Ja tere ja tere hommikust. Väljaski supp sügiseks vägisi kätte. Aga räägitakse, et vananaistesuvi tuleb kaabel tagasi, nii et vaatame, mis, mis väljas saab. Igal juhul jutud enne 20 kolmandat septembrit, kui Estonia kontserdisaalis koguneb siis valijameeste kogu 347 inimest, valima Eestile uut riigipead siis need, need jutud lähevad üha ärevamaks ja, ja kõik see, mis meie ümber toimub. Eesti poliitmaastikul on järjest rohkem niisugune Viimse võitluse muljet jätter. Me võiksime täna rääkida, vabandust, ma unustasin meie külalised ära, õigemini meie tavakohase kolmiku tutvustuse, Mart Linnart ja, ja Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Ehk siis Eesti televisiooni kolmik on, on täna meil siin vikerraadio stuudios? Me võiksime tegelikult rääkida, Ma ju minevikust, sest et taas on meenutamist aeg, lehed on täis viie aasta tagust metanoolitragöödiat, mis on üks suuremaid katastroofe Eesti uuemas ajaloos võib-olla isegi kõige suurem ohvrite arvu poolest. Aga veel rohkem võiksime meenutada viie aasta taguseid metanooli järgnenud sündmusi maailma mastaabis juba ehk siis maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide ründamist ja kokku kutsunud kokkukukkumist ja kõik kõike seda, mis, mis sellele järgnes. Ja tundub, et, et rohkem kui, kui meenutused õigemini meenutused võivad siia ka asjakohased olla, aga rohkem paelub meid ikkagi tänamist tänane päev. Ja alustame äkki rahvusvahelistel teemadel niivõrd-kuivõrd need asjad rahvusvaheliselt on enam sele üha kitsamaks jäävas maailmas ehk siis lõppeval nädalal täpsemalt. Eile tabas meid teade, et, et ei vabast. Üleeile tabas meid teade, et USA president George Bush tuleb Tallinnasse. Ehk siis esimest korda istuv ametis olev valge maja peremees külastab niisugust väikest täppi siin maailmakaardi peal, nagu seda on Eesti vabariik. Mis muljed, nagu teil sellega seoses on, kuigi need ajakirjanikena neid sahinaid oleme juba varemgi kuulnud, et ta tuleb ja ja tegelikult juba peaaegu kuu aega ette sahistati, et George Bush tuleb, aga, aga nüüd siis sai nii-öelda iile täpp peale ja välisministri suu läbi ka kinnituse, et ta, et ta tõesti tuleb. Pärast Praha tippkohtumist, kui Eesti ja mituteist Kesk-Euroopa riiki otsustati kutsuda NATOsse käis teatavasti totrus Vilniuses. Ja mul oli au ja õnn olla olla seal kohapeal. Presidendi kaaskonnas ajakirjanikuna. Ja ma sain vaadata seda Seda seda visiiti ja neid sõnumeid, mida George Bush seal edastas. Nii et selles mõttes noh, kuidas nüüd öelda jah, Eestis ta ei ole käinud, aga ma mäletan väga selgesti tema kõnet, mis ta, mis ta Vilniuses pidas ja ta ütles niimoodi, et see külaskäik Vilniusesse, see on tunnustus kõigile kolmele balti riigile, kes on olnud nii tublid ja, ja saanud vääriliseks Nato kutsele. Ja seal rõhutas ta veel ühte momenti mis välispoliitika analüütikute meelest oli üks kõvemaid sõnu, mida Ameerika Ühendriikide president üldse on öelnud, ta ütles niimoodi, et edaspidi on kallaletung ühele Balti riikidest kallaletung kogu halliansile, ehk siis ka Ameerika Ühendriikidele. Et selles mõttes nagu see emotsionaalne oleme pool nagu minu minu poolt on nagu läbi elatud ja, ja ma seda seda Baltinud ka väga väga lähedalt näinud, mismoodi George Bush seda käsitleb, aga kahtlemata tema visiit Eestisse on tunnustus meie, meie välispoliitilistele sammudele, mõnele võib see mitte meeldida näiteks. Jah, kas kas tunnustus tingimata positiivne? Kohandada urisema, et noh, et see on tänu sellele, et me oleme, ma ei tea, mingisuguses vasallistaatuses Iraagis või, või Afganistan on omaette rida, eks ole. Aga see selleks, ma arvan, et see on, see on tunnustus Eesti Läänepoliitikale. Jah, loomulikult, kui sa juba tõid välja selle balti riikide teema, siis tõepoolest ega maailma jaoks vaadeldakse balti riike kui noh, enam-vähem ühtset tervikut me siin omavahel jah, jagada, kes kuulub põhjarasse, kes Kesk-Euroopasse ja jagada siin kilusid ja mida iganes. Et sellest seisukohast vaadates võiks öelda, et USA president tulebki esimest korda Eestisse, aga Balti riikidesse tuleb juba kolmandat korda. Jaa, noh, me ei tea, mida ta Eestis võiks. Mida ta võiks Eestis öelda, aga, aga on küllaltki tänavatelt midagi ikkagi ütleb, sest kui ta Peeter rääkis siin sellest Vilniuses tehtud avaldusest, aga kui Bush enne seda, kui ta sõitis Moskvasse suure-suure-suure võidupüha tähistamise üritustele Riias ja, ja loomulikult ei olnud see ka mingisugune juhuslik vahepeatus, et lennukit tankida, vaid see oli, oli täiesti selge poliitiline sõnum. Ma kujutan ette, et meie välispoliitikakujundajatele need gene nendele jaoks, kes on USA presidenti siia korduvalt kutsunud vist kirjalik kutse on siiamaani jõus ja mitte üks ja suuliselt kutseid ei jõua vist kokku lugedagi, siis need Ma mõtlen küll täielikult rahuldatud, et USA president on liiga kaua olnud eemal meie meie meie riigist ja on on mitu korda käinud Lätis ja eelmine president, eks ole, Bill Clinton, käis, käis Lätis ja, ja Peeter siin just Leedu külaskäiku meenutas, aga, aga mingi mingil määral kindlasti on, on ka tegu sellise kompensatsiooni visiidiga, et et noh, kaua sa ikka Lätis ja Leedus käidud lõpuks Eestis ära käima ja lõpuks on see jõudnud siis ka valge maja otsustajate teadvusse, et Eesti on. Eesti on Ameerika Ühendriikide jaoks väike, küll aga, aga hea liitlane ja, ja selle eest on nagu noh, ma ei tahaks öelda, et autasu välja mõeldud, aga, aga mingil määral see, see autasu ju on. Kuidas me oleme Lätile? Meil pole järele jõudnud, eriti muidugi, Läti on ju meil teatavasti see välja valitud riik Ameerika Ühendriikide jaoks, sellepärast et meenutame, et tuleb ka NATO tippkohtumine Riias, mis on üldse esimest korda NATO tippkohtumine kunagisse Nõukogude liitu kuuluva riigi territooriumil, nii et noh, rääkimata kasvõi Bushi väga südamlikkust ja isiklikest sidemetest Läti presidendi Vaira Vike-Freiberga. Küll vist rohkem Ameerika ühendriikide esimese leedi kaudu isiklikest suhetest, jah, nii et Läti, Läti võõrustab jah, kõiki NATO liikmeid ja tulevad sinna kõik kohale, see kakkide plärid ja nii edasi, eks ole. Meie saame siis