Rahva teenrid Vihmast laupäevaseid rahvateenrite Me stuudiost ning tänased rahva teenreid on jätkuvalt veel Leedu Horvaatia korvpallimängu otsustavate hetkede mõju all ja väga muljetavaldav oli Leenu korvpallurite spurt viimasel veerandajal. Aga mitte sellest ei tahtnud me täna rääkida, sellepärast et olulistest sündmustest on täna siia stuudiosse tulnud rääkima Erkki Bahovski Postimehest. Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht ja Lauri Hussar vikerraadiost ja olümpiamängudest räägime me täna ka, aga seda saate lõpu poole, võib-olla alguseks rõõmustame ainult meie kettaheitjate üle kes mõlemad, ehk siis kahjuks jah, kolm küll ei pääsenud, Märt Israel ei pääsenudki, aga Gerd Kanter ja Aleksander Tammert pääsesid lõppvõistlusele ja Gerd Kanter ise ütles, et närvitsemiseks ei olnud mingit põhjust. Teada on jätkuvalt väga heas vormis kuid teema, mis sai alguse eelmisel nädalal ja tegelikult on alguse saanud juba 1990.-te aastate alguses, on sellel nädalal kõvasti tuure kogunud ja on jõudnud ka mingisuguste lahendusteni. Me kuulsime uudistest. Gruusia Venemaasõjas on üks pool juba allkirjastanud vaherahu kokkulepp. Ja teine pool allkirjastab selle siis, kui on näinud Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili allkirja ja meil tekkis juba siin stuudios selle üle väga tõsine keskustelu, sellepärast et kuidas saab alla kirjutada vaherahu kokkuleppele, kui üks pool teatab, et nad ei ole üleüldse sõjas. Ma võib-olla natuke teisest kohast tõesu väidestaars haaraks kinni, et, et see konflikt on alguse saanud 90.-te alguses, et tegelikult, kui vaadata seda Kaukaasia rahvaste ajalugu, siis, siis võib öelda see seal igasugused konfliktid on olnud ikkagi juba juba aastasadu ja on olnud ajaloos etappe, kus grusiinid ja venelased on koos nuttinud Osseetia, nii et see konflektil sellel on ikka väga pikad juured ja, ja tegelikult see ongi nagu huvitav, et kui vaadata kuidas nagu mingit erinevat maade või, või või ütleme, siis kultuuriruumide meediaväljaanded nagu tõlgendanud seda sündmusi ja siis nagu ongi paljuski kinni selles, et mida neist nagu konflikti alguseks peetakse, Vene meedia peab konflikti alguseks seda, kui Gruusia hakkas siin seitsmendal augustil, millal seda rünnaku tegi, siis noh, Eesti ja valdav osa Lääne meediast ikkagi räägib, sellest. Sellele eelnes ikkagi ikkagi mitu nädalat või mitu kuud nagu Venemaa selgelt provokatsioone ka tegelikult, nagu sa ise ütlesid, üheksakümnendates aastates on alguses on see kinni ja tegelikult ajaloos on ikka see kogu see piirkond ikka väga palju olnud omavahel konfliktis. Kui me ajaloost räägime, siis tegelikult on, on ju probleem selles, et tõepoolest 19. sajandi algul gruusia läks Vene impeeriumi koosseisu ja ja noh, tegi seda küllalt vabatahtlikult, isegi sellepärast olid ka muud julgeoleku ohud. Gruusiat ähvardasid nii nii päris ja kui ka Osmani impeeriumid. Ja, ja arvestades neid riike ja arvestades seda, et tegemist oli 19. sajandiga siis Gruusial kui kristlikul riigil oli põhimõtteliselt ainuvõimalik ühineda Venemaaga. Aga need on probleem selles, et, et, et julgeoleku ohud on ära kadunud. Aga samas Airki ärme unustame, et Gruusia isenesest suuruse vahepeal ja ja sõlmiti isegi ju mitmesugused lepingud Nõukogude Venemaaga ja seejärel 1921. aastal Venemaal lihtsalt tuli Gruusiasse sisse, nii nagu, nagu ta üritas seda teha ka praegu. No just, aga, aga ma ütlen, et, et see ongi minu jutu mõte, et Venemaal ei ole nagu sellist noh, kuidas ütelda legitiimsed ettekäänete gruusia alistamiseks kruusil ei ole sellist tõuget nagu minna Venemaa rüppe, nagu tal oli 19. sajandil, sest ei ole väga reaalselt mõeldav, et Türgi, mis on NATO liige tahaks kuidagi Gruusiat enda alla heita ja samamoodi Iraan, Taani jälgitakse praegu väga tähelepanelikult ja igasugune liigutus väljaspoole võib Iraanile väga kalliks maksma minna. Seetõttu need klassikalised noh, ohutu või, või need julgeoleku väljakutsed, mis olid Gruusial enne ja mis põhjustasid Venemaa koosseisu mineku maha kukkunud ja, ja seetõttu, kui noh, Venemaa tahab Gruusiat alla heita, siis see on siiski üheselt mõistetav. Agressioonina. Aga ma tuleks ikkagi selle saate alguses väite juurde tagasi, et kuidas saab sõlmida vaherahu kokkulepet, kui üks pool kinnitab, et nad ei ole üleüldse sõjas ja nemad tegelevad ainult rahuvalvemissiooniga. No eks olegi üks selline kõnekas noh, nagu näide selles kogu selles Venemaa tegevusest Praegult Gruusias, et mis on paljuski kinni sihukses demagoogiat valedes ja nõnda edasi, et et noh, muusele ju tegevuse ju, eesmärk on ju väga-väga-väga ju selge, et, et ei ole ju ei hoolita niivõrd ju selle selle taga pole niivõrd nagu hoolimine nendest tosseetidest või või ütleme siis niimoodi, et Venemaa kodanikest Osseetia eest vaid, vaid pigem ikkagi enda kehtestamine regioonis ja Gruusiale nii-öelda vastu andmine sellesse, et Gruusia üritab nagu jätkuvalt Venemaa mõjusfäärist Lääne mõjusfääri saada, see on ju kogu selle asja nagu mõte. Nojah, inimesed, kes Venemaa ajalugu ei tunne või, või tõesti, kes on nagu teises kultuuris sfäärist võivad võtta isegi tõepähe seda, et Venemaa ei ole ametlikult sõjas Gruusiaga ja seetõttu see käik, mis praegu oli Venemaa, kirjutas ka Allawigi, on kirjutava salarelvarahule? See on, on kummaline. Aga noh, siin võib-olla tõesti tasub kasutada seda paralleeli, mida tõi Gruusia president Mihhail Saakašvili ehk ehk paralleel talvesajaga meenutagem, kuidas talvesõda algas, talvesõda algas sellega, et moodustati nii-öelda Soome rahvavalitsus eesotsas Otto Ville kuusisega ja kellega siis Venemaa või Nõukogude liit oli valmis siis läbi rääkima, et alguses ei olnud nõukogude liit valmis läbi rääkima ka Helsingi ka selles mõttes, et see valitsus oli ju Moskva silmis ennast täiesti diskrediteerinud, noh nagu praegu, kas viili valitsus ja alles seejärel, kui Soome väed olid suutnud vastu pidada, siis koristati Ottovile kuusidel areenilt ja asuta läbi rääkima, siis Helsingi keskvalitsusega. Jah, ma just tahtsin just Erkki lisada, et kuulsin, on selline kõnekas näide, muutus ühel hetkel täiesti mõõdetaks meheks on ju keda