Tere õhtust, kell on kuus, on Päevakaja aeg ja stuudios on toimetaja Margitta. Otsmaa Isamaa ja Res Publica Liit otsustas täna oma ministriportfellide jaotuse ametis, jätkavad rahandusminister Sven Sester, justiitsminister Urmas Reinsalu ja keskkonnaminister Marko Pomerants, IRL-i esimees Margus Tsahkna. Kaitseministri portfelli ning sotsiaalkaitseministriks asub Kaia Iva. Erakonna esimehena asub mina kaitseministri positsioonile, see loogika siin taga on see, et kuna riigikaitse on meie erakonna üks väga olulisi prioriteete siis erakonna esimees võtab selle kompositsiooni endale. Prantsusmaa paremtsentristist presidendikandidaat, kellest te küsitluste järgi saab üsna tõenäoliselt ka järgmine president, selgub järgmisel pühapäeval ja see on kas François joon või teen kultuuri valdkonda, ootab ees muinsuskaitse reformimine ja kultuuritöötajate palgatõus. Midagi uut valitsuse vahetus kultuuriministeeriumile siiski ei toonud. Seal on väga oluline see, et muinsuskaitseametil oleks võimalus ka erasektorile natukene rohkem appi tulla, nii selle poolega muinsuskaitse eritingimused oleksid tasuta ja teiselt poolt, et tal oleks rohkem võimekust, siis konsulteerida seda eraomanikud. Ida-Virumaal Tallinna-Narva maantee ääres olevat Kukruse aherainemäge on kavas hakata liigutama eesmärgiga muuta see keskkonnaohutumaks. Keskkonnamõju hindamine on heaks kiidetud, praegu on planeeringuprotsess käimas nii, et selle projekti ellu Ja Tallinna Sadama hakkab rahvusvahelise arhitektuurikonkursiga otsima vanasadama arendusplaani ilmast ka öösel ja homme päeval on see muutliku pilvisusega. Öösel sajab vähest vihma, tuleb sajuta, puhub lõuna ja kagutuul. Õhutemperatuur on miinus ühest kraadist öösel pluss seitsme kraadini. Homme päeval. Tänane tihe poliitikapäev algas juba hommikul IRL-i eestseisuse koosolekuga, kus otsustati erakonna ministriportfellile saatus. Indrek Kiisler käis Toompeal kohale. Hommikune arutelu kestis ligi kaks tundi, kuid uute ministrite nimesid välja ikkagi öeldud. Erakonna esimees Margus Tsahkna kinnitas, et arutelu võtab lihtsalt kauem aega. Uuesti koguneti tund aega enne koalitsioonilepingu pidulikku allakirjutamist ning nüüd tõid Tsahkna uued ministrid ajakirjanike ette. Mul on väga hea meel, et Kaia iva on meie osakonna esimene naisministrile väga pikkade aastate. Kaia iva hakkab juhtima sotsiaalkaitseministrina ministeeriumi ja me jätkame meeskonnana, kes on ennast õigustanud. Rahandusministrina jätkab Sven Sester, justiitsministri Urmas Reinsalu, keskkonnaministrina Marko Pomerants ja erakonna esimehena, siis asub mina kaitseministri positsioonile. See loogika on see, et kuna riigikaitse on meie erakonna üks väga olulisi prioriteete siis erakonna esimees võtab selle kompositsiooni endale. Ajakirjanduses spekuleeriti varem, et kaitseministri portfelli saab Marko Mihkelson, kes aga väljus fraktsiooni ruumidest morni näoga. Samas saab Mihkelson tulevikus riigikogu väliskomisjoni esimeheks. No on erakordselt oluline, et meie julgeoleku välispoliitika teemadel nii parlamendi kui valitsuse tasandil oleksid võimalikult hea meeskond on. Me vaatasime kogu seda pilti tervikuna ja selline oli erakonnad Margus Tsahkna rõhutas, et isamaa on uuesti tulemas. Minu küsimus aga, et ministritoolidel on taas põhiliselt näha Res Publica taustaga