Stuudios on Eesti muusikanõukogu helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat Priit Kuusk. See preemia anti Eesti muusikaelu kroonika järjepideva kogumise eest millest algas sinu kirg muusika info kogumise vastu. No ma olin Eesti raadioga seotud juba tudeng, kaks viimast kursust ma olin täiskohaga siin tööl. Aga suur rida, kes seda uudiste tegemist on, ju ikka algas sellega, kui me saime oma saate ja vikerraadio muusika uudised. Ma mäletan, sina otsisid selle kuupäeva veel välja, millal esimene saade eetris oli? Kuues aprill 1967. Ja see oli koos vikerraadio sünniga kohe nad kõrvuti, kõik tulid mitmed uued asjad raadiosse. Ja peatoimetajaks oli siis matemaatikaõpetajast helilooja ja hilisem Estonia teatri direktor Ants Sõber. Ja siis minu vanemate laste ema Sirje Kuusk rääkis selles ei saanud sõbra käest välja selle saada ja ja ta sai seda teha muidugi, sellega ta teadis, kes tekste teeb, et mina hakkan tekste tegema ja tema siis luges ja vahetevahel lugesin, mina ja hiljem lugesin mina juba üksi. Kuidas seal kinnisel ajal see info kogumine toimus? See oli vist üsna keerukas protsess. Esimestel aegadel millegipärast ma läksin üles Kreutzwaldi nimelisse raamatukokku Toompeal ja hakkasin leksid kolides vaatab, et millistel helilooja saartel on tähtpäeva, seda ringi mööda hakkasime tegema ja Eesti asju sai siis ka natukene ida suunal valgustatud. Alati ma mäletan ükskord Harry Kõrvits oli siis veel peatoimetaja ja ma olin nii rõõmus, et ma olin saanud Itaaliast kohe neli, viis uudist nagu panna, need olid nii väärt, et nad said ära panna. Harry ütles selle peale, et me ei saa siin niimoodi Itaaliat nii palju anda. Peab ikka olema Nõukogude oma ka teine pool sellest ja ja siis seda nõu koguma, siis laveerisin sellega, et rääkisin tavaliselt ikka Läti ja Leedu asjadest või Gruusia, Armeenia ja ma ei läinud see vaid süvitsi sinna Moskva või vene peale. Aga nõukogude pool ikka olemas. Ma hakkasin lugema neid komparteide ajalehti, Kapmaade komparteide ajaleht, Kanson uudised, isegi siis. Austria folkstin siis Itaalial, unitaar prantsuse. D ma pidin neid keeli osa mõningaid. Me oleme õppinud ka, aga ma ei räägi neid. Näiteks mu tütar Klaarika räägib kuut keelt vabalt. Aga sina ise mitmes keeles sa suudad neid uudiseid tõlkida? No see kõlab natuke suuruslevalt, aga kaheksa keelt oli mul, mida ma tundsin korralikult ja suutsin sealt informatsiooni aru saada ja siis tekkisid võimalused juba tellida poola Ruhnu suits. Nii ja ja siis tšehhide Hudyernirosveedi ja veel ja veel ja veel. Nikki keeltehuvi oli mul ka enne seda juba kõrval. Mäletan täitsa humoristliku näite sellest oma algkooliaediku veel. Me elasime ju Vändras. Ma olin Vändra poiss, läksin Viljandi kaudu Pedagoogilise kooli kaudu, siis sinna, seal sain muusikat õppida juba sealtkaudu edasi muusikakooli. Ja ma mäletan veel, et mis sellesse Toompeal eksid koolidesse ja ajakirjadesse puutub, et Kuldar singi, kellega me olime rühmakaaslaselt koos Haaba Irves, Kuldar mina, kuldasinkile oli üks sõber Lembit Uibo kes oli juba süüvinud kaevunud seal selle Kreutzwaldi nimelise raamatukogu leksikoni testi. Ja siis, kui mina