USA presidenti nautida siin Tallinnas selles mõttes nautida, et tavainimesed mis peaksid rohkem linnast ära minema selle nendeks kaheks päevaks, kui 27. novembril laupäeva õhtul ja 28. ametlikud kohtumised päeva esimeses pooles päeva teises pooles ta pärastlõunal ta juba juba lahkub Riia suunas, nii et Jefferson maandub ja mis on muide, väga tähelepanuväärne on ka see, et USA president ööbib Eestis, mis ei ole niisama mis ei ole niisama. Noh, sõnakõlks, sest ma mäletan aegu, kus, kus kõrged riigitegelased pidasid liigseks riskiks Eestis ööbimist ja nii mõnigi lendas ööseks Soome ja tuli hommikul jälle tagasi, nii et olid ka need ajad kunagi üheksakümnendatel, et et nüüd tõesti ühes Tallinna hotellis, mida vist praegu hoitakse väga kiivalt saladuses ööbib ja, ja ma kujutan ette, et noh, tavakodanikel siin Tallinna linnas saab olema väga palju ebameeldivusi seoses selle visiidiga, aga, aga nagu ütles ka välisminister Paet, et kui me ühele kaalukausile paneme nagu kogu selle poliitilise kaaluvihid, mis on väga rasked ja ühe päeva ebamugavused, siis ei ole, ei ole kahtlust, kumb, kumma üles kaalub. Sügise jõudu. Võtab üldse meie välispoliitikast olla selline noh, nimetame seda super sügiseks, sellepärast et lisaks Bushile tuleb siia ju ka Briti kuninganna, nii et kes ei ole ka siin kunagi käinud, need kaks, sellise kaks selliste ütleme suurte ja võimsate ja vanade riikide puu siin enam-vähem ühel ajal sügisel on ju päris päris kõva sõna. Noh, eks sellest, milline olukord Tallinnas on ja millised on need julgeolekumeetmed siis kui buss tuleb. Ma arvan, et tallinlased on juba natuke aimu saanud, kui meenutada Tony Blairi Suurbritannia peaministri visiiti, noh, ma ei tea, kas Bushi puhul saavad need olla palju suuremad, need julgeolekumeetmed. Ma arvan, et nad on umbes samasugused. Seal on ikka üks kategooria kõrgem nagu vist kuigi kui ma hakkan meenutama omaenda käiku eelmisel aastal valgesse majja, ma mõtlesin ka, et noh, et neid riietatakse kuni kuni ihukarvad lahti ja ma olen tõesti kaelast saadik paljajalu, kõik otsitakse läbi, käiakse üle igasuguste Testritega, et kas ma ei kanna endas mingisugust keemia või bakterioloogia relva. Ka minu üllatusi tegelikult tookord väga suur. Mitte midagi taolist oli üks turvavärav on täpselt samasugune, nagu on lennuväljadel, millest lasti läbiga kotid üheski kotis. Tõsi, mul oli üks üleõlakott ainult üheski kotis kellelegi ei soritud, meil oli Paat ja, ja, ja järgmine punkt oligi istekoht USA presidendi vastas, niiet et mitte midagi, mitte midagi enamat, aga noh, muidugi siin on igasugused elektroonilised asjad, mis võib-olla mõnel inimesel Tallinna südalinnas, kuskil seal, kus USA president on väga lähedal, näiteks mobiiltelefon ühel hetkel ei tööta või, või midagi taolist, nii et kõik need kuuluvad kuuluvad taoliste visiitide juurde. Et päris ükskõik ei ole, kas, kas buss tuleb siia või tule. Siis vaatame, kas või kui, kui valuliselt näiteks meie head põhjanaabrid on, on suhtunud sellesse teatavasti Soome president Tarja Halonen. Hea läbisaamine USA presidendiga on juba rohkem kui aasta taotlenud nii-öelda eravõi mitte eravabandust, vaid vaid ametlikku visiiti valgesse majja. Ja paraku ei ole Ameerika Ühendriikide presidendi päevakavas sellist aega leitud. Nüüd siis järsku tullakse nii-öelda nende kõhu alla ja noh, meie ajakirjandus on ka juba läbi käinud Soome välisminister Erkki Tuomioja, kes on siis teatavasti varemgi olnud tuntud oma oma kõvaütlemise poolest selle mehe laused lähevad pea 50 protsendi ulatuses rubriiki kõva sõna. Aga siis seekord Ta on on öelnud, et tavaliselt külastab Bush kriisipiirkondi ja tema arvates on see ikka väga positiivne, et Soome ei ole kriisipiirkond. Jäägu see lause siis härra Tuomioja südametunnistusele, et kui härra Bush külastab Rootsit, Saksamaad Inglismaal, Prantsusmaal maad ja, ja teisi kultuurriike, siis neid on ka väga raske kriisipiirkonnaks nimetada. Reaktsioon noh, see on selline, ütleme nii sõbralik nördimust selle üle, et, et, et Eestil on nagu teistsugused paremad suhted Ameerika Ühendriikidega ka ma olen täiesti kindel, et on, on üks riik, kellele see Bushi visiit Tallinnasse, rääkimata NATO tippkohtumisest Riias või rääkimata Bushi käigust Riias ja tema seal veetud päris tugevast kõnest või siis tema eelmisest käigust Vilniusesse. Kelle, kellel ei ole sellest teps mitte hea meel, pehmelt öeldes, see on meie sõbralik naaberriik, teisel pool Venemaa sellepärast et see on kindlasti ka Venemaale signaal, mismoodi Ameerika ühendriigid suhtuvad nii Eesti sisekui ka võib-olla venelaste jaoks tähendab Venemaa jaoks veel olulisem Eesti sisepoliitikasse mis näitab seda, et Venemaa jutud sellest, kuidas, kuidas Eestis on sisepoliitiliselt kõik paigast ära ja vähemusi diskrimineeritakse ja ja tema välispoliitika on Venemaa-vaenulik ja, ja nõnda edasi seda retoorikat me kõik teame. Et siis see on Ameerika Ühendriikide küllaltki selge vastus sellistele juttudele. Jah, just selles mõttes ongi USA presidendi visiit ilmselt tähtis, et isegi siis, kui tal verbaalset sõnumit ei ole nii jõulist nagu omal ajal Leedus. Isegi selles mõttes on ta just tähtis, et, et see on kindlasti signaaltoetusest ja, ja kui mõni arvab, et me ei vaja seda toetust ja, ja Ameerika välispoliitika on selline on ja et me peaksime rohkem nagu oma Euroopa liitlaste poole vaatama, siis noh, see on juba pikem jutt. Mis me, mis me Euroopas nagu, nagu saavutanud olema. Seda enam, et tegelikult kui Puša käib, siis, siis jääb tal ju umbes mis aastatel jääda valges majas olla, olla nii-öelda võimul. Tema suur liitlane Euroopas, Tony Blair hakkab võimult lahkuma. Millal täpselt, keegi ei tea, aga, aga alles äsja teatas, et aasta jooksul. Nii et varem või hiljem see, see maailm hakkab natukene teise kantilised keerama. Jah, nii Bushi kui Blairi jaoks ilmselt Iraagi sõda on ikkagi andnud päris tugeva hoobi nende nende renomee kodus sest Blairi lahkuma otseselt sellega seotud ja järjest vähemaks jääb toetus Iraagi sõjale ka USA-s ja, ja tänu sellele ilmselt ka Bushi toetus ameeriklaste hulgas, nii et kui nüüd öeldakse, et