pigem nagu üritati isegi noh, nagu eemale hoida. Kuigi antud juhul me ei saa rääkida sellest, et oleks mingi nukuvalitsus, kellega oleks võimalik läbi rääkida Aasia ja Osseetia olid ikkagi väga selgelt venelaste kontrolli all ja tõenäoliselt on seal need nukuvalitsused juba juba ammu-ammuilma ametis ja, ja nad nad, need, need inimesed on ka ise väga selgelt teadlikud, tänu kellele nad tegelikult Neid piirkondi valitsevad. Ei no muidugi, aga kuulsin oli venelaste kontrolli all, samamoodi oli venelaste kontrolli all Eesti töörahva kommuun, mille peastaap asus Peterburis ja ka nagu vabadusse arenedes areenilt ära koristati 19. aasta keskel, et lõppude lõpuks need läbirääkimised peeti ikkagi Eesti vabariigi valitsuse ja Nõukogude Vene valitsuse vahel, nii et noh, tasub oodata lukku ega, ega venelased ei ole olnud selles mõttes väga leidlikud, et nad oleks midagi uut leiutanud, vaid kasutatakse ikka neid vanu klassikalisi mudeleid. Siin kõlas üks fraas Venemaa valede, me ei hakka üldse rääkima nendest provokatsioonide eest ja nendest pommidest, mis juba ammuilma Gruusia territooriumile kukkusid, aga, aga võib-olla natukene räägiks praegusega praeguse konfliktiga seotud valedest ja võib-olla ka sellest, mis on paari kuu tagusega seotud. Nii näiteks hakkasin vaatama, et mis siis, mis siis paari kuu tagant on toimunud ja näiteks läksid Abhaasiasse raudteed remonti juhtivad vene sõjaväepioneerid, ettekäändega humanitaarmissioon, aga tegelikult hoopiski loodi võimalused raudteed kohale tuua väeüksused. See oli juba üks selline väga selge, väga selge märk sõjategevuse peatsest algamisest juba paar kuud tagasi potti sadamaploki veerimisest ei ole vist mõtet üleüldse rääkida, venelased väidavad, et nad ei tee seda, tegelikult uputatakse seal gruusia laevu ja mis veel kõige hullem, seal on ka sees Vene tankid, mis sõidavad vist täiesti karistamatult ringi. Genotsiidisüüdistus on muuseas gruusia grusiinide aadressil väga tõsine, aga, aga siin tasub mõelda. Tulistamine on tulnud ju mõlemalt poolt ja seda kinnitavad. Pane peale peaasjalikult loomulikult Lääne ajakirjanikud ja kõik pealtnägijad ja millisest genotsiidis räägivad Venemaa liidrid, kui tulistamine on väga selgelt tulnud mõlemalt poolt ja juba enne seda kuuendat või seitsmendat augustit, millest siin juba piisavalt palju räägitud on. Üsnagi kõnekas on see, et ega, ega Lõuna-Osseetiasse ju praegu ju Lääne ajakirjanikud ei pääse et ei pääsenud isegi ka sinna koori linna, kui, kui, kui siin ka Krister Paris rahvusringhäälingust ja mitmed teised lääne meediaväljaannete esindajad ja Eesti suursaadiku üritasid minna. Kristerit ei lasta lihtsalt nii-öelda selle üle mõttelise piirijoone juba sellepärast talle öeldakse, et tal ei ole seda vene akrediteeringut. Ei, seal oligi niimoodi, et kui sa oleksid olnud vene, Venemaa ajakirjanike, oma akrediteeringu, kas oleksid saanud kohe-kohe, et, et küsimus on selles, et mida siis nagu varjatud. Et aga ma lihtsalt tahtsin nagu BBC ja oli vist eile või pannud oma koduleheküljele üles ühe uskumatult hea, sellised telefon. See oli siis ühest gruusia saksa perekonnast, mees oli sakslane ja, ja naine oli grusiin, kes siis koorist vene vägede põgenesid. Ja nendel oli autos ka siis üks aastane laps ja üks vist oli neljaaastane laps, poiss ja tüdruk. Ja lahkudes jäid vaata. Siis hakati nende autot tulistama, need olid tsiviilriietes, aga perekond tõlgendas neid ilmselgelt siis nendest Osseetideks. Ja, ja kes olid vene sõjaväelastega sinna kaasa tulnud ja, ja siis selleks, et laste elu päästa, see naine viskus siis sinnapoole nagu autose ette, kus poolse tuli tuli. Et õnneks jah, lapsed pääsesid, ühel oli poisil väiksed poisid oli, oli jalas riivamisi ei käes riivamisi kuul läinud läbi ja, ja teisalt siis teisel tüdrukul jalast. Naine ise sai siis nagu viis kuulisele, aga ta jäi õnneks ellu ja siis BBC ajakirjanik käis koos siis selle sakslasest selle naise abikaasa abikaasaga seda naist siis seal Risi haiglas nagu vaatamas ja, ja see oli nagu ilm üsnagi, nagu kõnekas juhtum, et mis siis nagu tegelikult selles nendes piirkondades nagu praegusel hetkel toimub, kus, kus siis nagu mis siis on veel veel nagu vene sõjajõudude käes või või mida nad kontrollivad? Ega praegu ei ole ju vene sõjaväes. Ma tahan öelda seda, et ametlik. Mulle on öeldud küll, et noh, sõjategevus on nagu lõppenud, aga, aga tegelikult see sõjaõudused nagu kestavad seal edasi Aga vene tankid on ka nii-öelda väljaspool Abhaasia ja Osseetia jätkuvalt ka ka selle ka selles gruusia territooriumi osas, mis, mis noh, ei, ei kuulu üleüldse nii-öelda nagu diskuteerimisele. Kas, kas nüüd need võiksid nii-öelda nendele seppa separatistlikel piirkondadele kuuluda või mitte ja see on vist kõige tõsisem, see on väga selgelt ju tegelikult ikkagi gruusia okupeerimine, aga praegusel hetkel Jah, ja noh, kui me tuleme tagasi selle genotsiidisüüdistuse juurde, siis tõesti hämmastava kiirusega lipsas süüdistus vene liidrite huulilt teame ju nii-öelda omast käest, kui raskelt üldse Vene liidrid on rääkinud ajaloost ja, ja sellest, et, et siin Eestis oli genotsiid ju ja vene ametliku seisukoha järgi ju ei olnud genotsiid, küüditamised 41. 49. aastal samamoodi ei olnud, ei ole vene ametliku seisukoha järgi genotsiidi akt Poola ohvitseride mõrvamine Katõnis, mida Vene prokuratuur peab siiamaani kriminaalasjaks ja kuna see on kriminaalasi, aegub. Et see kõik ei ole genotsiid, aga, aga, aga see, kust tulevad suhteliselt ebamäärased teated siin maalist, see on kohe esimesel päeval on genotsiid ja kusjuures tõesti selle asja muudab eriti keeruliseks see, et Vene poole teatel hukkus siin maalis üle 2000 tsiviilisiku. Rahvusvahelised inimõigusorganisatsioon Human Rights Watch ei leidnud üle 44 surmajuhtumi ja 44 surmajuhtumit ei ole kindlasti genotsiid. Noh, see tõde võib-olla kuskil vahepeal, aga nagu Urmet juba märkis, tegelikult ei ole ju teada, kes keda tulistas ja ka jumala ei suutnud kindlaks teha seda, kes täpselt tulistas, keda, sest lastud olid näiteks kraad raketisüsteemiga ja seal need on olemas mõlemal poolel. Otsetabamused majades, mis olid tulistatud