Nad kohisevad juba üsna tublisti vanad heliplaadid, mille läikivmusta pinda graveerituna omaaegsete laulu kuulsuste häälet meie keskel edasi elavad. Need hääled, mis omal ajal vapustasid maailma oma täiusliku kunstiga. Muusikaajalugu teavad paljusid väljapaistvaid paritone lauljaid, kes on jätnud püsiva jälje maailma laulukultuuri Maddie patistini, Giuseppe De Luca ja paljud teised. Neid nimesid tuntakse laialdaselt veel praegugi ja nende lauljate suurt kunsti seatakse säravaks eeskujuks meiegi põlvkonna noortele vokalistidele. Selleks, et teostada rahu ideaali on kõigepealt tarvis, et reaktsioonilised jõud poleks võimelised realiseerima oma realistlikke plaane rahvaste vahel. Sõdade vallapäästmise plaane. Oleme kogunenud siia selleks, et väljendada miljonite ja miljonite lihtsate inimeste tahet kes meilt ootavad julgustavaid sõnu. Sõnumis annavad usku elusse, lootust rahulikule, tulevikule, vabadusele, õiglusele ja kõikide rahvaste sõltumatusele. Need sütitavad sõnad kõlasid esimesel ülemaailmsel rahupooldajate kongressil Pariisis ja kandusid sellelt tribüünilt inimeste südametesse, samuti nagu paari aastakümne eestkõneleja võimas bariton. Kõigi kuulajate südamed võitis. Rahuvõitlejate suurel foorumil kõneles tita Rufo. Sajandi esimese kolmandiku silmapaistvamaid lauljaid. Kunstnik, kelle nime tavaliselt nimetatakse koos Enrico kruusoga Fjodor Shaljapiniga, Antonina Ždanov aga minu tšilliga tytar ufo polnud üksnes kunstnik. Ta oli ka tulihingeline patrioot, kes oma vanaduspäevad jäägitult pühendas rahuvõitlusele. Tita Rufaastus. Ooperisõpra teete siis, kui maailma esimene bariton matja patistini oli oma tähe lennulisegarjäärisediidis. Kuid see asjaolu ei takistanud UFOd suhteliselt kiiresti edu saavutamast nii vana kui ka uue maailma suurimate teatrite lavadel. Ta oli vaieldamatult üks meie ajastu väljapaistvamaid vokaliste, kes kehastasid Itaalia laulukooli parimaid traditsioone. Oma autobiograafilistes märkmetes kirjutas Rufo. Nende ridade autoril polnud kunagi võimalust külastada mingit kooli, isegi mitte algkooli. Oma tagasihoidlikud teadmised võlgneb ta eneseharimisele ja lugemisele tegevusele, mida ta on kogu eluoja väga armastanud. Tõepoolest, tytar ufo pidi käima läbi väga karmi elukooli, enne kui temast sai laulja ja isegi vanaduspäevil. Pärast laulmisest loobumist paisati ta eluteele suuri takistusi. Tytar ufo sündis piisas. Üheksa aastase poisikesena hakkas ta jõudumööda sepikojas oma isa abistama ning omandas selle raske kunsti. Kõik saladused. Hiljem avas Rufo Roomas oma väikeses sepatöökoja. Sarnaselt paljude kaasmaalastega ei olnud ka rahvamuusika vastu ükskõikne. Tal oli meeldiv lauluhääl, kuid selle tõsisemale arendamisele ta ei mõelnud. Õigupoolest avastas oma hääle Rufoise. Tollal mängiti Roomas väga menukalt mascani ooperit talupoja au. Russo külastas üht etendust ja sai teatris sellise elamuse osaliseks, et koju naasnuna hakkas mälu järgi laulma fragment ooperist iseeneselaulu kuulates. Rufo tundis justkui esmakordselt, et tal on suurepärane häälematerjal. See ootamatu avastus viis Rufus Rooma kuulsa muusikaakadeemia Santa tšintšiljaõpilaseks. Kuid juba esimesed tunnid tõid algajale lauljale kibeda pettumuse. Õpetaja arvates puudus Rufol ere talent. Test ei tule isegi teisejärgulist. Lauljat jäi pedagoog oma arvamuse juurde. Jonni mitte jättes pöördus Rufonid eraõpetajate poole. Õpikut kulgesid edukalt, kuid tundide eest tasumiseks pidi ta neid seostama intensiivse tööga oma sepikojas. Võrdlemisi lühikese aja pärast debüteeris äsjane sepp juba Rooma tuntud teatri Konstanzi laval ühes Wagneri ooperis. Kuigi temale usaldatud osa ei kuulunud peaosade hulka, oli Rufo esinemine menukas. Peatselt märkasid mitmed teatrid esile kerkinud värsket talenti ja umbes aasta vältel tuli talle Itaalia igast servast rohkesti pakkumisi esinemislepingute sõlmimiseks. Visas töös järgnes üks lavakuju teisele, tema repertuaaris. Saavutanud silmapaistva edu kodumaal suundus noor bariton Lõuna Ameerikasse hiljem naasnuna taas kodumaale, palju Rufo enesest kõnelema