Tere päevast hea raadiokuulaja, kes juhuse tahtel või täiesti teadlikult oled tanud oma raadiovastuvõtja ooperigurmaanide lainele, sest meid ootab ees põnev tund minu tänasteks. Saate külalisteks on Estonia juhtivad solistid, metsosopran Riina Irenne ja bariton Jassi Zahharov. Ja, ja me alustame oma tänast saadet sellise viktoriinilaadselt ja palume saatekülalistele ära arvata, millise teosega oli tegemist ja kes laulis. Tere. Liina no ikka meie üks kuulsamaid lauljaid, kuusik küll nii, no sa võid jätkata. See küsimus kindlasti ei olnud väga raskete killast ja, ja usun, et ka enamus raadiokuulajaid tundis ära nii teose kui ka maestro Tiit Kuusiku hääle. Aga alustame siis tänast jutuajamist ja millest muust, kui ikkagi ooperimuusikast ja lauljatest ja laulmisest jazzi siis sulle kõigepealt esimene küsimus, et edasi minna, Tiit Kuusiku teemaga on pärit, on nii nagu ka sina ja ma olen nagu märganud siin või oled sa ka vist otse öelnud või vihjanud, et, et tema on ka üks sinu eeskujudest olnud, et äkki sa, äkki sa iseloomustab natukene Tiit kuusikut ja bariton ja kui niisugused on ju veel meil teisi legende veel? Sinust saab ka ilmselt legend? Ei no ei, ei seda. Aga tegelikult ta nüüd võib-olla eeskuju on ka, aga, aga tõeline ees kummalgi arvates muidugi ei armatsema teenistusega ja oma oma äärmise muusika täpsusega ja intellektiga. Sest noh, Tiit Kuusik kui, kui loodusime, kui selline kohutavalt suure ja, ja, ja mismoodi ja kui kõrge eani teda laulis. Nii et, et see on muidugi täiesti fenomenaalne. Aga ütleme noh, võib-olla teate seisukohalt ja osa käsitlused muidugi on ikkagi arvats. No kohe lipsas sisse üks selline mõiste nagu suur hääli, väike hääled. Peab ütlema, et sinu hääl ei ole ka just väikeste killast, kui sina ikka põrutama hakkad, siis on ka seda volüümi palju. Küsiks siis niimoodi, et, et kas suurt häält on ka raskem juhtida? On kindlasti raskem juhtida kindlasti anovski NUT, aga ta on ikkagi ikkagi, ta on palju sõna, kuulmatum, sõna kuulmatum, kui, kui on väike hääl, ütleme, lüürilised hääled. Ja millised on kuulekamad, kui on dramaatilisem hääled seal kindlasti siis nendega nendega on vaja rohkem tööd teha, neid on vaja niisama rohkem investeerida, nendesse hoolitseda, nüüd on vaja harida kogu aeg seda põldu, eks ole, et nad oleksid. Et nad kuulatuksid sul, mis esimene täiendasin vahelist ennem seda iga pääsa harib oma põldu oma oma laulupõldu ja töötud enda kallal, see on, sest, sest ega laulmine hetkel laval, kui sa oled publikuga silmitsi oled, siis sa ei ekspluateeritud, annad endast selle, mis sul anda, eks ole. Nii kvaliteetselt, kui sa suudad seda hetkel teha. Aga kogu see tee see kodudes ja toimub siis ütleme igapäevaselt seal investee. Nonii suured ja väiksed hääled, üks minu meelest ka küllaltki suur hääl istub siin minu vasakul käel Riino errenne. Tean, et sa alustasid ju tegelikult sopran Nina ja kas oli liik oli siiski dramaatiline, ikkagi sopran. Nüüd oled sa metso ja oma oma põhi-põhi leivaema oma põhilised rollid oled sa teinud metsana, kas naishäältel suurtel hääldel kas neid kimbutab seesama asi nagu, nagu tassisin rääkis mees häältest, et suurt häält on raskem juhtida. No ja eks meil ole täpselt samad probleemid, et mida suurem hääl, seda raskem on seda ohjata, seda rohkem tuleb seda, seda harjutada ükskõik siis kõikide muidugi loomulikult koloratuur tehnikat ka sellepärast et see hoiabki liikumises, et et ei saa ainult minna selliste raskete ja, ja, ja selliste dramaatiliste osade peale, olgugi, et seal võib-olla võib-olla on just rohkem sobilik selle jaoks. Aga noh, nagu meie elu näitab, tähendab siis meil on ju tarvis laulda igasuguseid osi