inimesi tekitas ministrite seas elevust. Ma küll nii ütleks Kaia iva kohta kuidagimoodi. Ja mina ja ema oli hiline erakond 10 aastat juba naljakas, laia, kes on täiesti uus tulija, valitses seal, kui ma ei eksi, see oli enne mind digitaalselt lisama, nii et selles mõttes siin, kui tahate öelda, kes tuli siis selgelt Isama tuli. Uurisin Kaia ivalt, mida ta sotsiaalkaitse ministrina teeks teisiti kui Margus Tsahkna. Kõigepealt muidugi talle selgeks saada seid ministeeriumis, mis pooleli on, millega jätkata tuleb ja ma küll ei ütle, praegusel hetkel ma teen kindlasti midagi teistmoodi ja kõik, mis on väärtuslik, tuleb teha samamoodi edasi. Muidugi, mis on minul kõige rohkem alati hinge peal on seesama perede ja just nimelt laste toimetulek ja nõrgemate kaitse, selle poole vähem aga kohe tulistada ja öelda, et midagi peaks teistmoodi tegema, pigem võtame positiivse edasi ja lisame selle väärtusliku, mis on siin kas kokkulepitud või mis on veel vaja teha. Ja sündmustega Toompea võimukoridorides jätkame. Nimelt pärastlõunal astus riigikogu kõnepulti Keskerakonna esimees Jüri Ratas, kes taotles volitusi uue valitsuse moodustamiseks veel kord. Indrek Kiisler. Jüri Ratas kandis oma pikas kõnes ette kõik selle positiivse, mida tema sõnul on uude valitsusleppesse sisse kirjutatud. Näiteks rõhutas ta, et valitsuse, välis- ja kaitsepoliitika ei muutu vähemalgi määral. Eestis ja välismeedias ajutiselt ringelnud vastupidised väited on äärmiselt kurvastavad. Tuletan veel kord meelde, et meie omariikluse alusväärtuste ning Eesti vabariigi rahvusvahelise mainega mängimine on lubamatu. Õnneks on viimastel nädalatel need ekslikud sõnumid sõnaselgelt ümber lükatud. Tulevane peaminister rõhutas ka maksureformi Maksumuudatustest võidavad kõik, kes teenivad kuni 1758 eurot. Sellest jõukamate maksukoormus tõuseb. Ma olen veendunud, et suurema sissetulekuga Eesti inimesed on nõus andma need 38 eurot ühiskonna suurema sidususe ja stabiilsuse ning kiirema üldise majanduse ja palgakasvu huvides. Ratasele vaidles vastu Reformierakonna fraktsiooni liige Keit Pentus-Rosimannus. Oma iseloomult ei tee mitte midagi muud, kui loob sellise madalapalgalisi lõksu, et edaspidi nii ütleme siis oma alal ennast tippu töötanud spetsialistidele kui, kui näiteks arstidele inseneridele öeldakse, et ärge parem proovi isegi väga tublid ja edukad olla, sest see kindlasti on väga vale signaal ja sellele me igal juhul Reformierakonna poolt oma vastutusplaani esitamiseks. Tulevast peaministrit küsitlesidki põhiliselt Reformierakonna liikmed ning taas ei pääsenud ratas küsimusest koostöö kohta Vladimir Putini juhitava erakonnaga Ühtne Venemaa. Täna Valdo Randpere suu läbi. Kui see leping on nii vähe tähtis neile nagu sa oma sõnades püüad naljatada, miks te seda siis ei tühista, miks te tahate endiselt täita ühte lepingut, milles ma tsiteerin? Lepingu kohaselt pooled viivad läbi konsultatsioone ja vahet informatsiooni aktuaalsetest küsimustes Eesti ja Venemaa suhetes tutvustavad üksteisele oma kogemuse erakonna ülesehitamises ja analüüsivad vastastikust huvi pakkuvaid materjale. Et kui tõesti tõesti sellel lepingul mingit tähtsust teie jaoks ei ole, et miks te seda ei tühista? Ma jagan teiega põhimõtteliselt seda seisukohta, mis te lepingute kohta ütlesite, et ma olen õppinud ka ja omandanud