Ja tere taas kuulama rahvateenrite iga laupäevast. Täna on väljas ilus sügisene ilm, tõenäoliselt selle sügise kõige külmem ilm, nii et loodetavasti see raadiokuulajate arvukusele avaldab mingit mõjuvälitööd hakkavad vaikselt-vaikselt otsa saama ja inimesed järjest rohkem. Vähemalt hommikuti tulevad raadioaparaatide juurde. Kes õhtu on ju teatavasti televisiooni päralt. Kui midagi muud targemat teha ei ole. Tänasest teenivad rahvast avalik-õiguslikud Peeter Kaldre, Eesti televisioon, Sulev Valner, Eesti raadio, mina saatejuhina, Aarne Rannamäe. Ja noh, sina Sulev olid. Ühel meediakonverentsil sel nädalal. Mida siis Eesti Raadio Eesti Televisioon korraldasid, sõnavabadusest oli hulk välisesinejaid, oli omi esinejaid ja sina oskad meile praegu kõige täpsemini öelda. Kui vabalt me täna siis rääkida saame? Ma arvan, et seal konverentsil ja ka meie täna siin saame, saame ju täitsa vabalt rääkida, ei ole selles nagu küsimus, et ei saaks pigem isegi seal konverentsil räägiti ikkagi rohkem vabadusega kaasas käivast vastutusest ja ja ta on igal juhul äärmiselt hariv üritus, et tõesti nii Taanis Muhamedi-karikatuuride ümber toimunu tänu raskelt ülikooli professorile kui Prantsusmaal noorterahutuste toimunu tänu prantslanna põhjalikule esinemisele, ma arvan, sai meile kõigile dilemmad, said nagu selgemaks veelgi ka ütleme võib-olla inimestele, kes igapäevaselt ei ole nii suured välispoliitika ajakirjanikud nagu teie kaks et oli, oli igal juhul huvitav kaasa mõelda ja huvitav niiviisi mitmeid asju. Noh, ma arvan, ajakirjanikele ja inimeste meediainimestele, keda saalis oli tõesti palju, oli see oli see hea hariv üritus, aga samas ma ei oska siin nüüd praegu hakata kuidagi, kui sa, kui sa nagu küsida, et et, et mida me nüüd täpselt sellest järeldame, siis ma arvan, et ta oli. Ta oli niisugune üritus, millest need järeldused teeb igaüks ise ja ja püüab oma töös pigem niisuguseid Nakkusi rakendada aga ei ole nagu sellist ühte suurt narratiivi või kuidas seda võiks nimetada, mis nüüd ainuüksi sealt esile tõusis ja mulle tundub, et me üldse oleme ajakirjandus natuke oma naba seisukohad seda Eesti ühiskonda vaatama, et siis see käesoleva nädala niisugused põhiteemad viimase paari nädala põhiteemad on ka, on ka heaks näiteks sellest, et Eesti ajakirjanduse uued väljakutsed seoses nüüd väga keeruliste juhtumitega on oluliselt, et niisugused keerulisemat kui võib-olla sellised natuke mustvalgeks kujunenud valikut presidendivalimiste kajastamisel. Et see, mis seal maa-ameti ümber täpselt toimub või mis selle naftatankeri ka ikkagi täpselt on ja ja nii-öelda ei ole üldse nii lihtne nii-öelda kohe lihtsalt kuhugi panna silt, süüdlane, süütu, selle partei tegu, selle partei tegu või mis iganes, eks ole, et et, et kui vaadata ka, kuidas ajakirjandus käsitleb paaril viimasel päeval laval kas või Villu Reiljan ümber toimunud, siis vägagi sõnu valides. Ma kavatsesin saate kaheksandana nii-öelda esimest korda sõna või nime Villu Reiljan, aga sa tõid selle siia ise mängu, aga kannatame natukene veel. Igal juhul see, see meediakonverents ei olnud initseeritud sellest kärast, mis on nüüd viimastel nädalatel tegelikult viimasel paaril-kolmel kuul, eriti avalik-õigusliku ringhäälingu ümber ja eks me seoses just presidendivalimistega oleme kõvasti peksa saanud. Meid on kõvasti süüdistatud, täitsa saamine vale sõna, seepärast et ega meile vist eriti nagu vitsa triipe ei ole tagumise otsa peale jäänud, aga aga, aga meid on hirmsasti süüdistatud kaalutuses ja erapoolikuse ja nii edasi. Aga igal juhul see, see meediakonverents ei olnud seotud nende probleemidega, kuigi ilmselt oleks võinud meie Peetriga ei saanud seal kahjuks töö tööülesannete tõttu olla. Ta kukkus väga aktuaalselt välja, kusjuures selle konverentsi teema me sõnastasime juba suvel, et igal juhul mitte viimase kahe nädala jooksul et selle tõttu. Ta muutus palju aktuaalsemaks kui sellel hetkel, kui see nimetus nagu sõnavabadusest rääkides ma mäletan, et kui ma suvel selle üle rääkisime, mis selle konverentsi see moto võiks olla, siis pigem mõnele inimesele tundus, et noh, et kas meil on nii väga midagi, sest sõnavabadust rääkida. Aga tagantjärgi selgus, et oli vägagi ja, aga ikkagi selle konverentsi hea külg oli minu meelest just see, et ta viis nagu kõrgemale ja välja sellest meie igapäevasest madinast. Et need Taani prantsuse-ameerika sõnavabaduse näitajad, millest juttu olid ja need välisesinejad ja tõid selle selle selge lihtsatunde, mida me niigi teame, aga mida tasub ikka üle korrata, et et ega need dilemmad on, on kogu maailmas sarnased. Ütleme, demokraatliku maailma demokraatliku ajakirjanduse ees seisvat dilemmat. Noh, et sõnavabadus on, on väga suur väärtus, sõda rõhutasid seal kõik esinejad ja siis tuleb see aga, et meil, mis sellega koos peab vastutuse ja, ja mis on ka need teatud mõttes ületamatut dilemmad, et, et noh, et kui näiteks sellesama muhamedi piltide skandaali puhul taanlane, kes on vägagi uurinud just nimelt ka niisugusse kommunikatsioonieetikat ja ta ütleski, et tegelikult ongi kaks nagu fundamentaalsed Tartust mis, mis põrkusid ja millele vastust ei olegi, et ühelt poolt sõnavabadus kui absoluutselt fundamentaalne meie ühiskonna väärtus ja teiselt poolt tolerants teistsuguse usu vastu ka täiesti nii-öelda absoluutne väärtus. Ja me ei saa öelda, et üks on õigem väärtus kui teine ja, ja, ja, ja ongi nii, et tegelikult nagu põrkusid ja vastust ei ole et paratamatult, tehes ühte seal kahjustatud teist ja, ja ei olegi vastust, et mismoodi see siis peab olema. No see on üldiselt alati küllaltki libe tee, kui istuvad koos kolme ajakirjaniku avalik-õiguslikus raadios ja räägivad enda asjast, ehk siis