kas siis kahuritest või tankidest Just nimelt, ja kuna Venemaa on ikkagi väga-väga tõrges laskma sinna üldse igasugused rahvusvahelisi organisatsioone rääkimata tõesti ajakirjanikest, siis siis ma arvan, et varsti me kuuleme sellist ilusat klantspilti nii-öelda ilusat, mis siis räägib sellest, kuidas Gruusia väed panid toime massimõrvad siin vaalise, mida, millele on siis külge poogitud mingisugused vene fotod, kaadrid ja tunnistajad. Muuseas huvitav on veel see, et seesama rahvusvaheline inimõiguste organisatsiooni organisatsioon Human Rights Watch juhtis tähelepanu ka sellele, et Vene õhuvägede poolt on kasutatud Gruusias kassettpomme mis tekitavad palju rohkem Vigastusi ja purustusi, kui, kui tavalised nii-öelda konventsionaalselt pommid ja mis tegelikult sellise üldtunnustatud rahvusvahelise põhimõtte järgi peaksid olema keelatud, aga, aga Venemaa põhimõtteliselt ei nõustu sellega, et nende pommide kasutamine justkui oleks keelatud ja Venemaa ise eitab nende pommide kasutamist, kuigi noh, need pommid on seal reaalselt kohapeal olemas ja, ja see, see on nii-öelda rahvusvahelise avalikkuse ees kinnitust leidnud üsna räpased nagu sõjapidamise meetodid. Aga noh, seda, seda kindlasti ka ühte asja maski tahaks ka öelda, et, et noh, ma ei tea, kuidas teile, aga noh, mina ei tahaks küll öelda, et selles konfliktis nüüd Gruusia oleks olnud ainult niukene täiesti 100 protsenti inglike, et, et kindlasti tegi ka Gruusia ka juhid mingeid valearvestusi ja. Sellele viitab ka Mart Laar oma intervjuudes. Ekspressile, et seal oli kindlasti nagu ka ja ei saa öelda, et see Gruusia tegevus oleks olnud, ainult siis annan õilsusest kantud, et et mis ajendas seda ja seda rünnakut ette võtma, kas tõesti närvid ütlesid üles või üritati pärast seda, kui ei saatud Natalt Mäpi siis seda nii-öelda Abhaasia ja Osseetia probleemi nagu lahendada, et mis nendele öeldi, et see on nende probleem või mis iganes. Ma ei tea, räägime nendest Gruusia viga, siin mainiti juba kraad raketisüsteemi, kas raad raketisüsteemiga linna tulistamine võib olla viga või mitte, arvestades, et see ei ole? See raketisüsteem ei ole mõeldud tegelikult linnade tulistamiseks, ta ei ole mõeldud tsiviilelanikkonna tulistamiseks, sellepärast et kuna nendega kuigi täpselt sihtida ei saa, siis need võivad ka endaga kaasa tuua sellist kahju. Et see nii-öelda rahvusvahelise sõjapidamise tava järgi ei tohiks küll küll lubatud olla ja, ja seda on nagu vene propaganda ikkagi väga oskuslikult ära kasutanud. Grusiinid kraad raketisüsteemidega tulistasid ja nii et nad seda tegid, see oli ju ilmselge, sellepärast et konflikti esimesel õhtul filmitud kaadrid. Neid pilte näitasid kõik maailma telekanalid. No üldse igasugune tulistamine oli viga. Mis ma just mõtlen ka seda, et, Kui inimene saab surma, ütleme, kalašnikovi automaadist tulistamisel või, või kraad raketist, siis tegelikult lõppkokkuvõttes pole ju vahet, on ju, et, et surma saata Hästi, aga grusiinid väitsid kogu aeg, et, et neid tulistati ja tulistati pidevalt ja nad olid kogu aeg püsiva tule all. Et sellel hetkel, kui nad avasid vastutule otsustas Venemaa veel täiendavat sõjajõud sisse tuua. No see, see tundub usutav, et tõepoolest ega ma ei, ma ei, ma ka ei taha nagu siid äravate grusiinidelt, et tõesti närvid ei pidanud vastu ja ja noh, sõja iseloom tingib juba selle, et sõda ei saa kontrollida, kui juba on läinud vägivallaks siis konflikt eskaleerub ja, ja sa ei suuda kontrollida seda, kas seal aset sõdureid või tsiviilisikuid, isegi Ameerika ühendriigid, kelle käsutuses on, eks ole, palju. Evelin on relvastus, ei suutnud vältida tsiviilohvreid ei Kosovos ega Iraagis ja nüüd kujutame ette, et üks osapool ja ka teine osapool siis ründab relvastusega, mis seal aastakümneid sellest arengus maha jäänud. See on täiesti loomulik. Noh, paraku pean sellist sõna kasutama, et tekivad tsiviilohvreid ja, ja noh, sinna ei ole midagi parata, ikkagi viga oli juba see, et üldse rünnata Rograad süsteemist rääkides siis muidugi Vene propaganda saab siit kindlasti mingi punkti, aga noh au andes tasub meenutada, et 90.-te keskpaiku lahendasid Venemaal näed ise Tšetšeenia pantvangikriisi samamoodi kraad süsteemiga ja, ja, ja siis oli tegemist pantvangidega, siis ei olnud tegemist otseselt lahinguga ja kraat süsteem on tegelikult mõeldud nagu taustaks, ta on nagu mõeldud nagu tausta tule andmiseks, mitte mingit siukest piss löökideks. Ja noh, see näitab ka seda, et kui vähe tegelikult Vene väed hoolisid inimelust Süsteemi kohta tuleb öelda veel seda, et kraad, süsteemi eelkäija oli kurikuulus raketisüsteem Katjuuša või või see, mida siis sakslased nimetasid Nebel Vercheriks. Et, et jah, midagi, midagi uut selle raketisüsteemi puhul või üleloomulikku ei ole, aga, aga ma tahaks juhtida võib-olla gruusia vigade puhul tähelepanu veel ühele teisele nüansile. Ja, ja mulle tundub, et et konflikti alguses või enne vasturünnaku algust, kui me seda võime niimoodi nimetada, oli nende meediatöö ennekõike maailma suunal ikka väga, kas sellepärast, et, et kui nad ei suutnud ikkagi väga selgelt nagu maailma anda sõnumit, et nende positsioone tulistatakse, et Venemaa on enne olümpiamänge alustanud sõda siis, siis see on, see on tegelikult küll väga selgena. Ma ei ütleks päris seda nii, sest grusiinid on tegelikult sellest ikkagi rahvusvahelisel areenil nagu väga palju rääkinud ja ja pigem oli, neil lihtsalt ei pandud tähele, sinnamaani ei kuulatud, seda võeti kui või nihukest nagu rutiinset asja selles regioonis, et et nüüd, kus, kus, kus nagu Gruusia nagu vasturünnakule läks lihtsalt nagu ja sõjaks asi nagu vallandus, siis see nagu tõi selle nagu teadvusesse, et ma ei ütleks seda, et nad on kuidagi nõrgad olnud või eriti kui vaadata nüüd, kuidas ma arvan, just Gruusiale ka väga palju nagu kasuks tulnud. See, et Gruusia selline välispoliitiline eliit on ju tegelikult kohutavalt hästi kõik räägivad inglise keelt see nad, nad kui sa vaatad nagu kagu lääne juhtivaid nagu uudisteagentuure uudistada. Vaata et siis siis sa pidevalt näed, kuidas gruusia diplomaadid seletavad, räägivad, toovad näiteid ja nad teevad