Meenutagem pisut heliloojate liidu tegevust, põhimõtteliselt võeti liikmeks kõrgharidusega heliloojaid. Keskuseks olid NSV Liidu ja Vene NFSV heliloojate liidu organisatsioonid. Viimase alla kuulus kaks suurt Moskva ja Leningradi organisatsioon. Aga 15 väiksemat ja kaugemat, kuni kauget ta välja. Ka Ukrainal oli seitse allorganisatsiooni. Oma liidud olid kõigil liiduvabariikidel, aga ka autonoomsetel. Neid oli kokku umbes 30, aga suurepäraseid heliloojaid oli kokku üle 2500 ja 1987. aasta andmetel. Ja kõik kirjutasid suurepärast muusikat. Iga nelja aasta takka peeti kongressi, kus vaeti saavutusi ja kavandati uusi võite. Alguses igas algorganisatsioonis. Lõpuks valiti Poolt delegaadid, kes sõitsid kokku Moskvasse. Mul oli mitu korda juhus olla delegaat ja Moskvast on muljeid, mida siin pajatada ei jõua. Näiteks see, kuidas Nikita Sergejevitš Hruštšov tuli banketile heliloojatega kokku jooma. Mitte igaühega eraldi oleks laua alla joodud, aga sümboolselt kõigiga ühekorraga. Üldse olid banketid kongressi lõpus suurejoonelised vodka, kaaviari ja muu suupistega. Aga lugupeetud heliloojad, tavaelus poes ei näinud. Eriti on meeles üks bankett Moskva restoranis Savoy, kus oli keset saali purskkaev basseiniga muidugi tsaari aegne luksus. Aga laval mängis naistantsuorkester. Mäletan neid igal delegatsioonil oli oma pikla kaetud suupiste ja vodka pudelitega. Aga enne imet, kui meie rahvas tantsima läks, marssisid lauast mööda tübeteikadega härrasmehed ja viisid pooled pudelid nagu muuseas endaga kaasa. Kui naispillimehed lõpetasid, läks lavale juba väga heas tujus helilooja Vassilis. Nojah, see toi ja hakkas uljalt klaverit mängima, tantsuks Straussi valss. Taali muide noorena mänginud tummfilmi kinos taustamuusikat ja oskas suurepäraselt rahvast lõbustada. Meenub, kuidas Lydia auster tantsis läti helilooja Margele oranžiga, kes oma punase ristlipsuga erines ülejäänud heliloojate hallist massist. Aga Solovjov toi kuulus õhtut Moskva lähistel oli veel tundmata. Tappa.