Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Pärast seda, kui ootamatult on kõlanud kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat emadele. Kairelana otsivad meeled tundlikuma säälestatuses ja nii võib märgata uusi asju, mis on normaalse elu käigus jäänud märkamata. Donald Trumpi valimisel saadud ootamatu edu tabas maailma just taolise põrakana ja nüüd siis otsitakse nähtusele põhjuseid. Üheks huvitavaks juhtunus süüdimõistetu X asutamas Facebook. Sotsiaalmeedia heidetakse ette massilise palede ning eksitavate sõnumite ja uudiste levitamist tänu millele oluline osa ligemale ühe koma kaheksast miljardist selle teenuse kasutajast läksid. Närvi otasid kaine arutelu võime kuna taolist tõde ignoreerivad, kuid emotsioone piitsutavat informatsiooni oli rohkem Clintoni vastu. Energiast trumpi lubadustega osutavat süüdistavat näpud nüüd Facebookile poliitikast ja elust arutletakse mitmesugustes keskkondades. Aga oma erakordsest suurusest tulenevalt on Facebookis läbivalt teistsugune mõju. Sõnumile lisandub tänu. Vahendajate massile näiline tõepärasuse atribuut kirjutasite uuringute järgi kasvab iga aastaga sotsiaalmeedia roll kui peamine uudiseid vahendav kanal. Eelmisel aastal hindas 63 protsenti USA Facebooki kasutajatest seda platvormi nende peamiseks uudisteallikaks. Ja sarnane seis on ka Twitteri kasutajate puhul et neid on kordades vähem. Olgu siiski märgitud, et ka Twitter jättis Donald Trumpi edust ebareaalse mulje, kui pärast kandidaatide kohta ütlemisi kajastasid sealsed küsitlused selgelt võitud Trumpile. Seda hoolimata kõikide tõsiseltvõetavate uudisteportaalide professionaalsete küsitlejate vastupidisest tulemusest. Twitterid kolitasid lihtsalt ühte poolt esindavate trollide parved. Järelikult kui kaks kolmandikku miljonitest kasutajatest piirduvad nende kahe meedia pakutud uudistega võib maailmast teadagi. Imelik mulje, mulje, mis võib mõjutada valimiskäitumist. Tõenäoliselt mõjutaski, kui uskuda süüdistajaid Twitteri võib jätta sind pingile istuma, sest seda teenust kasutab vaid natukene üle 300 miljoni inimese. Facebooki logi paga iga. Kulaarsed sisse üle 1,7 miljardi inimese. Kuuekordne erinevuse proportsioon peaks siis üldjoontes kajastuma ka kummagi keskkonnamõju USA valijaskonnale. Siinkohal pean tema aasta alguses avaldatud uuringud valeinfo läbimisest sotsiaalmeedias. Sellest selgus, et võrreldes tõelise teabega levisid inimesi erutavat konspiratsiooniteooriaid teistmoodi. Need võimendusid sarnaseid vaateid omavate inimeste võrgustikus, põhjustades omapäraseid kajakambreid, tänu millele muutusid võrgustikus väikese hilinemisega kuid samas inimlike täiendustega tagasi peegelduvad ebatavalised ja sisuliselt väärad sõnumid. Endisest. Usutavamateks Facebooki viie aasta sõnumite massiivist detektiivitöö tulemusel märgiti kokkuvõtvalt, et vale levib kiiresti. Ja saavutab tänu kajaefektile nii palju mõju, et seda ümber lükka vaid sõnumeid on raske tajuda. Lisaks selekteerib info linkidega seotud seltskonda sattunud emotsionaalne valeinfo. Liikmeskondagi liites kokku siis need, kellele sõnum rohkem meeldib ja tõrjudes vastuväidet servale. Just seetõttu ongi alust oletada, et alatumaid valesid levitanud oli Facebooki abil võimalik mõjutada USA presidendivalimisi. Mark Zuckerbergile aga taolised süüdistused ei meeldinud ja ta avaldas nädalavahetusel oma kommentaari. Selles lükata süüdistused tagasi väitega, et firma ei saa küll kõike kontrollida, aga siin tulevad appi teenuse kasutajad ise, kes osutavad valedele. Tema hinnangul. 99 protsenti Facebook'i sisust autentne. Taoline sõnavalik tekitas rohkem pahameelt kui edendas selgust. Zuckerberg nimelt püüab jätta muljet, tema ettevõte ei ole meediaettevõte. Seda hoolimata kasvavast rollist kas või uudiste ainuvahendajana. Paraku sätiks aga meediaettevõtte staatus nad uude ja ebamugavasse olukorda, see tähendab, nad peavad vastutama uudiste õigsuse eest ja keegi võib need siis vale levitamise pärast isegi kohtusse kaevata. Ei tea, kui kaua? Suudab olla ajakirjanduse portselanikauplust, külastab nähtamatu elevant. Aga huvitav pangad Zuckerbergi matemaatika. 1,7 miljardit kasutajat kirjutab 600 sõnumit. Levib see ka Facebookis 1,7 miljardit nõndanimetatud, mitte autentset, et mitte öelda eksitavad sõnumid ja sellest peaks ju piisama suvalise riigi valijate mõjutamiseks.