sain ka suure õhinaga esimese huvi, suu käte. Ja Ma hakkasin sealt muusikuid välja kirjutama, mul oli suur paks glade sellest. Ja kujuta siis ette, huvi suus on veel selle kuulsa inimese kodune aadress, mõtlesin oi-oi, kuidas siis saaksid kirjutada ja nii maadega. Eks see kõik oli üsna üsna ülevalvatud ja, ja raske. Aga mõnega oli võimalik kontakti saada või selle leksikoni andmete põhjal. Ei, ma siiski ei jõudnud pöörduda veel, ma lihtsalt nautisin seda, et kuidas, et oleks võimalus, näed, ma saan talle koju saata midagi küsimustele, midagi sinnamaani ma ei jõudnud. Ja tõesti neid keeli tuli palju tänu sellele oli siis ma võin siis öelda sulgudes kinnine aeg ja okupatsioon mõjus minut, see ei ole selles mõttes omamoodi virgutavalt, et ma pidin saama. Ma pidin saama kuskilt midagi kätte ja ja sain ka ja pidin siis paljudes keeltes töötama. Ja need komperteid ajalehed tasapisi hääbusid nüüd kui meil siin idablokk lagunes. Nii et sealt ma siis korjasin ja. Ma mäletan ühte toredat uudised, Hudib neuroskledi tsehhi oma. Tookord olid need Rostrumid samamoodi juba käisid. Ja mäletan, et Arvo Pärdi teos arvan, et sinna nüüd juhuslikult kuskilt kanalite kaudu ja ma ei saagi praegu öelda, mis teos oli see kolmas sümfoonia, olla midagi nii, Arvo oli siis selles Rostrovi paremas järjekorras kuskil eelviimasel kohal. Umbes üheksandal kohal oli niimoodi ja siis saad ees, et see oli üks magus uudis, aga see oli juba ajakirjast, mis mulle koju käis. Putin, pöörlas leedi. Aga need tuntud Lääne klassikamuusikaajakirjad, nendel ei olnud mingit ligipääsu. Oli natukese juba hakkas seitsmekümnendatel saama, Nad tulid kohutavad suure hilinemisega, aga ikka naid oli, siis sai neid sünkroonida ja seal oli midagi ette ka öeldud ja plaanid olid välja kuulutatud mõne asjaga. Nii et neid sai siiski ka ja mõtles mitmes keeles. Et sai siis kasutada ka Eesti asjad, muidugi ka kõrval kogu aega paljuksid seda Eesti asja välismaal oli, seda oli ikkagi üsna vähe. Et sedapidi oli Eesti muusikateabe kogumine lihtsam ja siis ma sain seda ikka sirbis teha. Ja, aga siis ka peatoimet mäletab. Vello Pohla ei olnud üldse nõus, sellega ma kogu aeg panin siis niisugused rubriigid seal. Ma olin seal muusikaosakonna juhataja panin niisugused nagu kontserdireisidel või niimoodi ja Anu Kaal esines seal Ukrainas. Hendrik Krumm seal ja keegi Moskva suures teatris ja nii edasi ning kas see käis nagu liiga kuiv nende jaoks. Ja eks nende kuivade uudiste vastu olid ikka toimetajad ja on praegugi võib-olla Ehodkarulil. Sest nemad tahavad probleeme ja seda nii, aga nendest uudistest ju hargneb edasi, kui palju, mida kõike. Mina mäletan sinu muusikauudistest, kuidas sa Järvide käekäiku valgustasid. Tookord algustes tõesti ses neeme üksi ikka ju käis ikka päris palju suhteliselt kui nii võtta. See võis hakata silma küll, et ma Järvidest muudkui rääkisid, mõni mõni tegi mulle väikse märkuse juba, et sa muust enam ei räägi ja teisi tunnegi teagi nüüd on noored Järvid ka veel juures, oleks veel, oleks veel rohkem isegi rääkimisi. Aga no Neeme peaaegu et loobunud välismujal mujal kontsertidest kui ERSO. Ja tema kodulehelt ei saagi üldse