apsa, Lutsu, Rossini, Verdi maski mida tahes, eks ole, et, et need, need nõuavad väga eri lähenemist ja ja kahjuks me ei saa ju kogu aeg olla nagu ühe vokaalse rea peal, kogu aeg on vaja ennast kuskile muuta või murda. Alati on alati on see risk, et sa lähed natukene libastud kuskile jälle sinnasamma rea peale õige rea peale tagasi saada on vaja jälle kohutavalt palju harjutamist. Et, et see on selline üks lõputu kõikumine äärmusest äärmusesse tegeleda. Reegel on põhiliselt selline, et, et olgu see siis dramaatiline hääl või, või lüüri lehel on, on, mida kauem sa saad laulda lüürilisi partiisid, ütleme varajast muusikat, seda parem on seal. Sanson. Ja, ja näiteks näiteks ideaalne oleks see, kui oleks kõik nagu ühel ühe liini peal need partiid, et ei, ei hüppaks niimoodi, et, et kuskil on Rosseni. Täna on Rossini, homme on Verdi. Et see oleks nagu tuleks, laulab laulud. Küsiks küsiksid siis kohe edasi tunnist unistame natukene küsimus teile mõlemale, et kui oleks teie teha ja kui te suudaksite ühe rulliga ära elatada ja seda lakkamatult lauldes, siis milline see rull oleks, millisest ajastust, mis helilooja, mis roll see oleks? Oletame, et teil on mängime sellist mängu, et, et teil on võimalus valida ainult üks rolle, te peategi elu lõpuni seda laulma, mis oleks? Mina olen, sellega olete. Ei, no ega nüüd nii mina olin, mina ei valiks ühte rolli, aga noh, ta on ju ammu. Ei ole. Oi ei saa rohkem. No siis läheb raskeks. Palun Verdi ooperist, seda võib ka noorena teha ja seda hõika vanana teha ja olekski soovitav, eks ole. Et kõiki rolle nii ei saa, aga nuku välja näed, siis võib ka noori rolle teha veel. Nojah, asutusena puhul see ei kehti. Aga läheme siis muusikasaatega edasi. Täna on külalisteks Rahvusooper Estonia solistid Riina errenne, Jassi Zahharov, meie juubelifestival veel kestab ja, ja kogu see septembrikuu on olnud üks suur juubeldamine. Ja see on ka põhjuseks, miks me vaatame tulevikku, aga, aga meenutame ka minevikku ja tuletame meelde meie legende. Ja on tore, et äsja on just Estonia teater välja andnud ühe sellise plaadikogumikku, kus on siis läbilõige meie tuntumatest häältest siin väga mitmete aastakümnete lõikes, Jüri Kruus on, on selle kokku pannud ja sellelt samalt kogumikud Me kuulamegi järgmise järgmise muusikapala ja, ja helisegu siis Margarita Voites kelluke, kellel on ka tulemus üks väärikas juubel. Niimoodi laulis Margarita Voites meie tervitused Margarita-le. Olgu edasi antud sellega ja teadagi, oli tegemist siis Luczjaariaga Doniks, Etioopia Chadi lammer, Moore, mis oli Margarita üks tipprolle Estonia lavale ja paljud teised rollid. Olen kuulnud siin mõningatelt saate kuulajatelt sellised leebed etteheiteid, et et jutt käib saatejuhi juhtimisel kogu aeg ümber Estonia. Et kas siis millestki muust ei ole rääkida, ütlen kohe siis täiesti veendunult, et vähemalt selle septembri kuusaadetes. Jah, me räägime põhiliselt Estonias sellepärast et kes seda siis ikka teeb, kui meie väärikas teater saab kuidagi. Nojah, miks ka mitte, kui on, kellest rääkida, ega. Aatomi. Et ma nagu tahtsingi, tahtsingi teie arvamust kuulda või soovite seda ka kuulajatega jagada, et sellesama Estonia ja meie teatri tähendusest võib-olla praegusest hetkeseisust ja, ja teie nägemuses ja soovitused tulevikus, kuhu see teater peaks arenema, nii et lahkame pisut seda meie meie auväärset vanakest. Na võtab sõnatuks. See teema nii lai, ta on niivõrd mitme mitmekihiline, et seda haarata haarata on väga raske, aga muidugi eksteater peab liikuma, samas samal samal lainel, mis ta on praegu ja, ja muidugi kaadri küsimus on, on suur ja seda saab ka parandada ja saab tuua siia tulevad siia noored tulevikus uued värsked