USA-s presidendi esimene ametiaeg on selleks, et viia läbi oma poliitikat ja, ja teine, kui tal õnnestub saada teine ametiaeg, selleks, et jätta jälg ajalukku, siis ma ei tea, kas Bushil õnnestub seda nüüd teha. Vot ma ei oska öelda, ma ei ole päris kindel, et Blairi tagasiastumise teade on need otseselt seotud sellega, et tema Iraagi-poliitika järjest ebapopulaarsemaks muutunud inglaste silmis ma lugenud Ta arvamusi, kus öeldakse, hoopis lihtsam põhjus. Öeldakse, et inglase lihtsalt tüdinud ta on liiga kaua olnud Briti peaminister, sisuliselt ta ei ole nagu midagi valesti teinud, et vastupidi ta on. Ta on teinud enamikke asju teinud õigesti ja brittide toetusel, aga no kaua võib, et noh, üks nägu tüütab lihtsalt ära ja, ja tagasiastumise otsuse taga on kindlasti ka Blairi plaan. Selle kohta, et leiboristid siiski jätkaksid. Sellepärast et kui, kui tuleb uus mees, värske mees, siis juhtima juhtima leiboristide parteid ja ilmselt siis ka valitsust, et see on nagu parem variant, kui see, et võimule tulevad hoopis teisele eri inimesed ehk konservatiiv. Oleks selles võib-olla teatud tõetera muidugi 10 aastat võimul väga raskeid hetki üle elanud, kuid siiski valituks osutunud ka nüüd, eks ole, valiti ju, mitte enam nii suure ülekaaluga, aga britid ikkagi eelistasid Blairi juhitud Tööparteid teistele poliitilistele jõududele, noh, seal on palju tegijaid, loomulikult võib-olla ei olnud, vastas pooleli nii karismaatilise liidreid ja ja nii edasi. Aga, aga küllap ikkagi kukla taga tiksub see, et võib-olla see Iraak võis olla isegi õige. Tähendab liitumine koalitsioonivägedega olla nii-öelda ameeriklaste sillapeateel Iraaki olla, olla tugevaim liitlane selles selles operatsioonis. Aga viie aasta viis aastat kestnud sõjas ja kogu selles siis sõjalise operatsiooni võtame siia ka Afganistani, eks ole, kui, mis algas ju alles paar kuud pärast pärast tornide langemist siis, et, et, et küsimus ei ole, ei ole selline nagu, nagu oodatud ja aga see, see on üks põhjusi, miks, miks bussi enda populaarsust Ameerikas on, on selline, nagu ta parasjagu on, ehk siis rekordiliselt madal. Et on võetud enneolematuid meetmeid rahvusvahelise terrorismiga võitlemiseks, aga terrorism on, on sellest ainult öelda hoogu juurde saanud, tuult tiibadesse saanud ja, ja on, on tulnud Ameerika pinnalt nüüd juba Euroopa pinnale tuletame meelde Madriid ja London, jaa. Jaa. Ja need pidevad haaranguid ja operatsioonid viimased, eks ole, siin Taanis, kus, kus võeti üheksa terrorikahtlusega meest kinni ja, ja, ja, ja islami tugevnemine ja pilapiltide skandaali, ühesõnaga kogu see nii-öelda suur maailm, mis, mis eurooplaste jaoks tegelikult on, on kuskil seal kaugel olnud. Geograafiliselt, ütleme palju lähemal kui, kui ameeriklaste jaoks, aga, aga ikkagi ikkagi kuskil noh, nii-öelda irreaalne, see, see ei ole, see ei ole see, mis nagu meie mõttemaailma või või käitumist, tegevust igapäevaselt, nagu, nagu mõjutab ja nüüd järsku ta on, ta on siin meie, ma mõtlesin siis meie, meie, eurooplased Eestis ta, Eestis ta veel nii nii nähtav ei ole. No see on teema, mida, mille üle Me oleme siinsamas laua taga korduvalt ja korduvalt arutanud, on see, et ilmselt sõda terrorismi vastu ei ole võimalik võita nende traditsiooniliste sõjaliste vahenditega, et kui sul on väga tugev armee väga kaasaegse tehnikaga, et siis sa peaks nagu teoreetiliselt vastasest üle olema ja tast jagu saama, aga aga selgub, et niisugusesse isegi mitte sissisõjas, vaid täiesti uut, uutmoodi sõjapidamisviisist ei ole sellest kasu. Ja sa rääkisid sellest, kuidas terrorism on järjest enam jõudnum jõudmas Euroopasse, siis. Üks põhjus on ju selles, et järjest enam tuleb immigrante Euroopasse ja Euroopa Liidu poliitika on selles suunas. Et neid immigratsiooni immigrantide tulekut tuleks, tuleks veelgi lihtsustada, sest ühelt poolt on seda vaja majanduslikult Euroopa elanikkond vananeb. Mis tähendab, et tuleks nagu immigrante sisse lasta, aga teiselt poolt tähendab see ikkagi Euroopa julgeolekule miini alla panemist. Noh, eks nüüd suur küsimus, kui me mõtleme Euroopa Liidu laienemisele, eks ole, seoses läbirääkimistega, mis alustati Türgiga ja millel on, on tegelikult noh, nii niivõrd suur vastuseis, et kui need protsessid ainult süvenevad ja ja, ja see rahvusvaheline terrorism tõesti muutub nii-öelda igapäevaseks nähtuseks meie, meie meie elus, siis siis on, on selge, et, et need läbirääkimised Türgiga väga kaugele ei jõua, kuigi Türgi otseselt ei puutu sellesse sellesse asja, aga aga, aga nii-öelda noh, mitte väga õigustatud hirmsugune, umbisikuline hirm kogu selle võõra ees see see kindlasti mõjutab ja kui tulevad siin uued uued valitsused ja valitakse uued riigipead, noh ütleme kasvõi järgmine olen, eks ole, suur küsimärk. Prantsusmaa kus saaks Iraaki aeg hakkab pöördumatult ümber saama ja, ja tema üks tõenäolisemaid järglasi, praegune rahandusministri Sarkozy on, on öelnud, et kindlasti Türgiga ei tohiks jätkata ja nii edasi viimastel aegadel natuke pehmemaks läinud. Et Türgiga läbirääkimised tuleks peatuda, kui, kui ta ei tulnud see Küprose ja nii edasi, aga, aga põhimõtteliselt uued jõud mängivad kindlasti avaliku arvamuse inimeste peale rohkem kui, kui, kui need vanad poliitika gurud, kelle hulka kindlasti sirakul Nojah, rääkides Türgist tõepoolest külge ei ole mingi islamiriik ja, ja noh, võib seda pidada enam või vähem demokraatlikuks riigiks, aga, aga samas tuleb tunnistada, et nii-öelda rahva tasandil on seal ikkagi islami fundamentalism järjest tugevnemas ja, ja arvata võib, et tugevneb edaspidi veelgi ja ja on ju ka niisugused terroristlikud aktid Türgis järjest enam sagenemas, niiet. No sellepärast nad seal toimuvadki, et rahvast üles kütta. Nojah, aga see tähendab seda, et need islami fundamentalistid on seal kohal, kaasa arvatud islamiterroristid. Jah, mina, mina, mina ei toeta seda arvamust, mis on küllaltki palju laialt levinud on see, et et Ameerika Ühendriikide ja tema liitlaste minek Iraaki on vaid suurendanud maailmas islamiterrorismiohtu. Ma arvan, et islamiterrorism oleks üles pulbitsenud erinevates kohtades, ka ilma Iraagita ja selle kohta on tõendeid, neid, neid plaane rünnata objekte lääneriikides, need on olnud 90.