õigusteaduste hariduse Tartu Ülikooliõiguse instituudis. Ainukene probleem on selles, et meil ei ole lepingut, meil on protokoll. Pärast mõni minut tagasi lõppenud Jüri Ratas ärakuulamist ja küsimuste esitamist hääletas 53 riigikogu liiget Ratase valitsuse ametisse nimetamise poolt ja 33 oli vastu. President Kersti Kaljulaid kohtub homme uue valitsuse ministritega ja nimetab Jüri Ratase juhitav omavalitsuse ka ametisse. Ülehomme annab uus valitsus riigikogus ametivande, mille järel vabastab president ametist Taavi Rõivase juhitud valitsuse. Prantsusmaa ekspresident Nicolas Sarkozy kaotas parempoolse presidendikandidaadi eelvalimiste esimeses voorus, kus ta sai kahe ekspeaministri Francois fyyuunijalanšebee järel kolmanda tulemuse, prantsuse parempoolsete presidendikandidaat selgub järgmisel pühapäeval teises voorus. Mall Mälberg räägib lähemalt. Oli Sarkozy lüüasaamises, nüüd söödi tema poliitika, mis väidetavalt vihastas prantslased välja või tema eelmise presidentuuri tulemused või skandaalid, mis on teda saatnud pärast presidendiks olekut igal juhul Sarkozy presidendirallist välja langenud, enne kui see õieti alata sai. Aga ükskõik, kas paremtsentristidega kandidaatidest võidab, tulebki seal tuleva aasta mais minna presidendivalimiste otsustavas voorus vastamisi parempopulistliku rahvusrinde liidri Marin Le bäniga. Eeloleval pühapäeval, kui Parempoolsete kandidaat selgub, teeb ka praegune spetsialistist riigipea äärmiselt ebapopulaarne Francois Hollande teatavaks kas ta taotleb tagasivalimist. Lüüasaamist tunnistades ütles Sarkozy, et ta toetab Francois Fiooni. Kogu oma poliitilise elu olema seisnud kirglikult oma väärtuste eest ja Prantsusmaa huvide eest. Aga ma ei suutnud seekord valijaid veenda, ema, respekteerin, seda, ma pean oma kohuseks öelda ausalt, selgelt ja lojaalselt. Et mis tahes erimeelsused mul kunagi shansoafiooniga olid, mõistab tema kõige paremini Prantsusmaa ees seisvaid välja otseseid. Seega ma hääletan teises voorus tema poolt. Françuafiooni hinnangul näitasid valimistulemused, et valijad on lootusrikkad. Bioon on briti endise peaministri Margaret Thatcheri austaja, Prantsusmaa üks väheseid majandusliberaale. Ta lubab olulisi turu reforme. Hasmus juukjal, mullo, Sirius kuude kaupa olen ma teinud oma täpse ja jõulise manifesti ka rahulikult ja tõsiselt. Mind ei saa sellelt rajalt kõrvale lükata. Minu jaoks on kõige samad prantslaste ja Prantsusmaa huvid. On üsna tõenäoline, et Paremtsentristlik kandidaat võib mais presidendivalimised võita. Samas on küsitlused pidevalt näidanud, et alanšüpe võib bänni kergesti võita. Kuid Figiooni, kes ei ole kaugeltki nii populaarne, on raskem fänni vastuhääli kokku saada. Jõhvis peetud kaheksanda põlevkivikonverentsi kuumim teema oli seest põlev Kukruse aheraine mägi. Olukorda käis uurimas Rene Kundla. Tallinna-Narva maanteeäärsetest Ida-Virumaa tähismägedest maanteele lähim Kohtla vallas piiri külas asuv Kukruse aheraine mägi ehk rahvakeeli Kukruse tuhamägi on seest hõõgumas. Mäe ohutumaks tegemiseks on juba aastakümneid arutatud mitmesuguseid variante. Sel suvel jõuti nii kaugele, et keskkonnaministri otsusega eraldati ligi 10 miljonit eurot. Selle raha eest teisaldatakse olemasolev mägikihtide kaupa lähedal asuvale kinnistule ning ohtlikum osa viiakse jäätmehoidlatesse. Septembrikuus