seda väga heas inglise keeles ja, ja see on kindlasti nendel minu meelest väga palju nagu nagu kaasa aidanud. Aga ikkagi on midagi puudu ja nüüd sellepärast, et kui konflikti teisel nädalal veel rahvusvahelised telejaamad räägivad, et gruusia versioon on selline, aga Venemaa versioon on selline ja ühel hetkel öeldakse, aga, aga kes räägib õigust, siis, siis see on küll nagu väga selge, nagu möödapanek, et kuskil kuskil on midagi tegemata jäänud ja. Sa ei saa öelda, et ega ka Venemaa propagandamasin on ju kindlasti tema, selle ressursid on ju väga palju suuremad. Vaatasin ühte asja veel lisada, et minule see Gruusias toimunud väga palju tuuakse siin ajaloost otsitakse eile, et vist karbilt võrdles seda venelaste sissetungi Gruusiasse siis Sudeedimaa sakslaste kaitsmisega Tšehhoslovakkias. Siis minule meenub nagu kohe nagu palju lähem asi mulle kohutavalt palju toob see paralleele, mis Gruusias toimub sellega, mis meil toimus aprillisündmuste ajal, et meil meil oli selline väikene väikene eelmäng sellele, et kui sa vaatad neid samu samu asju, et noh nagu kuidas hakatakse ühel hetkel nõudma seaduslikult valitud riigijuhtide tagasiastumist, kuidas no Eesti puhul nõuti, kuidas siis on, nagu mõlemal puhul Eesti puhul nõuti, nõuti Saakašvili tagasi astunud, mis nagu jabur. Venemaa ka Eestis nõudsid seda Riigiduuma liikmed, mitte Vene valitsusele. See selles mõttes, et Riigiduuma liikmed olid ju väga selgelt tulnud siia Riigiduuma on nagu, nagu, nagu vene tuttav ütleb, et Vene riigiduumas on 10 inimest, kellest võib-olla üldse midagi nagu sõltub, jäänud on parajad sellised lihtsalt niuksed kohatäiteks ja need, need inimesed räägivad seda, mida tegelikult nendele ette öeldakse. Aga muidki näiteid, et või kuidas siis näiteks ütleme kasvõi seda baas segastel asjaoludel aprillirahutustes hukkunud Vene noormeest Vene propaganda ja väga selgelt oma vankri ette rakendas ja, ja samamoodi toome nüüd paralleeli sellega, kuidas siis nagu nende manipuleeritakse nende hukkunud Osseetide arvuga ja, ja, ja tegelikult ei näidata, mis seal tegelikult toimub. Minu meelest paralleele on palju, et mulle tundubki, et see, mis meil toimus, oli selline väike eelmäng lõppkokkuvõttes pluss küberrünnakut. Et noh, see, see viitab tõesti sellele, et see stsenaarium oli väga sarnane Eestile, et tõepoolest tekitada riigi sees rahutused siis noh, näidata ohvritena mingisugust osa elanikkonnast, kellele peab siis appi tulema ja, ja, ja siis noh, käivitubki selline suurem stsenaarium juba et, et väga vandenõuteooriate pooldaja, aga selles valguses, mis toimub Gruusiast, tuleks tõesti ümber vaadata kogu see pronkssõduri konflikt. Ma arvan, et nüüd saab selle asjale vaadata natuke teise pilguga ja tõesti välistaks seda võimalust, millele on ju tegelikult ka viidatud pronkssõduri loos. Et see konflikt oli kavandatud tõesti üheksandaks maiks, selline suurem suuremad rahutused, kus siis oleks olnud ohvreid ja mis oleks olnud siis Venemaal hästi ettekäände kuidagimoodi sekkuda. Ja tõesti, et Eesti valitsus sai sellest ilmselt kuidagi haisu ninna ja andis sellise preventiivse löögi, et, et vene kogukonda või nende mõned nende esindajad ei olnud selleks valmiks, et pronkssõdur koristatakse ära enne üheksandat maid. Need nii-öelda rünnak, rühmlased ei olnud ka selleks valmis või selline peataolek ja, ja asi päädis sistest, Eesti politsei kiire tegevusega aga, aga Gruusias ilmselt siis käivitus selline stsenaarium, mis oli, mis oli Moskvale meelepärane. Ma natukene läheks selle teemaga veel laiemaks. Mis teie hinnangul nüüd hakkab juhtuma? Tõenäoliselt ja, ja sellele on viidanud väga paljud analüütikud, kuivõrd on Gruusia Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast ilma. Küsimus on ainult selles, et, et kuidas, kuidas ta suudab nüüd edaspidi tagada oma piirid. Kaitsmise ma põgusalt jõudsin vaadata Iivi Masso tänast arvamuslugu Eesti Päevalehes ja see on tegelikult enam-vähem sellele samale sama küsimuse üle ta arutleb, mida sa praegu esitasid, et et mis see siis nagu kaasa toob, et kui, kui tõesti näiteks Abhaasia ja Osseetia saaksid kuulutada välja iseseisvuse ja, ja ütleme, et lääs seda aktsepteeriks, et tema nagu väga õigesti küsib, et noh, ühelt poolt küll jah, et on, on ju tore, kui kõik rahvad saavad. Enesele taotlemise õiguse ja, ja võimalikult iseseisvad, aga ta küsib siin ka päris retooriliselt, et et aga mida, see tooks kaasa näiteks Belgiale, et seesama Lääne-Euroopa on ju tegelikult ju täis ja siukseid rahvaid, seal ei ole oma riiki, et või kus saab mitu, nagu rahvast on ja mida see toob kaasa baskidele. Veelgi belgia, meie Belgia on eri, mina pelgalt sellega ei saaks, sellepärast et Belgia on Belgia, on väga-väga-väga kummaline juhtum ja seda ei ole võimalik. See siinkohal. Rootsi, kus Lõuna-Rootsis elab väga palju araablasi, Saksamaa, kus elab väga palju türklasi. Et noh, sa võid ju tegelikult selliste asjadega ju minna ju lõpu lõpp lõpuni ja Eestis Eestile. Meile tahab Kirde-Eestis väga suur vene kogukond. Kas, kas meil oleks ka samamoodi korraldada väikene selline provokatsioon ja siis hakata neile autonoomiat nõudma või veelgi enam, et liitlase piirkond Venemaaga, et, et siin on nagu nagu väga palju küsimusi, ärge seoses sellega tekkinud, mis, mis nagu ja teisalt, kui vene praegu nagu viitev ÜRO hartale ja ütlevad, et Venemaa igati toetab selliste piirkondade, kes tahavad väikerahvaste iseseisvaks iseseisvaks saada ja siis nagu tule taevas appi. Tšetšeenia meenub kohe esimene Aga minu arvates kõige teravam situatsioon on praegu ikkagi Ukrainas, kus Krimmis on sees vene sõjaväebaas, kus Krimmis on väga palju vene keelt kõnelevaid inimesi, isegi räägitakse, et kolm neljandikku Krimmis elavatest inimestest on tegelikult vene taustaga ja, ja see Krimmi kuulumine Ukraina alla võib tekitada väga palju küsimusi ja, ja kas nüüd nii-öelda nendes revanšistlikes meeleoludes ei, ei pruugi Putin ja Medvedjev tahta nüüd järgmisena ette võtta ta Krimmi küsimuse lahendamisel? Sellest on räägitud ja, ja noh, siin on mitu asja, et tõesti esiteks see, et president Viktor Juštšenko, Ukraina president ei ole