jõud ja külma usuned. Jah, tõesti, mis me enne rääkisime 100 Hiina, eks ole. Et me saame nii kaugele, et, et meie trupp läheb nii suureks, et, et me saame seda, me saame oma repertuaari saame mitmekesistada, et me saame hakata tõesti laulma Eradivaageriterosiinide Verditavateks. Ja see oleks ideaalses, ideaalis oleks see, et see oleks repertuaari valik, oleks seal, oleks strateegiline valik, oleks aastate, varastatakse juba ette ja selged sihid, siis praegu on seda raske teha. Sest noh, seina, siin on väga palju objektiivseid põhjusi ja see võib-olla kui keegi ütleb, et miks on nii mitte naa, siis siis need tulenevad ainult sellesse sellistes põhjustest. Aga ma ütlen, et see teater on ka elav organism, täpselt nii nagu inimenegi ja ta on ühiskonna peegeldus. Ja antud hetkel, kui me tähistame 100 100 aastat, siis ma usun, et ega meil ei ole ju, ei ole midagi häbeneda, me oleme täpselt nii, nagu me praegu oleme. Aga me töötame, läheme paremaks, olen seda oksa mille, mille, mille peale me ise istume, vastu pidime, sementeerime seda kanname omi oma vaimsidki, sellesse müü, ehitan Estoniat edasi. Nagu on teinud meie eelkäijad ei taha nendest olla halvemad ega olegi. Kui nii võtta, ma hakkasin praegu meenutama vaata tegelikult milliseid uhkeid oopereid. Me oleme saanud laulda Kuusalu Mee ja Karmen jo Nabucco ja mida tahes ja jääb nüüd, eks ole, võtan kaasaegsemad tükid ja noh, eks me peame kõike tegema ja näitama, et ega ei saa olla ühekülgne. Ja oma oma ütleme Eesti heliloojate loomingut, et seal on selgelt, ega ta kuskil välismaal ka tehaksegi tüüri ja, ja, aga, aga eks me peame ka meie kohus. Ja ongi niimoodi, et meie peame kõike tegema ja, ja ütleme niimoodi, et eesti heliloojaid mängima ja täpselt samamoodi me peame ka eesti lauljatest rääkima. Teil on, mõlemal on kandvad rollid ühes ühes viimases Eesti ooperis, mis on ka Estonia teatri afišil seon, René Eespere gurmaanid ja, ja mina küsiksin siis niimoodi, et kas teie arvates see on teos ja ka teie esituses, siis loomulikult on see teos ja mida soovitakse publikul vaatama tulla, mis on selle teose väärtused? See on küsimuse üks pool ja teine pool on see, et, et kuidas te seletate seda, et nagu gurmaanid võib-olla mõned teised Eesti kaasaegsed ooperid, et et nendel on väga vähene publiku huvi. Need on küllaltki raske hoida meie repertuaaris, sellepärast et publik tuleb hea meelega vaatama klassikalisi oopereid, kuid millegipärast alahindab või suhtub eelarvamustega eesti teostesse. Ehk siis kaks küsimust sellest romaanidest üldisemalt ja, ja sellest vähesest publikuhuvist. Ma seal seal hästi täienooperantse ja seal väga atraktiivne Opera, mis on René Eespere kaasErvin õunapuu kirjutanud, libreto autor, nii et ei, ei saa seda ütelda ajaliselt lauda ooper veel. Ja mulle tundub, et et Rene eespere siiski, Taani on siiski konkreetselt hoidnud silmis neid inimesi, keda taastad näha aastase osades ja Narvas ja ka ja, ja nii, et see ooper on, on, on väga atraktiivne, mida, milles ta jutustab, stab just kunstiteostega kadumisest röövidest ja vargus, mis on praegu äärmiselt levinud ja mis on maailmas, on ju kunsti asjad, kaovad jäljetult erakogudesse keegi. Nii, aga samas läheb müstika valdkonda, eks ole, ja igaüks otsad natuke tõlgendada mida, mida ta tahab, et. Sealsamas ka väga filosoofiliselt mõtlevad, nii et tegelikult kes tahab natuke mõtiskleda rohkem või noh, muidugi ega seal neid meloodiaid nüüd selliseid ei ole, kui ütleme midagi. Aga ta on eiei, ta on siiski väga, väga söödav selles mõttes, et ei, seda ma vaatan. Ei täiesti hoomatav. Haavatav nüüd ta ei, ei, ta ei ole üldse niimoodi, mingisugune kriuksub raps. Okei, no