Tere hommikust, on kätte jõudnud septembrini. Viimane päev ja täna on siin rahvateenrite stuudios taas niisugune eakam seltskond, kui nii võiks öelda. Rain Veideman peatselt peatselt juba juubilari seisundis, taas Peeter Ernits, ka mitte enam nooruk ja saatejuht Mart Ummelas, kes ka on astunud üle 50. aastate läve, nii et kui läheneb seenior kuuluka endiste hulka Alustaksime tänavast sellest, et ma olen nüüd jälginud rahvusvahelist meediast, mis siis Eestis viimase nädala jooksul meie kahe saate vahel on ületanud uudiskünnise. Kahtlemata pühapäeval esmaspäeval oli selleks uue presidendi valimine. Seejärel oli aga vaieldamatult kõige suuremaks tõmbenumbriks seoses Eestiga ikkagi braavo koaala ehk siis selle niinimetatud mürgitankeri siia saabumine või õieti pärast seda, kui kriinbys siia saabus, enne seda nüüd küll sellest suurt midagi kirjutatud. Ja kolmas sündmus, mis ületas rahvusvahelise uudisekünnise, jätame vene pressi kõrvale. Oli siis New Castle Levadia jalgpallikohtumine niucastlisse, mis teatavasti lõppes küll kahjuks meie poiste südikus hoolimata üks-kaks kaotusega, nii et need kolm sündmust on, mida me peaksime täna siis vaatlema, mis järjekorras alustama vast arvestades Peetri kohalolekut, siis mürgitankerist Nojah, ja samas algselt tundus kui meie meediat jälgida, et nagu mingit probleemi, nagu ei olegi mingisuguseid mürkrohelise krimbyysii vennas siin blokeerivad siin ja, ja meil ei ole mingit seaduslikku alust kinni pidada Paldiskis seda tankerit ja nii edasi ja nii edasi, see oli päris naljakas vaadata neid ametnike intervjuusid. Ja, ja siis ühel hetkel, kui hakkasid tulema mingisugused nii-öelda elektronkirjad ja faksid ja oli Euroopa Liidu keskkonnavolinik isiklikult siin, eks ju. Nii et noh, see näitab tegelikult asja tõsidust, sest noh, sellised vennad ei tule niisama siia pealegi väljaspool igasugust plaani. Ja, ja loomulikult ja noh, eks siis saabus ka meie omad poisid siin vaikselt väiksed nagistasid. Pean silmas keskkonnameistrit. Et kas peab üle vaatama, ilmselt oleks, ja no see on selline järellainetus pärast seda laupäevast lahingut. Aga, aga see on jah, tõsine lugu ja see on väga selline üldine see, et et ta nüüd kogemata Paldiskisse sattus, noh, võib-olla see on nagu juhus ja tänu sellele siis Eesti sai nagu pildile jälle. Ja kuivõrd positiivselt need pildile sai. Iseasi. Muidugi, ma tahtsin veel täiendada sind Peeter, selles osas, et tõepoolest jäi nagu arusaamatuks, veidi nädala algupoolel Eesti võimude hoiak, et miks lükati nagu ette veeteede amet ja taheti sellest teha suur patuoinas umbes või noh, nüüd tagantjärele teha, sest veeteede ametil oli kogu selles protsessis väga piiraid piiratud roll, eks ju, ta sai antud juhul tegeleda vaid ütleme, laeva seaduslikku sealolekuga ja ütleme siis sellesama Arpixandroisi ehk krimpiši laeva käitumise. Nii-öelda reguleerimis pissitaktika ongi see, et tekitada tähelepanu kas aheldada laeva külg võib-olla ei pea ennast vahel aheldama igal juhul nii-öelda sellise tegevusega kaasa mingisugused trahvid või mingisugust sanktsiooni, tänu sellele jõuab nii-öelda rahvusvahelisse ja igale poole meediasse seal nende ju taktika tegelikult selline tundmatu meie jaoks, jah, jah, ja, ja tänu sellele oligi siis nii-öelda see veeteede ameti, et kas siis kas ta tohib seal olla ja mida ta tohib teha ja puht selline aga sisuline külg loomulikult, kuna meile ta ei olnud mingisugust noh, nii-öelda pilsivett kusagile sinna Paldiski Jaaguatooriumile lasknud või mingisuguseid signaale ei olnud ja selle koha pealt võisid tõesti Harju keskkonnainspektsiooni ülemused rääkida, et meil ei ole nagu probleemi, meil ei ole seda ja meil ei ole ka mingit signaali, et paljugi, mis seal kusagil mustal mandril on toimunud või ei ole toimunud, eks ju. Nii et selles mõttes tegutsesid nagu kõik igaüks oma oma oma sellise kompetentsi piires ja aga side ametkondade vahel jälle oli puudulik oli, aga samas ei olnud ka ei olnud ka sidet tõsta seda linki konkreetset linki selle nüüd selle elevandirannikuga või selle Aga seda vist tänaseni eriti kehal ei ole, on siis saabunud delegatsioon kohal, olete tähele pannudki? Ei, seda, sellest ei ole kuulda veel hullud, küll aga on juba siis teateid selle kohta, et nad tulevad. Võib-olla on jälle Helsingi-Tallinna lennuk täis, selle tõttu ei saanud ja ka Euroopa Liidu keskkonna valinud siia saabuda samal päeval. Ma tahaksin natuke ametnike mõista ka, tähendab see muidugi minu kogemus on juba mõnda aega, et et tänu selle üldise erakonnastumise või mis läbib vertikaalselt hierarhiliselt kogu riiki, tuleneb sellest tegelikult ministeeriumid ise on muutunud või muutumas niisugusteks teatud väikesteks vürstiriikidest suletud süsteemides, kus informatsiooni nii kergelt ei tähendab puuduvad need nii-öelda väga selged kanalit, sest et iga inimene valitseb oma valitsemisalas ja see omakorda teatud poliitiliste nii-öelda eelistustele, profiidi lõikamist, ega see juhtub, muuseas see toob esile aga muide põhja politseiprefektuuri see selga liikumine. Aga ma tahtsin mõista, tahan mõista ametnike, selles olukorras, ma jälgisin seda, kuidas nüüd Eesti pildile jõudis ja lõpuks ma loodan, et positiivselt, et see lõpeb meie jaoks ikkagi noh, ma ei taha öelda tümphiaal triviaalselt, aga aga siiski selles mõttes, et Eesti pidasse lõpuks kinni selle ja see, see olukord nüüd kõiki sai oma tahtmise. Me teame ju väga hästi, et selle rohelise rahuga või krampis sigu on alati seotud tohutu suured nii-öelda peaaegu et see olukorrad nende provokatiivne käituma, nagu sa Peeter tuttasid. Seekord meil kogemus olnud. Mul on nagu meeles, et Muuga sadamas oli ka niisugune aheldamine toimunud ja, ja, ja, ja ma arvan, et me oleme üsna ettevaatlikuks tehtud, et sellega sattuda tegelikult väga tõsisesse konflikti olukorda ja, ja esimene reaktsioon oli tõepoolest, et, et ka sealt elemendi hundirannik elevandiluurannikult tulid siis meeli kaudu. Jahu