Helga ja tere tulemast kuulama heligaja saadet. Mina olen Annebrumi. Tänases saates teeme juttu kahest muusikasündmusest. 13. oktoobril edendus Riia ooperimajas Eriks esemaltsi äärmiselt lauljakeskne ja selge sõnumiga lausa plakatlikuks tituleeritud ooperit müüritud läti värskeimast nüüdisooperist jagavad muljeid klassikaraadiotoimetajad ja kuulame ka intervjuud heliloojaga heliga. Suur vestlusring on aga täna pühendatud helilooja Sophie Kubaid uulina 85. juubelisünnipäeva tähistamisele Estonia kontserdisaalis 14. oktoobril, kus kõlas ka helilooja uudisteos. Koos Eesti riiki Ronja orkestriga esinesid Eesti parimad koorid ja solistid. Selle kontserdimuljeid vahetavad stuudios kunstiteadlane, filosoof ja muusikakriitik küsitleb Marge-Ly Rookäär. Helga ja teisipäeva, 18. oktoobri õhtul esinesid Estonia kontserdisaalis Triin ja Kärt Ruubel. Viiuldaja ja pianist. Kaksikõed esitasid Mozarti, Ravelli, Foree ja Franki teoseid. Selle kontsertsarja teema oli Eesti interpreetide liidult, nende tingimus oli ka see, et oleks Mozart esindatud ja kuna see e-moll sonaat oligi ju põhimõtteliselt peale ja, ja tema esimese Pariisi reisi ajal kirjutatud, siis me mõtlesime, et sa oled sel teemal. Et siis Mozarti linna inspiratsioon on ka jaekuna see kava lõpuks ikkagi Mozart ja frangi läbi kujunes nii traditsiooniliseks siis minutit for reed, noh nii tihti ju tegelikult ei kuule siis sellepärast me mõtlesime, et ikkagi see free esimene sonaat ja muidugi on mängida neid vaid ikka alati prantsuse kaadide Traveli jäädi plaadid, et aga just et me võitsime teise sellise romantilise sonaadi, mida me mõlemad olime ka tasin, taheti mängida. Viiendast 16. oktoobrini esines Trio Estonia pluss üks koosseisus viiuldaja Arvo Leibur, tšellist Aare Tammesalu, pianist Norman teindam ja soplanarete Teemets Kanadas ja kariibidel. Kontsertreisiga tähistasid muusikud saabuvat Eesti vabariigi sajandat ja Barbadosel viiekümnendat aastapäeva Eestile Barbadosel Norman Reintamme sõnul mõndagi ühist lisaks sarnasele elatustasemele ja mereäärsele asukohale ka suur armastus koorimuusika vastu. Barbadosel käisid eesti muusikud esimest korda eesti muusikat tutvustamas. Kontserdid toimusid pealinnas, bridž taunis ja spets taunis lisaks meistrikursused barbaarse muusikakolledži tudengitele ning töötuba riikliku noorte sümfooniaorkestri mängijatele. Kavas olid Artur Kapi, Mart Saare, Arvo Pärdi ja Kaljo Raidi teosed. Publiku lemmikuteks said laulud metsateel ja kalamehe mõrsja. Kava esimeses pooles kõlasid aga Bach Endel. Kolmapäeval, 19. oktoobril algas kumu kunstimuuseumis nüüdismuusika festival afekt. Nädalaga. Festivali kunstiliseks juhiks on Monika Mattiisen. Festivali idee on Tuua eesti nüüdismuusika heliloojaid interpreedid rahvusvahelisse konteksti. Meie heliloojate teosed oleksid maailma nüüdismuusikaansamblite repertuaaris ja kõrvutada nende loomingut praegu nüüdismuusikas tegutsevate heliloojate põlvkondade omaga. Me tahame Haida Kärt Ta pulsil Lääne-Euroopas toimuvaga ja see on ju läbi aastate päris selge, et Eesti muusika nüüdismuusika on vägagi konkureerimis võimeline selles Lääne-Euroopa nüüdismuusika kontekstis. Ja noh, konkreetselt selle festivaliga Me toomegi selle konteksti koju kätte. Afekti tänavuseks teemaks on muusika ja visuaalfestivali peahelilooja on Austria päritolu Georg Friedrich Haasi kõrval ka Toivo Tulev kelle teosed kõlasid nii neljapäeval Tartus, ERMis kui ka reedesel ERSO kontserdil. Festivalilt teeb klassikaraadio veel mitmeid otseülekandeid ja kõige saatekava järgmise nädala heligajas vaatama kontsertidele põhjalikumalt tagasi. Helga ja 13. oktoobril käis klassikaraadio toimetus vaatamas Läti värskeimat nüüdisooperit, milleks Eriks esem valtsi maikuus esietendunud müüritud Inese Sanderialibretole. Enne etendust oli meil võimalus kohtuda ka heliloojaga. Teha midagi suurt, siis aga võta meilt midagi, nõuab ohvreid. On kurb, kui inimene ei tunneta oma piire. Ta võib kaotada oma tervise ja pere, kui ta astub üle teatud piiri. Ooperi peategelane, arhitekt leiab armastuse raamatukoguhoidja. Nad võiksid alustada koos uut elu, aga tal on palju muresid raamatukogu ehitamisel ja selleks, et oma armastatut kaitsta. Ta lõpetab temaga suhte. Triitsi kolledzhi resideeruv helilooja ja ma käisin iga päev raamatukogus, kus kõikvõimalikel teemadel raamatud olid kättesaadavad. Samuti kaasaegse muusika partituurid. Mind vaimustas, et ma sain kõiki neid raamatuid puudutada ilma selleta, et ma oleksin pidanud raamatukoguhoidjale andma tellimissedeli. See oli imeline hetk. Raamatukogu on ehitis, mis määrab ühe rahva saatuse. Kõik nende tarkused on seal kirjas. Opera tseerid. Niuke hansaof koos nägembiuraitselguess. Huvitheiborid, see ooper ei ole muinasjutt, see on realistlik teos. Ma ei seaks seda ainult raamatukogu ehitusega Riias. Me ehitame Rail Balticut uut