teada ja siis, kui ma teeni viimase aja selle oma maiuspala valmis sirbile kuuülevaated Kuu kroonikad siis Neeme saab selle minu käest ka kohe värskelt, saadan talle nii, nagu valmis on. Siis Neeme kirjutab mulle, et ja mina olin seal ja ma olin seal kontserdil ka ja saabas üldse märkinud, aga endale kodulehel polegi midagi lugeda. Ega Harrison Parrot ei saa ju niimoodi professionaalselt neid panna. Tulpa, vaid ta teeb nii nagu kuupäev ette toob. Toob ette jälle, kuskil kuu lõpul niimoodi. Kusagilt peab see info ju tulema, et kui paljude Eesti muusikutega Antsul isiklikud kontaktid, et seda infot kätte saada. Ja on tõesti näete kohta Eesti muusika infokeskus, kroonilised vaikib. Ta näiteks Katrin Targo, missugune täht teenis kogu aeg esindaja. Katrin oli 19 kontserti ühe kuu jooksul 19 esinemist viimasele. Nüüd ta võttis Tšehhimaal sai ooperiosa endale Tatjana ja nüüd on kontserte vähem sest ta peab istuma seal ja käima seal proovidel. Aga see jälle omamoodi rekord tõesti. No tänapäeval on muidugi, info on kõik kättesaadav, aga ikkagi on kena, kui see on kellegi poolt süstematiseeritud. Ja viimastel aegadel siis Tiina Mattisen iga leppisime kokku ja saime niimoodi, et et see meie esinemiste rida on ju nüüd ka kuu lõikes niivõrd tugev ja nii suure mahuga. Et paberlehel me ei saanud ammugi enam päris pikka aega juba enam midagi teha ja siis internetis e-sirbi uudistes. Ja viimasel ajal oli siis mulle endale ka need kuukroonikad, mis tulevad siis kuu lõpul, et kuu viimases silbis, siis olid need algul veel seal paberlehel ka mingil moel lühendatud, pidi täheruum arvestama täpselt, sest ruumi oli niivõrd vähe. Ma pidin kogu aeg arves vaatama, kuidas, kas saan oma 100 tähte nii või naapidi kokku. Mõne 1000 lehe juures. Aga päris suurt rõõmu mul pakub tõesti praeguse kuu kroonikate tegemine ja sirp nüüd Telegeeris nüüd edasi rahvusringhäälingu uudistesse, nii et ERR-i kultuuriportaal garanteerib mulle nüüd selle kuu kommentaari ja kuuülevaate tegemisel kogu terve kuu, siis otsin neid ju koostandi ja küsin inimeste käest, kellega mul on sidemed ja osa ja neist ju nad ise teatavad juba ja siis ma oskan küsida ka. Pean jälgima kogu aeg-ajalt, kuidas, mis nendega toimub. Kui ma selle kuu ülevaate valmis saan, siis kuu aega kogu on, eks ole, ja natuke rohkemgi varasemalt ka. Siis ma olen tõesti uhke, et kas tõesti, kas tõesti, me oleme nii paljudes paikades nähtaval ja uhke tunne, on see siis nüüd panna käima lasta siis eetrisse või ERR-i uudistesse kohe lugeda operatiivselt? Ma mõtlen, mõned viimased päevad paar vapustavat uudist, esimene, kuidas Maarja nuut on nüüd tulnud taastaga muusikamaailmas nii nähtavale ja oma folgiliinis loomulikult aga sugused kuulsad festivalid on, mis tal esineb. Täiesti vapustav uudis, et viimase nelja kuu jooksul suve lõpus, nüüd siiani edasi on tal esinemised olnud kolmeteistkümnendas Viimsis kujutluses, et kaks-kolm aastat tagasi oli tal see esimene plaat, millega ta siis hakkas seda tutvustama ja nüüd kontserdid on kõik teise plaadiesitlused, nagu kutsutakse ootamatult Lagose ootamatult Poolasse Lublini niimoodi. Ja siis tal koduleht on päris korras, sealt