väga populaarne enam ja tal ei ole ka sellist poliitilist baasi. Et nüüd see läinud Gruusiasse Gruusia toetamine võib-olla andis talle sellist poliitilist toetust juurde. Aga noh, analüütikud peavad ikkagi nii-öelda Kremli lemmikuks praegu Julia Tomõšenkot, kes. Muuseas, sellel on viidatud, et Tõmošenko on väga vaikne praegu ta ei ole ta midagi ei ole midagi. Kirjutas Vitali Bortnikov Postimehes ja ja seda on ka mujalt tulnud, selliseid teateid. Tänases intervjuus Postimehes Ukrainas töötav vene teleajakirjanik Jevgeni kissellohvist viitab aastanumbrile 2017. Kui lõpeb vene, kui lõpeb vene rendilepingu Ukraina sadamates. Ja noh, vaevalt et ukrainlased tahavad seda rendilepingut pikendada, see annaks aga Venemaale sellise tõesti ajendi seal midagi korraldada, et need sadamad läheksid nagu Venemaa valdusse, pluss siis sellega Krimm. Tulen tagasi tõesti nende väikerahvaste juurde, et et Venemaa ja ka siinsed mõned nii-öelda kaasmaalased teevad väga suurt häält ossettide enesemääramisõiguse küsimuses ja, ja ja noh, seda on ilus kuulata, aga meenutan lihtsalt paar kuud tagasi, siis kui Toomas Hendrik Ilves käis soome-ugri kongressil ja pidas seal kõne, siis teda süüdistati selles, et õhutab separatismi ja tahaksid, tahaks just nagu seda, et need soome-ugri rahvad ka kasutaksid seda enesemääramisõigust ja konstin. Gorbatšov võttis väga suurelt sõna, kes, kes kõneles Venemaa territoriaalse terviklikkuse nimel. Aga võib-olla üldse sellest nii-öelda dialektika argument nendest Venemaaga seoses, meil ei ole mõtet siin enam edasi rääkida, kõik on niigi selge, eesmärk pühendab abinõu ja ainukene, mis Venemaa poliitikat tänasel päeval kannab, on, on võim ja, ja, ja selle teenistusse rakendatud reaalpoliitikaga. Ma tahaks küsida, et mida meie peame nüüd tegema mida, milline on see Eesti positsioon, ühelt poolt me oleme kõige võib-olla võib-olla üks, mitte kõige, aga ütleme, üks valjuhäälsemalt Gruusiat toetavaid riike. Siis Eestist on läinud juba sinna ka märkimisväärne hulk vabatahtlikke, keda Vene meedia on juba tembeldanud slaid briteks. Siis on meil endal tegelikult veel piisavalt palju küsimusi seoses oma kaitsekulutustega ja nii edasi, et et, et, et milline peaks nüüd olemas Eesti positsioon edaspidi selleks, et, et meie julgeolek ja, ja ma ütleks päris julgelt siinkohal välja ka meie territoriaalne terviklikkus, oleks oleks tagatud mitte aastakümneteks, vaid aastasadadeks. Noh, mina arvan, et Eesti noh, esmalt loomulikult tuleks esimene niisugune reaalne samm on ikkagi pakkuda Gruusiale humanitaarabi, et need inimesed, tsiviilelanikud, kes seal on kannatada saanud, et et nende vaevusi nagu pehmendada ja aidata neid, et see nagu niisugune esimene niisugune kõige lihtsam samm, aga teine on siis loomulikult, et ühelt poolt siis Gruusiale väga selgelt nagu rahvusvahelisel areenil nagu, nagu toetust leida ja ja, ja kui see viimati siis Gruusia ei saanud seda NATO liikmelisuse tegevuskava, mis ei ole NATO liikmelisus veel. Et siis kindlasti noh, Eesti peab ikkagi tegutsema selles suunas, et see, see nagu, et see, see juhtunu ei viiks nagu Gruusiat eemale nagu läänest, vaid vaid et võib-olla isegi annaks pigem nagu tõuke, et Gruusiat veelgi kiiremini läänele lahendada, et et see on võib-olla ka see, mis nagu Eesti nagu diplomaatia peaks minu hinnangul nagu tegelema, millega tegeletakse, et et nii president kui peaminister, välisminister on olnud üsnagi initsiatiivikust ja kohati tundub, et nad maailmas kaks suurriiki, kes, kes Gruusiat toetavad USA Eestit. Noh, ma arvan, et laiemas plaanis muidugi Eesti jaoks on oluline see, et ei jääks kõlama mõte, et reaalpoliitik on nagu võtnud võimust 19. sajand tagasi tulnud et, et kui selliste mängureeglitega lepitakse, siis see tähendab pikemas perspektiivis ka Eesti riigile kadusest. Reaalpoliitik tähendab seda, et väikeriikidel ei ole üldse mingit kohta. Kõik otsustatakse ära suurriikide poolt. See, et kas mingisugune väike rahvas otsustab valida endale riigipea, kes võtab kursi läänega, see maksa reaalpoliitilises maailmas mitte midagi. Loomulikult on need jõujooned ka praegu olemas, et ma poliitikas räägitakse ikkagi jõust, aga sinna juurde on tõesti tulnud seepärast just pärast esimest maailmasõda, mis räägib siis sellisest idealistlikult lähenemisest. Oponendid on nad praegu öelda, et mis see ikka maksab? No aga, aga see põhimõttel olemas, kui, kui lihtsalt lähtume sellest põhimõttest millele viitab Venemaa või millele ta kogu aeg mängib, noh, umbes nii, nagu see oli pärast Viini kongressi pärast 80 15, kus maailma või noh, toonases Euroopa asjade üle otsustada seda ainult suurriigid ja maksis ainult see, mida ütles, impeerium maksis jõude ja mingisugusest õigusest ja on üldse juttu, siis siis kui maailm sellele taandub, siis ma arvan, et siis ei ole meil pikka pidu. Aga. Kui Verki, kas läänemaailm sinu hinnangul Gruusia reetnud või mitte vaadates, mida grusiinid on öelnud, siis nad on ikkagi nagu läänemaailmareaktsioonides väga-väga pettunud. No läänemaailm on üht-teist õppinud ajaloost, erinevalt Venemaast, mulle tundub ja, ja, ja noh siin mina tooksin sellise näite tõesti esimese maailmasõja puhkemisest, kus siis Austria sai täiesti Blanco veksli Saksamaalt teha Serbiaga mida tahes ja Austria-Ungari ja Austria-Ungari hakkas seda kasutama ja see tingis selle, et ka Saksamaa oleks ühemõtteliselt Austria-Ungarile appi. Ja noh, nii puhkeski sõda, et noh, kindlasti lääneriigid ei taha sellist suures mastaabis sõda, selli sellist asja on nad õppinud. Aga see muidugi ei tähenda veel seda, et väikeriikidel ei tohiks üldse olla mingit sõnaõigust. Just 20-st saadan on andnud, et ka sellised rahvusvahelised organisatsioonid, mis, mis on olemas, me võime neid kritiseerida, rahvasteliit läks või? Jah, rahvasteliit läks omal ajal laiali, sellepärast puhkes sõda Euroopas ja nüüd on kritiseeritud ka ÜRO-s. Aga see on ikkagi samm edasi sellest, mis oli enne, kus ei olnud üldse neid rahvuslasi ambitsioone. Ja, ja ma arvan, et selle juurde peaks ka Eesti jääma. Ja teine asi muidugi, kui Erki siin rääkis, mida sa nagu Eesti jaoks tähendab nagu väljapoole