ajakirjandusest tekib alati küsimus, et keda sa nii väga huvitab laiu masse, kas see huvitav või mitte? Vaevalt, et tavalist inimest huvitab ajakirjaniku töö, mingisugune peensused, kuidas seda asja kajastada ühelt poolt ja teiselt poolt, aga ajakirjandusega seonduv on üldhuviorbiiti tõusnud just nende presidendivalimistega seoses. Ja tänu meie suurepärastele poliitikutele, kes on ise selle teema ju kilbile tõstnud, kuni siis selleni välja, et meedia tegi ilvesest presidendi, eks ole, me teame kõik, kes seda seda leksikat on kajastanud. Nii et selles mõttes, et poliitikud on nagu ise tirinud ajakirjanduse, neljanda võimu koha pealtvaatajate, esimese või teise võimu koha peal, eks ole. Ajakirjanduse võim on niivõrd suur, et ajakirjandus suutvat kellestki teha poliitikas midagi, mis tegelikult ilmselt niimoodi No võib-olla kaudselt on näiteks kõik, mida poliitikud ütlevad, jõuavad ju läbi ajakirjanduse avalikkused, mitte kuidagi teisiti. Kui telekaamerad, raadiomikrofonid ja leheneegrid sündmustel kohal ei oleks, siis siis valijad ehk rahvas ei peaks üldse mitte midagi. Ja siis nad ei teaks, mida, mida Villu Reiljan on ühe või teise asja kohta arvanud või mida Edgar Savisaar ütleb või mida, mida peaminister Ansip kuidas kommenteerib üht või teist sündmust, nii et, et selles mõttes noh, eks ta ikka korda läheb, kui me kas või vaatame ükskõik kuidas, ütleme, internetikommentaarides. Ükskõik, me suhtume valdavalt halvasti. Me teame seda, sest et me ei saa hästi suhtuda üldse anonüümsetes asjadesse. Aga, aga kui palju on seal Meie meie pihta nii-öelda nooli loobitud, nii et noh, eks, eks ta ikka läheb korda. Meie asi seal Meediakonverentsil ma laenaks mõtte Mart Kadastik kult, kes noh, vägagi peaks teadma, mida ta räägib selle juures, kui ta ütleb, et tema ei kujuta ette seda, et kes oleks võimeline nii-öelda ikka tõepoolest sellise karvase käega suunama, seda näiteks, et et mitte ükski ajakirjanik ei lähe mingile noh, tegelikult tõeliselt avalikkust huvitavale pressikonverentsile. Noh, või, või vastupidi, üritatud teha. No on üritatud, aga seda saab üritada, ütleme mingi sellise asjaga, mille uudisväärtus on ka natukene nii ja naa. Aga, aga no kui ikka ütleme, Villu Reiljan teatab tagasiastumisest ja kui näiteks ütleme Eesti ajakirjanduses, me kujutaksime ette mingisugust, ma ei tea kartellilepet, et mitte ükski telekanal, mitte ükski väljaanne ei lähe sinna pressikonverentsile. Ma ei kujuta ette, siis. Kohas on see see, see nii-öelda jõukeskus, kes oleks saanud otsustada, et mitte, et lepime kokku, et mitte kedagi meist ei huvita. Et siis üks marginaalne välja on, ikkagi läheb ja teatab, et mitte kedagi ei olnud kohal ja mida siis näiteks see või teine poliitik selle kohta arvas või missugune ta nägu oli, kuidas tal Need on selle asja peale. Nii et noh, sellist totaalset blokaad ei ole vist paar korda on üritatud jah. Aga see on jäänud puhtalt nii-öelda jutu tasemele ja see on, see on sündinud just sellest, et üks või teine poliitik, noh me teame neid nimesid hästi, eks ole, kes kes on, lihtsalt ülbitseb ajakirjandusega. Kusjuures mina ütleks ka, et, et kolleegid pigem on selle blokaadi ikkagi hukka mõistnud kui selle mitut plokki kaadivaid, sellise katse noh, mis, mis enamasti on ka ebaõnnestunud, sest pigem sellest ebaõnnestunud katsest saab just meediasündmus, eks ole, mida teised kotivad, et, et vaadake, kui lollid nüüd üritasid midagi, noh, nii-öelda üritasid tegelikult hakata poliitikat ajama. Et see on ikkagi see, mida, mis ei ole meie asi, eks ole, ja ja ma arvan, et siin on nagu hästi palju seda siukest tervet mõistust ikkagi ajakirjanikkonna säilinud küll, et et see lihtsalt Et ei lähe nii. Nojah, ja kui me siin ennist rääkisime, mina rääkisin, et teatud üllatus on see, kuidas, kuidas nagu ajakirjandus ootamatult on, on tõusnud selliseks esimese või teise jõu olevaks ühiskondlikuks nähtuseks, siis siis näiteks sedaani näide, mida, mida sinagi töid ja mis konverentsil toodi, see on ju veel kõvem sõna, mis näitab seda, et ajakirjanduses ilmunud mõjutab kõige otsesemalt ka rahvusvahelisi suhteid konkreetselt Taani välispoliitikat, Taani välispoliitika sattus ikka väga suure löögi alla pärast Muhamedi pilapiltide avaldamist ja, ja siiamaani on tegelikult Taanil sellega ju Probleem üks asi on välispoliitika, teine asi mõjutas otseselt inimelusid, me ei mäleta enam, kui palju inimesi hukka sai, tegelikult nende rahutuste käigus, aga, aga neid oli ikka ikka ikka päris palju. Jah, aga ka seal, kui ma nüüd jälle tõsiasjadele silma vaatama, siis seesama Taani professor tõi väga selgelt välja, et ilmusid karikatuurid umbes kolm kuud, ei toimunud Nad väga midagi. Siis oli tegelikult Taani peaminister, kes jättis kohtumata kohalike imaamidega ja andis mingis mõttes võib öelda, et see võis olla mingi hetk, kus, kus nad vihastasid, Need muhamediusulised Taanis, siis läksid, eks ole, turneele Lähis-Itta ja siis läks tegelikult lahti. Et, et päris nii ei saa öelda, et see karikatuuride avaldamine nii-öelda tõstis näiteks ma ei tea, kuskil järgmisel umbes päeval või nädalal selle selle tüli esile ja pigem see, et kuskil Taani lehes need avaldatakse, ausalt öeldes ei jõudnudki kuhugi loogiliselt. Mõnele kuulajale võib jääda meie jutust mulje, et nüüd nad räägivad sellest, kui kõvad mehed nad on, et kui palju nendest kõik sõltub ja, ja nii edasi, et tegelikult me ei räägi sellest, vaid mina, mina tahan eelkõige ikka seda öelda, et meie poliitikud või, või vähemalt osa neist tõesti, see kehtib ainult osa poliitikute kohta, kindlasti mitte kõigi kohta ei oska ajakirjandusega suhelda ja, ja sealt algavad väga-väga paljud probleemid. Ega siis, kui me ülekantud tähenduses