kontserdimaja. Jälle tõusevad samad küsimused. Kes selle eest maksab? Kas vastutavad isikud suudavad säästa aega oma perede jaoks? Sa viisid juhatud käestiaadija favovi, Soshi Kress, vääriverit. Inese Sandere oli selle teose initsiaatoriks. Ma ei oleks saanud seda ooperit ilma temata kirjutada, see on tema lugu. Iga lause selles loos on kui luulerida. Ma ei saanud seal midagi korrata. Mõnikord on need sõnad nii filosoofiliselt sügavad, et ma ei saanud neid kasutada teda näiteks kiire tempoga muusikas. Sanderi on loonud võimsa libreto. Kui ma selle kätte sain, oli kogu mu elutoalaud lehekülgedega ja ma püüdsin näha, kuidas saaksin neid stseene omavahel ühendada. Et see teos kujuneks tervikuks erinevate soolopillide abil. Kuidas ühendada selles erinevaid elemente. Ja mis ooper on eeskätt teatriteos, mitte kontserdi muusika ja tuleb aktsepteerida teatavaid reegleid. Ma otsustasin kasutada tegelaste juhtmotiive. Kui jänese sander ja andis mulle libreto, siis ma analüüsisin seda põhjalikult ja mulle tundus, et mõned numbrid tuleks omavahel ära vahetada. Küsisin talt selleks luba. Mäletan, et kui ma esimest korda tema tekstile kirjutasin pidin kirjutama ühe koorilaulu, siis helistasin talle. Lugupeetud provosandere Moltan tellitud teie sõnadele, eks lugu. Kas ma võiksin mõned sõnad üksteisega ära vahetada või siis neid korrata. Ta vastas otse. Ei, ma vihkan seda, et heliloojad võivad teha sõnadega, mis nad tahavad. Ooperit tehes küsisin talt uuesti, et kas ma tohiksin siin üht-teist ära vahetada. Ja nüüd ta ütles jah, otse loomulikult. Aga? Ma arvan, et. Ta. On? Eliks esemalts rääkis ooperist müüritud, mille etendus toimus Läti rahvusooperis 13. oktoobril. Kohe peale ooperietendust kogunesid Tallinki hotellis restoranis laua ümber klassikaraadiotoimetajad, et vahetada värskeid muljeid. Legend, mis vanadest Euroopa kultuuridest maailma lugudest on tuntud, on esemed ooperis, justkui sa arvad kaasaegse vormi ja ta püüab selle looga meelde tuletada, et ükski suur asi ei sünni ilma ohvreid toomata. Et kas see on siis inimese enda hingega seotud mingisugune hingepiin või siis teisalt tuleviku pärast nagu esemeks ise ütles ka seal kohtumisel siis raamatukogu ongi justkui tuleviku sümbol, see kõik see, need teadmised loovad meile selle tulevikubaasi ja seal saadud teadmised määravad selle, kes meie järglased. Raamatukogu ongi kogu selle loo kõige kandvam sümbol. Seda enam, et selle ooperi kõige suurem väärtus oli minu meelest libreto, see on ka otseselt raamatutest tulenev. Tuli meelde Eevalt saagi üks kuulus tsitaat. Ja kui me mäletame minevikku nii pikalt tagasi, nii pikalt ette me saame arvestada tulevikuga, see ongi seal natukene mälu dimensioon. Ma ütleks selle üldise dramaturgia kohta, et seal oli see hästi niisugune meeldiv samaturgiline seal esimeses osas tõesti mõtlesid, et nüüd see arhitekti armastatu praegu on eriti sisse ja siis järgmises pildis tuleb välja, et sellisele arhitete õudne unenägu tegelikult täitsa tavaline võttaga selles ooperis ta oli väga õiges kohas, kuidagi sel momendil ta väga hästi krutis seda teemat edasi. Aga see tekst oli jah, muidugi väga poeetiline. Minule on olnud siiamaani sellise parima tekstiga ooperi kõige paremaks näitaks Eino Tambergi ooperis yranode perserakk. Ja vot kui ma seda teksti ka lugesin, siis siis mulle tundus, et selline poeesia paremas mõttes oli selles kajastatud just selles libreto, sea ja tekstis, kuna helilooja just ütles, et ta väga jälgis seda teksti ja, ja et see libetist nagu ei lubanud midagi, nagu eriti vist muuta kanaleid aru sai, siis sellest tingituna oli selles ooperis ka väga palju kordusi pärast esimest vabandust, mul oli selline tunne, et noh, et nüüd on nagu lugu juba nagu räägitud, et nüüd on nagu kõik, aga siis hakkas teine vaatus ja kogu see lugu hakkas kerima kerima uuesti nagu otsast peale. Et see nagu ei lisanud seda pinget juurde, vaid ta lihtsalt kordas seda, mis juba oli nagu enam-vähem selgeks saanud. Aga see muidugi ei tähenda seda, et see see muusika ei meeldinud või et see oli halb või, või seda oli, oli ebameeldiv kuidagi. Või et seda oli igav vaadata, sa ikkagi kuulasid muusikali ilus tekst oli kena, lauljad laulsid hästi. Lihtsalt selline tähelepanek, et minu pärast oleks võinud ooper ka esimese vaatusega ära lõppeda. Veel natuke midagi, epilooksina lõbu, mina läksin ka võib-olla paremini tundega sealt ooperist teretulnud, kui oleksin pärast esimest vaatust, sest teises vaatuses oli väga palju korduvat materjali ja pärast seda teist vaatust veendusin rohkem selles, et muusikali selles ooperis pigem tagapoolel. Just see poeetiline libreto tuli esile ja mulle ka väga meeldis inglisekeelne tõlge, mida me saime jälgida ja mis tegelikult oligi väga jälgitav, sellepärast et tekst, kogu aeg, lootus. Ja see oli tõesti nagu üks kaunis jätkuv luuletus, ei ütle, ma