Chitatiivsem, farmatiivsem on see kõik see. On tõesti-tõesti, väga vaimukas ja huvitav ja, ja ma arvan, et siin ei ole midagi kummalist, et gurmaanide saates me teeme väikest ka reklaami vannide ooperi lavastusele, mis siis lähipäevadel on jällegi meie lavalaudadel ja oktoobris me tahame minna ka selle ooperiga Tartusse ja kahtlemata ka läheme, sest selge on see, et tänapäeva tänava kuule tänavaelu niivõrd kiire tänava kuulatada tuleb saali, ta tahab teada, millest käib jutt, tähendab see, sa pead leidma sellise vormi, autor pead leidma sellise orjad, sa pead äärmiselt kiiresti ja väga palju lühikese aaga informatsiooni andma neile eks ole. Ja viska formaanist toimub, tähendab kõike ridade vahele, tähendab, sa pead oskama kuulata, haarama seda. Ja kõik otsad jäävad siiski lahtiseks, lõpuks ooper lõpeb, eks ole. Aga miks. Siin ongi mõtlemise, et igaüks läheb koju ja jääbki mõtlema, aga ikkagi ei ole valmis lõppega retsepte ja miks sa küsisid, et et miks seda peaks tulema vaatama üks põhjus minu meelest on selle see, et et nad kõik see meie prooviperiood ja kõik see meie loomine ja, ja minu meelest see kulges niivõrd, et niivõrd huvitavas ja toredas õhkkonnas ja minu meelest me kõik naudime seda, seda, selle ooperi tegemist. Jaa, jaa, teid sinna välja, sest lõputuda juba sellepärast, et me teeme seda ja võimalik seal, mida teha mida iganes, eks ole. Kõik läks. Konteksti, aga nüüd sellest, miks suhtutakse eelarvamusega, vot siin ongi tohutu roll just Estonial riigiooperi kes on kutsutud, kes on kutsutud staatuse järgi eesti muusikat propageerima ja seda hoidma ja seda edasi arendama meie kuulates, nii et siin on suur suur suur maa. Sama mure on ju ka näide kliteraatidel, kes kurdavad ka, et Eesti autorid ei loeta siiski piisavalt ja jõlguvad suhteliselt väikestest iraažides, et et kas me rahvana nagu oleme, oleme tõepoolest juba ah nii-öelda pöördunud sinna igale poole välismaale ja hindame seda nagu paremini kui kui omamaist. Me oleme. Sest mina näen siin ühte ühte tõsist probleemi teatajale, kus ta marginaliseerunud kahjuks on globaliseerumisprotsess, kõik on avatud, kõik olla. Kui ei meeldi, süveneta minnakse, valatakse mujalt, võetakse DVD videokassett, sõidetakse hoopis kuskile ja vaadatakse midagi paremat või, või, ja nii edasi, eks ole. Nii et, ja siis see ja me jäämegi nagu tahaplaanile. Ja ma ütleks, et see ei ole ainult meie teatriprobleeme ka meie muusikaprobleeme ka kirjanduse, vaid et see on üleüldine probleem ju, kõik on praegu orienteeritud hoopiski väljapoole võib-olla siis mõne aja pärast, kui saadakse aru, mis on, mis siis tullakse tagasi, praegu on üldine selline ah, eestlased teevad, ah, mis siis on, et et aga noh, kõik on inimesed ja oleme näinud ju ka väljaspool igasuguseid oopereid ja muid kontserte. Ja ega kõik ei olegi nii väga hiilgav. Jah. Täpselt, ega ma ei taha sellega öelda, et me oleme Superior. Tundub, et mulle tundub, et me oleme üha rohkem hädas üha rohkem, meil tuleb teha tööd millegipärast sellepärast, et tõestada oma identiteedi testijad, et me oleme siiski olemas, et. Ja lõppude lõpuks selles ja kui ei taheta näha, siis ei nähta, kui tahetakse, siis nähakse, et, et see on kõik suhtumise küsimus. Ja loomulikult võlu ja ilu ja võlu ja luhtunud. Noh, sellel väiksel rahva killul, kes me siin oleme alla miljoni, et on olnud andeid läbi aegade ja, ja järgmise muusikalise näitena ma tahaksingi ühe väga rariteetse muusikapalale esitada ja kutsun üles kuulajaid ja minu armsaid saatekülalisi Riina errennete Jassi Zahharovi härra mõistatama, et kes laulab laulu pealkirja ma võin ära öelda, see on autoriks on Reever ja laulu pealkiri on, kui saabub maikuu. Ta ilmselt ei