Meie praeguses õigekeelsussõnaraamatus on arvata 100000 sõna enne rohkem kui vähem. Ja seal pole ju kaugeltki kõiki eesti keele sõnu, mõistan sealt meelega muist kogemata välja jäänud muist on viimase kaheksa aasta jooksul juurde tekkinud ja kui mõtleme sellele, et kõiksugustel erialadel on tarvitusel tohutul arvul oskussõnu. Et õigekeelsussõnaraamatus ei ole kaugeltki mitte kõiki võõrsõnu, mis eesti keeles tarvitusel on et seal on ainult tilluke osa kogu meie murdesõnavarast, siis on selge, et 100000 ei ole mingi arv, mis iseloomustaks meie sõnavara suurust. Ja missa. Rein Kull, arva, et kui palju meil eesti keeles sõnu on? 150200 300 500000. Ma ütleksin selle kohta ainult niipalju, et arenenud keelte sõnavara nagu meri, mida me viimase piisani nii arvanud Ta üldse ei saagi. Nii et ma otsese vastuse lihtsalt jääksin võlgu. Tähendab, ainuke asi, mida me ütelda saame, on see keeles, on sadu tuhandeid sõnu ja püüaksime siis täna kuulajatele selgitada, kust need sajad tuhanded sõnad kõik pärit võiksid olla eesti keeles nagu igas teiseski keeles on muidugi olemas. Kõigepealt oma põlissõnavara, aga on olemas ka laenatud sõnad, tähendab need sõnad, mis on tulnud sest teistest keeltest meie keelde põlissõnavara sugugi ei ole ühtlane vaid siin me võime märgata väga erinevaid kihistusi väga erineva vanusega. Sõnavararühmi. Kõige vanemaks on võib-olla see sõnavara, mille vasteid meie võime tänapäeval leida teistes soome-ugri keeltes ütleksin kõikides soome-ugri keeltes, kaasa arvatud ka kõige kaugemad sugulaskeeled kaasa arvatud ungari keel, andi keel ja mansi keel. Muidugi see ei tähenda seda, et need vasted nendes keeltes oleksid täpselt samasugused nagu nad on meil vaid nad on ainult teatavad sõnatüved, mis siis meie eesti keeles sõnadega kokku lähevad soome-ugri põlissõnavara ühine. Õieti ulatub siis aega, millal kõikide soome-ugri rahvaste esivanemad elasid ühtsel alal. Koostjad kõnelesid mingisugust ühist keelekuju, millest kõik siis aru said. Millal nüüd see aeg võis olla, ei saa siin täpselt piire määrata, on arvatud, et see võis olla umbes 2500 aastat enne meie aja arvamist Egiptuse vaaraode ajal veel mitte sugugi. Professor Ariste natuke pikendab seda umbes kolmele 1000-le aga nii väga täpselt me ka aasta pealt ei saa, seda loomulikult. Loomulikult me ei saa määrata, sest meil ei ole täpseid andmeid sellest, me võime ainult stseno arheoloogia kaastabil, umbes arvata, millal see võis toimuda. Ja muidugi siin tuleks ehk juurde lisada, et elasid teatud ühisel territooriumil. Sellest tuleb nii aru saada, et see territoorium oli väga lai. Selle tingis kasvõi asjaolu, et juba tollal elatusalade seal põhiliselt kalandus ja jahindus aga need omakorda kalandus jahindus tingivad just selles laialdaselt territoorium, ei olnud jahiloomi, ka kalu võtta väga kitsale alale. Nii et rahvas oli üsna liikuv, rahvuslikest kontaktid olid nii laial alal. Sellest on siis tingitud, et ega see soomeugri aluskeel oli arvatavasti ka oma murretega. Kahtlemata vahed olid olemas aga siis me võime teatel ühiseid jooni märgata ja huvitav on just, et kui me vaatame seda sõnavara, siis me võime teatud üksikuid rühmi märgata, mis kuidagi kootud. No tolleaegse eluoluga kõige põhilisem sõnavara on meil ühine. Siin võivad olla niisugust, näiteks inimese kehaosi, märkis sõnavara. Allkeel käsi, õlg ja silm näiteks luu ja nii edasi suhteid