kujutan ette, et lauljatel võis olla väga hea tunne seda esitada sest see oli nii sisukas. Sellega sai kogu aeg emotsionaalselt kaasas käia. See pakkus kogu aeg nagu üllatusega tõesti teises vaatuses ja kõik hakkas korduma ja võib-olla isegi natukene tüütas minu jaoks oli Justa see kaks vaatust olid nagu täiesti erinevad. Sellepärast et esimene vaatus oli minu jaoks nagu sugune ühiskondlik ohverdus. Ma kujutan ette, et seal raamatukogu ehitus oli väga mahukas ja kallis ja siis kindlasti tekkis valikuid, et kellelt me selle raha ära võtame ja praegu oli ohverdatud nagu see lapsega naine ja teine oli siis nagu siuke isiklik ohverdus minu jaoks, näiteks kui ma võtan musitada, millised siis esimene vaatus oli eeskätt pärlik, ütleme, nüüdisooper rikaga teises vaatuses oli väga palju sellist muusikali liku materjali ja noh, ütleme siin väga palju läks juba sellisesse kuskil lämbienti valdkonda ja kuidas, no mulle tundus, et algusest peale nagu helilooja ise ütles seal kohtumisel, et selline leitmotiivide põhjal pigem komponeeritud oo kui palju üldse nüüdismuusikas. Sa lahkud õhtul selle tundega, et sul on viis meloodiat vähemalt varnast võtta, et vilistada selle noh, ütleme nüüdisteosest inimene, kes võib-olla ei ole kuulnud neid helisid, mida meie täna õhtul kuulasime. Võib-olla ei kujutagi seda päris täpselt ette, mõtleb, et oli nüüd ikka üks teos, üks, üks raske nüüdisooper, kell 10 lõppes ja seitse algas, et aga see ei olnud nii, et see muusika oli tõesti lihtne, ta oli nagu julgelt, et lihtne ei olnud püütud millegi taha pugeda, midagi juurde panna. Ta oli selline siiras ja sellisena ta mõjus tegelikult väga hästi. Helilooja nagu tunnetab oma võimalusi oma võimeid ja paneb selle nagu maksimaalselt käiku. Minule mõjus oper üsna orav Doriaalselt, mulle turintsin kohati meelde valitsuse kontserdid ja kooril oli see hästi suur roll ja siin tuleb ka välja see helilooja taust, kes on ise olnud koorilaulja ja need koorid kõlasid tegelikult väga ilusti. Küll olid meeskoorid naiskoorid, siis olid sega koorid, et ta oli selle kandi pealt väga mitmekülgne, muusikaliselt ja seal teises vaatuses oli väga huvitav kohvikus stseen, mis oli niisugune džässilift, nii et kuigi muusikaliselt see teine vaatus, noh ta hakkas tõesti kordama, aga, aga talitlus Eriksen valtsi, ooperit Müvitud käisid vaatamas Johanna Mängel, Tiia Teder, Kersti Inno, Tiina kuningas, nelevasteinfeld Liina Vainumetsa, Karin Suur, Jeanne promic. Tervet arutelu saab kuulata klassikaraadio kodulehel. Ooper kõlab klassikaraadio eetris esmaspäeva, seitsmenda novembri õhtul kell seitse. No ja ja. Ja. 14. oktoobril toimus Estonia kontserdisaalis Sophia Kubaid uulina juubelikontsert, mida juhatas Andres Mustonen. See on maailmas praegu kõige mõjuvam muusika, mida kirjutatakse head muusikat, on tõesti häid heliloojaid ja mul on väga kahju, et maailmas on selline arusaam, et tänapäeval ei ole muusikat, et kõik on ainult kirjutatud muusika, aga no muidugi see sisuline pool, mis miskiks seestpoolt välja kasvab ja Jennifer piiritult aus. House, niisugune emotsionaalne, tõesti hingeline ausus, see on see, mis mind kogu aeg tema muusikaga kasvatab. Kui paid uuline juubelikontserdil kõlas ka uudisteos armastusest ja vihast saalis kuulasid teiste seas kunstiteadlane Aleksandra murre, muusikakriitik Igor Karsnek ja filosoof Margus Mägi. No minul oli näiteks esimene kord üldse, tähendab mul mingis mõttes kõik esimest korda ma pole kuuba tuuline kunagi kuulunud ja ma ei olnud ka, nagu seda maakleri ta üldse kunagi kuulunud oli päris huvitav. Võib-olla nagu üks asi veel, et noh, et nagu see kõrvutus või see, kui nüüd bajaani kontsert tuli sinna järele maalri järele, siis nagu kõrvale väga võõras kuulata. Nad võivad küll omavahel kuidagi seotud olla, aga nad on ikkagi nagu kuidagi hoopis teistmoodi. No mina ei rahaliselt ühe küljes, aga mis minu jaoks neid mõlemat teost ühendaseli kujundlikkust, balla mõju, aga kuna ma olen kunstiteadlane, siis nimaaleri osa sellest 10.-st sümfooniast kui ka kui Pathiline Faper tekitasid pilte, mul oli tunne, nagu ma oleksin filmi vaadanud, liikuv pilt, karaktereid, nende omavahelised suhted, ka see mõlemat teost, minu meelest ühendas lähenemist, et igal pillide grupil on oma iseloom. Et nad on mingi tegelaskuju, siis nendevaheline keelpillid ja puhkpillid, et nendevahelised, dialoogid, kontrastid ja mingid konfliktid. Et need mõlemad teosed minu jaoks oli täiesti suurt vaimustust, tekitas. Pilt heli tekitab sinus visuaalseid kujundeid ja seda lugu, narratiiv tundus seal oluliselt tugevam, et kui pärast oratoorium, see on sõnu ja selline mingisugune vaimne kõne, kuna see on ka vokaalne muusika. Aga need instrumentaalsete olid erakordselt pildiliselt minu taiveoks. Ma peaksin korraks natuke täpsustama, siin käis jutust läbi 10.