Räägime täna natuke sellest, mida nõukogude ajal pidi igaüks teadma ja mida arvestama, enne, kui lavale läks, et kuulajaid oma kunstiga õnnistada. Minu ees on raamatuke kahes keeles 28 lehekülge paks. Nii et ärge kartke, kõik emaette lugema ei hakka, ka, piirdun nii-öelda valitud paladega. Tiitellehel seisab Eesti NSV kultuuriministeerium, avalike kunstiliste esinemiste juhend Tallinn 1982. Kas üldsätted kinnitavad, et juhend hõlmab igasuguste avalike kunstiliste esinemiste korraldamist välja arvatud teatrite etendused ja filharmoonia kontserdid, nende statsionaar paaris, mille korraldamine kuulub teatrite ja filharmoonia otseste ülesannete hulka. Järgneb pikk loetelu, mida üldse võib pidada avalikuks kunstiliseks esinemiseks näiteks tele- ja raadiosaated ning ELK nüüd keskkomitee rajooni ja linnakomiteede poolt korraldatavaid laiu noorte hulka haaravaid spetsiaalseid üritusi, suvepäevad, seminarid, kokkutulekud ja muu selline. Nii et ärge hakake laiu noortehulki haaravaid üritusi korraldama ilma mainitud komiteede loata. Siit selgubki, miks kõiksugustele, džässi, roki ja muudele üritustele oli kaasatud komsomol. Ja selgub seegi, et selles oli inimesi, kes olid valmis riskeerima oma partei või komsomoli piletiga aidates sääraseid üritusi läbi viia. Meenub Viljandi rajoonikomitee sekretär Valter Udam, kes Viljandi rokkfestivali lõppkontserdi lasi nii-öelda oma loa toimuda, muidu see oleks ära keelatud. Üks huvitav punkt puudutab välisriikide solistide ja kollektiivide esinemisi Eesti NSV-s. Need võivad toimuda NSV Liidu kost kontserdi vahendusel Eesti NSV moonia kaudu. See tähendab, viimane võttis lubatud soliste vastu majutas ja saatis ära. Eesti televisiooni ja Eesti raadiosaadetes korraldatud üritustel võivad välisriikide solistide ja kollektiivide esinemised toimuda NSV Liidu riikliku televisiooni ja raadio komitee välissuhete peavalitsuse vastavate plaanide ja lepingute kohaselt. Oi taevas, üllatus, jõulupeod, vabariiklikud, rahvatantsu- ja võimlemispeod toimuvad vabariiklike direktiivorganite poolt kinnitatud komisjonide organiseerimisel. Selles raamatukese polnud midagi unustatud, kuni repertuaari esinemistasudeni välja. Kõik oli seadusega paika pandud. Alla olid kirjutanud Eesti NSV ametiühingute nõukogu esimees Leonid Lentzmann, kultuuriminister Johannes Lott, haridusminister Elsa Gretskina veel kaks ministrit ja ELK, nii keskkomitee esimene sekretär Donald Visnapuu. Nende korralduste valgusel järgne aeg üsnagi vabana. Välismaalasi siia muidugi ei lastud, kuid omad haltuuritasid nii, kuis jõudsid kõlagu siia otsa üks pala Eesti raadio džässorkestri tollasest repertuaarist.