märkavad, võivad olla mees-naine. Isa, ema. Sellest, et elatusid inimesed tollal, sellel kaugel ajastul põhiselt algelisest, kalapüügist ja jahipidamisest. Seda tõestavad ka niisugused vanad põlissõna varre kuuluvad sõnad nagu vibunool ja õng, sõnuti, primitiivsed tegevust näitavad verbid, nagu näiteks ihuma lõikama, vedama, lööma, tegema, isegi andma võtma ja teised. Ja värvidest on huvitav, võib-olla veel märkida, et väga vanad on vegetatiivset tegevust tähistavad verbid nagu elama, olema koolma muidugi sööma, jooma, aga ka purema nägema, kuulma ja. Muide, see kool näiteks sama, mis me tänapäeval lõunaeesti murretes kohtame surema tähenduses Need sõnad, peaksid siis need enam-vähem need olema, mis meil ungari keelega ühised on ja huvitav on siin veel, ma tahaksin ühte rühma märkida teatavate arvud ühest kuni kuueni, võime ka enam-vähem ühiseid leidude varvuses üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus. Kõikidesse soome-ugri keeltes on siis kuidagi sarnased ja kuus. Vaat selle kuuega on niisugune lugu. Need sõnad, mida siin nüüd mainiti, peaksid enam-vähem ka nende hulka kuuluma, mis meil ungari keelega ühised on. Ja nüüd seda teatakse, et meil on Ungariga ühist sõnavara. Mõnikord arvatakse, et need sõnad siis ungari keeles niisuguseid ongi, no mõni on tõesti näiteks siinse käsisvee kõlab peaaegu nagu niimoodi, nagu ungari keeles kees on siis, aga vaat see kuus sellega on juhtunud näiteks järjelugu. Mees läheb Budapestis kaubamajja. Köhib hinda, öeldaks tale, Huus. Tema arvab, et no küllap see meie puus on laad kuus farenteet laua peale selgub, et tuleb 14 Forientitel juurde panna, see tähendab 20. Hoopis siin algul nimetatud soome-ugri rahvaste esivanematest eraldusid kõige varem tänapäeva ugri rahvaste ungarlaste, hantide ja manside esivanemad. Ja sellepärast võime siis rääkida keelekujust, kuhu need keeled enam ei kuulu ja me nimetame seda läänemeresoome-permi keeleliseks ühisperioodiks. Nimelt on tõepoolest selliseid sõnu, mis esinevad küll läänemeresoome ja permi keeltes, aga ugri keeltes ei esine. Millele vasteid ei leia siis enam permi keeltest kaugemates sugulaskeeltes. Siin ei ole mitte neid väga palju. Toon mõned nimisõnade näiteid, näiteks niin kiud, kõri kõrv, lindude nimetused, kajakas, kotkas, samuti sulg, tuul. Aga verbidest võiks lisada võib-olla kuduma. Jambuma. Ja see sõnade arv üldse ei ole enam nii suur, kui on soome-ugri põlissõnavara. Ühissõnavara. Paratamatult aeg läks edasi ja ühesõnaga oli vaja uusi elatusalasid. Loomulikult tingis üksikute rahvaste esivanemate üksikute rahvarühmade eraldumise omakorda. Ja nüüd, kui eralduvad juba tänapäeva permi rahvaste sõnud murtide ja komitee esivanemad siis jääb üle, tähendab, see hõimude üldine arv jääb väiksemaks, kompaktsemaks ja loomulikult ka nende keeled. Teataval määral omandavad erinevusi. Me saame kõnelda läänemeresoome-volga aluskeelest keelekujust ja siin kohtame väga palju sellist sõnavara, mis on seotud põllumajanduse karjandusega. Võiks mainida Volga keeltega ühiseid sõnu näiteks külvama, jahvatama, kündma siis koduloomadest, lehm muide, millel tänapäeval mordva keeles mille vaste seal märgib hoopis hobust. Kuid jällegi keeleteadlased on kindlaks määranud, et see on päritolult sama sõna. LäänemereVolga ajastusse kuuluvad ka niisugused sõnad nagu nisutera jahuda edasi juba kolmandal aastatuhandel võib rääkida läänemeresoome