-st sümfooniast, tegemist oli muidugi Adaadioga Madari lõpetamata, 10.-st sümfooniast on ainult osa, mis mallarand jõudnud orkestreerida. Tegelikult on taastatud ka esimene osa klaveri järgi ja ma olen isegi kuulnud Kirill kontraažingu salvestis, kus kaks osa järjest orkestreerinud maaler enda poolt, teine Adža ja siis allegro osa, mis on taastatud, aga mis puutub nüüd Maleri Jaaguvaid unine seosest? Tegelikult see on tõesti väga, väga usutav, kui paid uulina nimetab maaklerit oma üheks suuremaks eeskujuks ja kuigi ütleme helikeeleni leksikaalne yldiselt täiesti erinev ja kardinaalselt erinev, siis see, mis puudutab Neid suuri eksistentsiaalseid probleeme, hea ja kurja võitlust, saatuse raamatut või siis vääratavad jõuda, tähendab kogu see temaatika sealne mõõku vaid loomulikult ka omane. Ja ma lisaks siia veel sellise nüansi, et see on täiesti sümptomaatiline, kui palju linna 80 viiendat sünnipäeva tähistati ka ma usun seda tähistusi ka mujal maailmas, aga, aga just Estonia kontserdisaalis mäletatavasti aastate tööga 78 toimusid sedasama Mustoneni eestvedamisel vana- ja nüüdismuusika päevad, kus SAISis kuuldaks niitke nende nissovi Pärdi sealhulgas ka kuvaid uulina muusikat, need põhimõtteliselt vaid ulina. Kontaktid Eestiga algasid just Estonia kontserdisaalist ja jõgustanuga. Andres Mustonenil. Õhtu oodatuim ei ole mõtet salata, oli kuvaid uulina oratooriumi esiettekanne. See oli suur ja keeruline teos, mis kuna koosseisud olid nii suured ja see kooride paigutamine rõdudele, mis lisas selliseid kiriklikku atmosfääri, ma mõtlen, et see, see hellikud tuli erinevatest allikatest tugevat karakterite loomisel Se headuse ja selle viha, kurjuse võitlus oli seal väga reljeefselt välja toodud, võib-olla isegi väga minu jaoks väga kontrastsed, sellised pooltoone ta eriti alguses esimene osa oli selline kohe raputab eriti pärast vaheaega, et kui kõik esimese osa muljeid said vahetatud, siis tundus, et ehmatad sellest suurest pealetungist selles muusika helikeelest väga nüansirohke helikeel. Et mulle endale ainult võib-olla olenes selles asukohas saalist, et jäi solistide roll ja jõulisust võrreldes siis orkestri ja kooriga oleks võib-olla oodanud midagi, ma ei oska öelda, jäävad või noh, teistsugust selles mõttes, et kõikides osades tundus vähemalt mulle tenori partii ei jõudnud nii-öelda südamesse või kanti kuulnud või ei, seda hääle tugevust ei siis ikkagi oli see probleem, ma arvan küll, Markus. Mis nagu see teema on minu arvates seal seal nagu lunastuse teema ja sellest võib nüüd natukene rääkida, et mis seal on, aga kui ma nüüd nagu kuidagi poodi püüaksin selle kokku võtta, siis ma ütleksin umbes niimoodi, et noh, nagu see teema või küsimus, asetus, liigutav niimoodi, et alustab Jeesus Kristuse lunastusest ja ütleme siis niimoodi, et see esimene osa, mina saan niimoodi aru ongi nagu küsimus sellest, et mida see meile inimestele nagu tähendab ja ta lõpetab siis nagu sellega, mida ma nimetaksin isiklikuks lunastuseks. Võib-olla nagu see, et neid asju on naguniimoodi käsitleb see annabki nagu selle võimaluse ütelda, et ta on nagu seotud selle õigeusutraditsiooniga. Ja võib-olla ma nagu siis ühe asja ütleksin siia juurde veel kohe ära, et see, kuidas ta nägu tekstuaalselt on seal üles ehitada, on selles mõttes nagu huvitavat ta laseb nagu alguses esimeses osas, eks ole, põrkuda omavahel nagu kahekeelsel tekstil tähendab nagu saksa ja venekeelse teksti ja siis, kui ta jõuab selle kõige viimasesse ossa, siis ta kasutab ainult saksa keelt. Noh, nagu see isiklik lunastus peaks nagu toimuma, siis noh, mingitel oma kaalutlustel lihtsalt ilmselt, mis on kuidagi seotud sellega, et ta elu on seotud nagu Saksamaaga võib-olla mingid kaalutlused veel, eks ole, ta siis seob selle rahu või seda leppimise saavutamise ja siis väljendab seda nagu saksakeelselt, et ühesõnaga nagu see konflikt või see nagu see vastuolu, mis seal on, et see kuidagi nagu lahendada või ära võtta. Kubaid uulina ise ju ütles sellele teosele kaasa, et sa oratoorium ei olegi lahenduse pakkumine, vaid see on küsimuse tõstatamine inimesele olemuslik tunnen nagu viha, et see tõsta üldse pilt, et kui palju me vihkame. Teoses püstitatakse küsimus, kuidas ja kas üldse on võimalik ületada tunne, mis on nii omane kogu inimkonnale. Vihkamise tunne tähendas ka säästu ostma. Lisse. Pritsin. Pruus Jaanialadi viiruse hirm siis ja mis põhjustab vihkamist. Kas vihkamise tunnen igal ajal? Putin nisse jonnad vičeedi ses draama ja ideest majja kõigist testi testi libleesti tseks. Tšizzishi lõbus küsimus ongi niimoodi püstitatud, et sellel ei ole võimalik vastata. Tase jääbki lihtsalt küsimuseks. Aga see küsimus tuleb püstitada. Sellest võiks natukene rääkida, sest mulle nagu tundub, et on natukene ikkagi, sellega tegeleb. Aga kui nüüd vaadata näiteks nagu enne ütlesin, kuidas ta minu meelest nagu see algusest lõpuni käib nagu