haua presidendivalimistel kaevasid ikka paar meest endale ise see, et nad avalikus kohas kaamerate mikrofonide ees lausa ürituse, mida nimetatakse pressikonverentsiks, ehk mis ongi mõeldud nagu ajakirjanduse jaoks tulid välja selliste avaldustega mida enam ei tahagi korrata, siis, siis see oli see peamine põhjus, mis, mis keeras nagu nende vastu. Oleks nad seda oma oma kodus, naisele või, või koerale rääkinud, siis siis oleks asjad hoopis teistmoodi, aga nad nad tulid, nad ei suutnud ennast kontrollida. Või nad suutsid ennast kontrollida ja tegid selgeid valearvestusi avalikkusega suheldes. See sai otsustavaks minu arvates nende viimaste valijameeste puhul, kes, kes siis oma hääle Toomas Hendrik Ilvese kasuks andsid. Mulle tundub, et vähemasti üks nendest kahest jõust tegi sellest mingid järeldused ja mulle tundub, et vähemasti üks neist parteidest on suhelnud nüüd paaril viimasel nädalal natuke teistest. No sa arvad see, kes eile tagasi astus Jah, mulle tundub küll, et seal on mingi väike nihe ja mingi väike õppetund olnud. Et ta on nagu mingi muutus, ma ei ütle, et see on totaalselt teistsugune muutus, sest, aga inimesed jäävad ka niisuguseks, nagu nad on, mõned. Ma just tahtsin öelda, et kui sa võtad tänase tänase päevalehe lahti ja loed ühte pisikest pisikest intervjuud Villu Reiljaniga, siis kasvõi kasvõi ainult üks, üks koht, aga aga olete selle peale mõelnud, et et erakonna esimehe kohalt tagasi astunud vastus on, siis olen mõelnud. Ma jõuan väga palju mõelda rohkem, kui te arvata oskate, noh noh, vastuseks olles öelda diil, see on niisugune, see on niisugune voorimehe stiil, mis, mis inimest ikkagi saadab ja, ja ta ei saa sellest lahti, kui, kui ta on, kui ta on nagu peksa saanud koera moodi, siis hakkas tast isegi kahju. Et niisugused õnnetused võivad, võivad ühe inimese peale langeda. Aga, aga paraku paraku just teine teine artikkel täna oli vist Postimehes kus nii-öelda nädala näosarjas võeti see kokku Missis Villu Reiljaniga on juhtunud ja ja just see, see, see kuvand on see, mis, mis temast, selle kuvandi on ta iseendast loonud. Mitte mitte keegi teine, mitte mitte ajakirjandus, vaid, vaid just tema ja see, mis toimus enne presidendivalimisi, see oli nii-öelda see, see tipp noh, sellist oleme ausad, sellist Reiljanit me ei ole ju enne näinudki, kes koodi sõna tarvitab. Aga natukene niukene, ülbe olemine õpetamine, telefoniõiguse kasutamine ja kõik need muud asjad, noh, need need loovad sellise kuvandi. Jah, nüüd on. Jõudsime otsaga siis sellele, mis siis eile toimus. Ehk siis sündis uus riigimees meil kes võttis poliitilise vastutuse. See muide selle riigimehega on ka niimoodi, et kui see, kui see tegu oleks olnud riigimehelik, seda oleks sündinud täpselt 24 tundi varem. Ehk siis täpselt sel hetkel, kui, kui teatati, et, et need kolm meesterahvast, kaks ärimeest ja maa-ameti juht jäävad kuni kuueks kuuks vahi alla siis siis oleks riigimehelik tagasi astuda kuni kuni sinnani, kus otsus tegelikult avalikkuse jaoks teatavaks tehti minu arvates lihtsalt selliseid kaineid, kalkulatsioone, kuidas käigud mõjutavad ühte või teistpidi, mitte midagi muud. Täpselt päev varem ju tähendab üleeile siis teatas ta ju ühele uudistesaatele, et mitte mingisugust põhjust tagasiastumiseks ühe ööga oli toimunud täielik metamorfoos ja ausalt öeldes ma ei ole tükil ajal nii õnnelikku ühte ministrit näinud tagasiastumise puhul. Minu meelest Villu Reiljan lausa säras eile päev otsa nii pressikonverentsil kui ka õhtul aktuaalses kaameras talik kergendunud. Ta viskas nalja, ta kiitis oma tegevust kõige pikaajalise maaministrina taasiseseisvunud Eestis. Ta rääkis oma missioonist, ta rääkis, kuidas ta puhkab, kuidas ta pühendub naisele ja valmistub Parlamendi valimisteks märtsis. No ma ei tea, kas mees peab olema siis väga kindel selles, et see uurimine, mis võib kesta pool aastat, et see ei too siis midagi välja, mis, mis seostab ka teda kui otsest allkirja andjat nendele dokumentidele, selle selle afääriga või siis on tegemist süüdimatusega. Ma ei oska öelda, kumb. Nojaa, aga see kõik võib kunagi hiljem tulla, aga miks ta ei võinud sellegipoolest eile olla kergendunud ja. Mina oleksin näiteks, ma ei tea, ma ei kujuta ennast muidugi ministrini ette, aga mina oleks murelik, kui minu haldusalas olev inimene on pooleks aastaks trellide taha pistetud otseses minu alluvusalas. Ma oleks väljendanud murelikkust selle üle mitte ohkanud kergendatult, et ma saan nüüd puhata. No ta selle Allo haldusalaga on ka niisugune asi, et oleks olnud puhtalt haldusalas, oleks need maadevahetuse, et me jõuame selle natuke maast rääkida ja noh, kes teab asjast rohkem. Aga. See ei ole ju tegelikult võrreldav ühegi teise ministri lahkumisega uues Eesti vabariigis. Meistrid on neist ennebeeti, karutasime, testrid on veel lahkunud kahest erakonnast vähemalt nii palju, kui meie väikese väike mäluvaht suudab seda seda taastada, need on siis Reformierakond ja Rahvaliit, eks ole, seoses suhtrafiga läks, läks Tiit Tammsaar. Ja Reformierakonnast on siis Atonen, Meelis Atonen, vilja, vilja, vilja, vilja salvega jah, vabandust ja siis on läinud Atonen kes ei kakluses Vjatšeslav Leedo aga alla ja, ja mis oli ka suhteliselt imelik tagasiastumine või ütleme, nagu nagu mitte mitte väga selge. Ja, ja siis oli kultuur Signe Kivi Kultuurkapitali juhtum ja kaheksa ja pool miljonit kandja järga. Jõerüüt astus tagasi ja kui, kuigi ei olnud, ei, ei otsest ega, ega mingit poliitilist vastutust, tal sai lihtsalt villand sellest, mis, mis ümberringi toimub ja Jõerüüt oli murelik. Ja nad kõik on murelik. Kuid ei ole kõik murelikult olnud, minu meelest ka Tiit Tammsaar astus tagasi, ta ei olnud eriti murelik. Tagala