-te lõpul juba 90. keskel, isegi need pole teoks saanud ja olid ju ka kaksiktornid enne Iraaki minekut, eks ole. Ja noh, nagu ütleb Samuel Huntington islami piirid on verised. On selline väide, mis võib-olla paljudele ei meeldi, sellepärast et küll ja küll on kirjutatud sellest, et islam iseenesest on ju tore usk ja Heavust, aga vot need äärmuslased. No ega need äärmuslased kuskilt tühja koha pealt ju ka ei teki, ju nad ikka tekivad mingisugused baasil ja selleks baasiks on ikkagi laiem usuline pind. Ei, ma ei ole Peeter nõus, tähendab, selleks baasiks on vaesus ja viletsus. See on, see on kõikide äärmuslaste, kogu kogu tegelikult kuritegevuse ja, ja sellise, selliste nähtuste nagu nagu peamine toitepinnas ainult vaesus ja viletsus, kui inimesel on midagi kaotada, siis on teda raske värvata sihukese rumalusi tegema, siis on raske värvata enesetapu terroristi ja nii edasi ja nii edasi. Ma Ma arvan, et usk on selles olles, seal on väga palju. Islamiriikides ei ole olemas lahkemaid, sõbralikumaid inimesi ja mitte ainult lahkemad ja sõbralikumad, vaikad, tolerantsemad. Kes, kes kutsuvad sind oma koju ja, ja see on ju noh, ammu nagu ära tõestatud, et tegelikult 90 ma ei tea, mitu-mitu protsenti siin otsa on, on tegelikult ju inimesed rahumeelsed islamiriikides. No tegelikult on ju suuremat vaesust veel, ütleme seal budistlikes või Indvistlikes riikides kui islamiriikides, aga millegipärast sealt pinnalt ei, ei tule mingisugused jõhkrad terroriga organisatsioonid. Aga kui me vaatame kristluse ajalugu, siis ka sealt. Me leiame äärmuslust küll ja küll alates ristisõdadest, inkvisitsiooni, seda, miks ka mitte tänapäeval, igasugused usufanaatikud, kes, Sooritavad mõrvu usu nimel, aga noh, see nagu räägib selle kasuks, et ega islam ei ole oma olemuselt agressiivsem kui kristlus, näiteks. Jah noh, viimane uudis kas või eile Indiast, eks ole, kus oli ka üle üle 30 laiba ja ja pole nagu islamist jälgegi. Nii, aga meil on, meil on oma elu elada. Jätame täna need jutud. Sellepärast et Eesti ootab uut presidenti. Aa, et sõlmida kokku selle eelmise jutuga, tahad reisida, et huvitav, kellega kohtuvad briti kuninganna. No seda, kuni ahvi ja tulevad, jah, väga huvitav oleks muidugi teada, aga, aga kus me seda ikka teada saama, sellepärast et seda on tõesti praegu võimatu teada. Ja kui Villu Reiljan ütleb, et loomulikult ta kohtub rüütliga, siis teine pool ütleb jälle, et ta tõenäoliselt kohtab Ilvesega nii, et, et see nii-öelda kelkimine käib täiel rindel, aga protsess on tõesti pöördumatult praegu käima lükatud ja alles hiljuti siis Tallinn Eesti suurim omavalitsus. Neljandik, või kolmandik neljandiku vahel, eks ole, kes kes moodustavad Eesti elaniku ja kellel on paraku ainult 10 valijameest selles 340 seitsmekohalises kogus valisid endale siis esindajad ja noh, ega siin üllatust polnud. Keskerakond võttis nii-öelda Jackpotti ja ja, ja oleks ka imelik, kui ta ei oleks seda teinud. No ära unustanud, et nad siiski kaks kohta tantsida. Positsioonile vot see on see asi, et, et kui sinna juurde hakatakse ja ma niisugust rumalat retoorikat, et ja, ja demagoogiat, et opositsioon, seda küll, ainult et opositsioon on, on tegelikult ju kes on Arnold Rüütli opositsioon, nad lähvad valima rüütlit, eks ole, need Keskerakonna maad siis see opositsioon peaks valima nagu, nagu vastaspoolt, aga, aga paraku opositsiooni hulgast ehk näilise opositsiooni hulgas valiti ikkagi välja need, kes, kes noh, samamoodi hääled. Just nimelt, sest et rahvaliidus ka oli ju linnavolikogu saadikute hulgas inimesi, kes ehk ei oleksid toetanud Maimu Berg näiteks, aga, aga valiti välja ikkagi kindlad inimesed. Jah, et kokku saada, ma võiksin selle kohta öelda, et, et sotsidele, et vaadaku ka, kellega nad leivad ühte kappi panevad, et ärge ärge tehke selliseid vigu, ärge moodustage koos selliste inimestega fraktsioone, kellega te nii-öelda Villu Reiljani keelt kasutades koos luurele ei saa minna. Et ärge uskuge naiste pisaraid, kui, kui Erika Salumäe siin omal ajal mäletame, kuidas ta kuidas ta kurtis ja nuttis, et Keskerakond teeb talle liiga ja kui solvunud ta oli ja kui palju ta lõhestavaid intervjuud andis ja ja nüüd lähete ikkagi nii-öelda vanade parteikaaslastega kokku, nii et. Noh, ma ütleks ta kaitseks ainult niipalju, et ega siis ei ole tema ainus ja esimene mäletame, kui Res Publica omal ajal Tallinnas tuli võimule teatega, et ta on nagu just alternatiiv ja nii-öelda see vastasmärgiline jõud keskerakonnale, siis ei takistanud neid hiljem ikkagi koalitsiooni minemast. Vaata huvitav on see, et me mäletame ju küll neid eriti rahvaliidu juhtide suust kõlanud ütlusi, et et siis, kui Rüütel ei esitanud oma kandidatuuri riigikogus, et miks valijameeste kogus, et valijameeste kogu on tunduvalt legitiimsed kui, kui riigikogu et vot valijamees on see, kes tuleb ikka oma vallast ja esindab oma rahvast ja nõnda edasi, et noh, sisuliselt on tegemist nagu presidendi otsevalimistega. Nii mööndustega öeldes võib-olla see selliste väikeste valdade ja linnade puhul nii ka tõepoolest olla noh, ütleme ma tea Tori vallast või tuleb Ruhnut tuleb, tuleb inimene reeglina ta vist tõesti esindab siis seda selle seltskonna enamikku, kes, kes seal, kes seal elab. Aga Tallinnaga nagu küll väga kehvad lood. Sellepärast et kui ma õieti mäletan, kas, kas oli nii, et Keskerakond sai kohalikel valimistel Tallinnas mingi üle 50000 hääle ja ülejäänud ehk siis opositsiooni omad said vist üle 70000 hääle? Viis ja midagi 41 koma protsenti sai Keskerakond hääli ja, ja rahvaliidu saak sisuliselt oli null sisuliselt nulli. Ja kui me arvestame seda, et kohalikel valimistel teatavasti saavad meil osaleda ka mittekodanikud, siis Keskerakond küll võib vastu vaielda ja öelda, et meie poolt valib ka mõni eestlane. Aga selge on see, et valdavalt on nende toetuspinnas ikkagi siinsete venelaste hulgas. Siis me võime teha ainult siit ühe loogilise järelduse Tallinnat seda kohta, kus me siin kõik kolmekesti keelame esindavad ju tegelikult