hästi tervikliku ideena. Aga siis on veel niimoodi, et kui hakata vaatama, mis tal siin nagu seal teose sees teeb, seda ma siin üheksa osa, aga ta nagu jagab või ütleb, võib-olla jagamine ei ole hea sõna, liigendab kolmeks, see tähendab kolm, kolm, kolm ja liigendus paistab selles silma, et kõikide nende kolme osa viimane osa lõpeb armastuse teemaga. See peab olema kuidagi tähenduslik ja kusjuures, kui nüüd hakata veel vaatama igat nii-öelda neid armastusi teemasid, mida ta käsitleb, siis neid võiks sõnastada niimoodi, et kusjuures ta on ise ka niisuguseid Sõnu siin kasutanud, et esimene on see, et see on nagu armastus jumala vastu. Teise puhul on see, eks ole, kui ta võtab selle ülemlaulu, selle võiksin, mina sõnastaksin niimoodi, et see on armastus teise inimese vastu ja kui ta jõuab lõpuni, siis ta nagu püüabki näidata, et kuidas nagu see nii-öelda jumalik alge ja inimlik alge, mis meis on, et kuidas need siis nagu omavahel nagu nagu ühenduvad ja siis see leiab, eks ole, mis on nagu emotsionaalselt väga tugev koht, minu jaoks oli see see kuisse sopran basse koos laulavad siis akneyn myya. See ongi mingi selline tunne. Me ei leia nagu armastust inimeste vastu üldse, see tähendab, et me ise nagu see liha domineerima juhul kui me ei lase seda nii-öelda seda jumalikku alget, seda jumalikku armastust, iseenda hinge. Ja ma pean sellesse kuidagi nagu keskenduma ja, ja, ja see viimane osa just nagu seda teebki. Ja selles mõttes ma nagu ütlengi, et see on nagu isiklik lunastus. Aga jah, selles mõttes kindlasti, et see on see, mille, nagu inimene ise peab leidma ja see nagu otsingute küsimus. Kas selles oratooriumis oli rohkem armastust või viha? No ütleme, lõpuks jääb ikkagi nagu peale jääb nagu armastus, aga teisest küljest armastust ei ole ilma vihata, selles mõttes, et kui me selle algemis mees on, mida võiksid nüüd antud juhul nagu, nagu siduda visanud, aga siis kaotab nagu sa armastus oma elujõu tekib sellest võitlusest ja näiteks mis mõttes mulle see bajaani kontsert meeldis, mulle tundus ka, et rääkis just nimelt sellest võitlusestamise maaleri. Ataazio on ka nagu selles selles mõttes väga huvitav, noh vähemalt minu jaoks oli kuidagi niimoodi, kuidas, mida maalasemadaarsust nagu saalis ja siis mingis mõttes nagu läks kuidagi temaatiliselt läks nagu üle sellesse bajaani kontserdisse, siis nagu pajaanina selle ühesõnaga, nagu see, mida maaler lasin nagu orkestrile mängida. Seda tegi siis tuuline, puhu seppa ja noh, mingi seos nende oma Et oleks armastus, peab olema ka viha. Ja ilma selleta ei saa, lasen see tavaline, kuidas me ütleme ühesõnaga armastus saabki mingis, mõtlesin, nagu tal peab olema mingi vastaspool. See annab talle nagu tähenduse ja mingis mõttes sealt, aga ammendab ka nagu oma oma jõu. Ütleme niimoodi, eks ole, see viha ja armastus siin, mina vähemalt näen seda niimoodi ja, ja sellest esimesest algusest on ka peale, et kui ta alustab sellega, et on nagu see lunastusohver. Ja siis on küsimus selles, kuidas sellesse suhtuda, sellesse võib suhtuda kahtepidi. Üks võiks suhtuda sellesse, eks ole, et ma võtan seda nagu jumala kutset minule iseennast täiustada. Aga ma võin võtta seda ohvrit ka niimoodi või seda lunastusohvrit ka niimoodi ütlen, et aga Al suri minu jaoks. Ja minu meelest see, see minu jaoks, et seda ta mängibki nüüd nagu välja selle venekeelse tekstiga, mida siis nagu tenor laulab, et sealt tuleb see tekstuaalsed nagu päris hästi välja. Et see andestamise moment oli siis seal olemas, küllap ta seal on ja. Igor, kas siis oli rohkem armastust? Viha no mina sain nagu sellise petukauba osaliseks harrastajat, kui oratooriumi pealkirjas on armastusest ja vihast siis oleks nagu fifty-fifty olnud ja tegelikult seda vihamomenti oli ka nendes osades, kus oleks pidanud olema nagu armastusest, muna lihtsalt kava praegu kaasas, ma võin tsiteerida sama. Esimene osa lõpupoole on tekst, oi jumal, lööb pihuks hambad nende suus, purusta issa lõukoerte lõuad. No lähme edasi. Palve pääsemiseks. Enne lõppu jälle heidan ateegitsevasse ahju oma raevus Kukonaad. Paraku neid tuli kommarite ahju, eks ole. Ma tsiteeriks atmokandid, et kuna siis veel, kui mitte praegu, et maailm on väsinud vihkamast, tähendab see võib olla minu probleem, aga minu jaoks sellised tekstid, isegi kuna ta on suunatud kurjamite või moslemite või ISISe vastu, kuidas iganes, see tähendab. Kui oleks nagu teised eesmärgid, see üldistus tegelikult. Oratoorium Ma ei, ma ei ütle, et see oratooriumi teeks, kontseptsioon oleks mulle täiesti vastuvõetamatu, aga poleemikat tekitav küll. Ma juhin tähelepanu muuseas veel ühe asjaga. See on küll sakraalne teosega, mitte liturgiline, see on väga oluline, liturgia pakub põhimõtteliselt kanaliseeritud võimalusi, kas nii või teisiti pöörduda jumala või kõrgemate puhtamatest sfääride poole, eks ole, ja need asjad tegelikult