Siin Tallinn kuulake saadet mööda maailmamaid reisikilde, muusika ja vahepaladega. See kõik oli karda, ainult kauge romantiline muinasjutt. See piiritu avarus, õhkõrnad, värvid ja kuum liiv, mis laulis kõrbelaul. Nii astus kord mööda otsatud kõrbet Rambergi salapärane puna varis ja tema esmakordselt teatrilavale NSV Liidu rahvakunstnik Georg Ots. Eesti ta Käest. Ära. Voolu Aarnesi. Me oleme romantiliste muinasjuttude east ammu väljas. Ammu laulab sahara teistsugust laulu, mille pealkirjaks on asfon. Kuid ometi, kui kuulsin, et Georg Ots sõitis Egiptusse siis tuletas ennast jälle meelde punavari, kes lõpuks jõudis tõelisse kõrbe. Jaa? Jaa. Sest on juba kord nii, seltsimees Ots et vaatamata meie kõige lähematele suhetele Araabia ühinenud vabariigiga jätta meile ka nüüd siiski Egiptus, eks kõigi tema aastatuhandete ja eksootika, aga vahel isegi tundub nagu ei usuks, et sa oled seal kohapeal millest juba koolipõlves lapsepõlves nii palju kuuldud on. Ikka ikka lõuna poole, kus Egiptimaal püramiidid, palmid korraga, nii palju palmi näha, isegi kujutaksid uneski. Minge peegli ette ja vaadake, kui pruunide näost olete ja siis. Ja sunnil oskama. See lõunapäike, mis ripub kogu aeg pea kohal, peaaegu varju ei jäta. Kõrvetab kõike kukalt, nii et kui tahad, nagu päevitades, pead ikka näo põrmu päikese pool klaasil senini olekuks. Muidugi aega jäi väheks. Siiski meil õnnestus üks päev ka plaarsel päevitada, olgugi et seal kohapeal öeldi, et ei ole veel suplushooaeg alanud ja ühtegi inimest ei olnud mererannas, aga meie jaoks oli see kõige palavam juulikuu. Kui Saliseni mesilal võis olla üks, 24 kraadi. Egiptlased nägin, ma väntan jaan, nad lugesid, et külm on ja kõik need riietushooned rannas olid kõik tühjad ja ainukesed Päiviteedi suplejad olime meie nõukogude artistid. Jää suplejatest healovi sõidukile nende mõistes ei tea ainult, kas meie fantaasia tuleb järele, et kujutleda tänast Piritalt poole soojema vee ja poole tulisema päikesega. Rannal männiku asemel 1000, palmi aga liival üksainus päevitaja. Lahkusime Moskvast 11. mail ja juba viie tunni pärast maandusime Kairos esimene mulje Egiptusest oli väga huvitav Port Sayidi juures. Lennuk lähenes mandrile kaugeltki kõik ana kollane kõrb. Ja merel pisikesed lennuk oli siis seitse, 8000 meetrit kõrgel. Paistsid pisikesed mängu laevakesed. Lähme korraks. Pähklikoored kogunesid, karavaniksid läbi Suessi kanalit. Jah, alles hiljuti suundusid sinna teistsugused karavanid. Su-s 1950. Kuus kolm aastat kestnud läbirääkimised suurte lääneriikidega krediidi üle Assuani tammi ehitamiseks nurjuvad Ameerika ühendriigid esitavad orjastavad tingimused. Nende laenu vastuvõtmine tähendaks Ameerika kontrolli egiptuse rahanduse, majanduse ja riigivõimu üle bagdadi pakti ja neutraliteedi kaotamist. Egiptuse valitsus lükkab laenu tagasi ja riigis täpsuessiganali. President Nasser kõneleb Aleksandrias. Igal aastal reisib Suessi kanali kompanii meie maalt 35 miljonit naelsterlingit. See raha kuulub meile, sest kanal rajati araablaste kätega. See maksis meile 120000 inimelu. Nende ohvrite mälestuse nimel võtame realistidele nende kasumit ja ehitame Niilusele Assuani kõrgpaisu. Su-s 1956. Inglise prantsuse õhujõud ründavad Partsaid. Iisraeli interventsiooni armee tungib sisse Siinai poolsaarele. Keset sügavat Rahu aega põlevad linnad, varisevad, majad kukuvad inimelu. Kuid noor sõltumatu Egiptus ei ole enam üksi. Aastakümneid tagasi. Kainestavalt Ušina kuulab rahvusvaheline imperialism. Moskva hoiad käed eemale Egiptusest. Suessi kanal on ja jääaraablastele. Reaktsioontaltus Port Said sai