tähendab selle serveri kaudu mingid teated, mida ametnikud ei võtnud tõsiselt, kuna seda alles pärast seda Mis sul öelda on seletada lühidalt huu kaudu tõenäoliselt kasutas selle komisjoni, seal on nimelt moodustatud üks niisugune sõltumatu väidetavalt kohtunikega. Komisjon kasutas seda teravust selleks, et mitte kasutada kohalikke servereid. Sellepärast et nagu me teame kogu sellesse asja segatud kõigele lisaks kohalike kui presidendi perekond ja, ja president võttis terve valitsuse maha, selle eest. Ei, ma lihtsalt tahtsin öelda, et et kõik need otsused võetakse vastu või tehakse mingisuguses kontekstis ja kahtlemata siis Eesti ametnikud noh, ei olnud sellest kontekstist vabad, nad pidid ju samasuguse ettevaatlikkusega suhtuma kriiplissi, nagu nad siis seda selles tankerisse suhtlesid, nii et see, et nüüd see asi käima läks ja nüüd on võtnud tõepoolest niisuguse suuna, et et nagu öeldakse, paljastati see, see kohutav katse reostada, mis on juba tegelikult kord ära tehtud. See on, muidugi teeb, lõppkokkuvõttes ma loodan siiski eesti laule. Ja samas, et ikkagi võib-olla minu jutuste kuidagi, et need ametniku salgu rääkisid, natuke naljakas tundus see aga samas ja ma arvan, et nad tegutsesid täiesti adekvaatselt tänu sellele. Mina ei näe siin küll praegu mingisugust sellist erakondlikku või kui nüüd Reiljan ja Lang välja arvata, et igaüks tegutses oma kompetentsi piires, tähendab, et kui provokatiivsel tuleb mingisugune krinbysi laev sinna sätib ennast sinna, kus ta ei tohiks olla loomulikult veetud amet peab seda menetlema, vaatama, kuidas värk on, eksju, aga samas tal ei ole mingisugused andmed, et seal võiks olla midagi midagi ohtlikku mürki või teades kliinbysi sellist provokatiivset lähenemist, nii et selles mõttes, et müts maha selle klimbi sees ja isegi keskkonnavolinik Euroopa keskkonnavolinik kiitis, noh, tavaliselt see nii ei ole. Ma tahtsin ainult natuke täiendan seda tõepoolest, et Eesti ometi võime siin süüdistada oleks liiast, sest et kogu maailm või ütleme euroopa vähemalt sajukogusega Ühest asjast laiemalt teada alles tõepoolest Der Spiegel kaudu Saksa ajakirja kaudu, kus 18. septembril manas artikkel siin Eestis võeti kogu selle sündmuste käik ilusti kokku. Siin on kolm tublit ajakirjanik olnud Sebastian knower, Thilo Tilk ja keeraltra ohveter, kes on siis uurinud kogu rovokaala teekonna alates teisest juulist, muide, siinkohal tuleb rõhutada, et provokaala kohta ei ole eelnevast ajast siiski mingisuguseid märkusi nii-öelda vastavatest mürgistest veostest. Need laev iseenesest ei ole süüdi, aga kuna laeva prahtis või nii-öelda võttis kasutusele siis kurikuulus firma, mis paikneb Londonis, aga milles on ilmselt põhiliselt Hollandi osanikud siis teisel juulil Amsterdamist algas see kõik pihta. Kui amsterdami rannaelanikud tundsid niisugust ebameeldivat lõhna ja juhtisid sellele tähelepanu ja, ja selle tõttu siis võtsid kohalik, see teenistus, keskkonnateenistus võttis proove ja sellest tank rist ja siis selgus, et seal on siis Merca, Taani mis on siis üks väga ohtlik keskkonnaohtlik ja mürgine aine. Ja tehti ettepanek siis sellel laeval taevase nii-öelda tankiveed, noh see on mitte ainult pilsi, et siis täna ka keskkonnaminister Reiljan hommikul siin seletas, et pilsiveed ei ole needsamad, mis tankipesuveed Need tankipesuveed suunata siis nii-öelda sellise spetsiaalsesse ettevõttesse, kus need puhastatakse jäätmekäitlusettevõttesse, aga see oleks maksma läinud 250000 dollarit. Pluss pange nüüd tähele 250000 dollarit selle eest, et tanker oleks jäänud oma petrooleumilastiga hiljaks või noh, selle peale võtmisega Paldiskist vaat siit hakkas kogu see probleem pihta, et see nii-öelda käitlus oleks võtnud nii kaua aega, et see oleks toonud 500000 dollarise kahjumi sellele firmale trafiguurale, kes siis loobus sellest nii-öelda kahjumist ja otsustas, et Nad tulevad küll Paldiskisse võtavad siit petrooleumi peale ja lähevad siis Aafrikasse. Ja muide, mis on huvitav veel see, et väidab Spiegel, et amsterdami sadamavõimud ei teatanud Paldiskisse, et et selline laev siia tuleb. Lugesin aga Soome teadet tuuriteatest, et et siiski olevat teatatud ja sellepärast Paldiski tollal juulis seitse siis tõenäoliselt siis võis olla viiendal, seitsmendal juulil ei võtnud siis üldse käsitleda neid neid tankipesuvesi, eks ju, laaditi petrooleum peale ja sealt siis sõitis. Siis. Ala Ellona provoviaalaseid koaala sõitis sinna abitsianni ja, ja siis seal oli mingisugune kohalik firma, mis olevat alles kuu aega tagasi asutatud Tommi nimeline, kes olevat pidanud nagu seda töötlema, selle asemel veetis 14 veokiga laiali mööda Abiczani linna äärealasid põhiliselt ühte laguuni, mis on seal seal pidavat olema palju laguune ja kallati lihtsalt sinna ja sellest tekkiski tohutu mürgitus. No siin on igasuguseid muid versioone, Tiimastusin esitas ka versiooni, et noh, need laevamehed on ise juba mürgiga saastatud ja siis krampis väitis, et tegelikult seal laeva peal on ju mingisugune ümbertöötlemistehas tehas, eks ju mis töötleb kehva naftat ümber kehvaks bensiiniks ja nii edasi ja nii edasi. Nii et noh, tegemist on noh, rahvusvahelises ulatuses kapitaalse kapitaalse niisukese sündmusega, mida näiteks elevandiluuranniku puhul nimetatud ka abitšanni Tšernobõl, eks sellepärast, et sellest on kannatanud juba tuhanded inimesed. Noh, 10000 inimest vähemasti on saanud mürgituse nendest siis kaheksa on surnud ja, ja osa on veel väga raskes seisundis. Nii et noh, selles mõttes on tõesti see maailma mastaabis ka küllaltki suursündmus, kuhu siis Eesti pääses nagu serva pidi pildil, aga noh, jumal tänatud, et lõppude lõpuks siiski suhteliselt rahulikult ja positiivselt, et meile suuri etteheiteid vastu tegutsemisest. Ta tegelikult näitab äärmiselt ilmekalt, ma arvan, see on üks esimesi, mul ei tulegi meelde, mis, mida, millega võiks võrrelda. Kuidas on tegelikult suur maailm, kui tihedalt me oleme selle maailmaga, mis