juba ammuilma Canoniseeritud üle 1000 aasta, aga kuna tegemist ei ole liturgilise teosega, vaid see on sakraalne draama, tegelikult mina ütleksin, et tragöödia siis sellisel juhul on, on see täiesti mõistetav ja omal kohal ma ühte asja toonitaksin veel. Selle oratooriumi kestvus oli 50, mina mõtlesin kella järgi, aeg oli 51 minutit ja enamus sellest oli Sissoneeriv kriipiv tavakuulajale kasutama sõna siis Kakkov kooniline läbi sonantsuse ja neid kolm külalisi, heakõlalist lahendusi oli kahetsusväärsed. Tähendab, ma olen eluaeg muusikaga tegelenud, aga sellist dissonantsi tee agressiivsete sekundi, intervallide laviin läbi isegi minu jaoks oli see natukene lihtsalt puhtkunstilise teksti kõrval Burt kunstis natukene väsitama, aga eks ole nüüd kui me võrdleme kahte kuva tuline teos, mida me kuulda soiks bajaani, kontsert enne seda ja, ja siis nüüdse oratoorium see muusikaline leksika, mida maestro kuvaid ulina kasutabki on väga erinev nendes kahes teoses. See oratooriumi helikeel on tegelikult ma julgen välja öelda praeguses aastanumber 2016 postmodernismi lootusetult vanamoodne tähendab 50.-te aastate kuuekümnete aastate modernismi selline leksika, kus kasutatakse tõusvaid kramatisme. Tagasihoidlikud klastreid tähendab praegu ei ole isegi mitte nagu kanta. Ja ma olen eelkõnelejatega selles mõttes nõus, eks ole, eriti Margusega, et no vot see oratooriumi, see üheksas osa seal oli, oli mentaalne, selline lahendus või ütleme, visiooni pakkumine, mismoodi asjad võiksid olla nii muusikaliselt nii sakraalsed kui kunstilise tervikuna. Aga ma juhin tähelepanu, et, et see viimane osa valmistage kõige esimesena, see mitu aastat tagasi kantud need peaaegu, et kõigepealt oli olemas siis nii jutumärkides koera saba ja siis koer keevitati sinna külge, eks ole, et loomulikult iga on oma kirjutamismetoodika, aga seekord konkreetne Kubaid ulinati käis küll vita algusest, etapp olevat kompositsioonilised lõpuks nagu algusesse, mis võib olla tegelikult ei pruugi, aga võib olla ka põhjuseks mikspärast, kui alguses on olemas lõpp, siis tees lõpuni võib teha igasuguseid käänakuid. Ma võtan oma tiraadi kokku praegu siiski sellise kuulajaid vestlejaid rahustava mõttekäigu, et et ma ei arva sugugi, et tegemist on nõrgateosega. Lihtsalt toon minu jaoks poleemilised ja küsimusi tekitavad kohal välja. Samas viha teema on Sophie koopaid uurinud ka kõikides tema intervjuudest läbi jooksnud, et sellest praegu valitsevast vihastame isegi nagu heaks kiidust, et ta ei saa sellest aru. Ja nüüd Igor ütleb, et selles teoses 51 minutit oli siiski nagu vihaelement kõrgendatud. Mulle näiteks tundus, et see, mis oli see tisse, naised seal pigem valu sellest vihast võib-olla et sellise valuteema oli väga kuulda tunde, aga see ülemus ja jumala ei ole seal selline andestav, armas jumal, vaid Pantokraator tundu, saavad mullad mitmes kohas märkmetes, et kui oli jumala poolevat viimases osas inimese jumala siis ka leppimine sellise üldise helges teise osa, sedasama üheksas osa ogo failiga kaitsta on siis jumalik pool oli väga pidulik, kõrge, mille poole pöördutakse, ei olnud see sinuga ühel tasandil, vähemalt mulle tundus, et see on see kõrge jõud, mille poole joonduda, kuhu pürgida. Aga see ei anna sinna. Andesta vaid siis selline valitsev jumal. Jumal, kõrge valitseja ja see inimese pool oli väga see, mis tundus, nagu südamelöögid või, või, või selles viimases osas või siis oli see kelm, mis juba lööb viimset tundi, et sellised assotsiatsioonid tekkisid või on see, kuna ta alguses oli, esin harmoonilisem sisse, tuksumine oli seal taustal siis mõtlesin nagu tundub, et inimese süda ja siis tundus, et see on hoopiski Kell viimset kohtumõistmist kella sümboliseerib aga siis, kuna siis oluliselt rohkem dissonants, siis see oli nagu see veri, mis lööb seal peas, et kui enam edasi ei saa ja siis lõpuks selline kõlisevad kiilutis lõpetasid teosed, ma ei tea Katar siis valmistades, aga mul kogu kuulamine ei olnud üldse, meeldib meeldivuse mõttes, vaid seal oli suur töö. Et sa istusid ja iga hetke sa olid väga seal, sest tähelepanu esiteks ei saanud ära minna, kadus ära, siis tõesti sa kaotasid järge ja tundus, et see on ülepea lähevad lained väga tähelepanelikult kuulamist nõudis ja, ja kui proovisin vaid ulina teisi teoseid kuulata, salvestuses see väga hästi õnnestunud tuva võrdlesin seda taju või muusika ka koostöötamise kasvamist kontserdi ajal, siis salvestas see üldse sa ei kuule seda noh, vaikust, et kui kõmise paikas või siis on kõik need. Kuna nii palju löökpille on siis see õhuvibratsioon on osa sellest mõjust, mis näiteks salvestades ei eksisteeri. See kehaline tajumine oli ju minu meelest oli selle noh, üldse Fahwergi puhul, kus oli ka see inimese ja masinavärgi vaheline võitlus ja siis imeline bajaan, kes oli inimlikkuse, inimese kannatusi ja kokkupõrget ühiskonnaga