on see ikkagi ju tegelikult ka meie enda sisse üks üsnagi oluline sõnum, et et siin on Eestis elab väga suur pere vene keelt kõnelev kogukond, et tuli juba sellel nädalal nendest avaliku arvamuse küsitlustest ju väga selgelt välja, et eestlaste ja mitte-eestlaste nagu arusaam sellest selles Gruusias toimuvast on ikkagi täiesti Karlini tavaliselt erinev, et rahvusringhäälinguküsitluse järgi oli veel üks huvitav nüanss, tuli välja seal, et seal sai võrrelda. Eesti kodanikest mitte-eestlasi halli passimehi ja, ja siis neid Eestis elavaid Venemaa kodanikega nende suhtumist ja, ja mis te arvate, kas sa suhtud see suhtumine isegi isegi mõned erines ja loomulikult need, kellel oli Eesti kodakondsus olid siis sellest mitte-eestlastest sellest kogukonnast või sellest suurest grupist nagu siis kõige kriitilisemad Venemaa suhtes järgnesid siis halli passi mehed ja need, kes olid jätkuvalt Venemaa kodanikud, siis nemad olid nagu kõige rohkem nagu õigustasid Venemaa käitumist ja see on minu meelest üsnagi nagu. Aga põhjus, miks neil ei ole Eesti kodakondsust, on see, et nad on tõenäoliselt noh, täielikult selle teise inforuumi objektid ja, ja Eesti läänemaailma inforuumis saavad nad ikkagi väga vähe, väga vähe osa ja siin on, on kerkinud ju väga tõsiselt jälle see küsimus, et kuidas me tegelikult siinseid elanikke informeerime ja ja on tekkinud ikkagi see küsimus, et kas TV kahele ei tuleks raha juurde anda tehasele pool venekeelseks kanaliks, et anda meie venekeelsetele inimestele objektiivset informatsiooni ja ja ma panin siia meie leheküljele praegu üles küsitluse ja meil on saate lõpuni natukene väga head inimesed, kes te interneti juures olete, minge rahvateenrite koduleheküljele vikerraadio kodulehekülje alajaotuses ja hääletage vastates küsimusele, et kas pooldate raha eraldamist riigieelarves selleks, et Eesti venekeelne elanikkond oleks paremini ja objektiivsemalt informeeritud, saate lõpus püüame siis selle tulemusega teatavaks teha, kuid ikkagi ma tahaks küsida nüüd veel nii-öelda selle konflikti lahendamise kohta. Millised on üldse need võimalikud võimalikud viisid, kuidas see asi laheneb. Kas see Marju, millest on kõige rohkem räägitud, et et Osseetia ja Abhaasia jäävad kas Venemaale või, või sõltuvateks sellisteks vasallriikideks gruusia säilitab küll oma iseseisvuse, aga, aga väga väga raske hinnaga, algab mingi nii-öelda rahvusvaheline protsess, nende sündmus seda uurimiseks, mis eriti kuhugi välja ei vii, sellepärast et mõlemal poolel on piisavalt argumente üksteise süüdistamiseks ja lõpuks lõpuks see asi sumbub ja püütakse siis ära unustada ja ega tegelikult Venemaa lobitöö tulemusena ei, ei edene ka kuidagi nagu Gruusia ja Ukraina NATO-sse võtmine. Kuivõrd tõenäoline selline selline stsenaarium võiks olla? No tegelikult ei ole ju konflikti lahendamise Venemaa huvides kui, kui isegi eeldada seda, et Abhaasia ja Lõuna-Osseetia lähevad Venemaa koosseisu, tekivad mingid kindlad piirid, siis ei lahenda Venemaa jaoks põhiprobleem ehk teiste sõnadega Gruusia saamist NATOsse, sest Mihhail Saakašvili jääb ametisse. Ja sellega jätkub ka Gruusia soov saada NATOsse ja NATO poolt on juba tulnud avaldusi, et Gruusia soovi NATOsse tuleb respekteerida ka praegu pärast seda sõjategevust ja Gruusia jaoks jääb uks avatuks. Et, et, et tegelikult noh, ma saan aru gruusia tunnetest ja, ja kindlasti seda kohutava ebaõiglasena kui Abhaasia ja Lõuna-Osseetia läheb, need lähevad nende alt ära. Aga, aga see annaks tegelikult Gruusiale ju suurepärase võimaluse NATOga ühinemiseks, sest meenutage, mis oli ametlik põhjus, miks gruusia saanud NATO liikmelisuse tegevuskava. Põhjus oli, et, et öeldi ju, et Gruusial on külmutatud konfliktid, ei, et need tuleb enne lahendada. Ja alles siis võib rääkida gruusia liikmeks saamisest. Kui need konfliktid lahendatakse, siis peaks vähemalt pro forma see ettekääne olema kadunud. Ja aga sellise konkreetse ettekäändega tuli välja ju Saksamaa ja, ja kuluaarides sosistatakse ikkagi väga tõsiselt, et see seisukoht kujunes Saksamaal välja pärast seda, kui Angela Merkel kena Merkel oli Venemaa juhtkonnaga pikalt ja tõsiselt sellel teemal vestelnud. No eks Eesti ajakirjanikud saavad Angela Merkeli käest seda varsti küsida, vist vähem kui kahe nädala pärast on ta Eestisse tulemas, aga mina arvan ka, et, et Venemaa, Venemaa ei taha tegelikult seda konflikti niimoodi lahendada, et näiteks Osseetia ja Abhaasia läheksid Venemaa koosseisu. Siis on ilmselge, et, et mõne aja pärast tekivad ka Venemaa ja Abhaasia või Venemaa Osseetide vahel, ma arvan nagu mingit seal selles kontekstis mingid konfliktid tegelikult Venemaal on vaja tegelikult pigem sellist sellist sihukest piitsa ja selle konflikti hoida nagu õhus määramatus toidu õhus, et avaldada survet Gruusiale takistada gruusia siis nagu lääne püüdis Madun taas kord paralleeli Eestisse. Aastaid on Venemaa. Rahvusvahelisel areenil sõimas Lätit selle eest, et Lätis on kiusatakse venekeelset kogukonda, on suur kodakondsuseta isikute hulk. Nüüd on see nool Eesti suunas Eestis igal pool venemaa käest sõimata, et meil on see kodakondsuseta inimeste hulk väga suur. Aga kui vaadata, mida siis Venemaa ise teeb nendele kodakondsuseta inimestele on Venemaale Venemaa tahab, et nendele oleks näiteks see pääs pääs Venemaale sisuliselt noh, ilma igasuguste nagu viisa taotlemist on, mis iganes. Aga need, kes on võtnud Eesti kodakondsuse, need siinsed venelased, nemad peavad maksma mingi, mis on see 800 või 900 krooni selle eest. Sellega antakse selge sõnum. Ärge püüdkegi eesti koda, ärge tahtki Eestit odavada kodakondsust, sest see tule teile kasuks. Ja selles mõttes on see näide ka selle kohta äärmiselt kõnekas, et tegelikult Venemaa ühe käega kui Venemaa siukses kahepalgelise suhtelisest ühe käega ühelt poolt kul ütleb seda, et, et see, see, et Eestis on suur kodakondsuseta inimeste hulk, aga teisalt ka, et Venemaa teeb kõik sammud selleks, et need inimesed, kes on kodakondsuseta, ei võtaks Eesti kodakondsust, ei võtaks ka Venemaa kodakondsuse, säiliks see konflikt, mida saab kütta ja mul on tunne, et ma arvan, et et mis puudutab