saab lapata järjest ebakontsert. Või siis see viimane, kus Nikolai horvaat Jaan Räätsa muusika suur austaja ja tema tutvustaja mitmel pool, eriti Prantsusmaa, sest ta on Prantsusmaal nagu elab ja on ka Eestiga nii Eesti seotud. Aga muidugi, need on teine liin veel ERR-i uudistel, kus ma avan selle ühe kitsa selle kroonika lõigu vabancis uudiseks tausta ja ümbrust ja kõike ja kontrollin neid asju veel ja teen siis nagu ühest asjast nagu maarjanoodist. Pikema haavatud uudise, need on siis toredat väljundit praegu ja suur rõõm, ma saan teha ju oma erialal jätkata oma tööd ikka edasi ja edasi aastaid ja aastaid, sest kuskil ma hüüdsin, et Eesti muusika päris ettekanded ei kustu enam kunagi, nad jäävad pidevalt ja ühesõnaga, et mul on tööd kogu aeg edasi. Tegelikult on seal olnud ka muid põnevaid väljakutseid ja väljundeid. Sa oled ka mitu raamatut kokku pannud. Nojah, neli raamatut Neeme Järvist tegelikult Neeme Järvi kontserdipäevikud ja plaadi nimistud ja mis on nende raamatute taga, on päris mahukad, suured Neeme tegi ju ka ikka väga kõvast plaadid, kontserdid. Need ma olen siis varustanud ja nende kroonikatega ja tegelikult ma olen neeme kontserdipäeviku ikka täiesti korda teinud. Teda ei teatage või neeme, ise ka ei saa aru või ei tea, sest temal pole nii tähtis, et tema solisti nimi oleks kirjas, et selle saali nimi oleks kirjas korralikult õigesti. Ja orkestri nimi ja kõik veel mis, mis muud. Ja siis tormis raamatul ma tegin ju kroonika lõpu ja Veljo kahtles algul, et kas seda vaja on, aga pärast ütles mõni aasta hiljemgi juba, et sealt oli nii tore vaadata. Ta sel aastal ma ikka olin seal ja kuigi neljal oli oma arhiiv, oli täiesti korras, aga esse sinna sai kinnistatud aastaks 2000. Sinnamaani on siis velje asjad päris paigas. Kahjuks ei saa enam jonni pärast heliloojaks teist köidet enam tehasest. Heljo tervis ei ole kuigi hea ja viimased 16 aastat, eks ole. Et need siis on heitlikud ja tahtsin isegi uut raamatut, aga pole veel saanud. No seal olid näiteks mingisugune NSV Liidu Rahvakunstnikud, mäletan Anu Kaalu ja Hendrik Krumm ja kellest ma tegin need need olid niisugused õhukesed brošüürid mitmes keeles. Sina said ka kroonikat tehtud, nii kulub ära ja siis ütles mulle Igor Karsnek kunagi, et need asjad, mis mina kirjutasin ja kroonikaid ja mis ma välja uurisin tema isast. Et need olid kulunud väga ära, kui ta oli saanud seal ametikõrgendust, ainult et seal oli väga hea siis neid vaadata ja jälgida. Sinna said need päike. Nii et sinu kirg on ikkagi kroonika, mitte niivõrd intervjuud. Ja kroonikat saab ikka praegu teha kodus ilusti arvuti taga ja ma ei pea enam ringi käima kuskil taga. Praegu ERR-i uudised, kus Valner Valme on vastutav toimetaja, teil on nii suurepärane koos ja, ja minul on nii hea tunne, et ma saan tänase uudise täna üles panna, et mis täna toimub just seal, seal seal ja, ja homme ka veel kuskile. Ühesõnaga niisugune väga täpne lähedane informatsioon selle saanud siis Eesti rahvale välja pakkuda ja teatada neile, et see on mul hästi magus tunne. Aitäh. Priit Kuusk ja ja soovin jaksu ja tervist ja, ja rõõmu nendest magusatest uudistest. Ikka seda tulek.