läks minu meelest suure kergendusega ja teatas, et ta tegelikult süüdi ei ole. Aga aga see poliitilise vastutuse liturgia? Ja siin on nüüd võrreldud Reiljanit Signe kiviga, et seal midagi, midagi nagu taolist minu haldusala seal toimus mingisugune kuritarvitamine. Ühel puhul me ei tea, mis on toimunud mingi no ütleme, esialgu on, kasutatakse terminit ebavõrdne maadevahetus, teisel puhul oli kaheksa ja pool miljonit, mida, mida siis kultuurkapitali juht kasiinos huugama pani. Kuigi need on ju kaks täiesti ise asja, sest et Signe Kivi ei viseerinud oma allkirjaga neid miljoneid, mida, mida, mida siis see tegelane võttis nii-öelda kassast välja ja mängima läks. Ja Atoneni juhtum ja Tamsar juhtum on jällegi hoopis hoopis teistsuguseid, nii et me oleme niuke rikas riik. Meil on igasuguseid valikuvõimalusi. Minu meelest ma vaidleks võib-olla Aarne sulle natuke vastu selles osas, et et kindlasti kokkuvõttes võrreldes võimalike halvemate variantidega oli see euroopalik ilus, et Villu Reiljan tagasi astus. Et oleks võinud ka öelda, et kõik on tema teada, on kõik endiselt jokk ja ei ole probleemi. Noh, me oleks võinud olla täna veel ka selles olukorras sellega võrreldes on, on hea, et see pinge tõepoolest temalt endalt Eino Leino, kuule, sina oli ikka tegemist ikka puhtalt päris päris külma kalkuleerimisega kogenud poliitik Villu Reiljan kindlasti, et ta teab väga hästi, mis oleks hakanud juhtuma nii temaga kui ka kogu rahvaliiduga, kui ta oleks visalt ametis jätkanud seda tümitamiste materjale materdamist kuni valimisteni välja ei saa ükski erakond ja erakonna liider endale lubada, nii et noh, selles mõttes oli see lihtsalt tark poliitiline käik. Ärme sinna nüüd paneme juurde ja langeme tema enda põhjenduste õnge, et tegemist on euroopaliku käitumisega nõnda edasi. No selleks, et euroopalikku käitumist viljeleda, selleks peab nagu ikka ise ka nagu eurooplane rohkem olema, ma kujutan ette Ei, ma olen täitsa nõus, et see oligi tark ja hästi kalkuleeritud käik, aga, aga oli ka hea, et ta seda tegigi. Ja seda muidugi lõppkokkuvõttes. Aga jah, et euroopalikkuse või ütleb võrreldes tõesti Signe Kivi või Tiit Tammsaarega kelle puhul võib öelda, et asi toimus haldusalas, aga samas on selgelt toimetasid teised inimesed noh, sellega võrreldes on siin muidugi selge erinevus ministri enda allkirjad ehk ehke minister kui toimetaja ise. Et siin on nagu selge erinevus võrreldes tegelikult enamiku nendega eelmiste tagasiastumislugudega, mis tõepoolest on vastutuse võtmine selle eest, et keegi teine tegi. Noh, antud juhul on selge, et tegi minister ise. Ja noh, me võime nüüd oletada, et kas ta, et kes nagu kes kelleni öelda, kes nagu rohkem kursis oli, kas maa-amet? Eks ole, tõepoolest, sokutas ministrile ette paberid, mida ta liiga kergekäeliselt alla kirjutas või oli maa-amet olukorras, kus pidi tegelikult täitma korraldusi et ülevalt poolt, et noh Vot, ma ei tea. Muidugi me oleme saanud jälgida tegelikult ainult ministri avalikke esinemisi sellel teemaga seoses ja, ja tema ise on öelnud niimoodi, et mina olin viimane otsustaja, kas see maatükk või need maatükid lähevad vahetusse või nad ei lähe vahetusse. Ehk siis tema allkiri paberil tähendabki seda, et, et tema on nii-öelda viimase instantsi tõde. Kes siis ütleb, et jah, see on võrdne vahetus, see on võrdne nii hinnalt kui väärtuselt ja nii läheb ja nii on. Ja, ja vahetajad on just täpselt nii, ühelt poolt riik teiselt poolt just nimelt see ärimees. Et sellega on ta nagu ma ei tea, kas Reiljani auks või või või mitte auks, aga aga ta ei hakanud kohe süüdistama maa-ameti peadirektorit. Et vaata, kus on kaabakas, vaata, mis ta mu selja taga tegijaid, mina, mina, vaene minister, ma panen allkirju iga päev tonnide kaupa. Et, et minu selja taga on, on toimetatud ja nii edasi või ta seda ei ole teinud. Et see on nüüd, see on nüüd see, mida me, mida me nüüd kahe päeva jooksul näinud. No vot ei tea jah, et mida me mida tegelikult me veel ei tea, ega ma olen teatud mõttes nõus Andrus Ansipi või ka Villu Reiljani jutuga, et et või vähemasti ma ei, ma ei tea, kui siiras on Villu Reiljani jutt selle koha pealt, aga, aga et me tõepoolest ei tea, milles seisneb tegelikult see süüdistus. Eks me me teame, et on tulemas rängad süüdistused mille indikaatoriks on see, et inimesed on pooleks aastaks vahi alla võetud. Aga me tegelikult täpselt ju ei tea, millesse süüdistus seisneb, et et me me võime kaudsel teel. Ja me teame, et on toimunud tehingud, millest on jäänud halb mulje sellega, et, et on olnud võrdsed ja on olnud võrdsemad. Et ilmselgelt mõned kodanikud ja mõned ärimehed on olnud võrdsemad. Sama ja sellest on ajakirjandus juba kuude, kuid varem kirjutanud, et niisuguseid tehinguid ilmselgelt on toimunud, mille kohal on see kahtlusevari, et et mõned mõni mõningaid osalisi on kohalt koheldud oluliselt võrdsemalt kui teisi. Ja, ja eks see ole ju ausalt öeldes ka üks niisugune vari, mis, mis selle valitsuse tegevust üldse on selle juriidiliselt korrektse loosungi kattevarjus nagu kuidagi saatnud, vähemalt kahtlus selles, ma ei saa öelda, et põhjendatus, aga kahtlus selles, et omadele tehakse asju, mida võõrastele ei tehtaks. Et omadele jaotatakse midagi omadele, antakse ligipääsu võimalus millelegi. See, see niisugune, kuidas öelda, see niisugune hõng on ju kogu selle toimetamise kohal hästi selgelt olemas. Aga samas me võime öelda, et, No kas sundparteistamise värk, eks ole, mis, mis just nimelt hõngu või, või ma ei tea, mis hüdra, mis on Eesti kohal? Me võime öelda, et see hõng ja see, see kõik seda tüüpi tegevus, et näed, nüüd omad, said midagi, mida teised ei saanud, see on inetu. Aga kui me nüüd juriidiliselt võtame, siis