Volgogradi sõpruslinnaks. Assuani ehitajatele tuli appi Nõukogude Liit. Ta ei esitanud mingisuguseid tingimusi ja on loomulik, et Assuani esimese ehitusjärgu valmimise pidustustel oli esimeste külla kutsutute hulgas nõukogude valitsuse juht seltsimees Hruštšov. Lisaks tema kaaskonnale sõitis Egiptusse surres väljapaistvaid Nõukogude kunstnikke, nende hulgas rahvakunstnik Georg Ots. Ja nüüd on ta jutujärjega umbes kaheksa kilomeetri kõrgusel kust avaneb esimene vaade Niiluse kallastele ja Niiluse delta. See on ainukene roheline laikkolmnurk kahel pool täitsa kõrb, tavaliselt parasvöötme kohal moodsate reaktiivlennukitega lennates. Me jääme ju maastikunautimise võimalusest peaaegu alati ilma, kui veel pilvitas on vahel jah, aga seal pilvitust ei olnud üldse, on, kõik oli nagu peopesal näha. Ja kogu meie selle kahenädalase sealoleku ajal. Ainult paaril korral nägime kergeid pilvekesi. 11. jõudsime siis Kairosse. Järgmisel päeval juba alustasime sõitu rongiga Assuani. Muidugi oli Kairos sel ajal igal sammul tunda kõrgete külaliste saabumise õhkkonda ja terve linn oli piduehtes Nõukogude lipud ja ühinenud vabariigilipud Sirje lipud, kuna oli oodata ka Venbellasin jõudmisti. Iraagi lipud, Jordaania lipud. Kairo ise on väga ilus linn. Suured laiad Avinüüd, palmide, bulvarryt ja ilusad ehitused. Veedad kõrget moodsad majad ja muinasjutuliselt maised lossid. Tiga jalutuskäik on nagu vaatesilm küll, jah. Ei jõuagi kõike korra veretult endasse mahutada. See oli 969. aastal kui ka liik muis vallutas Mastri linna ja andis käsu ehitada Niiluse äärde uus ja uhkema sulaomaja kuulsaimat. Astronoomidena tundsid araablased survet sarnaselt taevakehade liikumist. Talifile teated, nii et just samal ajal liikus planeet Marss araabia keeli Elga hiir ehk võidukas üle tulevase linna laiusjoone. Sõjakas käli lisas vanale kohanimele massar planeedi nime Elgachir ja uus linn sai nimeks võidukas mas massöör Elgachira. Sellest ka hiirest arenes välja ta hiir. Kaiir Meie Kairo. Ja peagi kirjutasid võimsatega liftide õuelaulikud, kes pole näinud Kairot. See pole näinud maailma. Isegi tema õhkkond, kreem aaloe puulõhnast ja annab kinnitust südamele. Niisiis, sinna ammu ülistatud Kairosse ja tänapäeval veel rohkem ülistatavasse Assuani saabus nõukogude valitsuse juht ja teie seltsimees ots, nägite seda? Kuidas meie inimesi Egiptuses vastu võeti, kogu linn oli ütelda tänavatel, spaleeris nende tänavate ääres, kus võis oodata sushit, suvi, laseri läbisõitu. Ja seda juba palju tunde enne tegelikku läbisõitu. Kuidas meie laulupeoga võrreldav, seda rahvakirevust? Rahva kirjeldus oli muidugi palju suurem juba väliselt väga mitmekesise riietuse tõttu. Et ikka tõtt, aga hääleliselt, kui lõpuks autode karavan saab. Või siis see oli üks üldine ütelda juubeldamine, tervituste kandeerimine jaka maal ja me alguses kuulasin, ma ei saanud. Hasso kätte ja seda muidugi kõike kümnetest ja sadadest tuhandetest suurest ees laule nii-ütelda, hüüab fraasi ette siis teistest veerivaid järele, araabia keeles väga temperamentne rahvas. Asson ise on üle maailma tuntud kuurordi turismilinnana. Seal on Niiluse suured rästikud. Kulus elevantide saar, mis on nime saanud sellest, et Niiluse vahutavad veed on ära uhtunud suured kaljumürakad elemendi kujulisteks elemendi taolisteks. Eemalt vaadates, nagu elevandid oleksid. Seal saarel on veel vanad varemed. 