aluskeelest. Seda läänemeresoome aluskeelt kõnelesid tänapäeva eestlaste, liivlaste vadjalaste, soomlaste isurite Karjalast ja vepslaste esivanemad kes juba sel ajal elasid Läänemere kaldal. No tähendab, siin oli jällegi toimunud siis hõimude rahvaste eraldumine ja enam siis ei olnud ühist kokkupuudet tänapäeva Volga rahvastesse Marilaste ja mordvalased esivanematega. Ja ja see põhjustas siis ka keelelise eemaldumise, mistõttu leiame läänemeresoome keeltes selliseid sõnu, mida volga keeltes ei leia. Ja niimoodi saame omakorda jälle tuua muidugi näiteid sõnade kohta, mis esinevad ainult läänemeresoome keeltes ja kuuluvad läänemeresoome keelte põlissõnavarasse, kus siin on näiteks loodust tähistavad sõnad nagu aruallikas mägi, nõmm siis ehk udupõud, pikne, rahe või taimi tähistavad Haab, kanarbik, maasikas, mustikas, vaarikas, pohl ka muidugi, aga samuti niisugused sõnad nagu rb jaks. Kalanimedest kuuluvad siia kilu rääbis vimm, loomanimedest aga näiteks hüljes, jänes, ilves, karu, põder, saarmas ja teised. Muidugi, sel ajal kasutati märksa arenenum, vaid tööriistu ja seda näitavad ka läänemeresoome sõnad, nagu näiteks käi naaskele, kang või siis jälle ehituskunsti arengut rõhutavad niisugused sõnad nagu Saul katus kel linnus, sugulus märkivates. Stsenarist on huvitavamad ehk isand Emand Veli sulane ja pull ja kolm muidugi jah. Muide soome sulfanen ei tähenda sulasteid, tähendab peigmeest pulma. Põlvale algselt tähendanud kisa-kära ja Soome vastu tähendab ka täbarasse seisu. Karda. No jää, siin tuleb jällegi rõhutan, muidugi ei tule mõista seda nii, et need vastavates teistes läänemeresoome keeltes oleksid täpselt samal kujul sõnade olemas, nad võivad ikkagi erineda. Nagu me siin ütlesime, sulane soome keeles ka lapsesuu hammel. Liivi keeles näete, Sully, aga me teame, sõnatüvi on sama ja osalt mulle tähenduslik külgliini Sully muide märgib ka märkust peigmeest. Senised näitajad on kõik nii-öelda meie oma sõnade kohta selles mõttes, et nad on kas soome-ugri põlissõnavara või siis läänemeresoome põlissõnavara. Või on tühised sõnad volga, keeltega, permi, keeltega. Tähendab nad ei ole laenatud, mitte ei ole täiesti võõras keeles sest nad on kuuluvad kukkuses meie sugulaskeelte sõnadega vastavate sõnadega. Aga juba teisel aastatuhandel algavad kokkupuuted balti hõimudega, samuti germaani ja slaavi hõimudega. Ja juba nendest aegadest on meie keelde tulnud laene vastavalt nendest keeltest. Ja kõik, kui me räägime nüüd üldse teistest keeltest laenatud sõnadest, siis kõige vanemateks võiks öelda slaavi keeltest tulnud sõnad slaavi laenud. Jah, kui arvestada laene läänemeresoome ja juselerisse Läänemerekeelt mitte vanemaid ja, ja siin me teame, esimesed kokkupuuted idaslaavlaste k olid umbes paar 1000 aastat tagasi kusagil Visla suudmemail. Ja nimelt kokkupuuted Veneetidega Nad juba kuulaja tunneb isegi ära siinse vene sõna venelane nimetus, mis algselt tähendas, lihtsalt tähendab sõna vene märkis neeti, kuid hiljem kanti nimetas üle ka teistele slaavi rahvastele. Tegelikult veelgi peale vene sõnu on meil olemas idaslaavlaste alt saadud teisi vanu Slaavi laenates iike. Just tähendab, näitab, et põllundus teataval määral arenes härgadega kõndi järjestuse. Ike ikka märgib siin härja haiget. Vesist turg, koonal und ristan ka jah, üldse meie varasem ristiusu terminoloogia huvitav kombel on slaavi poolt pärit. Sealt