olegi ühestki ooperis, ta on lihtsalt üks selline armas laul, aga püüame siis mõistatada, laulab. Kui ta kaunis maikuu Raamad laudu loobun. Siis kõige muuseas, ka siinpoolsaar läheb keeleviis elu ta rüütlesime oma siis a'la ja moodeks. Nonii see laul tekitas väikest elevust ja loodan, et raadiokuulajad ja aga see on jah enne seda salvestatud juhin tähelepanu, et tõepoolest enne seda oli ju Estonias ka draamatrupp ja et väga mitmed näitlejad ka laulsid kaasa nagu praegugi hea ja, ja noh, kes see siin oli, kui me lugu kuulasime, siis kala Salla rinne, Artur Rinne, Ants Eskola ka ei ole, võib-olla ma siis mõtlesin pinna äkki, aga ei Paul Pinna tänava k no hakkame tasapisi ellimineerima, tegelikult on õige, vastus on tegelikult juba kõlanud. Kas ta, kas ta oli rinne metali rinne, tartu rinne, hääletan mina temaga, muide, seal esinenud on mitu korda. Mina vaatan sa hiljem kunagi laulnud. Tartu linnas ei olnud. Ma ei tea mulle nagu tämbrina tundus. Tämbrid on kui sa nagu, nagu Eskola. Aga olla ei tea. Ta on ongi ja Ants Eskola sa näed, mul on tegelikult ütlemata hea meel, et selle laulja ära tundsite, sellepärast et noh, ta on ju tegelikult näitlejana meil rohkem tuntud aga suurema ja, aga tegi ka Estonias palju kaasa, ta tegi palju showprogramme tegija ja kui Tallinnas oli Tallinnast Võsu vahel käis praam joomata olla kodanlikul ajal, kes sa, Kallas oli tema seal laulus soovituse ja, ja ilma Hiiumaal siis tõesti kõik huvitada asjadega. Aga räägime siis ka meie huvitavatest asjadest, mille, mille huvitav, aga teie tegelete peale siis oma oma suurte häältejuhtimise. Jumal sinu puhul. Et sa oled tuntud, meil ju ka mitte kui ooperilaulja, vaid saadid ka sünkoop muudes valdkondades muusikalis ja laulad isegi Alenderi laule. Kas sina sätid ennast ise teadlikult nende lauljate ritta, kes me teame, et, et kes nagu akadeemilist poolt laulsid ja jällegi sinu suur eeskuju, Georg Ots, eks ole, oli tuntud noh, tol ajal nimetati neid estraadi lauludeks, aga aga seda tol ajal ristis võrrelda vist tänapäeva nagu rockiga isegi et kas see on sul nagu selline teadlik valik või, või mida sa ka sellises kergemas muusikas hindad, et ta on sinu repertuaaris? Häda on selles, et et ma olen neid laule laulnud ju ju ammu enne teatrit, kants teast oli, ma olen nendega üles ka, mõned laulud on alati väga meeldinud. Mulle meeldis väga, kohutavalt nõukogudelaul nõukogude sõjalaulud, ma ei varja seda, need on väga ilusad laulud. Öeldagu mida tahes, aga see on nõnda kas muusikaliselt, sisult või ideoloogiliselt mõlemad muusikaliste sisult suurepärast. Suures. Pärn s, eks ole, võtame pärased intervallid ja mõnedega, neist on mul isegi õnnestunud koos esineda, näiteks nagu Eduard Hill editab pea ja nii edasi. Nii. Ja ma ei saa, sellest tehti enam kõrvale pööratakse. Mõtlesin, ma teen, ikka taolemale pakutakse ja ma laulan neid. Ja mis puutub nüüd Alender haudesse, lähed lavale endale, ainult mõned üksikud olid, enamik oli, oli Rein Rannapi kirjutatud aga mulle nad meeldivad, nad on, vaata seda, ma valisin sealt oma omale sobiva moodi välja ja, ja, ja miks mitte neid laule ja need on väga ilusad ja, ja see on vahetu kontakt kuulajaga. Sestap paljud ei käigi ooperis siiski, aga ma ütlen, et ei ole neid esinemisi, katsed on inimesed tulnud küsima, et, et öelge palun, kust teid veel kuulata? Palun tulge, Estonia teatrisse hoian. Noh, ma ei saa mitte seda jätta, mulle meeldib see, noh, see sinu sinu veidrus siis, jutumärkides on ju sellest ajast peale, kui sa lapstäht olid ja alustasid populaarse lauluga ja milleks on vaja koolimaja. Mida, mida, mida siis tol ajal Eesti laulis, Jassi Zahharovi nimi ilmus inimeste huultele juba