4000 aasta vanused ja. Kunagi oli ta üsna väike linnake, 15 16000 elanikku. Praegu ei ole ta palju suuremaga, turistid sõidavad kokku palju hotelle, luksuslikke hotell on ehitatud ja ehitatakse praegu veel. Seda loetakse kõige tervislikumaks kliimad, väga kuiv kliima, eriti rõõmatismile. Ja kui kaugel omaaegsest vaiksest kuurortlinnast siis nüüd suure ehitus kõrgub. Suretus on umbes paarkümmend kilomeetrit eemale sellest linnakesest. Kas orienteerume Assuani ehituskompleksi suuruses? Tammi pikkus on kolm ja pool kilomeetrit kõrgus 111 meetrit, seega veidi madalam kui Oleviste kiriku torni tip. Tammi alus on 1275 meetrit lai. Tammi harjal on 32 meetri laiune autotee. Ülespaisutatud Niilus moodustab aja jooksul veehoidla, mille sügavus on kuni 182 meetrit. Seega jää kas Tallinna televisioonimasti tippvaksa võrra veest välja? Veehoidla kitsas, ainult kaheksa kilomeetrit, kuid pikk 500 kilomeetrit pool Tallinn-Moskva vahemaast. Esimese katse tõkestada Niilus tegid inglise kolonisaatorid 1908. aastal. PUR Assuani nurgakivi asetas kohale president Nasser üheksandal jaanuaril 1960. Ja nüüd juhiti Niilus tammi tagant uude sängi. Me viibisime ka selle Niiluse uude sängi suunamise juures. Seal lõhati liivast see kaitsevall muidugi tseremoonia kestis, enne seda neli tundi, lõhati üks väike ribakene, kuid hakkas siis Niilus ise omale teed rajama, siis umbes poole tunni jooksul tõotus ära kogu selle kaitsevalli ja hakkasime täie rinnaga voola muud säilmed ja nupule vajutada ja hulgas on neid siis korraga president Nasser seltsimees elektropresident, Iraaki, president, arev ja Jeemeni president apallas alal ja neli meest, see pilt avaldati ajalehtedes, külased korraga vajutavad nupule ja me oleme sellest paarkümmend meetrit eemal ainult seal su ehitatud suur telk selle piduliku koosoleku jaoks. Niisugust ilusatest vaipadest, aplikatsiooniga vaipadest ja selle telgi all oli neli-viis 1000 inimest kutsutud realisi. Ja ümberringi kaljudel oli siis töölisrahvas, ehitajal ja ehitajal lausa päikese käes. Me imetlesime, kuidas nemad kannatasid välja neli tundi ilma varjuta. Meie juba olime hädas seal selles Belgi varjus. Noh, aga nad olid ju mitu aastat ehitanud samasuguse päikse käes. Aga nüüd võib-olla liikuda see ei oleks, tundan seista paigal ja nupule vajutamise hetke mäletate, sündis katsusin seda hetke jäädvustada fotoaparaadiga lõhkamise momenti. Sihtisin seda nii, et kumb tugevam oli, kas raha juubeldas või lõhkemis mürin. Lõhkamismürin kostis üleseks, terav taksodes, paar kilomeetrit eemal. Aga muidugi kogu see rahvas, kes ennist rahulikult uurides tormuslik sinna pargile Määri juurde pool tundi vähemalt kestis, juubeldas. Võrdlemisi ohtlik. Ma usun, et siin-seal ei lubadest ette minna, ma pean juba hiljem ma televisiooni filmist nägin siiski, et seal see oli võib-olla natuke hiljem ja massiliselt armati vett selle lõhkemise koha juures vaevalt, sest seal oli vesi, hakkas nii suure jõuga tungima, sinna, seal oli metsik kärestik. Ma tegin mitu võtet sellest järjest nii selles arengus kohutav kosk, mis seal võis seda liiv olla ju, ma ei tea, mitu miljonit kuupmeetrit ja see juhtus kõik nii ilusa, unustamatu, sellist vapustavat elamust võib isegi kõige paremas ooperis ainult korradele 10 aasta saan ja millal siis teie oma panuse esmakordselt andsite? Assuani ehitustööde valemi spidustustesse esinesime juba esimesel saabumisõhtul, see oli õieti Assuani saabumisõhtul 13. kuupäeval Egiptuse parlamendi delegaatidele katarakti hotelli saalis, kolmandal päeval esinesime meie ehitajatele, ehitati meie jaoks vabaõhulava, muidu ei oleks kõik soovijad mahtunud meie kontserdile. Ja siis 16. oli pidulik aktus kliendi kätte, ordenid ehitajatele. Pärast seda esinesime siis kõikide presidentide ees kuidas vastuvõtt oli väga soe, egiptuse trupid esinesid