õnnetuseks veel peale risti on papp, pagan ka raamat, muide, raamat märkis algselt lihtsalt pühakirja piiblit. Sõna vaba slaavipoolne, mitmetes ehitate hoonete üksiku osans aken, värav, riietus, eemast kasukas. Teised sõnad. Muidugi siin ei tule niimoodi aru saada, et ainult neil kaugetel aegadel, enne meie aja arvamist on tundnud laene slaavi keeltest Läänemerekeeltesse see laenamine on toimunud kahtlemata ka hiljem ja ei ole olnud ainult ühesuunaline. Ja hilisemal ajal on meil tulnud üsna palju sõnu Vene keelest, sellised on näiteks mitmed omaaegsete mõõtude nimed, mis praegugi on rahva hulgas veel tuntud nagu puu, Tarzsyndiin või siis rahaühikute nimed, rubla kopikas, samuti näiteks kõrts, truu või sõjaväealalt rida sõnu nagu polk, sinejal, rood, kasarm ja teised just koroonoteenistusega ja paljud sõnad, nii levisid. Abstraktsemaid laadi sõnu nagu näiteks tõlkima laad ja teised Ja see on nüüd üks niisugune laenude piirkond, laenude suund, teine, mis otseselt nüüd lõuna suunast tuli, need kokkupuuted balti rahvastega tähendab tänapäeva lätlaste ja leedulaste esivanematega. Mitte ainult lätlaste leedulaste, vaid ma tahtsin lisada muinaspreeslaste, nad on nimelt välja surnud, aga omal ajal kuulusid nad kahtlemata balti keelte perre või kokkupuuted balti rahvastega. Ta on olnud sõbralikud. Ja meie esivanemad elasid nendega niiskes naabruses. Et tekkisid isegi segaasustusalad ja isegi segaabielud. Ja need omaaegsed segaasustusalad olid näiteks Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti territooriumil. Ja muidugi kui kontakt oli niivõrd tihe, siis on arusaadav, et laenamine on olnud ka võrdlemisi intensiivne. Esineb muidugi huvitavaid näiteid tuua just selle kohta, kuidas uue mõistega nüüd tuli ka uus sõnakeelde ja näiteks balti laene on ju mõrsja, eks ole ja pruut on veel hilisem. Niisiis koos uue mõistega tuli ka uus sõna, ega vanad eestlased nende esivanemaid naisi ei võtnud? Mõrsja ei olnud kas nii või? Ei, ma ei mõtle sugugi seda. Tuled saage sellest irooniast õigesti aru, nimelt tõepoolest on Baltikeel, sest meie keeles selliseid laene, mida me keeleteadus nimetame luksuslaenudes tõepoolest, olid olemas sõnad, mis tähistasid mõrsjalt ja paljud teisigi sõnu, nagu näiteks hammast aga sellegipärast. Me laenasime need uued sõnad balti keeltest. No ja need on nüüd, kui me räägime teatanud ilusast luksuslaenudest, aga muidugi osal selliseid sõnu koemis balti keeltest võeti, et kus tuliuue mõistega näiteks mitmed põllunduse alased selle täiesti ära uba või lihtsalt kokkupuuted balti rahvaste esivanematega, õpiti neid taimerit põllukultuure tundma. No siin on veel näiteks äke vagu hädal oinas, Ani ja nii edasi. Jah, näiteks ratasrisk. Huvitav näide sõna kirves, mis on ka tulnud balti poolt. Meil enne oli olemas ka oma sõna, mis kivi, kibest märke, vasar kokkupuutel baltlastega õpite just tundmas metallkirvest ja kuues tähendab metsale uue kirveliigiga tulises ka uus sõna. Kokkupuuted merega tõid keelde niisugused sõnad nagu angerjas, lõhi ja huvitav on märkida, et Arv sõnadest tuli nüüd juurde 1000, võib-olla tuleks veel lisada, et sõnade laenamine praegusel juhul vastastikune nimelt on kindlaks tehtud umbes 150 sõna, mis on balti keeltesse läinud läänemeresoome keeltest. Mõningaid neist sõnadest tunneb iga matkaja, kes Lätti läheb, tsekk, maksa, mis see maksab, see on meilt sõna siis kui meil