tõepoolest mees ja siin väita, et see on kuritegu, eks ole. Sellepärast et enamasti saab alati öelda, et aga vaata, teised ei osanud küsida. Teised umbes noh või mis iganes, nemad lihtsalt oskasid küsida, oskasid olla õigel ajal õiges kohas, oskasid vormistada asju õigesti ja mis ta tahab. Et mulle on korras igal tegelikult on igal tehingul oma hind ja see hind väljendub kõige tavalisus tavalisemas vormis, see väljendub teatud rahasummas. Teised võimalused on veel siis teatavate eelis eelisõiguste andmisel, mingisuguse ehitusobjekti ehitamiseks, mida iganes, mis lõppkokkuvõttes toob ka raha sisse, eks ole. Ennist rääkisime ajakirjandusest kui, kui ühiskonna noh, ka valvekoerast ühe nurga alt see jutt, et, et keskkonnaministeerium, keskkonnaministeeriumi eelarve on ju hiiglaslik, sealt liiguvad läbi vist kõige suuremad rahad üldse, sotsiaalministeeriumist läheb rohkem mis kuna sead makstaks pensionäril, too makstakse pensioni välja, aga näiteks välisabi tuleb ju kõige rohkem Euroopa Liidu rahad, jah, Euroopa riivi rahad tulevad ikka keskkonnaministeeriumi kaudu. Ajakirjandus on ju sellest räägitud aastaid, on seesama kahtluse pilv on kogu aeg olnud ka, mis nende rahadega tegelikult tehakse, kas need rahad ikka lähevad sihipäraselt ja otstarbekohaselt ja nõnda edasi? Sellest on ju tegelikult ka selle skandaali juures ei ole ükski ajakirjandusväljaanne kirjutanud, ei ole, ma lugenud artiklitest oleks, kahtlustatakse seda, et selle tehingu eest selle maovahetustehingu eest sai keegi näiteks 30 miljonit Eesti krooni, seda ei ole olnud. Ta ei olnud, ma ei tea. Aga kui tänases lehes üks kahtlustatava advokaat ütleme niimoodi, et võibolla võibolla osad Kinnisvara Raul Markus ei osanud küsida siis mul tekib kohe küsimus, et, et mis, mis, mis on selle lause sisu, mis tähendab, ei osanud küsida, kas sõnastus oli vale. Aga ma arvan, et advokaat ei mõelnud seda. Ma millegipärast arvan, et selle küsimuse mõtet ei osanud küsida. Pakutud piisavalt hüve ja kui see peaks uurimise käigus välja tulema, siis see on ikka päris kõva sõna. Me oleme siiamaani uhked olnud Eesti üle, kui kõige madalama korruptsiooniga riigi üle uutes Euroopa liikmesmaades, siis no no mis asi see veel siis on, kui ei ole see korruptsioon riiklikul tasemel? No eks selle üks alavorm on ka see Ei osanud valida õiget erakonda, kuhu kuuluda, eks ole, ei osanud, ma ei tea, kandideerida kuhugi õiges nimekirjas ei osanud ma ei tea, teha kasvõi valijameeste seas õigeid valikuid. Et kõik need oskused, noh jah, sellel on seesama niisugune sama sama maik juures kusjuures seda tegelikult ajakirjandus on sellest rääkinud pigem nende juba juba kuid tagasi nende analoogsete tehingute puhul üles kerkinud kahtluste kohapealt. Ja siis ei, siis ei tulnud ilmselt küll nagu keskkonnaministril pähegi rääkida euroopalikust vastutuse võtmisest siis oli pigem selline, et mis ta õiendata. On seesama advokaat Raul Markus ütleb siin veel, et millega nad tõendavad, ehk need naad on siis need, kes nii-öelda ilma jäid headest kruntidest, et nad ei saanud. Ma ei saa aru nüüd, kas tegu on mingisuguse Taani riigiga kuskil seal või igast asjast jääb ju fail, paber mis iganes järele. Ja teine, teine küsimus, mis mul selle asja puhul kohe tekkis, on see, et et need ärimehed, kes praegu oma Ootamatult vabaks jäänud aega trellide taga täidavad ei ole väga tuntud nimed Eestis. Ehk siis Need, kes ilma jäid, on tuntumad. Et miks seda, miks seda kisa siis nagu ei olnud üldse, kui, kui, kui see aastate viisi on toimunud. Miks ma kuulsin või lugesin lehest, et Marcel Vihmann näiteks on üks, kes kes, kes on ilma jäänud, mingisugusest tükist ei pakkunud ja ei ole nagu läbi läinud, et noh tema puhul ei teki, nagu ma ütlesin, temasuguse puhul ei teki nagu nagu küsimustki, et noh, keskkonnaministeerium, maa-amet võiks sellistele tuntud meestele ka visata nii-öelda. Tutvu vana toona tutvuse poolest. Oleksid varad, valeringkond, kulu lähikonda ei kuulu sellesse ringkonda, et kui me vaatame siin noh näiteks, eks ole, noh ütleme, Tullio Liblik, kust siis on selge, et kuulub ringkonda. Aga Marcel Vichmann ilmselt ei kuuluringkonda, on nagu seotud kuhugi kuhugi mujale ja üldse mitte sellesse ringkonda. No aga meil ei ole vist ühtegi nii lolli ärimeest, kes panustaks ühele erakonnale, kes kes toidaks ja raha annaks ainult ühele erakonnale, kõik need suured toetavad kõiki. Sest jumal teab, täna üks võimul, homme on teine ja siis noh, maksab sulle väga kurjasti kätte, kui sa, kui sa talle juba varem aastate eest ei ole, ei ole raha andnud ka siis kas siis riik selles mõttes nagu noh, riik ütleme siis, riik esindab, vabandust, ma ei tahagi riiki öeldes riik midagi suute püha meie jaoks meie oma Eesti riik, aga, aga, aga seesama maa-amet ja, ja keskkonnaministeerium ei saanud siis anda nendele ka nii-öelda, et nad, et nad vait oleksid ja et oleks niisugune mingisugunegi selline neutraalsuse hõng asjal juures. Ilmselt ei ole. Krunt ikka nii nii laialt siin nüüd vahetada ja jagada ja kui on küsimus selles, kas kas anda mingisugune soodusmaatükk ministri sõbra poja firmale kellelegi Marcel Vihmannile, kes võib-olla toetab kõiki erakondi ja sellega ei ole ka ühegi erakonnaga eriti lojaalne sees on selge, kellele kaalukauss langeb? Ja ka maast lugesin ühest ajalehest täna ka, et tegu on ikkagi juba kuskil kahe ja poole sõja toimunud tehinguga. Et ma arvan, et sealt nimekirjast võib selguda veel ühte-teist huvitavat ja, ja siiski ka juba nende nii kinnipeetute kui kõneks olnud nimede seas. Olgem ausad, ei ole jutt ainult ühe erakonnaga seotud inimestest, on ka väga selge, eks ole, vari Res Publica mõnede liikmed, et suhtes õigemini isegi üks kinnipeetu üks kinnipeetu