esindajad tegelikult vähemus ja esindab hoopis muukeelne seltskond. Mitte mitte aga enamus ja valdavalt eestlased. Tallinna näite põhjal ma küll sügavalt kahtleks selles, kas valijameeste kogu, eriti selle Tallinna esindus on legitiimne Absoluutselt ja noh, kui väga huvitav oleks tuua siia kõrvale need võrdlused, kui iga vald saab ühe valijamehe, vallad on väga erineva suurusega, Tallinn saab 10, nii et on seal valdu, kus on ainult mõnisada inimest ja nad saadavad saadavad ühe valijamehe presidenti valima, siis 400000 inimesega Tallinnast läheb 10. Nii et kogu see, kogu see legitiimsuse jutt ja, ja, ja rahva esindamine enamuse esindama ja noh, see ja ei kannata mingisugust Nojah, ei no siin ei ole midagi vaielda, 41 protsenti toetas keskerakonda, tähendab 59 protsenti oli Keskerakonna vastu, kes ei hääletanud Keskerakond. No üks kolleeg ütles, kes, keda ma tean, et ta ei ole Keskerakonna valija ütles, et noh, et see on väga positiivne sisu, et Tallinna ainult 10 valijamehe kohta võiks kaks olla. Tegelikult Tallinnale peaks ju tõe ja õiguse huvides kuuluma neid ju tublisti üle 100, eks ole. Kuna Tallinn on ju suurem, kõige suurem omavalitsus ja, ja moodustab praegu no ütleme kolmandiku alla alla kolmandiku natukene kogu Eesti elanikkonnast, nii et et 347-st valijamehest peaksid noh, vastavalt siis olema kolmandik Tallinnast, noh nii ei ole. Nii nagu nii nagu ka Tartu puhul ja teiste Eesti suuremate linnade puhul, et et valijameeste arv on, on siiski palju väiksem ja ja tõepoolest seal Valga on vist viimane Volga, Türi on viimased Eesti linnad oma suuruse poolest, mis veel on kahe valijamehega kõik teised ühega ja võrdsustatud nii-öelda selle viimasega ehk siis Ruhnu vallaga, kus on ametlikel andmetel 77 elanikku. Proportsioonid on kummalised ja jutt legitiimsusest on, on sulaselge jama muidugi. Aga noh, nii ta on ja, ja nii, nii sihukeste proportsioonidega jaa, niisuguses seisus siis minnakse, säädus on selline jah, minnakse siis 23. meile uut presidenti valima, midagi ei ole teha. Juriidiliselt on kõik korrektne. Juriidiliselt on absoluutselt kõik korrektne, muide üks uudis siia vahele, mis, mis tuli eile eile pärastlõunal ja mis ma täna vaatasin nagu meie lehed üle ja ja, ja kõik onlainid on, on üllatavalt vähe tähelepanu pälvinud. Mäletame aasta tagasi seda, seda juttu, mis, mis täitis kõikide lehtede küljed ja, ja online-eetri ja see oli siis see, et kas siis Edgar Savisaare suvila ost, õigemini temale kuuluva firma suvila ost? Jumal oli siis nii-öelda seaduslik ja kas Edgar Savisaar peaks sellepärast tagasi astuma? No eile siis tuli lõpuks ka meie riigiprokuratuuri ametlik hinnang. Kes siis nägi selles kõigepealt, et kas oli väga seaduslik selles mõttes, et aktsiaselts Kalev ja tema tütarfirma ei teinud midagi valesti kui ta müüs alla omahinna, aga mida, mida muidugi prokuratuur ei otsusta, on see, et et kas see on seaduslik või mitte, aga majandusminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar kogu sellele jutule vaatamata, mis tol ajal käis möödunud aasta augustist alates siiski sai endale suvila kaks kuni kaks ja pool korda alla turuhinna. Paraku, kui ma vaatasin tänaseid lehti, siis Postimehes mahtus väikese nupuna seitsmendale leheküljele, Päevalehes oli ta umbes samal kohal. Korrastab Postimehe online'is eile, tõusis esiuudiseks, tunniks või paariks ja see oli kõik. Niisugune on siis meie ajakirjanduse hetkeseis. Nojah, ajakirjandus ajakirjanduseks, aga kogu selle loo juures eriti silmatorkav meeldejääv oli härra Kruuda ütlus, et jah, mõtlesingi odavamalt, aga, aga müügistatuse Li müügistrateegia huvides, et et kogumüük läheks nagu paremini. Ja siis tekibki küsimus, et kuidas peaks korruptsiooni defineerima, kui sa noh, sa võid ju oma oma varandust müüa ükskõik kui odavalt kellelegi ega keegi ei saa kätt ette panna, mingi seaduserikkumine ja see ei ole. Aga kas korruptsioon on ainult see, kui? Ja ta on seaduserikkumine, kui aktsiaselts Kalev oleks sellest kogu sellest tehingust mitte ainult siis Raimo Kägu ja Edgar Savisaare suvilate nii-öelda odav odavast ära müümisest saanud kogu kogumahus kahjumit, siis oleks olnud see seaduserikkumine. Aga nüüd need neli kinnistut, neli, neli krunti, neli maja, eks ole. Need moodustasid niivõrd kaduvväikese osa sellest, et kogu tehing tegelikult oli, oli Kalevil nagu plussis ja kõvasti plussis ja sellepärast prokuratuur otsustas. Nii nagu mina sellest ametlikust teatest aru said, otsustas, et tegu oli igati seaduslik. Tehingu jah ja ei tuvastatud, nagu öeldakse, korruptiivseid tehinguid, käsi peseb kätt, tehinguid ju ei ole, sest noh kus sa tõestad seda, see ei ole kuskil tõestatud, et sa midagi konkreetset vastust just nimelt juriidiliselt jällegi korrektne. Aga ma ütleks siiski. Mart ütles küll, et võtame ajakirjanduse rahul, aga aga see on natukene keskpärane lugu, et Eesti ajakirjandus, mis tõepoolest oli siin nii laulu revolutsiooni ajal kui ka üheksakümnendatel oli üks ütleks Öeldakse, et demokraatia, valvekoer või, või kuidas seda öeldakse, et see on küll natuke, kõlab sõnaga. Aga Eesti ajakirjandus on selle selle võtta küll minetanud. Praeguseks ajakirjandus, tugev ajakirjandus, uuriv ajakirjandus on üks olulisemaid demokraatia kontrollimehhanism ja, ja minu meelest on see Eestis järjest nõrgenenud, mis tähendab omakorda seda, et Eesti demokraatia on ohus. Ütleme nii. Sellepärast et nagu sa, Aarne ütlesid, et kui aasta aega tagasi, tõesti, see oli sensatsioon, see oli kõva asi, lehed kirjutasid, esiküljed kõik ja nüüd, kui lahendus on käes, lahendus on kõigile ebameeldiv, kõik näevad, et siin ei ole õige asjaga tegu, siis ajakirjandus lihtsalt unustab, sest uued asjad tulevad peale. Palju huvitavam kirjutada sellest, kas Ilvese ema oli garaiim või mitte, eks ole, kas Rüütel tegi KGB-ga kaastööd või mitte, eks ole, see on selline sensatsioon, senist müüd, aga põhjani nagu põhja on, enam ei minda ja, ja üks asi on veel. No teatavasti meil teatud erakonnad süüdistavad ju ajakirjandus suures kallutatuses, et nad on parempoolsed ja mida iganes, nad seal ühtesid erakondi ja tantsivad teisi