juba terve Itaalia. Teda kutsuti esinema teatrisse, laskala kõigi lauljate ihaldatud lavale. Kuulajaid võlus tütar ufo võimas, kuid sealjuures erakordselt paindlik hääl mis võis kõlada kord pehmetes toonides, et seejärel tõustad dramaatilise väljenduslikkuse kõrgpunktini. Ta oli tal baritoni kohta erakordselt ulatuslik häälematerjal, mille madalamad noodid kõlasid passilikult massiivselt ja mille kõrgem piir küündis vabalt tenorite ülemiste nootideni. Russo kasutas oma dramaatilist baritoni suure võiks öelda isegi ebatavalise Ekspressiivsusega laulmiseks kuid see jätnud kunagi muljet ülepakkumisest. Ta oli võrratu artist, kes erutas, rahustas ja võlus oma kuulajaid, samuti kui tema kaasaegsed Endrikuga, Russo ja Benjamin Shelli. Russo elavas laulus kajastasid peenimat tundevarjundid. Kahjuks ei suuda omaaegne primitiivne helisalvestustehnika neid meieni kanda. Tütar ei kuulunud nende lauljate hulka, kes arvasid, et tõeliseks eduks piisab kauni kõlalisest koolitatud häälest. Püüdluseks oli harmooniliselt seostada ooperikunsti kahte põhinõuet. Olla nii laulja kui näitleja. Ja mitte asjatult ei hinnanud ta ise kõige kõrgemalt just neid oma kolleege, kes hästi valdasid interpretatsiooni. Kuid võib-olla omasid seejuures mitte eriti eredaid vokaalseid eeldusi. Näitlejameisterlikkusele ja võimet analüüsida iga kehastatavad tegelaskujuga sügavuti oli tytar ufo sageli eeskujuks ka niisugustele lauljatele, kelle nimed on muutunud itaalia laulu kunsti sünonüümid. Eks. Erilise magnetina köitis tytar ufod Verdi ooperilooming. Amon astroidast, Mandravjaatast nimi Osarigoletost. See on vaid osakene laulja tulemusrikkast tööst selle helilooja ooperites. Need. Uued. Tytar ufo tundis ennast hästi veristide tiputšini ooperites esinedes. Tema suursaavutuseks oli näiteks karpi osa Putšiini ooperis Stosca. 1905. aastal jõudis tytar UFO välismaa turneed järjekord ka-Venemaale algul Odessasse, kus tema Rigolettot jättis kordumatu mulje ja seejärel Peterburi. Venemaa pealinna ooperi publik oli harjunud kuulma maailma parimaid lauljaid. Matti Jabatistiini oli siin viimase kümnekonna aasta vältel olnud ooperisõprade lemmikuks ning seepärast pidas iga uus laulja, kes esmakordselt tuli siia esinema, kohtumist Peterburi auditooriumiga raskeks eksamiks. Publik võttis tita russo vastu mitte väiksema entusiasmiga kui varem patistiini. Kolme hooaja vältel külastas itaalia bariton järjekindlalt Venemaad, esinedes seal ka mitmes vene ooperis. Ooperitöö kõrval esines tita Rufoga kontsertlauljana, pakkudes sageli terveid programme rahvalauludest. Tytar ufo lahkus lavalt vana mehena kuid leidis siis veel energiat suhteks humalistlikeks ülesanneteks. Juba kahekümnendatel aastatel pärast fašistliku diktatuuri jalule upitamise Itaalias. Andreas ufod, sügav mure oma maa saatuse pärast tasus alaliselt elama Prantsusmaale. Loobudes Itaalia külastamisest. Aga 1937. aastal siiski sõitis kodumaale heideti maailmakuulus laulja vanglasse fašismivastaste väljaastumiste pärast. Ka pärast vabanemist ei lasknud võimud Rufotsimist. Korduvalt püüdsid nad teda meelitada oma ridadesse, kuid need katsed ei kandnud vilja. 943. aastal võttis Rufo rõõmuga vastu teate Mussolini režiimi langemisest. Möödunud kahte kuudki, kui Itaalia kohale kerkis uus tume pilv. Saksa sõjavägi okupeeris suurema osa territooriumist, sealhulgas ka Firenze linna, kus viimasel ajal elas Rufo. Lauljad ootasid uued repressioonid ning ta peitus ühe sõbra juurde maale. Itaalia lõplik vabanemine fašismist tõi tita Rufa avalikule poliitilisele areenile valiti rahvusrindekandidaadiks ning ta hakkas aktiivselt võitlema vabariigi taastamise eest. Ja 1949. aastal sõitis kunagine laulukuulsus esimese ülemaailmse rahupooldajate kongressi delegaadid Pariisi linnal, mis kunagi oli korduvalt tematrium kaalsete esinemiste tunnistajaks. Nüüd ei ole enam. Ega tema kaasaegsed on jäänud vaid vanad hilblaadid. Mille läikivmusta pinda graveerituna, nende meisterlauljate hääled meie keskel igavesti elama jäävad. Mis sellest, et need plaadid juba tublisti kahisevad.