alustati eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Selleks kulub poolteist aastat. Mäeinsener Rein Rahuoja seisukoht on see, et objekt tuleks rahule jätta. Näiteks kui tõesti hakatakse seda kihtide kaupa avama ja ta lahvatab leegina põlema, mis siis toimub nii, Jõhvi, Kohtla-Järve Kukruse lõik on paksu tossu täis, nagu öeldakse, ja ma mäletan hästi, kui ta läks põlema. Milline paanika oli 60 70. aastal kardeti plahvatust? Tallinna tehnikaülikooli põlevkivi kompetentsikeskuse vanemteaduri Helle Riisalu sõnul oleks võinudmäega seotud uuringud olla põhjalikumad. See on paljude keskkonnamõjuhinnangute põhihäda, et tegelikult vajalikus mahus uuringute jaoks lihtsalt ei jätku vahendeid ja ma ei tahaks siin ühesõnaga süüdistada nende keskkonnauuringute tegijaid, nemad teevad oma parima. Kukruse projekti keskkonnaministeeriumi poolt juhtiv Raimo Jaaksoo ütles, et uuringuid on tehtud piisavalt ja tema ei näe võimalust, et projekti jääks teostamata. Alati võib rohkem uurida, aga siiski ma arvan, see uuring on olnud küllaltki põhjalik, keskkonnamõju hindamine on heaks kiidetud, praegu on planeeringuprotsess käimas nii et selle projekti ellu Kohtla vallavanem Etti Gagarov tunnistas, et kohalike elanike hirmud on aja jooksul muutunud. Ka enne siis olid just Kukruse linnaosa inimesed, kes kurtsid, et majas tuleb ütleme, süsihappegaasi veel vingugaasi ja mäest tuleva lõhna segab nende elukeskkonda. Viimasel ajal on juba pigem vastupidi. Nüüd on hirm, et ärge varem puutuge, sellepärast ka meie soov oli, et oleks kriisiplaan välja töötatud. Enne 2000 kaheksateistkümnendat aastat Kukruse mäge teisaldama ei hakata. Pärnu haiglale anti täna üle sinilille heategevuskampaania raames soetatud taastusraviseade, katsu 1966. aastal Jaapanis välja töötatud aparaat on mõeldud lihastugevuse treenimiseks. Ester Vilgatsi lugu. Katsu treeningul kasutatakse rihmu, mis aeglustavad käte ja jalgade verevarustust ja see teeb tavalised kerged harjutused suhteliselt raskeks. Aparaati demonstreeris füsioterapeut Kairit linnas patsient oli Margus hoop, kes Kesk-Aafrika Vabariigis missioonil olles sai bakteri, mis viis tema kehast kogu jõu nii tühja klaasiga ja oli raske tõsta. Margus hoop. Olin rahvusvahelisel missioonil Kesk-Aafrika Vabariigis sain bakteri ja juhtus siis kilja paree sündroom, neuroloogiline haigus. Selle tulemusena kadus jõud kehas ära. Lihas enam jõudu ei olnud ja läbi taastusravi. Nii on see jõud hakanud jälle nagu taastuma ja on paremaks läinud. Margus hoop on selle haigusega võidelnud juba üle kahe aasta. Esimene etapp oli kui jõudnud isegi tühja klaasi üles tõsta käega, et ta saaks juba olukord mitu-mitu-mitu korda, pole kahjuks kaks aastat tagasi seda aparaati olnud esimese nädala jooksul, kui ma lamasin voodis haiglas, et siis aparatuur lihastele toonus andmiseks oleks olnud väga hea asi. Pärnu haigla juhatuse esimees Urmas Sule Pärnu haiglal ja minul isiklikult on väga hea koostöö olnud inimestega, kes seda kampaaniat veavad eelmistel aastatel me kõik oleme aidanud siis teisi piirkondi, teisi haiglaid, sellel korral on siis kujunenud niimoodi, et Pärnu haigla, meie patsiendid ja siis loomulikult ka meie meditsiinitöötajad on saanud osaliseks. Julgen küll väita, et iseenesest on see väike samm, kuid hästi oluline samm tunnetamaks, et see, mida me teeme tervishoiusektoris, on täpselt samamoodi. Riigikaitselise tähtsusega töö on eelkõige suunatud sellele, et inimesed tunneksid ennast kindlana, et kui on neil mingisuguseid probleeme, siis me igal juhul aitame. Ester Vilgats, Pärnu. Tallinna sadam kuulutab välja rahvusvahelise ideekonkursi, millega soovib leida vanasadama ja selle ümbruse arendamiseks arendusplaani. Reene Leas. Vanasadama ümber kuulub Tallinna Sadamale 54 hektareid. Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm ütleb, et nii suure ala arendamist ilma plaanita on raske ette kujutada. Ettevõtte soov on saada ideid, missugune võiks ala välja näha aastal 2030. Ja siin on meil suur soov, et nii-öelda tuua linn rohkem sadamasse ja teisest küljest sadamalinna, et tekiks sellist modernset linnaruumi. Piirkonnas on nii suletud sadama kui pool kinnistut terminali ala. Kuna konkurents on tihe ja seda eriti kaubasadamate vahel, loodetakse konkursiga saada lahendusi, kuidas oma kliente mugavamalt teenindada. Sadamast peaks omanike sõnul kujunema tõeline esindusvärava, kus oleks linna saabuvatel külalistel mugav ja õdus olla. Piirkonda jääv avalik ala loodetakse kujundada nii, et tekiks sujuv üleminek sadamast linnaks või siis vastupidi. Tallinna linnaarhitekt Endrik Mänd. See ala, mis puutub sadama ja linna nii-ütelda kokkupuute kohta et see saaks ikkagi eelkõige näo ja teo, mis on nii linlaste kui linna külaliste kasutuses, mis seob tõesti mereäärt, sealhulgas sadamat täna olemasoleva linnapoega. Ja siin me küll eeldame, et, et on erinevaid funktsioone siin oleks võimalik, kui vaba aega veeta. Siin oleks võimalik leida töökohti, miks mitte ka mingil määral elukohti. Tallinna Sadama kinnisvaraärisuuna juht Ahto Ader ütles, et paar varasemat väiksemale alale tehtud konkurssi on selgelt kätte näidanud ala kõige suurema probleemi, milleks on ligipääsud, planeeritav reidi, tee ning D-terminali. Nii pikenev trammitee eeldavad kogu maa-ala liiklusskeemi läbimõtlemist. Valdo Kalmu sõnul soovivad nad konkursil osalejaid ettekirjutustega siiski nii vähe piirata kui võimalik. Siia võib tulla kortermaju või üürikortereid, ma arvan, et päris palju on ärikinnisvara, aga võib tulla ka mõni hotell. Et vot see ongi see, mida me master pannilt ootaksime, et mida me selle kogu suure Ki osal näeksime. Meil on loomulikult žüriis ka arhitektid, arhitektide liidust ja ka linnavalitsuse linnaplaneerijad, nii et ma usun, et päris kosmosesse ei lähe, saab ikka olema niukene. Mõõdukalt lennukas. Homme kuulutatakse ideekonkurss välja ning kõigepealt sõelutakse välja kuus parimat eskiisi. Võidutöö peaks selguma suve lõpuks. Kultuuriministeeriumile uus koalitsioonileping midagi uut kaasa ei toonud. Millisele kokkuleppele jõuab aga valitsus näiteks kultuuriürituste piletite käibemaksu vähendamises, minister Indrek Saare sõnul alles analüüsitakse kultuuritöötajate palgatõusu, lubaduste kõrval on aga üleval teisigi teemasid. Indrek Saarega rääkis Madis Hindre. Räägime muinsuskaitseametikorralduse muutmisest ka, et lõuna ja põhjajärelevalve osakonna liitmine, et see on juba otsustatud, aga kindlasti see ei ole kõik, et neid muudatusi tuleb veel, muinsuskaitses on kavandatud tegelikult valdkonnas suurem reform, see eeldab ka rahalisi vahendeid, mille kohta täna kokkulepet veel ei ole. On