on Res Publica ja publik kas üldse mitte niisugune Vähetähtis? Need muuseas, panite tähele, et kohe lisati juurde Res Publica ja Isamaaliidu esindaja, on see ärimees, kuid isamaaga nagu isamaa on antud juhul saanud teenimatu varju enda enda peale. Kunst pooge nojah, aga ega siis see käib nii-öelda selle mängu juurde paratamatult, et midagi midagi teha pole, nii et selles mõttes on kindlasti teistel erakondadel ka võib-olla peeglisse vaadata vähemasti seal noh, erakonna toetajate ärimeeste seas. Eks see, eks see mõtteviis, et juriidiliselt on korrektne ja nii-öelda võetakse, mida võtta saab ja, ja tehakse kokkuleppeid nii, kuidas vähegi seadused kannatavad, et eks see mõtteviis kahjuks oluliselt tänase valitsuse võimuloleku ajal just eriti noh, ma ei julge öelda, võib-olla varem ka, eks ole, aga noh, eks siin võib-olla mingeid keskpäeva tunni külalised kukkust oskavad seda paremini kommenteerida kui ärimehed. Et aga, aga see mõtteviis on ilmselt siiski süvenenud ja, ja omane ja ütleme siis ka võib-olla mitte kõige erakonna liikme erakondade liikmetele, aga ka päris mitme erineva erakonna toetajate seas. Et niisugune käsi peseb kätt tüüpi tüüpi tegevus. Ärimaailmas. Maa-ameti skandaali oli ju sellise sellise sama käitumise näide, mida on ju hästi palju, millest on kirjutatud ja räägitud on ju Savisaare Keila-Joa suvila afäär ja see ootamatu allahindamine ja pärast et hinnatõus ja Oliver Kruudaga seotus ja nii edasi, nii et noh, ega see ei ole ainukene nähtus Eesti vabariigis, siin need arvud on, nagu öeldakse, päris kombitsad on päris laiali. Ega Keila joogi puhul, kui aus olla, eks ole, siis Savisaar oli ikkagi kõige markantsem näide aga mitte ainuke, et olid teised vähem markantset tüübid, ütleme kellega nii-öelda kellega skeem oli sarnane. Et said, saadi odavalt. Ja noh, Savi, Savisaar oli ka esimene, kes avaldas arvamust, et selle loo puhul, et treiler on käitunud riigimehelikult ilmselt ta, me kasutame selle selle sõna erinevaid tähendusi, mida tähendab riigimehelikkus. Ei, aga kokkuvõttes Ikkagi ta käitus riigimehelikult, mina siiski oleks sellega nõus, et et võrreldes näiteks ma ei tea käitumisega ütleme no ma ei tea. Ungari peaministri puhul käitus Reiljan riigimehelikult ja Eesti poliitilisele kultuurile. See, et Reiljan käitus eile nii, tuleb kokkuvõttes kindlasti kasuks. Et ikkagi me, me võime taas öelda, et läriseb banaanivabariik me ikka ei ole. Et ikkagi mingisugust mingisugusest taluvuspiirist alates läheb liiga valusaks. Lihtsalt öelda, et ei huvita. Kui veel pruukida loogiat eelmiste või ühe eelmise tagasi astuda, siis tuletame meelde, et Signe Kivi astus ka tagasi natukene aega enne järgmisi riigikogu valimisi. Nüüd on ja tuli nii-öelda aastaid tagasi, sai märtrikrooni pähe, tema alluvad olid, olid tal naha üle kõrvade tõmmanud ja nii edasi, noh see vana vana lugu ja aga, aga tuli tagasi ja sai uuesti kenasti parlamenti ja kõik oli, kõik oli korras, nüüd nüüd on küsimus muidugi, kas, kas Villu Reiljani läheb samamoodi? Ma ei kahtle selles, et ta Parlamendi saab, sellepärast et praegu tal on vist peaaegu et kolm või isegi rohkem isikumandaati täis avahäältega ja tal on tal on toetajaid palju. Ainult et küsimus on nüüd selles, et kui, kui kaua see uurimine kestab. Et esialgu on need need mehed võetud kuni kuni kuueks kuuks ja kui me hakkame nüüd ikkagi kalendrist ise vaatama, siis valimisteni on tänase päeva seisuga jäänud. Täna on seitsmes vähem kui viis kuud. Ehk siis valimised on viiendal märtsil ja sellest aastast on järel veel kolm kuud ja, ja veel kaks kuud, eks ole, uuest uuest aastast, nii et nüüd on küsimus selles, kuidas meie õigusorganid nii-öelda selle asjaga valmis saavad kui mõjutatavad nad on ja kui, kuivõrd manipuleeritavad. Ma usun, et selles võib päris kindel olla, et enne valimisi me mingisugust langetatud kohtuotsust sellel teemal kindlasti ei saa. Aga mingisugust uurimise vahekokkuvõtted me võime siiski teada saada juba ja mis oli väga selgelt osutada kuu suunas. No vot on öeldud, et see asi ka avalikustati kindla sihiga, et need ei hakkaks see sündmus, maa-ameti asi hakkaks mõjutama presidendivalimisi, ma ei tea, kas selles on mingit tõetera sees või ei ole. Et kapo olevat võtnud sellise seisukoha, et nad enne enne siis 23. septembril selle asjaga nagu välja ei tule. Ja neid on sellest ka juba kiidetud, et, et nad ei, ei siis ei hakanud mõjutama presidendivalimisi. Nüüd kui uurimine saab läbi, ütleme nelja kuuga, kas siis hakatakse kogu asja kinni hoidma, et kuukene, et riigikogu valimised saaksid õnnelikult läbi ja ja siis võib-olla mõned seal tullakse välja teatud mõnede mõnede nimedega, kelle, kelle käed ka siis nii-öelda raudu pannakse, nad kohtusse tuuakse. Et see on niisugune niisugune peen värk, millele kahtlemata vastust ei ole ja et tänasel päeval ei saagi olla. Nüüd on küsimus selles ikkagi valimised on tulemas, mida siis, mida siis otsaga tagasi võib-olla ajakirjanduse juures ja ei tahaks nagu pikemalt sellel peatuda. Aga teatavasti rahva mälu ja ka ajakirjanike mälu on suhteliselt lühike. Kui kaua seda trummi nüüd taotakse, kui kaua seda teemat üleval hoitakse? Sellest sõltub vägagi palju praegu näiteks. Üks rahvaliidu saatus valimistel asi pole minu meelest küsimuses kui kaua, vaid kui põhjalikult et kui, kui palju olemasolevate andmete juures on võimalik seda teemas noh, tõesti aru saada, mis toimus. Ja, ja siin on võib-olla isegi kaks erinevat küsimust. Et see, millega kohtusse minnakse, on tõenäoliselt mingi üks episood noh, mingi mingi mingisugune konkreetne episood, millel on tõesti kriminaalne maik, eks ole, või noh, kriminaalne tähendus näiteks altkäemaksuandmine kellelegi, eks ole. Aga