koondkava ja olgugi et kell oli juba oli esimesi nii-ütelda hommikutunde rahvas ei läinud laiali, vaid jälgis huviga kontserti. Kontserdile järgnes võimas ilutulestik. Ja rahvapidu kestis öö läbi. Kas me võime nüüd öelda, et Egiptuses on ka eesti laule laulda? Jah, ma laulsin eesti rahvalaulu, Tiide ratast eesti keeles. Vanapaarikese vokirattad hakkab varsti Veerleva muidugi. Seal huvitab rahva reageerimine, on. Nad reageerivad igale salmile, mingi saime lõpetades kohe aplaus, mõni kõrgem nutta sees, jälle kohe aplausile helistamise kiiduavaldused, püüame seda taastada. Kassarahvastega jutuajamisi, tarvimus saite mõne mehega tuttavaks, lähemalt. Mõtlen lihtsaid inimesi ehitaja. Ja meil, ma mäletan hotelli ees käis üks käsitsi kaupleja. Iga hommik oli ta kohal ja kohe tervitas vaid vene keeles. Strastasid vääris ta vaide uisurullidega hästi ära. Külalist meie ehitajate käest, ma usun küll ja neil on seal ju mitu 1000 meest ja nii-öelda rist ka mitu 1000 keele õppimise ringis ja eriti need kaubanduse mehed olid kõik hästi kursis juba vene keelega ja ja neile õpetatakse nüüd isegi koolides vene keelt. Nagu paljudes uutes riikides Aafrikas. Tegelikult on vajadus selle järgi arvatavasti tehti, organiseeriti mingi ringsõit Assuani ehitusplatsil, et Assuani mastaape haarata. Praegu on veel raske seda ette kujutada, sellepärast maketi pealt nägime, mis, mis seal tegelikult tuleb. Aga see on alles ehituse esimene etapp, kus töö on juba ära tehtud. Nüüd see hakkab, see puhas töö alles peale ümberringlusel, täielik kivikõrb. Midagi rohelistega elusaid seal näha ei ole, ainult see, mis inimene on sinna istutanud, oma ütelda, elamu ümber loonud ja mida ta veega üles kasvatanud. Ja nüüd hakkas täituma seal siis maailma kõige suurem veehoidla 150 miljardit kuupmeetrit vett. See kestab mitu aastat, sellepärast see on see. 360 kilomeetrit Afganistan Abu Simbeli kaljutempel, see peab jääma ka vee alla siis, kui ta täielikult täitub. Seda hakatakse alles nüüd tõstma, ära viima ja jahtedest kuidagi üles. Niivõrd tuntud mälestusmärk sellel dentil ja tema ümberkolimisel maksab ehk hetk peatuda. 3200 aastat tagasi raiuti Abu Simbeli kaljust juveliiri meisterliku sega välja tohutu suur kunsti šedööver Ramses teise tempel. Piisab, kui märkida, et tema sissekäiku valvavad neli kivihiiglast kasvuga 20 meetrit. Kõrva läbimõõt 106 sentimeetrit, silm 84 sentimeetrit. Ehituse pikkus on 64 meetrit. Ta on suurem kui kohvik Moskva L 300000 tonni. Varsti lööb vastu Abu Simbeli kaljuseinu üles Niiluse vesi. Kuidas päästab templit uppumisest? Unesco eksperdid valisid välja Itaalia inseneride Ladyli Jaani kalon septi Jamorandi projekti. Selle kohaselt lõigatakse kivikolos puurmasinatega kalju küljest lahti. Seejärel tõmmatakse talle peale raudbetoonist tünnivitsad. Siis tõstavad 300 hüdraulilise tungrauda automaatide juhtimisel templi täpselt ühekorraga üles. Nyyd tõstetakse Ramsese tempel 62 meetri kõrgusele, kus ta võib oma 33. elu sajandil imetleda oma peegelpilti Assuani veehoidla pinnal. Ega te unustanud, et templikaal on 300000 tonni? Täpselt samuti säästetakse tulevastele põlvedele vaarao abikaasa netetaaria tõlkes. Tõstetööd kestavad aastaid ja maksavad miljoneid. Nende eest tasuvad rohkem kui 80 riiki, nende hulgas Nõukogude liit. Templite kultuuriväärtus on hindamatu. Meil jäi kahjuks nägemata, seal korraldati küll kontserdipäeval ekskursioon, aga kuna siin on 360 kilomeetrit edasi-tagasi oleks kulunud vähemalt 10 tundi kõige kiirema kaatriga sinna sõiduks. Ja ära ei läheks, me ei saanud seda vaadata, sellist nägime püramiide sfinksi nii