väga oluline see, et muinsuskaitseametil oleks võimalus ka erasektorile natukene rohkem appi tulla, nii selle poolega muinsuskaitse eritingimused oleksid tasuta ja teiselt poolt, et tal oleks rohkem võimekust siis konsulteerida seda eraomanikku, kes alguses tavaliselt tekkinud müügi pealt me ehmatab ära, et see on väga kallis, ei käi jõud üle ja nii edasi. Kultuurkapitali kohta on juba teist korda koalitsioonileppes kirjas, et Kultuurkapitali aluspõhimõtteid ei muudeta. Miks sellist punkti nüüd eraldi tarvis läheb? Tagant on kellelgil tulnud mõte, et peaks Kultuurkapitali laekumised maksulaekumistest lahti siduma, et võtta need hirmud maha, siis saab vasteeruda sisulisele tegevusele, mitte kaitsmaks oma sissetulekute poolt kultuurkapitali poole pealt. Põhiline punkt kultuurivaldkonnas sotsiaaldemokraatidele on olnud kogu aeg see langetada kultuuriürituste piletite käibemaksu üheksale protsendile, eelmise koalitsiooni korral te ütlesite reformidele, praegu on aega koos noh, paratamatult seda läbi suruda ei saa Reformierakonnale läinud, aga seda punkti ikkagi lepingus ei ole, mille taha ta siis nüüd jäi, kuna selle jaoks, et nii detaili minna oli aeg liiga lühike, siis me sidunud ennast ära lõplike lahendustega, sest see oleks eeldanud ka seda, et me teame täpselt, kui palju see maksab, mis valdkondadele sele kehtib. Joonise piir tõmmatakse eelmises koalitsiooni lepingus oli punkt, mis rääkis ligipääsetavuse suurendamisest kultuuriasutustele, puuetega inimestele, seekord seda sees ei ole. Mida on plaanis sel teemal ära teha, et saaks näiteks ratastooliga igasse ter sisse ka uue objekti puhul või iga objekti puhul, kus on võimalik väiksemate kuludega ümberkorraldusi teha või kus tehakse parandustöid, nende puhul me siis parimast teadmisest lähtudes teeksime kaardistus sellest, mis see olukord päriselt täna on. Alles alguses. Kultuuriminister Indrek Saar kuulutas aasta kodanikuks 2016 arvamusfestivali ellukutsuja aruka suhtluskultuuri eestkõneleja Kristi Liiva. Aasta kodaniku konkursi moto oli tänavu uusi horisonte luues, mis on inspireeritud merekultuuri aastast ja paneb küsima, mis meid ootab. Tundmatu horisondi taga. Aasta kodaniku aunimetuse kandja Kristi Liiva ütles, et kuulamise arutlemisoskus, hinnanguvabadus ning oskusi tsiviliseeritult eriarvamusele on üha tähtsam. Liiva sõnul arendab ta ka mõtet, kuidas tuua paides tuttav hea arutelutava igapäevastesse vestlustes, koolides, kodudes ja töökohtades kuni riigi juhtimisele välja. Presidendi kultuurirahastu hariduspreemiad pälvisid aga tänavu tšelloõpetaja Mart Laas, Rakvere gümnaasiumi õppealajuhataja Kadi Kruusmaa ja Tallinna reaalkooli bioloogiaõpetaja Kersti Veskimets. Reaalteaduste eripreemia pälvis Tartu Ülikooli teaduskooli metoodik Raili viltauhindade üleandmisel Käis Reene Leas. Mis tähendab teenekaid, tšello, õpetajaid, kelle õpilasi õpib Euroopa mainekate muusikakõrgkoolides gümnaasiumi õppealajuhatajat ning oma kooli loodusteaduste ja IT-õppe arendaja geenitehnoloogia, valikaine välja töötanud bioloogiaõpetajat ning noorte andekate õpilaste arendajad lisaks armastusele oma töö vastu ka see, et neid võib leida presidendi kultuurirahastu hariduspreemia saanute nimekirjast. Kui inimene oma tööd armastab, on ta õnnelik, ütles muusikapedagoog ning tšelloõpetaja Mart Laas. Sõltumata