erakondi maa sisse. See on selles mõttes ajakirjandusele mõjunud, et ega keegi ei julgegi enam võtta näiteks mingisuguse seltskonna poliitilise seltskonna vastu. Sõnasuse kardetakse kohe, et saab süüdistuse sellest, et ollakse erapoolik. Ja see, see ohud on see, see meenutab mulle täpselt samasugust tsensuuri, nagu oli nõukogude ajal. Tsensuur istus ajakirjanik ess endist sees, nad teadsid täpselt väga hästi, mida tohib kirjutada ja mida ei tohi kirjutada, kus võib vastu näppe saada ja. Ma arvan, et see on üks põhjus, on ka see, et ajakirjandus on nagu näinud, et et ega ei juhtu midagi sellest, kui ta, kuidas siin haugub. Valge koer haugub küll, aga, aga see on ainult lärm ja midagi sellest ei muutu ja no kaua sa ikka tühje haugud tekib juba nagu mingi nisugune tuimus, võib-olla selles suhtes. Nojah, aga antud juhul on tegu ju 110 protsendiliselt ilmselge looga. Tuletame ikkagi meelde, et möödunud aastal Keskerakonna juht laskis just nimelt avalikkuse ja ka opositsiooni ja oma koalitsiooniga kaaslaste vähemalt ühe koalitsioonikaaslase survel teha ekspertiisi, et kas tegu on nii-öelda turuhinnast odavamalt ja tunduvalt odavamalt ostetud asjaga. Ja see läks korda, see siis ajakirjandus tagus seda trummi, eks ole, iga viimast, kui liigutust otsis üles iga kui viimase selle eksperdi, keda, keda siis Savisaar oli leidnud. Nüüd aga kui on olemas kõige kõrgem otsus ehk riigiprokuratuurist enam enam, noh, kõrgemale, kaugemale pole, pole minna. Nüüd nüüd on see see asi unustatud. Tähendab, laseme ajalaga tiksuda ja kõik asjad asjad lähevad aga meelest ära. Kui ikkagi osteti suvila poole miljonist kui majandusminister, ma ei räägi praegu ju Edgar Savisaarest ega, ega isegi mitte Keskerakonna juhist, kuigi see, see juba on midagi, eks ole. Istuv majandusminister saab et suurettevõtjad kingitusena maja, mis maksab, noh, ükskõik mis ta maksab kaks miljonit kaks, pool miljonit pole vahet, saab selle poole miljoni eest, siis tegu on selgelt korruptiivse nähtusega ja ma arvan, et, et noh, siis enam tingida midagi. Rahandusminister peaks oma kohalt tagasi astuda. See teema üldse ei tõsteta. Ma arvan seekord, sest et Eesti hakkab endale valima presidenti kõiki, huvitab hoopis hoopis muud muud teemad. Nojah, sellepärast ongi Eesti korruptsioonireitingus niivõrd heal kohal, et Eestis lihtsalt korruptsiooni ei ole kombeks tuvastada. Rääkimata sellest, et keegi selle pärast tagasi Ast Kas te kujutate ette, et vanas Euroopa liidus oleks midagi taolist võimalik? Seda, et, et nii-öelda musta tehti see on alati olnud, ega siis see kuhugi ka. Aga kui asi tuleb avalikuks, kui selle kohta tuleb ametlik riigipoolne lahend, siis on siis ise ei ole enam midagi vaielda. Tuletame ikkagi meelde seda moona, Saliini juhtumit, eks ole. Kus riigi krediitkaardiga osteti paar sukkpükse ja, ja selle eest selle eest läks Prouerru. Nüüd on tõsi ta juba tagasi, aga, aga see on hoopis hoopis teine jutt. Nojah, aga see ongi seesama asi, mida, mida ma enne mainisin, et jah, lüüakse lärmi selle ümber, tegelikult keegi ju tagasi ei astu, sest noh, las nad lärmavad ja rohkem lärmi lüüa. Ma arvan, nojah, üks asi, karm, teine asi on see, kuidas poliitikud sellele reageerivad, ehk siis needsamad poliitikud, kes on alati varmalt nõus koostööd tegema selliste inimestega. Ja niikaua kuni mingisuguste muude eesmärkide nimel koalitsioonid sellepärast ei lagune, kui, kui ei ole. Ausalt ja selgelt väljaütlemist, et sellise inimesega ma, ma ei saa istuda, eks ole, ühes valitsuses näiteks noh, nii kaua nii kaua on ju kõik korras. Ega siis ajakirjandus praegu ongi tõesti viidete olukord sinnamaani, et ajakirjanduse jutt väga palju ei maksa liigutes Mihkel mõtet on käes aeg, kus on targem hakata putukaid koguma. Sellepärast et räägi või ära räägi, see sellest ei ole mitte mingit kasu. Jah, ja nii on see olnud juba mõnda aega iseenesest. Alati on täiesti võimalik vastata, et aga juriidiliselt on kõik korrektne ja niikaua, kui seadust ei ole rikutud, nii kaua keegi tagasi ei astu. Noh, võtame järgmise näite. Postimehes eile. Tuuli Koch on saanud, on saanud intervjuu presidendi, partei esimehelt Villu Reiljanit. No ma, ma, ma ausalt ei kujuta ette, et valitsuses koalitsioonis riiki juhtiva erakonna juht kasutab sellist sellist kõnepruuki ja see ja ta ja ta võiks seda rahumeeli teha näiteks kuskil mõnes vanas Euroopa Liidu riigis või Euroopa riik. Ei, ta ükskord võiks seda teha. Seda enam, kui see oleks tema karjääri lõpus, kui ta kasutab selliseid, selliseid, aga väljendit, aga, aga meil meil on muutunud ülbus ja niisugune noh, ma isegi ei tea, mis selle asja nimi on. Meil on muutunud normiks, kes, kes kõvemini ütleb, see on, kes on kõvem mees. Jah, sest et tõepoolest Reiljani ülbus on, on nagu juba ilmselt et iseloomujoon, aga see on järjest järjest süvenenud, sest et kui tõesti seda intervjuud lugeda, siis niisugused noh, ma ei tea, ülelauda turule sobivad väljendid nagu. Noh, et see, see küsimus sekene või Jah, see jutuke on ammendunud ja muud sellised asjad. Aga noh, sisu on, sisu, on tähtsam. Sisu muidugi jah. Väga vahva on see kui küsimusele nimetage kolm olulist asja, mida Rüütel viie aasta jooksul on teinud, on vastus. Rüütli ajal ongi kõik kõvad asjad juhtunud. Nagu NATOsse minek, Euroopa Liiduga ühinemine ja nii edasi. Jah, tahaks küsida, et kes, kes olid need, kes, kes Eesti sinna Euroopa Liitu ja NATOsse viisid arvanud teps mitte ei olnud see president, sellepärast et juba põhiseaduslikult ei ole presidendil mingisugust rolli või ütleme, erilist rolli välispoliitika kujundamisel. Ei ole, ei saa ka öelda loomulikult, et see on ilvese teele nii-öelda, aga selles teenogi paljudesteerium on ja kaitseministeerium on selle nimel poliitikud kui ka, kui ka ametnike suur ühistöö, kelle taga peab olema kindlasti rahva toetus, et nad sellist asja saavad teha ja, ja öelda, et, et Rüütel ongi need asjad kõik ära teinud, siis noh, jällegi jällegi see küsimused. Et see, see on kahju ainult rüütlile tegelikult kui, kui üks, üks seltsimees niimodi räuskama No seal on üks, üks huvitav mõttekene mõttekene ja on sellise õhukese