hoopis teine küsimus on, et mis toimus ehk teisisõnu, et kuidas mehhanism nagu toimus, kuidas vahet, aga mis see protsess nii-öelda. Nendes sfäärides liikus, kas sa arvad, et need kaks asja, no ta on täiesti lahus? Ei, nad ei ole täiesti lahus, aga, aga noh, ma ma tegelikult arvan, et, et nii labane see asi ju ei ole, et et need niisugused selgelt tuvastatavad näiteks mingit sugused altkäemaksujuhtumid on nagu ainsad, millest nagu noh, millest jutt. Sa mõtled, Sulevad skeem on umbes nii nagu, nagu Ameerikas oli, kus, kus oli kahekümnendatel kolmekümnendatel oli ju see suurepärane skeeme, et kui sa tahtsid mafioosode kinni panna, siis reeglina pandi ta kinni just sellise väikese asja eest mida suudeti tõestada, lolliks alko poon panditulumaksu varjamise jah või siis ebaseaduslik relv, leitakse näiteks kogu kuritegude võrgustik, eks ole, seal ma ei tea, 30 inimest mättasse löödud, et see paljastamata, kuigi kõik arvasid teadvat, et nii on toiminud. Analoogia on ka muide Iraagiga näiteks, et, et me teame kõik, et Saddam Hussein oli suur bet, aga, aga, aga maha lastakse ta kurdide gaasitamises. Ei, aga ma mõtlen seda, et niisugune poliitika teene teene vastu millel ei ole otseselt mingisuguseid kriminaalse kuriteo tunnuseid. Et küsimus on lihtsalt selles, et kui, kui nagu laialt levi levinud nüüd antud juhtumil see oli ja kui laialt on see nagu näiteks ka avalikult ajakirjanduse poolt välja kaevata välja toodav mis, mis ei ole seda, et, et ega see, et näiteks ühte erakonda kuuluv minister teeb niisuguseid teeneid oma erakonna liikmete ütleme või, või oma erakonna toetajatele ärimeestele noh, näiteks kas või selle eest, et nad erakonda toetaksid. See ei ole ju, eks ole, me ju ei nimeta seda kriminaalses mõttes altkäemaksuks näiteks Erakonna yks valimistel miljoni krooniga toetanud mõnes saab kuidagi huvitaval kombel noh ütleme mõnes linnas näiteks, eks ole, mingisuguse mingisuguse tehingu, mida ta võib-olla muidu ei oleks saanud. Et me, me ju ei loe seda kuriteoks või kuidas vähemasti ma arvan, et kapo ei suuda seal tuvastada, eks ole, noh niisugust noh, kuriteo koosseisu. Samas noh vot küsimus, et kas enne kevadisi riigikogu valimisi, meid kui valijaid see teema nagu huvitab et, et isegi kui juriidiliselt on korrektne noh et, et kas siis on kõik korras? Et, et siin on nagu minu meelest näed dilemmad ka ajakirjanduse ees, et, et ma arvan, et et midagi juriidiliselt nii ebakorrektselt, ajakirjandus ise nüüd ei suuda siin enne kevadisi valimisi kuidagi välja kaevata ja pigem võib öelda. Villu Reiljan vähemasti kevadiste valimiste kontekstis, et tänase seisuga ei ole, ei ole veel ühtegi selget süüdistust. Asjad lekivad. Lekivad kust iganes, nojah, sees, kui sa ütlesid, et vaevalt, et ajakirjandus suudab välja kaevata, siis Villu Reiljan ütles eilses intervjuus aktuaalsele kaamerale. Ta tundis ajakirjanikele isegi kaasa, ütles niimoodi, et ta tunneb kaasajakirjanikele, kes selle teemaga tegelevad, sest vaevalt et nad mõistavad, mis tegelikult toimus, kuna tegemist on väga spetsiifilise teemaga. No aga siis ei mõistnud ka tema allkirja, andes väis täpselt. Ta ei öelnud. Skeem on väga keeruline, ei meie sinijõe, juristid ja ei oska tõesti sellele vastata, nii-öelda eeldatav kohtuasi hõlmab kogu seda temaatikat, ehk siis avatud kriminaalasi on kõikide nende toimingute kohta või, või tõesti tõstetakse üks esile ja ja, ja selle selle, selle põhjal pannakse mõned mehed puuri vastutust kandma või, või ei, aga see, kõik küllalt nii-öelda kogu seda lugu Ei, aga me, me ei tohi muidugi ka nii-öelda mitte austada ka näiteks keskkonnaministri süütuse presumptsiooni põhimõtet, et et võib olla ajakirjandus, põhjaliku uurimuse tulemusena leiab, et kõik need 256 tehingut tegelikult ei sisaldanudki midagi, mida ette heita. Noh, me oleks ju, ma arvan, suhteliselt rõõmsad, kui selguks, et Eesti riigis on asjad palju paremini kui kui on karmid Eesti riigis ainult ausad inimesed elavadki. No vaata, seal on nagu see nüanss. Et ilmselt ikkagi vastavatel organitel on mingisugune selge skeemist arusaamine olemas, sest vastasel korral, kui nagu pärast selgub, et kõik tehingud olid õigesti, ei panda inimest pooleks aastaks ikkagi kinni. Koosseis on vaev, raha, prae suur mees pärast vaeva, teine asi on ikkagi uurimisorganid nagu maine, mis, mis pannakse kõva löögi alla, kui kui inimest hoitakse kuus kuud asjata kinni ja siis öeldakse, et vabandust, aga meil ei ole nagu midagi talle ette heita, et see, see, see vist seda ei saa vist ükski, nagu. Selline ametkond endale endale lubada. Jah, aga tegelikult on nüüd ka üks küsimus muidugi, et minu meelest on väga huvitav tav mõelda ennast nüüd sellise rahvaliitlase nahka. Tegelikult peaksid ka Villu Reiljan taaslased. No ma ei tea, aga Villu Reiljani erakonnakaaslased võiksid nagu küsida, et mis siis tegelikult toimus, et, et noh nagu ma nagu väga tahaks näha, et et ütleme, ka seal erakonnas on piisavalt inimesi kes ei küsi ainult seda, et, et kas see on meie erakonnale kasulik või kahjulik, vaid küsida, et mis tegelikult toimus. Aga kas tõesti võiski see asi olla kuidagi nii nagu, nagu karta ja, ja sealt edasi järgmised küsimused, eks ole, et kas me, kas meie erakond saab niimoodi edasi minna? Need küsimused esitatakse juba väga varsti selle kuu lõpus, kui toimub rahvaliidu kongress ja siis vaadatakse, kas, kas illu jätkatakse koos Villu Reiljaniga või, või ilma temata. Juba siin spekuleeritakse tema järglase üle, kuid ei ole mitte mingisugust märki, et ta et ta nagu parteijuhi koha pealt tagasi astuks, sest nii-öelda võta endale ministrina noh, ütleme siis poliitiline vastutus, okei aga, aga erakonna juhi koha pealt tagasiastumine, see, see