või selle massiga või masinavärgiga, pigem kokkupõrked, inimese otsimine. Sepa Jaan oli väga ilus ja ma ei tea kuidagi see noh, see bajaani helid, need sobisid ka kuidagi selle noh ilmselt kuidagi valis kaaned, kuidas ta seda nagu teed, seda ka hästi sobis sinna küll. See oli väga tugev elamus, 100-ni mäng ise. Tore oli vaadata ka Andres Mustonen, kes vajaanil oli sooles, siis ta lihtsalt naeratas oma puldile, ise ei liigut, puhkas ise. Ma ütleks ühe mõtte veel, et kui ma nagu mõtlesin seal vaheajal selle asja, siis mingis mõttes võiks ju teha niisuguse võrdluse et mulle tuli mõte täitsa nagu ootamatult saalist pähe, sellepärast et seal on see suur orel. Aga seda võib kujutada niimoodi, mida siis nagu kukupaid uulina tegi, selles mõttes ta võttis lihtsalt selle oreli jumaliku instrumendi, ta võttis sealt seina pealt maha või tassis kirikust välja ja pani inimese kätte ja laskis inimesel siis tähendab seda pilli mängida, kusjuures teine nagu aspekt selle juures on see, eks ole. Aga mis neid nagu ühendab puhtfüüsiliselt ühendab neid nagu õhk oreli puhulka bajaani puhul. Aga seda võib võtta ka kui nagu hingekujundit. Igor. Maal korraks tuleks tagasi selle jumala viha armastuse juurde, minu arust oli see saksa teoloog Paul tillishi Margus võib võib-olla täpsustada ja täiendada. Kes tõi välja vana testamendi jumala ja uue testamendi jumala olemusliku vahel, nimelt et vana testamendi jumalanna kättemaksujumal ja uue testamendi jumala armastuse jumalat. Neite Peame, mida jutumärkides tempi, mida jumal tegi vanas testamendis, eks ole. Kui Joosu isand oma vaenlasi kõike maha nutikud siiski ka siis päikese kinni et tapatöö lõpule viia ja, ja nii edasi. Soodoma ja Gomorra seal oli muidugi tõeline horror, mis vanadest ametlik jumala korda saatis, aga armastus jumala uues testamendis on hoopis teise dominandiga. Ja siit ka jumala, see ei tule judaismi stroidvad kontseptsioonis jahve või Jehoova, eks ole, siin olemuslik vahem. Aga täienduseks vajanio oreli jutule, et, et noh kogu batuurina tõstis oreli bajaanimängija sülle, siis tegelikult nali naljaks, aga nad on ühte tüüpi pillid selle selles suhtes, et ka orelil on suurem osa villasid, on keelviled keelt, nii, Jaaniski vibreerib õhuga kaasa, nii et, et ega see ju puhtalt pill tehniliselt ei ole sugugi mitte valla tähelepanu. Bajaani solist käelt rookvol ise ütles, et tuupa jaanist välja kõik, mis annab, aga trooboli sõnul need bajaani saladused, ei ole ka temale kõike teada, et see pill on niivõrd huvitav. No nüüd me oleme kiidusõnu jaganud bajaanimängija arvel, aga meil oli siiski neli solisti Aile assoni, Mati Turi ja Uku Joller kar ja meil oli kaks kammerkoori Eesti filharmoonia kammerkoor ja Vootšis musikaales, meil oli ERSO ja Andres Mustonen, kuidas muusikaline kokkukõla selle kõige selle sisuga, kuidas teile tundus? Mina ei oska palju midagi öelda, aga ühte ma ütleks, et kui ma kuulasin seda oratooriumi, mulle meeldis väga ka Mati Turi, tähendab, mulle tundus, et ta laulis nagu väga puhtalt välja ja ja tal oli ka mingisugune niisugune noh, nagu mingi sisemine kirg oli tal ka olemas, kui ta laulis. Ma ütleks ühe asja veel, see, see ei käi nüüd nagu oratooriumi kohta, et see käib selle maalri kohta. Maaklerit on ilmselt üldse raske mängida kohutavalt. Aga ma ütleks nagu selles mõttes, ilma et ma nüüd teeks mingisuguseid märkusi, aga ma arvan, et ta mängis sella Mahleri välja, tähendab, ta sai nagu millelegi, mis seal Smaolerison sai pihta. Ja kui mina kuulasin, siis see minu jaoks nagu elas tegelikult see maa-ala oli kohe selles mõttes tore kuulata. Ta oli väga niisugune, ma ütleks noh, nüansirikkus. Igor, kas Maleritan raskem? No mina ei ole maaklerit kunagi ise ise mänginud, aga Matherit kuulanud ja ma ütleksin, et maaklerid on üsna raske isegi kuulata, sellepärast nõuab väga tugevat kontsentratsiooni ja kaasaelamist, aga konkreetselt näiteks selle ettekande puhul mõnes mõttes nagu vastakad tunded ma sain tegelikult Andrus Mussolini kontseptsioonis ta enda arust päris hästi aru, noh, selline romantiline muusika, kus Praegult on palju tempolisi üleminekuid ja tähendab selline tempo line režiimi oli väga loogiline, väga põhjendatud oli väga veenev, ütleme loogika siin ei olegi niivõrd pistmist muusikalise loogika, kuivõrd veendusega, et et kas mõjub või ei, mõju selles suhtes oli muidugi Mustoneni töö või vilja kandnud ja veenev külla. Aga mis puudutab nüüd ettekannet, siis puht esituslikud vaatame, et ERSO orkestrirühmasid siis siin on nurinat natukene küll. Alustame nagu lus punktides kindlasti. Puupillide rühm. Publine ansamblid mõjusid hästi, reljeefsed sagi artikulatsiooni ilusti paigas, musta, nüüd nendele ka kõlaruumi. Need olid sellised ardistlikud aktsendi täpselt samuti nagu Triin Ruubel, lühike viiulisoolod, mis oli väga hästi ettevalmistatud, see oli väga hästi välja