Gruusiat, Osseetiat, Abhaasiat, siis Venemaa käitub seal täpselt samamoodi, et säiluks selline määramatus ja seeläbi nagu mõjutada seda, et Gruusia ei saaks NATO liikmeks. Ja kahjuks tuleb siin öelda, et ka Schengeni viisarežiim ei soodusta Eesti kodakondsuse taotlejad asjade kuna halli passiga saab Schengeni ruumis vabalt reisida, aga ma tulen veel ainult ühe teema juurde tagasi ja ja see puudutab nüüd meie kaitsevõimekust kaitsekulutusi ja seda, kuidas, kuidas me oma nii-öelda sisejulgeolekut tagama. Üsna palju on räägitud sellest. Praeguses situatsioonis ei tohi enam rääkida sellest, et kaitsekulutusi kuidagi kuidagi kärpida, vaid pigem tuleks leida vahendeid, kuidas kaitsekulutusi ikkagi viia sellesse ettenähtud tempos lubatud kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Millised sammud ja millised arengud võivad nüüd nii-öelda selles riigieelarve menetlemise protsessis? Esile tulla seoses gruusia sündmustega ja nende järeldustega ning kas see kurikuulus krokodillide komisjon ei pea jälle kokku tulema ja võib-olla leidma hoopiski mitte mittekohti, kust pidavaid hoopis kohti, kus riigile hakata tuludega. No ühelt poolt on see äärmiselt loogiliselt tundub, et sellises situatsioonis peaks kaitsekulutuste kärpimisest külmutamisest loobuma, neid tõstma ja, ja, ja ma arvan, et Jaak Aaviksoo on see soovitud miljardit juba tegelikult taskus olemas. Jah, aga see ei puuduta ainult kaitsekulutusi. Tegelikult ei julgeolekut ja politseid, ma tahan kaitsepolitseid. Mida ma tahan nagu rõhutada, ongi see, et et ega ühe riigi selline noh, nagu ühtsus või, või valmisolek ei lähtu ainult sellest, et kuivõrd-kuivõrd palju antakse selle riigi sõjaväele nagu raha. Et pigem selline selle riigi ühtsus on ikkagi, selles avaldub ikkagi ennekõike, et kuivõrd selle riigi kodanikud valmis kaitsma oma riiki ja see ei sõltu sugugi ainult sellest, et kuivõrd hästi või halvasti läheb meie kaitseväel või sõdurite palgasõduritel. Et see on pigem ikkagi sellest, et, et kuivõrd tugevam riik sisemiselt ja see tähendab ka kulutusi mitte ainult sisejulgeolekule, see tähendab kulutusi sotsiaalvaldkondades, nädasi. Aga kust see raha tuleb, meil on meil jätkuvalt väga suur miinus ja me ei kujuta ette, kuidas järgnevate aastate eelarve kokku tuleb, üks võimalik koht on minugi tulumaksumäära langeb ja teine võimalik. Et üks võimalik on Reformierakond loobub oma tulumaksu langetamisest ja teine asi Isamaa ja Res Publica liit loobub sellest plaanist, mis tuleval aastal peaks rakenduma, et iga pere saab oma kuni kaheksateistaastase lapse pealt iga kuu seda ühe tulumaksuvaba miinimumi jagu juurde. Praegu miks sa pead lapsega lastega perse, nagu tulumaksu langetamine on, on ka tegelikult. Ja võimalused on täpselt, ega ma räägingi sellest, et, et see on kahe valitsuse suurema erakonna mõlema sellised peamised lubadused, mis on väga kulukad lubadused ja kui nemad nagu mõlemalt toovad oma sellise poliitilise sellise asja, nagu, nagu ohverdavad selle nimel, et Eesti riik saaks ennekõike ikkagi panna asju tagada need esmased funktsioonid, mis on täitmata ja mitte minna nagu edasi mingite asjadega, raha, äraandmisega, midagi siis see oleks nagu ju palju lihtsam, lihtsam, viis kui nüüd võtame näiteks ma ei tea, kultuurilt või hariduselt või sisejulgelt raha ära ja kanname selle kuskil ümber. Lihtsam on loobuda ju tegelikult mingitest targem mingitest poliitilistest, sellistest lubadustest kui, kui, kui sellest, et hakata igapäevaselt olulistel funktsioonidelt raha ära võtma. Jah, tõmbama ja siis Gruusia ja kaitseteemadele praegu joone alla, kindlasti jätkavad sellega ka järgmise nädala rahva teenrid. Eelmisel nädalal oli siin rahvateenrite saates jutuga Soometumisest ja sellest, kuidas Soome väga tuntud ja armastatud kirjaniku Sofi Oksaneni ei tahtnud soomlased ise lubada Peterburi kirjandusõhtule. Sellel nädalal tuli hoopis šokeerima. Aga muideks Sofi Oksaneni lubada. Anti lõpuks pärast seda, kui olin minister Aleksandr stuubi isiklikult Jäävad, mis on ka muidugi väga kurioosne juhtum. Ja ka šokeeriv uudis on ikkagi see, et ekspeaminister Paavo Lipponen on nüüd siis nii-öelda Schröderi pannud ja on asunud ka Nord Streami teenistusse, selleks et, et see gaasijuhe ikkagi õigeaegselt. Nüüd ta küll enam õigeaegselt valmi, aga vähemalt võimalikult kiiresti. Valmis millelgi kolleegidega aktuaalses kaameras pärast seda sõnumit kuuldes niisugune väikene siukene, kuidas ma ütlen, niisugune intellektuaalselt huvitav mõttevahetus me arutasime, et kui Eestis peaks olema täpselt samasugune olukord tekkima, et Nord Stream tahaks mõne endise või praeguse juhtiva poliitiku nii-öelda enda teenistusse osta, siis kes seal siis võiks olla, et meil meil meil väga selgelt koorus välja nagu üks Vaborit, aga ma ei hakka seda nime siin eetris ütlema. No põhimõtteliselt tervitusi Sillamäele. Aga põhimõtteliselt samasugune vaidlus oli ka meil tegelikult noh, see on loomulik, et selline küsimus tekib, aga aga mina isiklikult arvan, et sellist pakkumist ei tehta, sellepärast. Paavo Lipponen on jaga, Gerhard Schröder on ikkagi rahvusvahelise kaaluga poliitikute Paavo lipust pakuti vahepeal ka Euroopa Komisjonijuhiks. Tal on rahvusvaheline kaal ja kõik need eesti poliitikud, kellel on mingisugune rahvusvaheline kaal. Paraku on selle skaala teises otsas, kellele seda pakkumist kindlasti ei tehta, nii et ma arvan, et see Eesti küsimus langeb ära. Aga, aga. Hinnad on ka maha kanda, nad arvestavad, et trass läheb Soome poole pealt. Jah, ma aga, aga ma arvan, et eks nad kindlasti üritavad, eks nad kindlasti sellest nelikust Eesti, Läti, Leedu, Poola kindlasti üritavad mingisuguseid inimesi enda enda palgale värvata, aga ka meedia külje pealt oli ju tegelikult täiesti pretsedenditu asi, millest ma kirjutasin tänase repliigi, et et Soome ajakirjandus tegi uudise mis tugines Eesti Internetikommentaatoritele. Kes olid raevus, Lipponen, issand, raevu. Sanomat, ku Helsingin Sanomat tegid uudise Postimehest kommentaariumi põhjal ja sellist asja ma ei ole varem näinud, et välismeedia teeb uudise eesti netikommentaatori õieti kommentaatorite öeldu