erialast me just tegeleme sellega, et aidata noortel inimestel leida oma armastus, see töö, see ala, millel nad võivad tegutseda kogu elu ja olla seetõttu selles osas õnnelikud. President Kersti Kaljulaid ütles tunnustust üle andes, et hea hariduspoliitika on parim majandus-ning, sotsiaalpoliitika ning mida haritumad on kodanikud, seda kaalutletumad on ka nende valikud. Valimisõigus on kõigil hääletamas käinud. Ja kui kõik seda kasutame, siis oleks parem, kui oleks oskused mõista, mis on tähtis, mis on oluline. Tallinna reaalkooli bioloogiaõpetaja Kersti Veskimets ütleb, et muudatustega tuleb mõõdukalt kaasa minna. Eelkõige tuleb aga seada endale kõrged nõudmised. Et aine huvitavaks muuta ja siis ka oodata tulemusi õpilastelt aga et seda ainet huvitavamaks muuta, siis selleks tuleb muidugi välja mõelda ikkagi kaasaegsed ja uued õpikäsitlused. Küsisin Rakvere gümnaasiumi õppealajuhatajalt Kadi Kruusmaalt, mis on viimasel viiel aastal koolieluga seoses kõige murelikumaks teinud. Kindlasti selline õpilaste arvu vähenemine, sest õpetajad tahaksid tööd teha ka õpilasi, eriti meie linnas, jääb järjest vähemaks ja seisteline haridusele mis kõlgub natukene lainetes meie haridusest, muutused toimuvad kahe-kolme aasta tagant. Aga tulemusi me näeme ju järgmise Timi inimpõlves. Kuidas lahendada ka olukord, kus õpetaja ise ka ei tea vastust? Kersti Veskimets. Oi, sellest on lihtne välja tulla, võta nutikas kätte ja vaata, mina küll ei tea seda vastus, targad lapsed oskavad küsida neid küsimusi, millele ma vastata ei oska ja ja neid küsimusi ma hindan tavaliselt kõrgelt viiega. Ja sünoptik maile Meius räägib nüüd ilmast. Saabuval ööl on meil pilves selgimistega ilm ja üksikutes kohtades sajab vähest vihma. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on pluss üks kuni pluss kuus, Kagu-Eestis kuni miinus üks kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ja sajuta ilm. Puhub lõuna ja kagutuul viis kuni 11, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kaks kuni seitse kraadi. Ja spordist räägime ka Karl Mihkel Eller. Austraalias lõppenud autoralli MM-sarja viimase etapi järel tunnustati Sydneys toimunud pidulikul galal vala õhtul hooaja parimaid hooaja kaheksandana lõpetanud eestlane Ott kuulutati MM-sarja aasta piloodiks ning temale kuulus ka meeldejäävama hetke auhind. Tänak saavutas hooaja jooksul 12 kohta. Lisaks suvel toimunud Poola rallile lõpetas Tänak poodiumi teisel astmel ka hooaja eelviimasel etapil Walesis. Aasta piloot valiti rahvahääletuse tulemusena. Eesti korvpalli meister Kalev Cramo võõrustab täna Saku suurhallis ühisliiga raames sarja meistrit Moskva CSKA-d. Eelmisel hooajal ka euroliiga võitnud sees ka ridades ei tee täna vigastuse tõttu kaasa nende üks liidreid, prantslane on toodeegolo. Kalev Cramo on ühisliigas senisest viiest mängust võitnud kaks. Soome olümpiakomitee presidendiks pürgiv Timo Rida Kallio soovib 2026. aasta taliolümpiamängud korraldada Soomes. Kandidaadi meelest ei tohiks mängude korraldamine Soomele üle jõu käia. Lisaks tuleb arvestada, et rahvusvaheline olümpiakomitee otsib viimasel ajal võimalusi, kuidas mängudega seotud kulusid alla viia. Rahvusvaheline olümpiakomitee valib 2026. aasta taliolümpiamängude linna 2019. aastal. Aitäh ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.