Nähes, kui palju Eestis iga paari nädala pärast sünnib uusi staari või isegi superstaare, kes küll peagi vaikselt kustuvad, meenub tahtmata mõni kunagine tõepoolest suur filmitäht, kelle lennukas karjäär ühel või teisel põhjusel katkes. Üks neid oli tšehhi päritolu liidabarova, kes elas aastail 1914 kuni 2000. Õppinud lavakunstiPraha konservatooriumis sai ta esimese filmi osas seitsmeteistaastased ja tegi ilusaid osi paarikümnes tsehhi filmis. Kuni silmapaistvalt ilusat näitlejannat märkas saksa režissöör Georg Jakobi ja andis talle ühe pisiosa. Ent juba samal 1935. aastal anti talle peaosa filmis markarool. Järgnes kümmekond peaosa Saksa filmides, üks neist oli Dostojevski järgi vändatud mängur. Hasartmängija hukutavast kirest. Liidabaravale pakuti Osiga Ameerika filmides. Pärast kahetses ta, et ei olnud neid vastu võtnud öeldes, et ta võinuks saada sama kuulsaks kui Marlene Dietrich. Ent tema komistuskiviks sai armuafäär propagandaminister Joseph Kööbelsi. Iga kell oli otsustav sõna saksa filmitööstuses. Viimase naine, aga ta kaebas Hitlerile, kes muide ka ise polnud immuunne liidabarova ilule. Hitler höövelsi, laste ristiisa käskis suhte lõpetada. Sellele vastas Kööbels aga ametist tagasiastumise palvega ja kavatsusega mardast lahutada Saksamaalt lahkuda. Kui Hitler sellega loomulikult ei nõustunud, tegi Kööbelsi 15. oktoobril 1938 enesetapu katse. Seda võib pahatahtlikult pidada peaprooviks 1945. aasta esimese maiaktile. Gestaapo sundis Vaarova Saksamaalt lahkuma. Ta läks esialgu tagasi Prahasse, siis aga jätkas edukalt Itaalia filmides. Kuni Itaalia okupeerimiseni Ameerika vägede poolt. Pöördunud tagasi Prahasse, kohtus ta seal vana sõbra filmikuulsuse Hans Albers siga. Sõites viimase maamajja Saksamaal vahistati ta Ameerika sõjaväepolitsei poolt. Saadeti Tšehhoslovakkias, kus vihased rahvuskaaslased neid mäletavad. Hästi, eesti leegionärid nõudsid talle surmanuhtlust. Ent kuna liidab aru, oli Saksamaal enne sõda pääses ta tänu afäärile Kööbelsi ka ainult vanglakaristusega. Pärast elas ta äärmiselt Argentiinas, asus 1958. aastal Salzburgi, kus tegi muuseas kaasa ühes Faspinderi lavastuses. 1996. aastal anti talle slovakkias ühel filmifestivalil auhind. Nii laulis liidabarava ufo filmis patrioodid Dio Maggie veni laulu. Pariis, sa oled maailma ilusaim.