on seotud, eksju, mingisugune elevandiluurannik, mida paljud ei teagi ambitsioonist, rääkimata mingites laguunidest? Kuidas kõik on vahetult seotud, eks ju. Jaa, jaa. Ja kõik need oleksid, et mis oleks võinud olla, kui natuke oleks teistmoodi läinud, eks ju. Ei millegi vastuvõtt oleks vastu võtnud selle jaa, jaa. Jah, ema juures me oleks suutelised olnud seda töötlema jah, nii et tegelik vähemalt selle raha eest, mida meile pakuti. Ikkagi äärmiselt pisike, kasvõi sellesama näite puhul, see peaks olema nüüd kõigile selge, et see ei ole mingisugune sama probleem, et kusagil seal Aafrikas midagi juhtub, see ei puutu meisse. See näitab, et see puudutab ikka väga meisse, eks ju. Jah jah, et see näitab minu meelest väga selgelt seda, seda, kui tihedalt oleme seotud väga erinevad. Sõltuvus sõltuvust, muide siinsamas artiklis ongi toodud mitu näidet varasemast Ajast, kui suured Lääne kompaniid, ma mõtlen, Euroopa kompaniid on Aafrikasse vedanud kõikvõimalikke jäätmeid ja me teame, eks ju, 90.-te aastate alguses üritati ka siia Eestisse tuua tohutu ruumi kummilaadung ja muid mürkaineid, need kahtlemata, see näitab veelkord minu meelest ühte asja, et kui Tyson riigi toimimine, et riik toimib riigina ja tal on olemas vastavad teenistused, mis on heal tasemel, millel töötab logistika, kellel on olemas side, antud juhul tundus kohati kriibis reageeris ju kiiremini kui, kui Eesti piirivalve või Eesti keskkonnaametid või Eesti veeteede ametit, et nüüd ma üldiselt ei oleks. Tõnu Siim toimunud tehnilised vahendid olid lõppkokkuvõttes ilmselt või sisemine logistika oli palju toimivam kui meil, mis on, mis on eriti üllatav üks aspekt, mis mulle, justkui ma eelnevalt rääkisin sellest Amsterdamist, kus asi kõik alguse sai, teisel juulil, kui kohalikud elanikud juhtisid tähelepanu sellele väga vastikule haisule, mis levis, levis nii-öelda sealt sadama suunast, siis kas te mäletate, meil ju kevadel oli ju pikka aega samad probleemid, Muuga sadam samal ajal no umbes või natuke varem natuke varem, kuskil aprillis, aprillis Muuga sadamaga, kui oli pikka aega ju, püsis õhus küsimused, tuleb see erakordselt vastik lehk, eks ju, Tallinna peale ja ega päris selgeks ja lõpuks ei saanud, eks ju, kust see tuleb. Nii et ma arvan, et ka antud juhul peaksid meie keskkonnaametnikud väga tõsiselt ikkagi vaatama ka kodumaal ringi mis nende jäätmetega või, või ka naftaproduktidega, mida, mida siit veetakse, mis nendega toimub, eks. Ja kui näiteks ei oleks sedasama seda krindis, laev on siin olnud ja oleks ju võimalik olnud see, et oleks lahkunud siit, ei olekski teadnud tegelikult, millised külalised kevadeks, see on üks näide, ma arvan, et see ei ole mitte ainus. Kindlasti on taolisi külalisi veel teisigi olnud nii-öelda selliseid karme külalisi, kelle visiitidest ei lihtsalt ei ole teada saanud. Ja, ja see juhib ka tähelepanu sellele, et tähendab selline ideoloogia või arusaam, et me loodame, et kõik need paugud, mis mööda lähevad, et elame niisuguses, et küllap elame suhteliselt turvalises ruumis, et et noh, see tõenäosus on väike. Jaa. Jaa jaa. Et küllap see mööda läheb, see muidugi on, on, on üsna üsna ohtlik illusioon või endale seda tehakse. Mulle tuleb äsja meelde, mis paari nädala tagune tulekahju, mis oli siin Lasnamäel, kus oli tohutu palju paksu suitsu, plassmass visteks ladu seal põles veel isegi jäätmetega seotud ja siis läbisid ka niisugused teated selle kohta, et õnneks see vajunud kesklinna peal tuul olid mehi. Tuul oli meie poolt ja see liis tähendab sinna maale lõunamaale mingid maakad. Kõrval oli aeg, kus ma rääkisin nii-öelda jäätme jäätmekäitluse juhtidega eelmisel nädalal sel nädalal ja seal kõrval olla natukene tuur läks natuke sinna ühe teise suunas olnud, siis oleks nii-öelda tulekahju veelgi tunduvalt võimsam olnud, seal oleks olnud sellised asjad, mis oleks saanud selle hoopis teise värvingu. Jah, kui mujal maailmas vist asju loed, siis on noh, esimesed teated, mis läbivad niisuguste tulekahjude puhul, on see, et kas ja kuskohalt elanikkond on vaja kiiresti evakueerida. Ja see tuli mul meelde just nimelt sedasama poeetilise nimega laeva puhul, et huvitav, kas Paldiski elanikud siis tuul oli teist poolt, ei toonud seda mädamuna haisu, mis on ju väga selge märk. No mina olen minu teada Paldiski elanikud pidevalt protestina põhjasadama vastu, aga noh, siiamaani ilmselt tulemusteni ja nii tugev juhtkond, nagu me teame, ja omanikud Ja, ja siis muidugi ka tol hetkel vist esialgse proovi võeti, siis oli jälle kommentaar niisugune ja haiseb hirmsasti, aga see veel ei pruugi täheldada või osutada sellele, et tegemist on mürgise. Siis vaata. Mulle tundub, et kui me räägime üldse sellest haisust lehast, siis me ikkagi elame mingis mõttes nagu selles minevikus, kui noh, nõukogude ajal ju, kui midagi lehkas, normaalne, kõik ajude eks ju, aga kas läänes kunagi inimesed on talunud seda, kui tema nii-öelda linnas tema elurajoonis hakkab midagi haisema, sellest helisevad kõik päästeametite telefonide linnavalitsused kuni kõrgema võimu nii välja, eks ju. Aga ma vaatasin otsingumootorisse sõna, siis see hais Eestis on selle aasta jooksul olnud kümneid juhtumeid, millest on ajakirjandus kirjutanud, kus on hais. Aga hais ei ole hai sai, see on ju mingi kaaseks, seal on sees baktereid, kas seal on sees mingi keemilisi ühendeid? Kõik haisud on tegelikult nii või teisiti kahjulikud noh, võib-olla võib-olla nii-öelda puhta sõnnikuhaisust, ainult rääkimata. Muuseas, kas kevadel, kui ma ei eksi, kui pandi paika need inimesed, kes on nii-öelda kalibreeritud ninad kes suudavad selle Väike-Maarjas olla loomsete jäätmete tehase, aga seal on selline see hais, üks märksõna. Ja sellised inimesed on olemas meie seas, kes, kes oma ninaga lihtsalt. No on ka suur hulk spetsiifilisi aparaate, et mis siis on nendel keemilistele ühenditele nii-öelda väga tundlikuks reguleeritud ja nendega käiakse ka ringi. Aga et sinu see