siis, kui sa olid, kui vana 67 13 olin vana, kolmel asin seitsmendal aastal, nutikas, raadiokuulaja saab kasu vanuse välja arvutada. Aga Riina, aga Riina, kuidas sinul selle kergema poolega lood on? Pitsa seda sest, et laulmas mina ei ole sind juhtunud kuulma, sa ilmselt vist peaksid olema mingisuguses sellises päris, raius metallbändis. Oma oma raske jalaga võiks põnev. Ma ei tea, no võiks ju proovida, aga keegi pole kakkunud. No pakkumised on, ma ei tea, vahel võetakse vastu, aga kui hea pakkumine on, siis? Tahaks teha, aga kiusatus oleks proovida midagi niisugust mikrofoni laulda. Toidu ja miks mitte mikrofoni Me oleme laulnud küll ooperit, ka ahaga. Oi, aga meil oli suurepärane võimalus teha Helmut Anniko bändiga ju ju ooperis harjaid. See oli lihtsalt super kogemus minu meelest ja mulle nii väga meeldis seda teha. Ja selgitada, mis oli seal ooperi see oli, me käisime isegi Soomes ja, ja see oli hästi-hästi tore projekt minu meelest, nii et mina teeks selliseid hea meelega. See ainult rikastab, tähendab, ei, ei, ei ole vaja, et eriti tänaval, kus ei saa enam niimoodi kõrvaklapid peas teha ühte niisugust saaduste niisugust joont, sa pead ikka laiemalt seda tegema, tähendab, see on ikka, saadab rikastab, sest igas annab sulle midagi juurde. See on, see on kahtlemata ta punktis. Meie tänasest saatest on kujunemas selline väike reklaamsaade, et me teeme reklaami heale muusikale, teeme reklaami tänastele saatekülalistele, teeme reklaami Estonia etendustele, aga tõsisemalt öeldes on asju, mis ei vaja reklaami ja, ja need on tõepoolest need anded, kes on praegu Estonias, kes loodetavasti tulevad tulevikus ja kes on kunagi olnud ja, ja kes on ka teinekord teenimatult aga unustatud, nii et isegi nimed on meelest läinud. Loodan, et teiega see niimoodi ei ole ja kõlaga, kui siis järgmine muusikapala ja, ja läheme siis oma sellise väikse miniviktoriini ka edasi, et oleks tore teie arvamust kuulda, et kas te tunnete ära endisaegse kolleegi. Kõlab siis laul Kalmani operetist pajateel ja, ja vaatan, et saatekülalised on üsna nõutud, aga olge head, hakake, hakake pakkuma ja siis ma hakkan teile õlekõrsi. Pakkusime samas. Samas Helsamasid, ta ei olnud. Samas kõik muuseas, kas ooperit roolis ka? Vaat seda ma ei ole kindel, sellepärast olete ka kõike ei tea ju? Maha tulnud. Aga sööd. Ta ilmselt jääb jah tõesti kuskile sinna 50.-te 60.-te kanti ja selles mõttes oli sul jazzi õigus. No tegemist on ühe daamiga, kes kes võib-olla teenimatult, isegi tema karjäär jäi lühikeseks ja kes teenimatult vähe esines ehkide omal ajal oli ta väga-väga populaarne ja, ja et siis ja mõtlesin, et niimoodi näitlejanna kaunis kaunis daam ja teatriga jäi ta seotuks tegelikult elu lõpuni, nii et ta keeldus sealt lahkumast, ehkki ta ehkki ta laval enam ei jõudnud ja, ja oma elu viimased aastad töötas meie valvelauas. Aga nüüd tekkis küll jah, üks selline paus, mille, mille ilmselt hiljem meie operaator välja lõikab, aga aga ma ütlen, et see oli Gerda murre. Oi, no täitsa täiesti tuntud nimi on kellegini. Gerda murena teie vaevalt teda elusast peast laulmas kuulsite, aga nüüd oli plaadi vahendusel saime siis tema tema häälest ka siia näitaja tur muidugi. Jüri Kruus, kes on selle kogumiku kokku pannud, palus mind, et tingimata võiks Kerdamurie hääl selles saates kõlada nii, et nüüd on ära tehtud ja usun, et, et see ei olnud läbi. Mina ei tundnud, ega mina ka ei oleks tundnud. Meie viga mitte, see on käia. Läheme nüüd natukene natukene kergemaks toonis võib-olla edasi, et olen siin oma külalistelt uurinud sageli ka, et öeldakse, millega nad tegelevad vabal ajal, kui seda vaba aega on. Ja seal minu need uudishimu ei ole tingitud