma võiks öelda. Riigikogu kultuurikomisjonis arutati täna avalikul istungil Eesti rahvusringhäälinguülesandeid uuendusi, rahastust ja tulevikutrende meediaturul. Kultuurikomisjoni ja rahvusringhäälingu nõukogu liige Heidy Purga peab oluliseks just rahvusringhäälingu rahastamisesse puutuvat. Minu meelest on see väga vajalik, et rahvusringhäälingu sellised sisulised ja üldisemad teemad tuuakse lähemale nendele inimestele, kes otseselt otsustamisega tegelevad. Igasugune taustainfo, mida avatakse, mis saab põhjendatud on väga olulise kasvatusega. Ma arvan edaspidi ERR-i jaoks ja tegelikult ka nende inimeste jaoks, kes ERR-i üle kasvõi näiteks eelarvelisi otsuseid teevad. Hetkel on olukord, kus Eesti rahvusringhääling saab igal aastal oma eelarvesse raha väga erinevatest allikatest näiteks ministeeriumitest ja teistest asutustest. See killustatus minu hinnangul ei ole hea, see hägustab läbipaistvust ja, ja segab ka nagu sellist üldise kulubaasi nagu selget vaadet. Eesti rahvusringhääling on eelarvestatud ka sihtotstarbeliselt läbi ka erinevate teemade. Väga tore oleks loomulikult, kui lõpuks jõutakse ka selle numbrilise osani, aga selleks numbrilise osani jõuda peab ikkagi nagu enne sisu selgeks tegema. Kui mullu murdsid hundid Hiiumaal 110 lammast, siis tänavu on nad keskkonnaameti andmetel murdnud kaks lammast ja kaks veise vasikat. Hiiumaa jahimehed on aga mures, et loodetust väiksem hundilaskmislubade arv toob kaasa ka hallivatimeeste populatsiooni kontrolli alt väljumise. Juhan Hepner räägib lähemalt. Eelmisel jahihooajal kütiti Hiiumaal kaheksa hunti. Hiiumaa jahimehed on kindlad, et saarel on praegu veel kaheksa kuni üheksa võsavillemid. Mullu Hiiumaavalitsuses peetud jahinduse ümarlaual jõuti seisukohale, et saare jaoks on optimaalne kaks kuni kolm hunti. Seetõttu loodeti saada juba tänavuse jahihooaja esimeses pooles kolm küttimisluba jätkab Hiiumaa jahimees Arvydos ulukiseirespetsialistid hinnanguks ühe hundi küttimise vajaduse. Meie hinnangul on see ebapiisav, et säilitada olukorda, kus koduloomade murdmised oleks oleks normaalsel tasemel. Ulukiseirespetsialisti hinnangul ei ole hetkel veel aga täpselt selge, mitu hunti Hiiumaal ikkagi alles on ja kui nad kahju pole teinud, ei pea nende arvukust tingimata piirama. Kahe kuni kolme isendini jätkab keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Peep Männil. See, kas hunte on liiga palju või ei ole, see sõltubki sellest, et kui suured kahjustused tegelikult, et et kui kahjustusi ei ole, siis võib kindlasti Hiiumaal ka rohkem hunte sallida, eks siis inimeste taluvuspiir on märgatavalt kõrgem. Murdmiste vähenemise üheks põhjuseks on aga tõenäoliselt ka see, et mitu loomakasvatajad lõpetasid oma tegevuse. Teistel on tulnud investeerida karjamaid ümbritsevates aedadesse ja see kulu ulatub tuhandetesse eurodesse ka lambaid valvavate koerte pidamine pole asi, mida saab alustada üle. See nõuab mitmeaastast ettevalmistust, jätkab lepaniidi talu perenaine Kaire Vannas. Esialgu paar aastat on ikkagi pubekas ja noored koerad, mida nad tahavad teha, tahavad mängida, nad võtavad mänguliselt omal need lambad käsile ja mida nad teevad, nad vigastavad lambaid, kui sina neid ei keela. Et see on asi, mida sina pead siis jälgima. Hiiumaa jahimehed on mures, et kui hundipopulatsioon piiramata, võib see kiiresti mitmekordistuda ja hiidlased leiavad end taas olukorrast nagu mullu, kui murti üle 100 lamba. Edukaks hundijahiks ei piisa aga ainult jahiloast. Loota tuleb ka lumerohkele talvele, sest palja maa peal on hunti jälitada väga raske. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan naer. Hiiumaa. Kuidas Eestis lumeoludega lähiajal seisan, teab sünoptik. Maile Meius. Rootsi kohal asetsev aktiivne madalrõhulohk läheneb aeglaselt Baltimaadele ning kannab meie suunas tihedaid sajupilvi. Madalrõhulohu survel on tuul puhanguline. Soojem õhumass jõuab kohale ka homme päeval. Täna õhtul on meil pilves ilm. Lääne-Eestisse jõudnud sajuala laieneb edasi itta. Sajab lund ja lörtsi, saartel ka vihma, on jäidet. Puhub kagu ja lõunatuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Saabuval veel sajab aeg-ajalt lund ja lörtsi, sisemaal võib tuisata. Lääne-Eestis sajab ka vihma ja on jäite oht, kohati tekib udu. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 12, rannikul puhanguti 16 meetrit sekundis. Hommikuks tuul nõrgeneb ja pöördub saartel läände. Õhutemperatuur on miinus kaks kuni pluss kaks, saartel kuni pluss neli kraadi. Homme päeval liigub madalrõhulohk nõrgenenud kujule edasi kirdesse. Taevas püsib pilves, mitmel pool sajab lörtsi ja vihma ja on udu. Püsib jäiteoht. Puhub lõunakaare tuul neli kuni 10, õhtul rannikul puhanguti 13 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni pluss kolm, saartel kuni pluss kuus kraadi. Spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Eesti jalgpalli liidus peeti laiemas ringis koosolek, et teha järeldusi pärast pühapäeval maailmameistrivõistluste valikmängus Belgiat saadud suurt üks, kaheksa kaotust. Varasemalt on Eesti koondis valikmängus nii suurelt kaotanud vaid korra. 2008. aastal jäädi Bosnia-Hertsegoviinale võõrsil alla null. Seitse. Tänasel koosolekul osales nõuandjana siis peatreeneriametit pidanud Tarmo Rüütli, kellele toona anti uus võimalus. Eesti jalgpalliliidu presidendi Aivar Pohlaku sõnul ei arutatud tänagi praeguse peatreeneri Martin Reimi ja tema abitreenerite jätkamise küsimust vaid koguti mõtteid, mis aitaksid neid edaspidi otsuste langetamisel. Aivar Pohlak. Eesti Belgia katastroofiline tulemus või väga halb tulemus oli ikkagi selgelt selline ühe mängupõhine ja paiskasime selles ruumis õhku siis suure hulga mõtteid, millest siis treeneritetiimil on võimalik teha järeldusi, et selekteerida nendest kõrval pilkudest välja olulised kohad, see omaenda järeldustele ma pean ütlema, et 400 treenerite tiimi siis Reimi ooper kiviselt Boom, nende enda järeldused olid juba väga-väga adekvaatsed ja lisada see nii-öelda enda järeldustele ja tagada, et selline enam kunagi ei korduks. Nii lihtne see ongi. Eesti meeste võrkpallikoondisele loositakse täna õhtul Poolas järgmise aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri. Alagrupivastased. Eesti kuulub loosimisel kolmandasse tugevusgruppi koos Hispaania, Türgi ja tšehhiga. Nõrgematest. Vastastest sobiksid Eestile kõige paremini Holland, Soome ja Slovakkia. Maailma absoluutsesse tippu kuuluvatest koondistest on võimalus kokku minna Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Poola või Serbiaga. Veel osalevad kell pool 10 algaval loosimisel Sloveenia, Belgia, Saksamaa ja Bulgaaria. Täna lõppes Eesti Korvpalliliidu presidendikandidaatide avalduste vastuvõtt. Ainsana esitas ette nähtud aja jooksul avalduse endine tippkorvpallur ja treener Jaak Salumets. Tartu Ülikooli korvpallimeeskond võõrustab kell seitse algavas FIBA Europe Cupi alagrupimängus Prantsusmaa klubi Boworteesi. Tartu on enne tänast kaotanud kõik kolm alagrupimängu, kuid võib vaatamata sellele teoreetiliselt veel grupist edasi pääseda. BC Kalev Cramo lõpetas lepingu ameeriklase Robert absoga, kelle põlvevigastus osutus kardetust tõsisemaks. Meeste tennise värske maailma esireket Andy Marri alustas Londonis toimuvat ATP aastalõputurniiri edukalt, kui alistas A-grupis Marin Chiridži kuus. Kolm, kuus. Kaks. Grupi teises kohtumises oli Keynišikoori kuus. Kaks, kuus. Kolm üle Stanislas Wawrinka Ast. Aitäh sporditoimetusele te kuulsite ja teisipäeva, 15. novembri Päevakaja, mille pani kokku toimetaja Liisu Lass kaunist õhtut ja kuulmiseni.