kommentaare toob mulle ikka meelde ja tahaks teha isegi üle üleskutsed, neid esiteks kalibreeritud ninasid, on vaja eestist otsida, tõenäoliselt on see neid olemas meie uuema põlvkonna seas, kelle ninad pole nii rikutud selles endisaegsetest. Sest noh, me oleme väga tuimaks tehtud kõikvõimalike aisade puhul. Et, et tundlikke ninasid on, on vaja. Linaseid valitsusse aga aga tähendab see haisu, see võib tunduda nagu on naeruväärne, aga tegelikult see ei ole narvalane, sest lisaks sellele, et ta võib sisalduda lained, on ju ka ta võib-olla allergilise toimega. Me oleme nüüd tänapäeva ühiskonnas, kus kõik sündivad lapsed on üha rohkem ja rohkem allergilised ja selle tõttu ka peab selle tõttu püüdma neid kõiki võimalike haisesid vältida või, või, või likvideerida, välja arvatud looduslikke normaalseid, loodusliku kõdunemise või lagunemise hais. Viste. Noh, ma arvan, et sellest kunagi lahti, et see on osa looduse ringkäigust, aga kõik need keemilised inimese loodud haisud suurelt jaolt ei ole ju noh, nii-öelda tervisele ega, ega Meie jätkusuutlikkusele, nii nagu öeldakse tänapäeval ja kriminaalasi algatati, millega see nüüd siis lõpetaja Noh, see enne tuleb uurimine ja enne ei saa ju midagi kommenteerida. Tuleb proove võtta ja nagu see kogu see menetluskäibeks Tahaks loota, et muidugi proovi, tänavad nüüd alus tõepoolest ka seda uurimist alustada ja jätkata, sest see oleks piinlik muidugi, kui selgub, et ikkagi ei ole neid samu keemilisi ühendeid sealsel määral. Liigas uurimine ei pruugi lõppeda nagu igasugune kriminaalasi, osa lõpebki lihtsalt sellega, et need küsitavad, mis olid, ei leidnud kinnitust, lihtsalt. Ja kui me mõtleme sellesama firma peale trafiguura, siis selle tankeri kinnipidamise IGA PÄEV maksab siin ju kümneid tuhandeid dollareid ja võib kujutada ette, et kui siin nüüd uurimisega midagi nii-öelda metsa läheb, siis millise arve nad võivad meile esitada siin näiteks kas või Eesti riigile, ma kujutan ette, nii et noh, selles mõttes riskimäär on küllaltki suur selliste selliste uuringute puhul. Jah, kui ma oleks omal ajal, kui peaminister Ansip tuli siin kindla avaldusega välja, et just nimelt see selle laeva pealt, kui see talvine reostuse saabus ja kui ma oleks selle kinni pidanud, eks ju ja pärast selgus, pärast oleks selgunud, et tegelikult ei olnudki see ja tegelikult see asi ju praegu veel jätkub, nagu ma aru saan. Trahvide Puura on selline firma, mille aastane käive on 28 miljardit dollarit, nii et võite ise ette kujutada võrreldes Eesti eelarvega seal umbes viiekordne määr, nii et tema majanduslikud võimalused on mõnevõrra mõnevõrra suuremad kui kui meil. Et veel kord tahaks loota, et siin meie ametivõimud suudavad ja annavad oma parima ja küllap ka Euroopa liit küll siin aitab, ma usun nendes küsimustes, sest siin on tegemist mitte ainult Eesti probleemiga, vaid siin on kogu Euroopa sisese probleemiga. Muide ka see Spiegel imestab selle üle, miks näiteks Saksa ja Taani võimud ei pidanud kinni seda mürgilaeva, kui ta Amsterdamist juulis välja sõitis, sellepärast et vastava kui ma ei eksi, oli see vist maalsele. Konventsiooni järgi oleks pidanud nii-öelda mürgiste jäätmete läbisõit nende territoriaalvetest või nende majandusvetest olema registreeritud. Nii et noh, siin on mõtlemisainet mitte ainult meil. Aga miks me alustasime sellest teemast sellepärast et eelmise nädalavahetuse suursündmus ehk siin kohe pärast meie saadet, et alanud presidendivalimine lõppes ju selle kandidaadi valimisega, kes on korduvalt rääkinud, et missugune on Eesti sõnum maailmale. Et noh, tegelikult siiamaani peab tunnistama, on Eesti sõnum maailmale olnud suhteliselt, et seda laadi, et kas on meil siin mingisugune tanker kinnijäänud mürgitanker või muud niisugused negatiivsed juhtumid, rääkimata Estonia hukkumisest, millest jälle möödus 28. siin paar päeva tagasi ümmargune või noh, mitte ümmargune, aga täis aastaid. Et, et need on, need on need eesti sõnumit seni olnud kahjuks, et noh, kuidas nüüd hinnata seda võimalust, et Eesti võiks tõesti minegi positiivsemaga välja tulla, kui me ei räägi nüüd spordist jahmisse? Võib-olla olnud Eesti jaoks niuke niisugune positiivsem pool, kuigi noh, aladel, mis võib olla maailma ulatuses, noh sellepärast ma ka jalgpallist rääkisin, kui oleks Eesti jalgpalli maailmameister, siis kahtlemata tunneks seda iga Brasiilia poisikenegi. Aga, aga nende spordialadega ka siin maadlusega, kus meie Heiki Nabi tuli maailmameistriks, me noh, nagu öeldakse, seal suure maailma uudiskünnist ei ületa, aga mis võiks olla need asjad, millega Eesti võiks siis tõesti meie vastvalitud presidendi Toomas Hendrik Ilvese Toodetud sõnumiga välja tulla. Kas te olete ka visionäärid? No üks mida ju kogu aeg on rõhutatud ja mis on nagu praegu võiks öelda, et meie riigi ametlik ideoloogia on see meeletu majanduskasv või et nüüd ütleme siis balti madalad maksud, majandus, diisel, madalad maksud, muide, see on ka möödunud nädal üks väga oluline teema. Ma nimelt lugesin väga tähelepanelikult, kuidas mitmed väga kõrged ametnikud ja parteitegelased teatavad, et me, et nemad soovitavad küll, et Eesti ei siis järgiks Euroopa Liidu reegleid ja jätkaks oma seda. Kuigi see on ette kirjutatud 2009. aastal vist oli 2009, oli see, kus enam ei saa nautida seda siis ettevõtte tulumaksuvabastust või mitte sellisel kujul sellisel kujul. Jah, kindlasti, aga noh, esimene soovitus on see, et, et me jätkaksime, tähendab, kuni siis ma näen selles üleskutset tegelikult ikkagi Euroopa Liidu seda rehepaplik, kust, et nii teeme sinna. Oma siin oli üks rootsi nõustaja, kes ütles, et minge kohtusse ma tahtsin sulle selle, kuna see majanduse ja on siis kuna maksuteemadel eriti pikalt ja ma tahtsin lihtsalt öelda, et ma olen ka nüüd veidi uurinud seoses oma esmaspäevase saatega neid maksuasju ja Eestis on loodud täiesti vale ettekujutus sellest, nagu meie eelarve kuidagimoodi sõltuks üksikisiku tulumaksust. See ei