mingisugusest sellisest isiklikust uudishimust. Seda ka muidugi. Aga, aga sellest, et ma tahan ka selle saate abili oma külaliste abil võib-olla pisut kummutada neid mõningaid müüte, et see, et on ooperilauljad, ühed väga tõsised ja akadeemilised inimesed, kes mitte millegi muuga ei tegele, kui ainult ja mõtlevad kogu aeg oma hääle juhtimisel ja, ja maskile ja tervisele ja on suured eksperdid, eks ole. Ma tahaks väga loota, et teil siiski on mingisugune veidrus, eks ole, et kes, kes kogub marke või, või, või, või, või tegeleb sumomaadluse või, või kõik on olnud. Lapsena postkaarte kogutud ja nii edasi kommipaber. No aga gurmaanid on saate nimi, räägime siis toidust võib-olla natukene, et milline, milline söök teil valmistades kõige paremini välja tuleb või mida teie peres nagu öeldakse, et ema tee seda või et isa teeb seda või teist asja. Jazzi muigab, sina vist oled mina oskan ainult teha. Seda siis rohkem tarbinud. Ma olen tarbija, aga ma olen väga tänulik, tarbija, kõik, mis seal laual. Ma võtan selle vastu, ema, tänu käima söön selle kõik. Aga on ka mingisuguseid selliseid asju, mida sa suu sissegi ei võta, mida on siis lapsepõlvest jäänud mingi paha mälestus või midagi, mis, mis ei maitse? Ei ole, sööd isegi kruubiputru ja see ei ole ka mitte ühel taignas allergiline absoluutselt. Kuidas Riina sinuga on, mida valmistatud, mida sa sööd? Et seal on minuga, on viimasel ajal niimoodi, et mu mees on mind ära hellitanud, kuna tihtipeale teeb süüa ja mina nagu natukene unustanud seda, seda kõike seda kunsti, aga siin varasematel aegadel ma tegin igasuguseid torte ja kooke ja noh, tegelikult sellised koogid ja sellised plaadisaiad ja no need on veel minu minu repertuaaris, aga, aga niuksed noh, niisugused, Tüüpi ei hoia, ma küpsetan ja aga sellised soolasemat toidud ja ütleme, lõhe soolamine ja nii edasi, vot see sealt tulevad mu mehel, ma arvan, et paremini välja, et ma olen tänulik sööjast. No tahketest asjadest me nüüd rääkisime, läheme nüüd siis vedelike juurde ja siis sa ütlesid, et et sa sööd absoluutselt kõike seda jood absoluutselt kõike, haud täielik, hauta üldse, maja on täiskarsklane, vabandust. Mis siin vabandada, see on ainult eeskujuks ja mõnele mõnele sinu austajale võib-olla pettumuseks, aga ei tea, aga mõne mõni hakkab sust selle paremini lugu pidama, nii et ühesõnaga sind nagu täis joota ei saa ega rumalusi tegema panna ja, ja mingeid lubadusi oled ikka proovinud ikka, olen ikka proovinud ja noor seas on ikka proovinud, muidugi olen proovinud, nad olid ilusad ajad. Riina, vaatan, sina vist oled selline punaveinitüüpi. Kas on jaak näha? Ei, tegelikult on nii, et ega ma kangemat kraami ei armasta, et pärast on paha olla ja aga klaasi veini ma võin juua ja suvel suvel ma teen seda puhkuse ajal põhiliselt töö ajal, nagu. Pruugi see oleks ka imelik, kui seal laval hakkaksid veini koperdama, aga purjus inimesi on tulnud teil laval mängida vist küll. Tuleb ikka. No ja no Salomees näiteks kalamees oli ja oli kohe selline rolle, peabki alguses olema selline joomane. Ja kuidas on lood sigarettidega? Ei tarbinud või noh, seda võis arvata, et ei tarbi, oleks ka kummaline teda siin kuulda selles saates, kui te oleksite kirglikud suitsetajad, aga no proovinud ikka, olete. Muidugi ei ela kuigi laulad, suuska, suitsetavad piipu ja, ja on jaamana tähele panema, nii et noh, see on nii väga india, kuuldavasti karusoo oli ju kirglik, oli kergelt, aga ta sai ka raske, Pleoriidi sai sellele ja tal olid mitmed operatsioonid ja pärast aga selle tagajärjel surid. No ega see hea ei ole, oleme, ega ta vist ei tee küll siin suitsetamisega mingeid propaganda ka, et see poleks õigem ja et teie näol