küsitakse nii veidi ebakorrektselt või, või rahvakeelselt, kas sa tuled ka way siis see või, või vai on läti keelde läinud just küsiva sõnana selles tähenduses, mis meil on, kas liivi keel saadead nimetada? Eriti palju on neid levi või Eesti päritoluga laene just merenduse ja kalanduse alal. Nagu näiteks juurameri, mis on ühendatav liivi jora või eestijärv sõnaga või siis Laiva tähendusest. Nojah, Viljandi paadimees on kavias live, nii hea. Või Airis aer kaija, kajakas ja nii edasi. Kalakalade ja kalapüügiriista teema, et paljud. Ühesõnaga, ma tahaksin korra veel tagasi tulla siia, et kui me enne rääkisime baltilahendustes, me mõistsime selle all seda, et nende vasted võisid olla olemas nii eesti, läti kui leedu keeles, kuid ka hilisem kokku puutumistel, lätlastega oleme üht-teist laenanud sõnavarast ja tähendab, need on juba niisugust sõnad, millel enam sisse ei ole vastsed olevas leedu keeles selliste hilisemalt läti laenult. No võiksin, mainin sõnakauss, palakas, visk, pastlad nii edasi, neid ei ole mitte väga palju, umbes 40 eesti keeles, kuid nad on siiski ka olemas. Aga Lõuna-Eesti murretes on muidugi seal kindlasti rohkem, sest kokkupuuted. Nii nagu ka ida- ja Kagu-Eesti murretes on vene laene märksa rohkem kirjeldama. Kolmanda niisuguse laenamist suunana tuleb märkida germaani laene. Eesti keeles arvatakse olevat umbes 400 sõna, mis on siis laenatud germaani keeltest. Need on siis kõik kokku alates muinasSkandinaaviast, peatades, ülemsaksa keelega, kõik see kokku on umbes arvatud nii palju. No sina sõnu põllundusalad nagu näiteks kaer, põld, leib, rukis. Kindlasti esemeid riistu, värke dollas, aer või mõõk, kui ader. Sahk on jälle ida poolt, aga, aga siis ader on meil nii-öelda läänest tulevad need kaks adra tüüpi, aga ka riietusesemeid tähistav asjana nagu sukk. Hame. Aga huvitav on see, et need kokkupuutel siiski tihedad olnud meie nii tavaline igapäevases kõnes esineb isegi sidesõna ja teame, et on seal laenatud tegelikult germaani keeltest. Me ei tea täpselt, missugust keelest on tulnud, kuid kusagilt põhja poolt Ja germaani päritolu, aga muidugi on ka sellised sõnad nagu mõõk, kuldkaup, kuningas, vald, mis on nii-öelda valitsemisega juba seotud. Ja üldse lihtsalt metallide nimetusi, nagu sa juba ütlesid, kuld, aga ka tina. Ja need on nüüd niisugused germaani laenud, mis on siis õigupoolest vanemad, millele vastavalt võimelisus kohalt ka teistes germaani keeltes võib-olla peale saksa keele. Aga hiljem on tulnud siis eesti keelt, aga otseselt saksa keeles nimelt alam-või ülemsaksa keeles terve rida sõnu siin teame, et alates 13.-st sajandist, kui Läänemere maadele tungisid ristisõitjad sest suurem osa oli neid Põhja-Saksamaalt pärit ja seal, kus kõneldi alamsaksa keel, samuti tolleaegsed kaupmehed, olid põhilised alamsakslased, alamsaksa keelt kõnelevad inimesed. Ja nende kaudu siis on tulnud eesti keelt ja terve rida alamsaksa keelest pärinevaid sõnu. Hiljem aga 16. sajandil, eriti seitsmeteistkümnendal sajandil pääseb domineerivaks ülemsaksa ja paratamatult selle tõttu ulakas küljend, sakslast, moodulema keelt. Üx germaani keel jäi sul praegu ajaliselt vahepeal nimetamata siin rootsi keel ja kust me Rootsi valitsuse ajal saime nii mõningaid laene. Minu teada peaks ka kroonu sel ajal eesti keelde tulnud olema. Selline omapärane sõna kroonu, mida selles tähenduses õieti üheski teises keeles ei