sõltu praktiliselt üldse, sest üksikisiku tulumaksu osa meie riigi tuludest on minimaalne, rääkimata potentsiaalsest ettevõtte tulumaksust. Kui ka seda korjatakse, oleks ta siiski suhteliselt väike. Põhiline osa Eesti tuludest tuleb käibemaksust ehk seda me maksame iga päev poes käies. Ja mis on eriti tähelepanuväärne, et kui praegu Soome kavandab toiduainete käibemaksu nii-öelda astme langetamist seitsmeteistkümnelt 12 protsendi peale, siis Eestis ei ole keegi siiamaani üldse rääkinud sellest et meie 18 protsendilist toiduainete käibemaksu, mis on Euroopa rekordtasemel, võiks öelda keegi kavatseks alandada. Et see, see on jällegi väga huvitav, niimoodi maksuasjatundjate vaidlusena tundub, aga mille taga on siiski suured sotsiaalsed probleemid, sest toiduainete käibemaksu maksavad ju kinni eelkõige ikkagi elanikkonna vaesemad kihid, igatahes mitte kõige rikkamad, sest keegi inimene ei suuda ju süüa 10 eest, aga läheme siit edasi. Ühesõnaga, Peeter, mina käisin välja seda, mis on ametlikus ideoloogias, et Eesti on majanduslikult üks väga kiiresti arenev riik ja noh, see, seda ju koeg võimendatakse igalt poolt, kus meile ka seda öeldakse, et näete, te olete niisugused imekspandavad siis me nagu kergitamise saba, aga ma ei tea, mida siis uus vabariigi president, et eks seda kuule tema inauguratsioonikõnes, kus ma siis loodan ilmselt, kus me kõik loodame kuulda seda sõnumit, seda uut sõnumit, mida lubati niisiis presidendivalimiste käigus, et see tuleb. Et missugune see olema saab. Eeldades tema sotsiaaldemokraatlikku tausta võib loota, et see võib-olla, et vähemasti üks osa sellest puudutab, et mis me, mis on selle edu hind, mida Eesti on maksnud ja kas ta kavatseb seda ka edaspidi maksta. Ma väga loodan seda uue presidendi suust kuulda. Jah, see on tegelikult päris huvitav, milline sõnul saab olema, sest et ühelt poolt noh, Reformierakond lubab siin esimese viie jõukama riigi hulka Eesti viia, aga ühelt poolt nii-öelda see võimalikult õhuke riik ja teiselt poolt et võib-olla peaks seda natuke seda õhukest riiki natukene seda viilu natuke paksemaks tegema. Et siin võiks olla järgmise presidendi sõnum, et nii õhukese riigiga ta nõus ei ole. Aga see on üks selline küsimus, mis mind väga huvitab. Kas ta suudab sellise sõnumiga välja tulla või? Või? Hakata kohe tuua õllest väliskolinat. Tegelikult mõõdukalt ja sotsiaaldemokraadid on sageli seni kahjuks olnud sellised sõnades suured tegudes mitte nii suured. Aga milline see sõnum saab olema? Ega ma küll ei tea, sest. Kui ma juhtisin ühte presidendikandidaatide seda debatti, see oli ainukene, kus oli ka nende valijameeste ja konkreetsete inimeste ees mitte teles ja raadios, siis ega see sõnum küll sealt välja. Mina ei suuda küll aru saada, milline sõnum küsisin mõlemilt seda. Kusjuures see on väga oluline ja sellepärast, et ka ja Toomas Hendrik Ilves ise on ju juba siis valimiskampaania käigus rõhutanud seda, et millega tuleb temaga nõus olla. Et Eesti presidendi nii-öelda peamine siis tähendus või funktsioon lisaks muidugi erinevate jõudude tasakaalus tahan, on kahtlemata just nimelt selle selle sõnumi võimendamine või, või nii-öelda all olla olla siis seal ühiskonna moraalne noh, võiks öelda, et mitte ainult eeskuju, vaid ka Võimendaja tähendab Ma arvan, see sõnum saab olema tõenäoliselt pidades silmas, nüüd vaadates natukene tagasi ja vaadates Noh, lugedes varasemaid materjale ajakirjanduses ilmunud materjale siis nii-öelda Toomas Hendrik Ilvese nii-öelda samastumine Lennart Meriga või selle sideme rõhutamine, no mitte ainult see mitte ainult see, et pärast valimiste käis Lennart Meri haual kohe, aga lugesin ühte üht intervjuud, kus ta räägib 96.-st aastast. Et ta oleks olnud valmis ka presidendi karussellis osalema, kui, kui Lennart Meri ka oleks kuidagi nagu ebaõnnestumine toimunud. Ja ja selles mõttes ma arvan, et nii-öelda samasuguse sõnumi või midagi analoogset tõenäoliselt hakkab tulema ka sealtpoolt. Noh, ühelt poolt on selge see, et selline särav välispoliitiliselt nii-öelda suhtleja välismaailmal näidata Ta teha gloobusele ristikesi kusagile ja sellel paketile ennast näidata, see on kindel. Aga see on sama nagu Lennart Meri puhul oleks. Aga palju huvitavam on see, milline see sõnum nii-öelda seespidiselt kasutamiseks välispidiseks kasutamiseks, ma arvan, on kõik viimase peal. Ma arvan, et mõnevõrra aitas muidugi Toomas Hendrik Ilvese valimisele kaasa ka see, et nüüd selleks sügiseks on kaks niisugust suurt visiiti planeeritud ja nii mõnigi inimene oma lihtsa mõistusega mõttes, aga no näed, meie president tahab suhelda nii kuninganna kui presidendiga. Bussiga ma mõtlen, aga need noh, Arnold Rüütel ei oleks sellega hakkama saanud, aga Toomas Hendrik Ilves saab sellega kenasti hakkama. Et siin võivad olla ka täiesti niisukesed primitiivsed põhjused, aga mis mind tegi väga ärevaks, oli see, mida kirjutas selle nädala Eesti Ekspress selle kohta, kuidas valmistuti valimisteks Toomas Hendrik Ilves ja nii-öelda valimismeeskonnast ja kus selgub, et tegelikult mingisugune programm kirjutati kiiresti kokku alles siis, kui Arnold Rüütel oli oma programmi esitanud. Mis näitab seda, kas ühest küljest ei oodatud Toomas Hendrik Ilvese valimist või teine, mis on märksa hullem järeldus, et noh, mõeldi, et meie mees saab presidendiks ja eks me siis vaata, mis hakkama saab. Et kuigi on väidetud, et Toomas Hendrik Ilves on oma oma artiklites ju palju kirjutanud sellest teisest ja kolmandast siis ega ta ikkagi nagu majandusasjadest või sotsiaalprobleemidest küll eriti kirjutanud ei ole, nii palju, kui mina mäletan, need on niisugused üldsõnalised, noh ütleme, sellise sotsiaaldemokraate näitliku värvinguga, kirjutasid olnud, aga, aga ega midagi konkreetsemat, et noh, minule küll isiklikult ei meenu, ma arvan, et et see oleks mul nagu kusagile jäänud meelde selline selge seisukohavõtt, eks ju. Noh kas või võtame siin nende tulumaksuküsimustest, kas