toodud ja samas ei saa ma aru, mis toimus päris algusesse ja veel paaris episoodis seal vioola intonatsiooni täpsus läks kuhugi iga kohati ka päris puu taha, seal võis olla võib-olla mingis ühes mängijas või mis iganes, aga no tähendab, sellised asjad hakkavad kõrva, kust selline määrimine. Jah, no kui öelda intonatsiooniline ebatäpsusi, väga pehmelt öeldud, jääme siis selle juurde. Nüüd, mis puudutab nelja solisti, siis ma juhin tähelepanu, et Sophie paid Unina on kasutanud natukene erinevad solistide koosseis ja kui tüüpiline soprani tenor bass tähendab siin oli üksainus nais- ja kolm meeshäält, mis tõi tegelikult endaga kaasa ühe kummalise isaras, tähendab tenor nagu aldi roll. Mati Turi on väga hea laulja ja tal on oratooriumi tõstmiseks hiiglaslik kogemus ja, ja tema veenev igas asendis. Nüüd Atlan Karp, jäin nagu nii-öelda hallid tenori ja bassi vahele, see esitus, mida Atlan karmilt kuulda sai, oli iseenesest oli ju kõik täiesti okei. Seal oli ka sellist emotsionaalsust ja vokaalset kandvust, aga puhtan praalset, tähendab ühesõnaga ta eilses hallid tsoonid seal ei olnud juba partituuris enda selliste. Võib-olla oli see materjalist, mitte väga üleval. No tähendab, see on nüüd teine selgitus asjale, et võib-olla tõepoolest lihtsalt bariton Julnud omandanud materjali niivõrd, et võimaldada kõrgemat sellist vokaalset pilotaaži, see on ka teine selgitus v seletus asjale, mis ei lükka ümber minu eelpool toodud väikest kompositsiooni, sisenes. Alexandra masin Me esiesitlemise tehnikast ja kõlas, ei oska, ei ole õige inimene rääkima, aga jah, et see Mahleri teoses siis puhkpillid ja keelpillide tundus, et just puhkpillidest on seda vaimsust ja, või sooja inimlikkust ja joovastust tekitavat helis, siis keelpillid tundusid rohkem nagu võõrana või noh, mitte võõrana, vaid sellisest neil ei olnud südamlik roll, et võib-olla siis on see põhjuseks tonaalsuse, mitte päris õige järgimine, aga ma sellele ise ei mõelnud, et mul oli selline inimlikkuse poolt esindasid siis puhkpillid, sest need olid tõesti väga reljeefsed ja karakterirohked ehitus ja tundus, et alguses just kontserti esimesed med ja viis minutit tundus, oli näha, kuidas dirigent Andres Mustonen käivitas selle protsessi, kui oli orkester ja oma üledimensioneeritud dirigeeris seda ja siis, kui nad jõudsid orkestriga ühele lainele sisse ka terrigeerimisse viis ta rahunes või, või teistmoodi Odyse sujusid ühes laines aga oli näha, kuidas dirigent käivitab orkestri, et kõrvaltvaatajale oli väga põnev jälgida. Ma tahaks veel lõpetuseks tulla ühe sõna juurde, mis tegelikult Alexandra tee ennist ainukesena siin laua ääres olles tõite välja seen sõna vait, kus teatavasti helilooja ise elab Saksamaal suure linna eeslinnas külas, kus on ainult kaks tänavat. Ta iseenda jaoks vaikust väga tähtsaks. Kas selles õhtus üldse oli mingit vaikust? Sellest kontserdist vahverkoli kõrvulukustav vaikus, surnud linna vaikus ma ei tea, tekkisid pillid nagu päras aatompommiplahvatus surnud linn, kus midagi vaikset kõmisev, et ta oli tugev heli, aga ta helistas vaikuse järele. Igor no vaikus on selline muusikaline kvaliteet, et mis mõjub ainult siis, kui ta on piisava keskkondlus jõugu ette valmistatud. Me võime mitte kaugelt otsida tõelist meistrit, kes on Arvo Pärt, kelle generaalpaus võib muusikas mõjuda nagu pikselöök. Aga ma millegipärast arvan, et Sophia paid ulina helikeelele ja leksikon on omane pigem väärow ja tegelikult kui me nüüd mõtleme selle bajaani kontserdi Fahle järk peale siis seal ju mitte juht teemasid, seal juhtvärvid. Ja see värvide erinevate värvide konstelatsioon, tähendab, see on omaette maailma. Vaata, ma tooksin võib akusti, inimesed oskavad nimetada täpsemalt, kuidas sellist tehnika teaks nimetada kollaseks, kui võetakse nagu selline üks moodul värviline moodul, sinna pannakse, teine juurde, no põhimõtteliselt nagu puslet ja siis võtaks uuesti lahti ja paneksid teistest kombinatsioonides kokku, tähendab, sa oled pigem nagu sedasorti maailm, mis on vaikusest natukene nagu teisel pool. Vaikus on see isaravuses, vaikusel ei ole värgi, vaikuse värv on see, mis metalle omistame. Nonii, nagu päikesevalgus, anud valge valgus, kuna ta sisaldab kõiki teisi spekter värv, eks ole, ja vaikus olnud ka selline kvaliteetne. Täidame meie Isamaa mõtte- ja vaimujõuga. Armastus ongi vaikus. Sellega on väga ilus lõpetada Ma tänan teid, aitäh tulemast, kohtume jälle kontserdisaalis. Stuudios olid Alexandra murre, Igor Karsnek ja Margus Mägi, küsitles Marge-Ly Rookäär, kes vahendas ka kontserdiülekannet. Klassikaraadio kodulehel on kontsert veel järelekuulatav. Aitäh ja selline sai tänane heliga ja tegime juttu Eriks esem valtsi ooperist müüritud ja Kubaid uulina juubelikontserdist. Saate toimetasid Aarne proomik ja Marge-Ly Rookäär, kokku mängis Katri mõõdik. Kohtumiseni järgmisel nädalal. Kaja.