põhjal. Aga Erki, kas see põhjus ei ole pigem selles, et et Helsingin Sanomat tahtis midagi kirjutada, aga kuna Soomes on kõigil selles selles küsimuses suu vett täis siis ei jäänudki neil muud midagi üle, et nad pidid kirjutama, et ma arvan, ma arvangi. See oligi, see oligi nagu põhiline põhjus, et kuidagi kuidagi tuli oma nii-öelda meelsust välja öelda ja, ja see seda tehti siis nii-öelda. See kätega ja s kätega tegelikult tehti ühte asja veel, ma võin sellest tuua näide eile siis meie kolleegid üles väga-väga pingsalt tahtsid saada meilt aktuaalses kaameras seda pilti. Kui, kui käis Paavo Lipponen siin tagasi rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses esinemas ja, ja toona vaid seksuaalne kaamera selle pildiga üles, kus ta tegi temaga pärast veel intervjuu sel teemal, et kus ta nagu rääkis sellest, et Eesti välispoliitiline kurss on täiesti vale, et te olete ikka täitsa valel teel, kui te toetate Ukrainat ja Gruusiat, mis on praegusel hetkel väga kõnekas ja üle oli väga nagu tahtis seda, seda, seda lippase, seda seisukohavõttu saada, et ka nagu maha mängida, anda Veeliks konteksti juurde. Et ta tundub, et Eesti. Soome ajakirjandus ja tegelikult, ega Soome ajakirjanduse puhul veel mind nagu üllatas see, et see lipp on uudis, oli sisuliselt ühte patta pandud uudisega, kuidas Esko Aho sai Nokia juht, et et põhimõtteliselt mehed on võrdse kaaluga Soome sisepoliitikas. Aga, aga need, need sammud on ikkagi ju täiesti erinevad. No Lipponen on isegi natuke kaalukam, et pole olnud rohkem Soome poliitikas kogenum ja ja Lipp, oleme pikka aega oli ka Soome parlamendi esimees ess kohale, sellist sellist poliitilist kogemust ei ole, et noh ja jutt seal lippas enda jutt sellest, et ta ei kuulu Soome poliitikute siseringi ja ta saab nagu vabalt töötada Nord Streami teenistuses, on ta natuke naeruväärne, et noh, teades natuke, kuidas soomlased poliitilised otsused langevad, siis need langevad suhteliselt kitsas ringis. Soome, Soomes on ikkagi jätkuvalt suur võim, sotsiaaldemokraatidel ja lipp olen, kindlasti on sotsiaaldemokraatide siseringi kuulumine. Enne kui me teeme teatavaks gallupi tulemused veel lühidalt olümpiamängudest sõitis Leedu mängu, jah, aga ei siis tuleb avada vastav veebileht, aga jätame selle spordiuudiste jaoks, aga aga ma vaatan seda Eesti sportlaste esinemist olümpiamängudel ja üsna sageli ma pean tõdema, et, et ma ei näe seda sära sportlaste silmis ja, ja see eilne Martin Padari džuudo Mats, kus, kus ta lõpus oli, oli üsna väsinud ja selline lootusetu pilguga, et, et see, et see pilt iseloomustab väga paljude eesti sportlaste esinemist, kahjuks sellist sära ei ole, kuigi mõtlen selliseid eredaid sähvatusi on ja, ja on ka neid tulemusi, mille üle me võime rõõmustada ja loodetavasti toob üsna peo algav sõudematš meile ka esimese medali, aga ikkagi mingi mingi sära on nagu selles asjas puude ja ma ei teagi, mis see põhjus on, kas, kas meil on järsku liiga palju sportlasi olümpiale läkitatud või on meie spordisüsteemis prioriteedid paigast ära, et meil ei ole neid läkitada, kes võiksid seal nii-öelda särasilmselt esineda? Noh, seda on raske öelda, aga tõepoolest praegu on nädal on möödas ja, ja noh, sellist pinget võiks tulla, medal sellist peaaegu ei olegi olnud, et tõesti need sõudjad Jaanson ja Endrekson on jõudnud finaali. Jaa, jaa, jaa noh, see on ka enam-vähem kõik, noh, ma ei taha süüdistada Kaia kanepit, sest sest tegelikult Ta ju võitis ikkagi endast edetabelis eespool olevaid mängija ju tema mängis ikka särav ja, ja tegelikult ju võitis kaks mängu, mis on ikkagi, mis on ikkagi väga-väga tubli tulemus. Aga noh, tervikuna on tõesti see, et ujujad, kes teevad küll ridamisi Eesti rekordeid, aga jäävad ikkagi kuskile sinna teise, kolmanda 10 piirimaile. Tekib küsimus, et milleks, et sportlane ise on kindlasti tubli, aga nii-öelda rahvusvahelises plaanis on see tulemus ikkagi suhteliselt mannetu. Ja, ja kogu seda asja raskendab ka see, et tõesti, kui vaatasin eile ka olümpiastuudios Priit Kuuse intervjuud Toomas Tõnisega Eesti olümpiakomitee peasekretäriga, siis tõesti, et olümpiamängud on muutunud nii suureks, need on nii raske ka jälgida, et, et ka see kaasaelamine olla on selline suhteline asi selles mõttes, et tööinimesed ju elavad kindlalt kaasa niimodi, et näevad, et Eesti sportlane kuskile esineb, panevad teleka käima, panevad valjemaks ja hakkavad kaasa elama ka noh, sellist, et sa tead, et noh samal ajal on mingi kindel asi, noh, mina näiteks ei jõua jälgida seda isegi isegi, kus Eesti sportlased esinevad, sest neid asju on liiga palju ja tahaks jälgida, midagi muutaks, jälgida, korvpalli, saaks jälgida võib-olla kergejõustiku, kus ei ole ainult Eestist tartlasi ja, ja see asi on paisunud nii suureks, et ma lihtsalt ei jõua seda teha. Ma teen seda nii-öelda käigu pealt. Ja, ja minu jaoks on täiesti hoomamatu Hiina sportlaste kullasadu, see Hiina spordisüsteem on tõenäoliselt samasugune vabrik kui omal ajal olid Saksa DV ja Nõukogude Liit, aga aga huvitav on see, et Venemaal on praegu, kui olümpia on jõudnud poole peale ainult neli kulda ja neli aastat tagasi Ateenast said nad 27 jälle jälle jälle me põhjust rõõmu tunda. Jah, ei, ma, ma ei ütle sellega midagi, aga ma lihtsalt tuletan meelde, kui palju. Ühtlasi jäi neil dopingukontrollis vahele enne olümpiamänge. Aga küsimus, kas pooldad raha eraldamist riigieelarves selleks, et Eesti venekeelne elanikkond oleks paremini objektiivsemalt informeeritud? Sellele küsimusele vastas meie saate jooksul jah 72 protsenti ja ei, 28 protsenti ja kommentaariruumis on inimesed ka seda üsna aktiivselt kommenteerinud, võite siis ise internetist vaadata, aga rahvateenrite saade tänaseks lõpetame ja tänased rahva teenrid olid Erkki Bahovski, Urmet Kook ja Lauri Hussar ja meie soovime teile siinkohal ilusa laupäeva jätku ja nüüd pöidlad pihku, sellepärast et algab meeste paarisaeru Orlise. Paadi loodetavasti medalide, võib-olla isegi kuldne teekond. Rahvusringhäälingu uudised. Tere päevast, kell on saanud 12 ja uudistega on stuudios Margitta otsmaa. Vene välisministeeriumi teatel said nad gruusia presidendini.