ta nüüd on tulumaksu langetamise proportsionaalsuse test nii-öelda progressiivse see ülemineku või sellise asja poolt, ega selles osas mingit seisukohta ei ole, ei ole nagu lugenud, nii et no minu jaoks just see oli nagu kõige niukene ärevusttekitavam küsimus, et noh et nagu mõeldi, et noh, peaasi, et on see koht kätte saada, vaatame, mis siis edasi saab. Aga ikkagi palju huvitavam. Ma kardan, et see loomulikult presidendi riigipea autoriteet ongi eelkõige tema, justkui tema tähtsus ongi selles autoriteedis või selle puudumises, kas ta suudab ennast kehtestada nii-öelda moraalselt nende väärtuste ja hinnangutega sellel tasemel, mitte see, et sa tead neid nüansse siit või teisest maailmas tuleb maksudest või kusagilt mujalt, aga ma kardan, et praegune selline puht selline ja kui vaadata kalendrit, siis see olukord, mis sisuliselt on ju alanud valimiskampaania märtsivalimiste kampaania noh, siin ja kus tal nii-öelda hakata hakata nii-öelda selga sirgu ajama. Kui samas need jõud, kes poliitilised jõud, kes olid sinu taga ja kellele sa oled ilmselgelt tänu võlgu ja väga palju tänu võlgu. Ja samas need jõud või mitmed neist jõududest hakkavad omavahel jõudu proovima, sest valimistel on kõik ju kõik ju omaette või iseenda eest siis ma arvan, sellel keerulisel taustal selle vähem kui poole aasta jooksul muutub see noh, väga keeruliseks presidendil. No mitte ainult poliitilistele jõududele tuleb välja uus valitud president ei peole tänu võlgu, vaid nagu nüüd ka riigikohtu otsusest. Selgub ka sellest segadusest, mis ikkagi valimissiis komisjonis kujunes. Kes küll nad võtsid riski ja tegid otsuse ja, ja mis on nüüd riigikohtus vaidlustatud, õigus tühistati. Mis ei, kahtlemata määra. Toomas Hendrik Ilvese siis legitiimne legitiimsust, no ta jätab selle varju ja mul tuleb sellega meelde, saba jäeti, mille peale võiks öelda, et juriidiliselt on kõik korrektne. Mina kui ma seda kuulsin, seda teadet, sest tegelikult mulle meeldiks kõigile eestlastele väga lähedane ja teadaolev film vallatud kurvid, kus siis lõpus selle joone ületab siis üks tegelane kuna teisel teisel mootorratta võis osavõtjatel tuli koer läks ette ja nende mootor suri välja, nad pidid lükkama finiši valatutest. Ongi seda, et mulle tuli see metafoor või see kujund meelde, et et noh, üks teatud niisugune kivikene sinna, sellesse kukus sellesse valimiskampaaniasse ja, aga sa unustad ära rahva eeldava toetavad siin ma nüüd tahaksin küll jääda enda juurde, teades muidugi, et et ma võin jällegi väga paljude meelepahaobjektiks sattuda, sa oled juba piisavalt. Et, et ma jään siiski enda juurde, et tegemist oli protestikandidaadiga ja tegemist oli presidendi tegemisega. Rahval siin isegi nende küsitluste järgi tegelikult see pilti ei näit näidanud adekvaatselt, sest et ei olnud kolmandat võimalust, mis ütleme siis, kui oleks olnud üleriigilised valimised siis oleks saanud pidevalt mõõta ja see edu ei oleks olnud nii selliselt, ütleme diametraalselt Petrakooniliselt muutum, nagu ta nendes küsitlustes muutus nüüd kevade ja suvekäigu suve jooksul. Nii et see oleks olnud palju mitmetähenduslikum. Ja ma ei ka nõus nendega, kes ütlevad, et, Uuel presidendil on väga suur usaldusvaru see, seda pigem ma ütleksin, et tal on väga hea algus selleks, et usaldust. Ja, ja kindlasti peate vältima nüüd nende niisugusega väiksemate vabade või vigade tegemist, mis, mis paga paraku küll juba sisse lipsas. Esimeses intervjuus, kui ta võrdles siin siis venelastest eesti kodanik, Ta võrdles mehhiklaste või, või siis haiglastega Ameerika ameeriklastega Ameerikasse, mis oli minu meelest ikka väga räige viga. Lausa asi on nimelt selles, et on kohalik põhi, hea oleks kasutada kraanat muiste, sellele osutab tähelepanu oma valminud analüüsis professor Rein Ruutsoo, mis. Õpetajate lehes loodetavasti nädala või järgmise ülejäänud nädalal ilmub, nii et ma olen lugenud seda käsikirjas ja, ja nendele momentidele nendele juhtudel nendele karidele, mis tegelikult Toomas Hendrik Ilvest presidendile kohe ootavad varitsevad, osutatakse tähelepanu. Aga samas on tegelikult uue presidendi nii-öelda usaldus reiting ikka väga kõrge, kui võrrelda nii-öelda Lennart Meri algusega, mis oli mingi 30 protsendi ulatuses praegu poole kõrgemaks ju küsitlusi küsitluste järgi, aga samas loomulikult see tõusis ka kiiresti, aga huvitav on see, kas ja kuidas see edaspidi hakkab liikuma. Ise ma tahan öelda, et lootused on väga kõrgelt tegelikult hetkel. See on huvitav tegelikult, kuidas kõik kolme viimase presidendi puhul alates Lennart Merist üle Arnold Rüütli ja, ja praegu siis õnnitledes ja, ja jõudu soovides, Toomas Hendrik Ilvese puhul on tegemist ikkagi teatud ikoonidega koolidega oma erakonna suhtes mõtled tagasi sotsiaaldemokraatliku erakonna suhtes ka Toomas Hendrik Ilves on ikka olnud suurelt jaolt ikoon, sellepärast et ta oli ju partei esimees, aga ebaõnnestus ja kohalikel valimistel ja siis ta astus tagasi. Ja muide seik siis tuleb ju välja ka kohe selles esimeses sammus, mis, mis oli tegelikult noh, ma haarasin peast kinni, tule taevas appi, jälle oleme selles samas oi kus, mille eest meid just hoiatati, et niipea kui presidendiks oli saanud sotsiaaldemokraadid, ruttasid teda kohe kasutama ära oma valimiskampaania vankri ette ja see, see käivitas uue intriigi, samuti meie sisepoliitikas, mille üle mul on muidugi hea meel. Ma tahaksin just rääkida müütidest seoses presidendivalimistega, sellepärast et on väga suur müüt arvata seda, mida ka ajakirjandus neelas alla, et meil oli nagu kaks jõudu suurt jõudu, kes omavahel konkureerisid valimistel. Osalt andis selleks põhjuse muidugi Keskerakonna ja Rahvaliidu lepe, mis tõstis Arnold Rüütli niinimetatud andiks mille põhjal arvati, et tõepoolest, nüüd, sellel grupeeringul on pärast Rüütli valimist umbes riigis peaaegu et monopoolne võim käes ja et nad sellega kindlustavad endale kevadiste valimiste võidu. Täpselt sama ekslik oleks