selles jutukeses on tal veel seal, on, on see, et tänu sellele, et et Rüütel kutsus eesti rahvast toetama Euroopa liitu andis üldse Eesti referendumil toetus Euroopa liidule, et muidu oleks nagu läinud lörri asi. Jah, samas selles on tegelikult tõetera sees, ma arvan, et Rüütli toetajaskonnas oli kõige rohkem ja neid inimesi, kes sugugi hästi ei suhtunud Euroopa liitu, aga, aga samas No ütleme, maarahvas tervikuna suhtus sellesse suhteliselt skeptiliselt. Jah, jah, aga miks sa skeptiliselt suhteliselt, ma arvan, et selles on, oli suur teene just rahvaliidul, kes amet, nende ametlik positsioon oli küll toetav, aga samas oma niimoodi väljaütlemistes nad ikkagi külvasid sellist kahtluste skeptitsismi kogu nüüd näidata. Rääkimata, rääkimata nende praegusest uuest partnerist, kes, kes lausa ütles ei kutsest Tartus ja lausa selle konverentsi kokku ja hääletasid ja ja, ja pärast seda, noh, nii mõnigi ütles eravesises vestluses, et, et ma jagan seda seisukohta, aga midagi ei ole teha, partei pealinn on niisugune just ja möllata Ta seda oma presidendikandidaadi juskui teenena on pehmelt öeldes küüniline muidugi. Aga see on umbes samamoodi nagu sa püüad tänaval kinni mingisuguse inimese topita peadpidi mudaauku, eks ole. Uppumise ääre peale viide, siis tõmbab ta lõpuks viimasel hetkel välja, pesed näo puhtaks, et mina olen tegelikult su päästja. No võtame järgmise lausena tsitaat ühiskonna ühendajana on Rüütel teinud tööd, mida Lennart Meri polnud iial võimeline tegema ja ilvesel pole lootustki. Selle kohta võiks öelda võrdluseks ainult tuntud tsitaadi, et Marxi õpetus on kõikvõimas, sest ta on õige. No kui me meenutame nüüd viimaste viimaste kuude või aasta jooksul, et mis asi on siis see sündmus olnud Eesti, mis on kõige rohkem rahvast lõhestanud siis mina arvan küll, et see on see teenetemärkide jagamine Rüütli poolt. Nendele kõrgetele komparteifunktsionääride, kes teps mitte ei oleks pidanud neid märke ilmselt saama, see on Eesti ühiskonnas kõige teravamaid haavu praegu üles kiskunud. Nii et rääkida siin ühiskonna ühendamisest on minu meelest küll natuke küüniline. Jah, ja siis võtaks veel ühe tsitaadi, kui juba tsiteerimiseks läks. Võrreldes rüütlite Ilvest ütleb Villu Reiljan, et ühel pool on väga palju teeneid, teisel pool pole suurt midagi. On. Selge vaata, siin on, selle asja peab panema veel veel täpsemasse konteksti. Küsimus, kas olete kindlad, et kõik hääle lubanud ka sõna peavad, siis on jutt rahvaliidu toetajaskonnas presidendivalimistel ja tööst valdades. Ja vastab Reiljan, tunneme neid inimesi ja nad tunnevad oma vastutust. Pole mõtet seda jutukest rääkida, nad mõtlevad oma peaga. Kui vaatame kahe mehe teenistuslehte ja siis ühel pool on väga palju teeneid, teisel pool pole suurt midagi. Noh, võiks öelda, et, et Reiljan jätab täpsustamata kummad, teenistus lehtis, kumma oma on, aga, aga noh, see selleks, me saame aru küll, et ta, et ta mõtleb, et no rüütel on teinud nagu kõik, aga, aga Toomas Hendrik Ilves noh, mitte midagi. Jah, ja siis veel see mentaliteet, et presidendiks peab saama teenete eest, mitte ei tule, lähtuda sellest, mida üks või teine inimene saab presidendina Eesti heaks teha, vaid, vaid seda, millised teenetel on. Ja ma olen kaugel sellest, et Rüütli teeneid eitada, tal on Eesti riigi ees oma teened olemas ja tal oleks kui ta oleks praegu läinud oma esimese ametiaja lõpul erru. Ma arvan, et ta oleks saanud ajaloos täiesti väärika koha ja ja. Keegi kellelegi poleks olnud talle midagi ette heita, aga, aga nüüd mul andes natuke kahju, sest ma kardan, et kui ta nüüd tõesti presidendiks saab siis pärast teist ametiaega tal enam tal enam niisugust kohta ei ole, et ta on oma oma väärikuse sellega maha mänginud. Jumala eest, meie jutt ei tähenda seda, et, et me tahame öelda, et Rüütlil ei ole teeneid, kõik, kes jäid 80.-te lõpus ja 90.-te alguses Eesti iseseisvuse poolele, nendel kõigil on teeneid ja Rüütlile on neid mitu korda rohkem, sellepärast et tõesti pidi tema pidi oli ju see, kes pidi Moskva vahet käima ja, ja me teame, et see vaibal käimine pole, pole mitte sugugi kerge, ainult et küsimus on selles selles stiilis. Kauaaegne välisminister, suursaadik Eesti eestvõitleja NATOsse ja Euroopa liitu ja ei mingeid teeneid. Tähendab, see, see nii-öelda vastasesse suhtumine on, on niisugune, et noh, täiesti täiesti väljakannatamatult. Minu meelest oli, see vist oli selle nädala kas oli selle nädala foorum, kui, kui arutasid seal Meelis Atonen ja ja, ja, ja tema partnerite kaaslased arvates presidendivalimistel oli vist see nädal ealisi tal jah, ja ja mulle mulle nagu sümpatiseerib, et kahjuks see tuli natuke liiga hilja saada, hakkas juba siis lõppema, kui, kui Meelis Atonen kui kogu see taki pritsimine oli kestnud seal juba kolmveerand tundi lõpuks küsis, et et lugupeetud härrased, aga kas me mitte ei peaks rääkima põhilisest. Kas me peaks rääkima, millist presidenti Eesti vajab, mis oleksid need presidendiomadused, mis, mis tulevikus Eestile kasu tulevad? Kui me vaatame näiteks kõiki neid debatte, kõiki neid intervjuusid, mis on presidendivalimiste ümber toimunud, siis seda küsimust sisuliselt puudutatud ei ole noh, välja arvatud see, et ilvesel on keelte oskusi, rüütleid ei ole, eks ole, see on nagu tulevikus võib olla kasulik. Räägitakse põhiliselt minevikust, intervjuudes tehakse vastast maha, ärbeldakse sellega, kellel on hääled koos, kelle valija mõtleb oma peaga ja kelle valija mõtleb tagumikuga, eks ole. See on nagu, nagu kogusama Laur ja kogu see vile, mis selle küsimuse peale läheb. Aga arutleda selle üle, et kuhu siis Eesti peab liikuma, mis oleks presidendi roll selles Eesti edasiviimisel, noh, ma ei tea, kuhu. Igatahes parematele jahimaadele, eks ole, ütleme niimoodi, selle küsimuseni ei ole jõutud, ei ole arutatud isegi selle üle, et kas, kas selleks oleks parem ilves või oleks parem. Rüütel peaks parema, hoopis Ene Ergma või Jaak Aaviksoo näiteks oleks olnud, eks ole. Neid küsimus ei ole ju üldse puudutatud. Jah, ma olen siingi saates mitu korda öelnud, et ega näiteks minugi valik ei ole ilves selles mõttes, et minu