ongi, ongi tegemist nende inimestega, kes seda just propageeriksid, et et ei tuleks, kas siis suitsetad? Distsipliinilaud on ikka ikka peab olema sisemine distsipliin. Ja tegelikult lausa ma olen jõudnud nii kaugele, et, et ma isegi ei talu seda suitsuhaisu, kui ma olen kuskil ruumis. Mõned peavad seda kapriiside, aga, aga tegelikult ei ole kapriissed ja lihtsalt, et ma tunnen, et mul hakkab paha sellest ja ma Nonii Me siis propageerime siin terveid eluviise ja, ja kindlasti Riina, Irene, Jassi Zahharov, kes on tänased ooperigurmaanide külalised, mõtlesid seda täie tõsidusega. Aga aga jätkame oma oma saadet natukene vallatumalt ikkagi ja teeme, jätkame äraarvamist. Härg on nii väike, et need ongi need liidan juurde bee Arden kolle panek väljajooneks. Kalleeg Käspa lemmi sõitnud. Kõlas Sis professorite ott linnu kauplejast ja jagaks legendaarseteks toonlast. Seda seda laulsin ja kas te arvate ära? Ma muidugi arvasin, et no ja siis Vello Viisimaja Nendele Pärn, Endel Pärna on ka legendiks saanud Estonias selle kaudu, mis siin ka muusikapala kuulates kõlas vahepeal, et et Ta tavatses öelda, et tema oma oma hääleulatusega, mis on täpselt kolm nooti, elatab oma pere rahulikult ära, aga tegemist oli värvika ja särava artistiga ja, ja vaieldamatu härrasmehega, nii et minul oli ka auväga noore kooripoisina temaga garderoobis olla ja ta õpetas ka fraki kandma ja see oli päris huvitav. Kuidas ta seda tegi ja loomulikult, kuidas ta seda ise valdas, aga meie saateaeg hakkab tasapisi lõppema. Professorite laulis, äsja kõlas. Riina, ma tean, et ega sina, ma ei tea, kas. Aga õpetajad jagavad oma kogemusi edasi siis kohal. Ja muusikaakadeemias õpetad laulmist? Jah, natuke ja palju sul on õpilasi. RaeKongolm noh, see on tore, et, et me vaatame tulevikku ja sina Sa oled ka oma panust andmas selleks, nii et loodame, et sinu õpilased siis kunagi sinu sinu mantlit edasi kannavad ja sinna elama. No tegelikult nii mõnedki on päris tublid juba praegugi ja, ja ma võiks öelda, et Kristina Vähi on meie teatris nüüd solist, et mul on tema üle väga hea meel. Jassi, kuidas sinul on õppimise ja õpetamisega ma mõtlen, kui laulmist silmas pidades suhe, et ma tean, et sa sellist akadeemilist haridust ei ole omandanud, aga sinust on ikkagi sellele vaatamata tulnud võimas ja võimas ja isikupärane professionaalne laulja. Kas sa oled ka mõelnud oma oma sellist siis oma laulukooli, mis on siis vist päris nagu sinu isiklik või kellelegi edasi anda? Ei, seda ma ei mõelnud, ma seda mõelnud, aga tõepoolest no inimene õpib eluaeg ja laulmine on ju selline. Võetakse iga päev ja avastas enda enda jaoks ja ja otsitakse seda kõla ja ja, ja no nii see on, see on meie meie tööseisund on, on senini, me ei saagi teisiti. Aga, aga edasi nüüd anda, ma ei ole sellele mõelnud. Ma arvan, et võib-olla veel seda vara teha, et ikka natuke peaks ise veel ikka nii põrguma, suudame laval olla ja teha ja võib-olla siis, et võib-olla siis ei tea. Vastuse võlgu siis, kui see õige aeg tuleb, eks nojah, tuleb ja kas ta tulebki ja kuidas, mis siis on ja või ei oska öelda. No nende nende nootidega siis ka tänase saate, lõpetame, aitäh teile tulemast stuudiosse. Riina ei ränne ja Sisohhaarov. Jassi tahab midagi öelda veel. Nojah, aga meil on pidupäev, siis ma tahtsin lihtsalt tänada ja tähendab soovida kõigile meie kolleegidele õnne ja tervist ja helgeid teatrile. Jõudu ja edu. Ja õnne. Jah, ja tere tulemast ikka ja jälle rahvusooperis Estonia ja jätame oma saate lõpetama meta kodaniburgi ja Georg Otsa jazzi poolt siis palavalt armastatud ja suureks eeskujuks oleva Georg Otsa. Ja nad laulavad duetti Primli muusikalist Roos Marii kuulajatele, aga kohtumiseni.