arvata, et Toomas Hendrik Ilvese taha koondunud seltskond on sama üksmeelne monoliitne ja läheb kevadistel valimistel ühise rinnana võitma. Siis on täpselt samasugune müüt ja samasugune eksiarvamus. Toomas Hendrik Ilves on seni võitnud kõigil valimistel tänu oma isikule, mitte tänu oma parteilise kuuluvusele ega mitte tänu neile jõududele, kes tema selja taga on seisnud. Mõtleme ikkagi Euroopa Liidu nii-öelda paraparlamendi valimiste peale, kus Toomas Hendrik Ilves sai üle 70000 hääle, tuues sellega ka sinna kaasa kaks täiendavat sotsi. No öelge mulle, kuidas see oli kooskõlas alles suhteliselt äsja toimunud riigikogu või rääkimata kohalike valimistega. Vastus oli, et kohalikel valimistel kordub see sama asjaga tegeleda. Aga see ei kordunud, see näitab veelkord suuresti illusioon luua nii-öelda Ilvese taha mingisugust selget poliitilist rinda, kes siis nüüd läheb kevadistel valimistel võitma, ma arvan, et selles seltskonnas alles nii-öelda jõudude vahekorra selgitamine alles algab, samal ajal kui Keskerakond ja Rahvaliit saab suhteliselt vaikselt valmistuda valimisteks omavahel ilma selle probleemita, et nendel on president Kadriorus, kes oleks sattunud jätkuvate rünnakute alla, nii et ma arvan, et Keskerakonna ja Rahvaliidu jaoks oli see isegi teataval määral. Et ilves sai president samal ajal, eks ole see õpetlik tegelikult ka rahvaliidul endale, kui nad algusest peale noh, see ja sellepärast nad valivadki madala profiili. Et noh, juba kevadel, kui need avaldused hakkasid tulema, oli selge, õigupoolest tegelikult Toomas Hendrik Ilvese presidendiks tegemine käivitus kohe. Võib öelda isegi juba Lennart Mere matuste aegu tuleb meelde üks üks avaldus, mille suhteliselt mõnedki ker kergitasid kulmu, et mis see nüüd tähendab, et, et ei ole veel üks mees. Valimisstaap töötas juba tol ajal, et, et see algas sealt pihta, aga, aga kui kevadel hakkasid väga sirged avaldused tulema selles suunas, et Arnold Rüütel peab jätkama presidendi või tuleks tagasi valida, siis oli mitmetele analüütit analüütikutele selged. Et rahvaliit võib olla panustab siiski mitte sellele kaardile, mis tähendab, see sama stsenaarium igal juhul ei saanud töötada, mis 2001. aastal väga hästi töötas varjus toast välja ja, ja nad oleks nende staabid, nende tähendab siis ajud oleksid pidanud ju seda riski ette nägema, et noh, et Rüütel on väga kerge ja ma sain aru, et rahvaliit ise tunnistas seda, et tegelikult siis Toomas Hendrik Ilvese valimismeeskond antud juhul mängis üle nende. No inimesed olid ressursid suuremad sest kahtlemata ei saanud ju presidendikampaania taha ju lülitada näiteks eksju, presidendi kantseleid, eks ju, see oleks ju olnud veelgi hullem lugu. Nii et igal juhul president oli oma kampaaniast seotud kätega, kuni ütleme Riigikogu otsuseni, sellepärast et ise oli võetud see noh, niisugune stsenaarium või niisugune väide, et noh, me ei kandideeri enne, kui riigikogus on valimised läbi ja selle tõttu ei saanud ju ka üldse mingit kampaaniat sisuliselt teha, sai teha küll tema vastukampaaniatega tema poolt kampaaniat teha ei saanud. Jaa jaa, aga ma olen sellest ka kirjutanud ja, ja püsinende pisi nende juures selles mõttes, et et need mängud, mis käivitati kevadel, olid algusest peale määratud tegelikult rahva kõrvalejätmisele sisuliselt ütleme selle osalusdemokraatia mõttes, et et kui oleks mindud selle peale välja, et oleks ikkagi püütud leida ühisviis Eesti ühiskonnas erakondade üleseid väliseid kandidaate, siis oleksid need kokkulepped olnud rüüterlikumad või õiglasemad ja kaunimad ja see oleks kaunistanud Eesti poliitilist elu, mis on praegu minu meelest ikkagi täielikult demoraliseeriv täielikult demo realiseerunud. Jah, sest mõlemad tegelikult sellest on ka palju räägitud, enne olime siin mõlemad tegelikult nii-öelda erakondliku märgiga ja nii et sellise kandidaadi leidmine, kellel see erakondlik märk ei oleks nii tugev, oleks olnud võrratult parem variant nii-öelda selle ühiskonna ühendamisel. Sellised isikud on tegelikult ju piisavalt palju sellist ja siis vastavad nendele tingimustele, aga. Ja siis see võttiski tähendab üleüldise niisuguse hirmuõhkkonna, mistõttu tähendab isegi praegu tänasest saatesse tulles hakkasin ma mõtlema, et kas ma tohin oma seisukoht üldse väljendada. Vaikiv ajastu, et et noh, see, see võib mulle kuidagi kuskil mingisuguses teises olukorras hakata vastu mängima. Keda nüüd nende valijameestega? Olen paljudega nendega rääkinud. Sedasama ma parem ei räägi. Jah, parem ei räägi või, või jäme anonüümseks. Kui kui üldse on võimalik rääkida? Ei, see on tegelikult kohutav. Üks põhisõnum, mida ma siis nüüd ootan ja millel on teatud lootus siiski olemas, kuigi see on vastuoluline nimelt märtsis selle aasta märtsis siis valitud president Toomas Hendrik Ilves ühes artiklis või teatab, et noh, kui need endised võtaksite, Teie käituksid õieti ja kaitseksid oma minevikku, et noh, siis on lootust Eestil vabaneda ühiskonnast ja nüüd ta viimases intervjuus kuskil nüüd hilisemast ta nagu kutsub üles tegelikult rahu tegema selle endiste ja uute vahel. Oled sa lugenud mingi 200 inimese nimekiri pidi olema selle kohta, kes on siis need õiged. Ei, vaat seda ma lugeda, versioon ei ole sinna Sargemat parteile emaga seal liiga väike vigur selleks parteile, et ma arvan, et kes meil põhiliselt. Mart Mart, kui sa viitasid sellele mant lõpetamisele, kui sa ütlesid, et missugune oleks presidendi sõnumid juba õige pea tulevas inauguratsioonikõnes siis ma väga tähelepanelikult ootan seda. Kas kas kuulutatakse väljas uus platsi puhastamise kampaania nii nagu 92. aastal? President Lennart Meri ju figureeris oma luuaga siis kandideerides presidendiks või tõepoolest tehakse rahu minevikuga ja jäetakse see ajalehe meeldivaks. Intervjuu Eino Tammerile aastaid tagasi Toomas Hendrik Ilvesel ja selle pealkiri oli, ma võin eksida selle sõnastusega, aga et ma kardan nii-öelda, püüan astuda võimaliku vasakpöörde