ole. Soome kroonu on veidi kitsamas tähenduses. Siis kadalipp on, mis sa selle kohta tead? Ei, kadalipp on samuti jää Rootsi valitsusajast. Ta ei tähenda rootsi keeles mitte mingisugust lippu, vaid umbes nagu raja jooks. Umbes nii. Läbijooksmine, mida kõneleja oli nende keppidega, ma ei oska praegu ütelda, millal pika on tulnud pikaajalist natuke pealseks, arvasin aparaadiga laen ja, ja ütleme nendes Meie Lääneranniku murrakutest Rootsi laene veel palju rohkemgi, niisamuti nagu meie rannarootslaste keeles hulganisti. Ma arvan, et see on jah, niisugune nagu kuunar näiteks viidi ära ja supia räim ja ja muidugi vaar ja moor on rootsi laenud. Peaksime rahva seas rohkem. Aga saksa, nii alamkui, ka ülemsaksa laene on tohutul hulgal. Sakslased istusid siin sajandit sees ja kõigel, mida mats nägi mõisas või linna eestlane, saksa andbert, meistri asumus. Sellel kõigel on saksa päritolu, nimetasid. Ja saksa laen on meie keeles tõesti väga palju. Siin võiks kõigepealt nimetada rohkel hulgal esindatud käsitööalast sõnavara, näiteks sõnad Öövel, peitel, haamer, saag, kruvi, vaaderpass, liin, pliister, maalermeister, värks, tuba ja teised neist paljud juba alamsaksaperioodist. Sõnu ehituse alalt, näiteks kelder, kamber, häärber, korsten, krepp, küün, köök. Nojaa, aga kõik, mis köögis seerium, kõik annud kastrulis, klaasid, kruusid, pannid, pudelid, riivid, tantsid, lehtrid, trumlid, puha saksa laenud. Saksa keelest on pärit ka sõnad kool, koolmeister, tahvel, kriit tund, number ja paljud paljud teised. Üks omapäraseid laene saksa keelest on muide hunt, seda teatakse üldiselt, et susi lõunaeesti keeles hunti tähendab, aga vähem on teada, et ka Põhja-Eestis susi ongi hundi põlisnimetus, hunt on saksa laen, huntat saksa keeles koera. Ja ta on kujunenud kunagi esimestel sakslaste siinoleku sajanditel meie jahimeeste keeles niisuguseks sõnaks millega seda kurja looma nimetati, kui teda ei tahetud nimepidi nimetada. Nimeta nimepidi metsa saab kurja ja, ja siis niimoodi lihtsalt sõna tabu oli siin ette Susi ka varem Põhja-Eestis oli tarvitusel seda näitavad muide kohanimed, Põhja-Eestis on olemas Sutter maa küla on päris kindlasti teada, et see oli sudden, Hirmo tähendab huntide hirmuküla. Ja et meil alamsaksa keelega väga tihedalt kokkupuuteid olid, eks seda näitab juba üks Tallinna torni nimi, nimelt Kick in de Kök, mis maakeeles tähendab kiika kööki. Huvitav on märkida, et ka sugulaskeeltest on meil hilisemaid laene. Näiteks soome keelest on meil laene möödunud sajandi teisest poolest alates ja muidugi ka selle sajandi esimesest poolest kokku üle 700. No näiteks missugused sõnad sul soome keeles meelde Jälle meelde niisugust sõna nagu alistuma, ese esinema esitama, aga mainima. Tundub nagu ta ei oska laenatud isegi üliõpilane ja soome keeles. Või siis sõna tavaline vedur sume veduri ja üllatama. Neile mul terve rida veel? Jah, ja neid võib tulla ö keelte juurde ka veel tänapäeval. No need on väga lähedasest ja omasest keelest. Meil on aga ka ühte teist sõnavara, mis on õige kaugetest ja üllatuslikult kaugetest keeltest. Kas kaude, aga mõnikord isegi otse eesti keelde, laenud? Heebrea no siin vist, kui ma ei eksi, pead silmas heebrea keelt, näiteks kus meil teatas ta, on sellised laenud olemas otseselt nagu jaanalind, tähendab just see esimene sõna osa, Yana, on see see break keelest või ka siis kuleeri, puu ja sihtimine, buumide