päeval kui öösel. Turistide jaoks on seal väga oskuslikult organiseeritud niisugune vaateedendus heli- ja valgus, mille juures antakse magnetofoni, stereofonilise heliga igasuguseid kuuldepilte ja samal ajal valgustatakse prožektoritega mitmerealiste prožektoritega sfinksi ja püramiide. Ja kooskõlas loodusega väga heledate tähtedega kuuga või kuusirbiga või täiskuuga. See annab unustamatu elamus eriti kõrbeõhtuses, kuumuses, soojuseks, kui hakkavad äkki kastma 100 elementide sammude ja, või seal sõjaga Harku hobuste kabjaplagin, vaarao vibunööri vingumine ja noole märklauda tabamine, rahva hõiked ja tõesti alguses ma mõtlesin, et võib-olla seal on ka esinevad näitlejad Mimans artistidega, nende järgi ei olnudki vajadust. Pilt oli küllalt võimekas ja kui svingsagar rääkima, sealjuures valgustatakse teda salapäraselt seal kollakas-roheka valgusega punaka valgusega kaheksa elektrooniline seal ja hääl on ka suure kajaga, siis tõesti tekib mulje nagu kuskilt aegade sügavusest. Äkki kostaks? Salapärane hääl, natuke praegu, silmad suleta, siis näete seda kõike karta. Kas te siiski olite püramiidide juures, kui seltsimees Hruštšov ja tema kaaskond neid vaatamas käinud, siis seda kahjuks ei näinud, seda üks araabia sportlane jooksis, kohe räägiti, aga me jäime kahjuks ilma, sest ja Nikita Sergejevitš pärast katkestama. Pulsilöögid pole igal juhul päris normaalne. Tugev sportlane pidi olema, sest proovigem korra joosta ühe hooga näiteks Oleviste tornini. Gioosse püramiidi kõrgus on 148 meetrit. Tema äraveoks läheks vaja raudtee, rongi, mille vedur on Tallinnas, viimane vagun Kaukaasias. Ja ometi on vägev geops tänase Egitlase kõrval armetu mehike. Sest Assuani suurehituse kivi- ja mullatööde maht ületab püramiidide oma seitsmeteistkümne kordselt. Ja seegi kant hakkab teenima, mitte vaarao kuulsust vait, andma leiba lihtsa mehe lauale. Kui sushi võttis sõna pöördus rahva poole ja küsis, et kuidas ma pean teiega rääkima, kas nii, et teil kõigil oleks väga meeldiv või peame südamest rääkima? See huvitab, kuidas rahvas hakkas. Jah, rääkige rääkige. Ja pärast seda meile rääkisid lihtsalt autojuhid ja ütlesid, et esimest korda nende poole pöördutakse. Räägitakse nagu lihtsast inimesest ja töörahvast, nii see ilmselt väga liigutest. Nende päralt on tulevik email. Üks ajalooliseks sammuks selles kaunis suunas. On ka asfal, millest täna oleme vestelnud. Assuani veehoidla võimaldab niisutada 500000 hektarit kõrbet mis suurendab Egiptuse põllupinda ühe kolmandiku võrra. Assuani hüdroelektrijaam hakkab andma 10 miljardit kilovatt-tundi energiat aastas mis tähendab egiptuse indust realiseerimise algust. Vaaraode päevade vesirattad vahetab välja 20. sajand. Ja ei ole siiski imeks panna, et külalisi sõbralikult sotsialismimaalt. Mis kõike seda keha aitab, nii soojalt vastu võeti. Meid võttis vastu Araabiat televisioonikompanii, nende esindajad olid meil kaasas kogu meie sõidu vältel hoolitsesid meie eest väga hästi, üldse tegid meie seal olemisega meeldivaks. Lahkusime nendest suurt sõpradena. Sakala alla rahu ja nüüd siis. Ka juba oli noh, siis köitjad A. Ilmar Raag aastat oodanud Eks? Ega sõpru hääles. Kas ta, seltsimees Ots, teater praegu öelda, kust te olete siis kui meie saade eetrisse läheb, peaksin olema Mongoolias jagu sealt kursivatete, mis on ette nähtud. Lend Helsingisse ja Soome jaanipäeva püüdsime seal. Kas sellega see reisitsükkel lõpeb? Meil oli kuulda, et tuleb veel pärast seda isandis ära käia, nii et kogu see kuuneduste tuleb mul veteratastel või tiibadelt, õigemini sa haarast kuni Islandini. Palju tänu, härra, aitäh.