vastu. Mõte oli nagu selles Aga samal ajal ta, ta satub nüüd sellega ju nagu kahe tule vahel, et ühest küljest ta peab kindlasti kas tema pilt on seal satside bänneri või mitte, ta peab kindlasti vedama sotsiaaldemokraadid valitsusse, ma arvan, et see on, on kahtlemata see, mida ootab temalt see erakond ja mida ootab ka võib-olla Euroopa liidu sotside fraktsioon, sellepärast et ma arvan, et Euroopa Liit on üsna noh, ütleme kriitiliselt jälginud Eestis toimuvat ja tahaksid, et Eesti oleks rohkem nagu Euroopa mõttega käiks kaasas, mida me ei ole teinud, eks ju. Nii nagu enamik Ida-Euroopast ja nüüd ta satubki sellises olukorras nagu kahe tulevahelises samal ajal tema nii-öelda tegelik poliitiline toetus. Eks see tuleb ju märksa rohkem paremalt. Ja teine asi ikkagi seesama vastuolu, millest me siin ka enne saadet rääkisime, natukene on sotside ja nii-öelda respublikaanid vastuolu, sest nad võitlevad sisuliselt täpselt sama nishi pärast valimist elektoraadi valijaskonnas. Ja see kahtlemata ei võimalda neil väga sõbralikult jätku järgnevatel kuudel nagu tegutseda, sama hõlmab, jäävad ju ellu ja me saame võimalikult enamus, mida tahetakse saada sealpool. Ja muidugi muidugi jagatakse nagunišid ära, aga, aga noh, ma ei näe seda võimalust, et noh, ütleme see suur hulk, respublikaanid, kellest on 20 ma ei tea, mitu seal nüüd järel on Riigikogus sel hetkel aga üle 20, et need kõik niimoodi ilusti paigutuksid ka selles ühendparteis fraktsiooni ära. Järelikult tekib ikkagi küsimus, et need jõud peavad omavahel, kas jagama ära need poliitilised, maailmavaatelised missid, ainult sel juhul tekib küsimus muidugi, et kuhu siis sotsiaaldemokraatlik erakond jääb oma oma positsioonidega, sest vaadake, väga huvitav avaldus oli ju see, mida on nüüd Reformierakond selgelt läbi peaministri suuga siinsamas laua taga hukka mõistnud. Marju Lauristin artikkel eelmisel nädalal, kus ta ütleb, et noh, Reformierakond peaks nüüd minema vähemusvalitsuse teed, eks ju, lükkama patused raha välja sealt, eksju, kõigi nende sigaduste pärast, mis nad on teinud ja nii edasi. Ja kui terav reaktsioon, eks ole, peaministri poolt selge opositsioonipoliitiku hoiak, eks ju, et sotsiaaldemokraadid on võtnud selge opositsioonipoliitiku hoiaku näitab seda kui suuri probleeme siiski nagu kahe kahe jõu ühendamisel ühiseks üksmeelseks koalitsiooniks on, nii et ma ei ole selles sugugi kindel, et see niisama lihtsalt ja libedalt läheb. Valimiseelses propagandas muidugi nende vastu vastu Haanjas, mis ju pidevalt tegelikult oli rüütlile suunatud, kes väga rüüterlikult ja väga väärikalt seda kõike talus, nii et väga suur kummardus tema ees. Oli üks, üks põhiline süüdistus seda. Arnold Rüütel lõhestab ühiskonda, eks ole, aga samal ajal me teame seda, kui raske probleemi ees seisab nüüd uus president, just nimelt, et kas ja missugused on need sammud, mida ta siis saab oma pädevuse piiris teha, et seda ühiskonda siis ühendada. No võtame näiteks, jättes kõrvale antud juhul selle hilisümberasujate seaduseelnõu, mille ilmselt peab nüüd praegune president Rüütel ära otsustama, vist on seal 10 päevadel aega selleks järelikult enne uue presidendi ametisse astumist peaks ta vist seal ära tegema, kui, kui seal ei ole nüüd küsimus tõesti päevades. Teine asi on ikkagi pronkssõduri seaduseelnõu, ehk siis see, et nii-öelda mälestusmärkide paigutamine läheb riigi pädevusse. Et noh, ka selles küsimuses, ma kujutan ette, et Toomas Hendrik Ilvese taga oleval sotsiaaldemokraatlikul erakonnal on küllalt tõsiseid identiteediprobleem Ja aga ma tahtsin sellega seoses lisada, et tema üks väljakutse on ka see, kuidas tal õnnestub taastada selle erakondadevahelise dialoogi, et, et seal ei toimuks niisugune lakkamatu kodusõjasituatsioon, mis on väga võimalik, kuna valimiskampaania jätkub kohe riigikogu valimised tulemas. Sa ütlesidki seda ja tähendab kera põhja lastud. Ega üldse vanana, aga samal ajal suur väljakutse on ka selles, et ju praegu toimib ikka väga huvitav areng uue ühendada partei sees. Küsimus on, kas pragmaatiline, väga jõuline, Jaak Aaviksoo või mitmel korral auklikuks tulistatud Mart Laar. Nii et Viljandis, Gruusias, no mis on, mis on ka muidugi sisuliselt. Ta on üks pool, kui nüüd lihtsalt öelda ei tunnista teist poolt ja vastupidi ja kuidas selle kompromissi leidmine, sest tõesti sellele Res Publica poolel on see eluliselt tähtis, mitte sulanud Ta isamaasse sisse. Aga kuidas leitakse seal see, et tegelikult olukord on äärmiselt selline pingeline ja selles sellel maastikul, kus siis uuel presidendil tuleb hakata tegutsema ja anda nii-öelda oma moraalsed hinnangud? Nii et astub miiniväljale tegelikult miiniväljale valimisi, arvestades selle president. Valimiste nii-öelda eelsed sellist tõelist räigust ja karmi reaalsust ja ma arvan, et selle märtsivalimiste eel tuleb see veelgi karmim, niiet astub miiniväljale. Ma ei välista muide seda võimalust, et mingi osa sellest parteist siiski võib lahkuda sealt ja näiteks tõesti ühinedega sotsiaaldemokraatidega, lootes just vastse presidendi Laurale selle sotsiaaldemokraatliku erakonna kohal. Nii et noh, see on, see on ka üks spekulatsioon, aga üsna tõenäoline, kui ikkagi ei saavutata selles ühenderakonnas tugevamat positsiooni, noh, sellele on viidanud näiteks jällegi nii-öelda kõlakat kuluaarides. Et nii Riigikogu valimistel kui ka valijameeste valimistel oli teo eelkõige osa Res Publica saadikud, need, kes hääletasid tühja kus need kaheksa tühja mujalt tulid. Nii et mõtlemisainet on küll, meie aeg on tänaseks kahjuks vist ümber. Jääme lootma, et siis üheksandal oktoobril kuuleme riigikogus vastselt presidendilt arukat ettekannet, mida me saame juba siis järgmisel laupäeval siin arutada selle seltskonnaga, kes laua taha koguneb. Täna olid siin professor Rein Veidemann Postimehe kolumnist ja Maalehe peatoimetaja Peeter Ernits ja teisel pool lauda oli siis Eesti raadio vastutav toimetaja Mart Ummelas kuulmiseni.