arvates ma olen seda öelnud mitmel pool, et, et sa oled ilveseande raiskamine on presidenditoolil. Aga kui olukord juba niisugune on, siis, siis noh, siis ei teki nagu kahtlust. Aga tegelikult ilvese kohta oleks täitevvõimu juures kas siis taas välisministritoolil või Euroopa Parlamendis või mõnel muul kohal minu pärast kas või kas või Euroopa Komisjoni presidendi asepresidendi kohal või voliniku kohal. Et see on, see on piisavalt noorele mehele hoopis nii-öelda töisem tööpõld ja, ja kasulikum tööpõld kui kui, kui Kadrioru loss aga, aga, aga kuna kuna noh, valikud on antud sellised, siis siis siis ei ole nagu suurt midagi valida. Noh, Kadrioru loss siiski pakub ka piisavalt võimalusi kaasa lüüa, kaasa rääkida Eesti välis välisarengutes eriti, sest kui me meenutame kasvõi Lennart Meri perioodi küsimus on lihtsalt selles, milline isik seal on, millisel, millised on selle isikusidemed muu maailma vägevatega. Et kas või öösel kell kaks võib näiteks helistada Tony Blairile viilu. Loodame, et Blair siis on ametis ja, ja öelda talle mingisuguse väga olulise asja, mis viis Eesti rahvuslike julgeoleku huvidega, kas siis kokku käib või on vastuolus. Nii et selles mõttes on presidendi roll siiski olemas täiesti ja noh, maailmasse ju aktsepteeritakse selliseid tiitleid, noh, sa oled riigi president Sulle esitab riigi president ega, ega ei hakka mõtlema näiteks ütleme seal Prantsusmaa mingisugune kõrge kõrge poliitik selle peale, et meie vaat see on see Eesti president, selle Eesti presidendi põhiseaduslik roll on kuidagi piiratud. Ega ta vist ei hakka selle peale mõtlema, ta võtab lihtsalt Eesti president Eesti presidendina. Ei, sul on õigus, lihtsalt meie, meie seemnevili on niivõrd loetud, et iga seeme peab nagu idanema minema, eks ole, ja, ja selles mõttes ma arvan, et ilvese ilvesest oleks, oleks, oleks kasu rohkem kuskil mujal. Samas, ega ei ole ju välistatud peale presidendiks olemist minna kusagile rahvusvaheliste struktuuridesse, muidugi see peab olema siis küllaltki kõrge koht, kuhu, kuhu sobib peale presidendiks oleku olekut minna. No see selleks jah, aga kui me tuleme nüüd tagasi, ei tahagi enam tagasi tulla, ausalt öeldes selle selle intervjuu juurde, aga, aga lihtsalt see see ennasttäis olek ja ülbusega see ei, see ei ole, lihtsalt niisama on, on öeldud juba, et, et selle taga on kas mingisugune väga suur ebakindlus väga suur hirm, kas siis 23. septembri suhtes või, või tulevaste valimiste suhtes, mis siis järgmised on, on kevadel või millegi muu suhtes uue koalitsioonipartneri suhtes või mõelge ise edasi, eks ole. Aga, aga see ei saa niisama olla või, või on see tõesti niisugune glaukoom on, on võtnud silma nägema mis ära ja, ja, ja noh, tõesti ei saa enam aru, kus sa, kus sa oled ja millist, millist juttu sa suust välja ütled, üks rahvaliidu kõrge tegelane ütles mulle ühes eravestluses alles hiljaaegu, et et jah, paraku meie esimees ja on muutumas ühe teise esimehe sarnaseks. Ta arvab, et tema ongi partei. Aga ma arvan, et rahvaliit on väga vajalik partei meie, meie poliitikamaastikul ja ta võiks eksisteerida normaalse erakonnana, mitte mitte sellise lahmi ana nagu, nagu tema tema esimees laseb selle välja paist. Maarahval on oma oma parteid vaja. Vaata intervjuud on see omadus, et nad jäävad alles ja neid saab alati tagantjärele lugeda, siis kui ja ja artiklid jäävad alles need sealt tagantjärele lugeda, kui kui mingi sündmus on toimunud ja vaadata, kas siis kas siis tegemist oli ärplemisega sulaselge propagandistlikud laadiga või, või oli siin taga taga midagi muud, aga igal juhul Villu Reiljani intervjuud lugeda ka pärast 20 kolmandat septembrit samast Postimehest. Nojah, aga mina ei näe küll põhjust mingisuguseks parastamiseks noh, kasvõi rahvaliidu aadressil, sest et seal on palju tublisid inimesi pärast 20 kolmandad kui Rüütlilt ei valita uuesti Eesti presidendiks, et, et mis, mis see parastamine meile annab ja meid huvitab terve ja tugev Eesti, kus oleks terve ja tugev poliitikaelu ja toimuks kõik nii-öelda jäädes siiski viisakuse piiridesse. Aga no sellise selline selline sõnavara, et, et noh, kui kuule veel tsiteerime, et Rüütli vastu midagi sädelevat välismaist vastu panna võib-olla küll nupukas, aga mitte midagi rohkemat või mina ei lähe ilvesega luurele või noh, see näitab selle, selle inimese sisemist sellist kultuuritust või tema tema jäämist kuhugi kuhugi eelmisse aega. See luurele mineku jutt, see on, see on tegelikult hoopis ühest teisest ühiskonnast pärit. Ta kadunud Lennart Meri ütles niimoodi, et tal on jäänud mulje, et Eestis oskavad kõik kirjutada, aga lugeda oskavad vähesed. Et siit ka minu soovitus, lugupeetud parteijuhtidele, et kui te tahate nagu teadvat, millega Ilves on elanud ja hinganud, siis temalt on üks raamat jõudnud. Meie lugemislettidele Eesti jõudmine, kus on tema kõned ja kirjutas, et kõik olemas elust aastast 86 kuni 2006. Ja kui seda sirvida, siis siis saab teada, millega, millega see mees on elanud, hinganud Ma ei taha siin propagandat raamatule teha agama. Ega alles hiljuti siin Arnold Rüütel, raamat lauapealne, tõsi küll, mida Rüütel ise olid väga vist on kuulda olnud, et hindavad sellise Madis Salumi raamat temast pöörane kiidulaul. Et Rüütel ise pidavat hoopis ühest teisest raamatust, mille kohta ta on öelnud, et vähemalt mõnel ajakirjanikule, et, et see on minu raamat. Nojah, aga paraku raamat pidada kingib külalistele või ise kusagile külla minnes on just. See no vot, see on juba tema, ma arvan, tema lähikonna küsimus, kuigi, kuigi tugev president ütleks muidugi ka, et, et palun ärge seda edaspidi kinkige, et võib olla annaks kordustrüki välja sellest eelmisest ja kingiks selle. Aga noh, paraku paraku on need asjad praegu nii, nagu nad on. Meie aeg on täna otsas. Eesti televisiooni koosseisulised töötajad olid täna siin vikerraadio stuudios Mart Linnart, Peeter Kaldre ja Aarne Rannamäe. Meie saate kordus on ka nagu ikka õhtul kell üheksa ja ja öösel ka veel ja järgmine kord. Saatuse tahtel sama saatejuhiga, aga ülejäänud koos siis koosseis natuke teistsugune, aitäh kuulamast ja ilusat nädalavahetust.