noorde, mine tunneme. Üks parimaid viktoriiniküsimusi, mida mina kunagi kuulnud olen, oli see, kui tartu keemia üliõpilased küsisid filoloogia üliõpilaste käest, mis puust oli tehtud Noa laev. Asi oli selles, et hiljuti oli keele ja kirjanduse ajakirjas ilmunud akadeemik Ariste artikkel cover'i puust ja selle küsimusega keemikud kontrollisid, filoloogia filoloogid on oma erialaajakirja jälginud teiseks selliseks eksootilisemas keeleks, millest ka meile otseselt laenud. Mustlaskeel Me teame kaks sõna eesti keeles manguma ja Maaruma, mis on õites laenatud Eestis elavatelt mustlustelt, nende keelest. Muidugi võib-olla veel kaugematest keeltest, kuid nad ei ole sest otseselt tuludena vastavast keelest, vaid teiste keelte vahendusel. Nii võivad olla eesti keelde jõudnud näiteks indiaani keelest laenatud sõnad või siis araabia keelest pärsia keeles hiina keelest mitmelt poolt mujalt. Näiteks indiaani keelest. Teiste keelte vahendusel on jõudnud meile salat, kakao, šokolaad, tubakas, tomat, või siis araabia keelest on sõna kohv jõudnud eesti keelde. Ja sõna alkohol ja mitmed teised. Pärsevellest diivan, karavan ja. Ja no need on kaude. Ärge unustage, meie kuulsalt anti, mis on laenatud ladina keeles ja väga otseselt sõnast Santus püha kerjusmunkade kaudu. Ja samuti on teisi katoliku ajal ladina keelest eesti keelde tulnud kasvõi paternama, kasvõi seesama patriaternoster lugema ja ja. Patrama papitatrased seal just just. Ja võib-olla panite tähele, et osa nimetatud sõnadest kõlasid väga eestipäraselt, nii nagu meie oma sõnad ja ainult osal neist oli võõrapärane kõla nagu näiteks šokolaad. Võõrhäälik alguses. Mina kardan üldse, et kuulajale on nüüd jäänud selline mulje, et ega me nüüd omi sõnu kuigi palju ei olegi. Et puha võõrad sõnad puha laenud, et sellised, et enam ei tunne ära, aga mõned sellised, et tunneme ära ka nende võõruse. Lohutuseks tuleb ütelda, et neid ütleme, sõnatüvesid, mida me päris omaks võime pidada, neid on meil siiski rohkem. Professor Saareste loendas omal ajal väikese õigekeelsussõnaraamatu järgi sai suhteks umbes 4000 omatüve 2000 võõra tüve vastu. Kuid need on ikkagi veel selles piirkonnas, kuhu ei kuulu. Nii et võõrsõnu neid on muidugi tohutu hulk ja neid me sellesse arvestusse ei võta, need on ka suhteliselt harva suhteliselt harvemini esinevad tegelikus keele tarvituses, nii et võiksime ütelda ikkagi, et oma on meil kaks kolmandikku ja võõrast üks kolmandik. Aga siin võiks siiski lihavõttesee on nii-öelda sõnaraamat tuli selles arvestuses, mis tähendab seda, et noh, kõiki tüvesid on võetud kui võrdseid, aga tegelikus keele tarvituses ju sõnatüved ja sõnad oma esinemissageduselt on väga erinevad ja kui me võtame näiteks kas või igapäevase kõnekeele või ka mõne ilukirjandusliku teksti, siis siin on selle oma osatähtsus veel suurem. Saareste järgi umbes neli, üks. Laia seal sageli tuleb oma kasuks omadest sõnadest rohkem kui laenatud sõnadest. Just paratamatust Johviti oma ülekaalu seevastu näiteks teaduslikes tekstides seal on hoopis mingi teine suve, sest et seal on väga palju võõrelemente interratsionaalseid elemente. Jah, loomulikult terminite hulgas on neid väga palju. Niisiis tuleb vahet teha ühelt poolt sõnavara sellisena, nagu ta on sõnaraamatus teisest küljest see, nagu ta on tegelikes, suuliste või kirjalike tekki ees aga sõnaraamat antud. See on muidugi omaette küsimus.