ei ole mitte mingisugune vastutuse võtmine, enda süüdi tunnistamine tegelikult kui ei ole mõjuvaid põhjusi, näiteks tervislikud või perekondlikud, et, et see on nüüd hoopis teine asi ja pealegi nii nii mõnigi rahvaliitlane on, on nii-öelda eravestlustes öelnud, et et kahjuks see erakond on, on viimastel aegadel tüürinud just sinnapoole samasuguse poliitika poole, mida viljeleb nende nende partner, kellega nad lepingu on sõlminud. Et esimees arvab, et tema ongi partei. Ja nad on seda väga kurvalt öelnud, et, et noh, võtame kasvõi niisugused väikesed asjad, mis tegelikult ju iseenesest ei oma mitte mingisugust tähendust või tähtsust. Valijamehi töödeldakse kodutalus, eks ole, volikogu vaatus koguneb luual kodutalus. Kõik kõik nagu, nagu, nagu nagu koondub, kõike seostatakse nagu, nagu ühe isikuga tema tema nii-öelda lähiringiga tema geograafilise paiknemisega kõik edasi, eks ole. Nii, võib, aga, aga kas nii tingimata peab ja sellepärast on, on, on ka seal erakonnast tekkinud sellised meeleolud, et. Nojah, aga samas, eks need meeleolud me ju ei tea, kui tugevad on ühes või teises meeleolud ja missugust mina, mina tooksin lõps laiemasse konteksti, et ma ei taha öelda, et see on sugugi ainukene erakond Eestis, millel millele võib-olla tuleks kasuks teatud värskendus, mina näiteks vaatan huviga ja isamaaliidust toimuva peale ja mõtlen, et tegelikult oleks tore, kui nad saaksid endale tõesti värske juhi. Ja minu meelest, kui vaadata kas või näiteks sotside tegevust, siis Ivari Padar hästi tore inimene. Aga võib-olla, kui mõelda, et nad tõeliselt tahaksid poliitiliselt esile tõusta, siis oleks võib-olla vaja mingit uut hingamist. Ja täpselt samas küsimuses, et kui mõelda, et Villu Reiljani juhtimisel, rahvaliit noh, on ikkagi tegelikult kaotanud presidendivalimised praegu värskelt. Ja noh, ei ole nagu, ütleme avaliku arvamuse uuringute järgi ka reitingud kuidagiviisi noh, vähemasti näha, et oleks olnud tõusulainel, et on küsimus, et kui kui rääkida sellest, et saavutada tõelist edu et mitte lihtsalt seda, aga seal on natuke ületada valimiskünnist vaid saavutada tõelist edu, siis võib-olla peaks midagi muutma. Et ma räägin nagu noh, sellises kontekstis ma mõtlen, miks võib-olla rahvaliit peaks väga tõsiselt mõtlema sellele, et, et võib-olla nad vajaksid. See on muidugi natukene nagu kahtlane tee, kui nüüd lähtuda selle erakonna, see pole muidugi ka meie asi. Oletiseerimegi sellepärast, et tendents on ikka see, et selliseid erakonda, mis tugevalt samastuvad oma liidriga et kui see liider ära võtta, siis see erakond mitte ei võida ega ei saa uut hingamist, vaid hoopis kaardi pealt kaduda. Keda me nüüd Villu Reiljani asemel paneme rahvaliidu etteotsa, kas minister Ester Tuiksoo, kas tõepoolest, et kui tema hakkab erakonda juhtima, et siis selle erakonna populaarsus tõuseb? Millegipärast kahtlen, ma millegipärast kahtlen ka selles, et kui toimub selle erakonna kongress et siis hakatakse seal musta pesu pesema küsima Villu ja tema lähikonna käest, et WhatsApp, mis tegelikult toimus, ma millegipärast ei usu, et seda hakatakse küsima. Sest kui me vaatame kas või seda presidendivalimistele eelnenud liturgiat, kui nagu rahvaliitlane esile astus sõna võttis, siis tema meenutas kahtlaselt oma erakonna esimehe kõnet. Need seisukohad olid absoluutselt ühesugused, see oli õigustamine, see oli üks ja see sama jutt. Rüütel võidab, teised on halvad ja nõnda edasi. Ma ma ei pannud tähele, et rahvaliidust oleks tulnud mingisugune opositsiooni hääl või et noh, et kuulge, et võiks ka teistmoodi proovida ja nõnda edasi. Sama lugu jõudnud täpselt nagu Keskerakonnaga, kes on samuti ühe liidrierakond. Kui me võtame Savisaare keskeestotsast ära, no mis sellest erakonnast siis alles mitte midagi kahtlema. Aga noh, seesama presidendivalimised ka näitasid, et see ei viinud edule mistõttu jälle mingitel mõtlevad Ta oli nagu panema tulukese põlema, siis on. Kõik loodavad revanši saada, see revanši jutt käib ju ka kogu aeg. Kord me võidame niikuinii. Selleks, et tuleks oma erakonna seest mingisugune liider, sa tõid siin näite Isamaa ja Res Publica ja Jaak Aaviksoo tulekuga natuke see asi lihtsalt selles mõttes, et, et kaks erakonda ühinevad ja ja noh, moodustub midagi täiesti uut. Mis ei meenuta ei, ei ühte ega teist ja, ja selles mõttes võib suga isegi võib-olla õigus olla, et see, kes on Mart Laar, seda me teame ülihästi, aga, aga missugune on poliitika, Aaviksoo või erakonna juht, Aaviksoo, me pole õrna aimugi, Aaviksoo endal ei ole õrna aimugi, kuidas reaalsete olukordadega ja raskete situatsioonidega hakkab kokku puutub. Aga selleks, et, et Nad erakonnad noh, nii-öelda vanad, mis Eestis on üldse vana uue hingamise saaks, siis peaks olema juba. Mul on väga selgelt näha mingisugune siseopositsioon, kes, kelle, kelle hääl läks, oleks kuulda. No antud juhul mitte midagi erilist. Nii et nad ongi nagu lasknud ise sellel asjal niimoodi minna, et üks mees juhib ja, ja teeb, sisuliselt lihtsalt tahab ja nii nagunii ja tema ütleb nii, nii, nii joondutakse. Mis on mis? Ühest küljest näitab võib-olla erakonna tugevust, et ei ole niisugust häälekat opositsiooni, kes, kes erakonda tahaks kraavi vedada või kelle, kelle, kelle hääl viiks sisetülideni ja lõpuks toimub mida iganes, kas või erakonna lõhenemine. Aga, aga antud juhul seda seda ei paista, nii et no ma vaatame, vaatame kas või kas või kuidas praegu uus minister tuleb seal, eks ole. Rein Randver, keda me teame tegelikult juba ammust ajast Valga maavanema ametikoha peal pikalt olnud. Tiit Tanservats kohe. Ei, ei, mina ei taha. Mina ei taha selle ameti keskkonnaministriks hakata. Esitati mingisugune täiesti tundmatu, kuigi ameti poolest. Rahvaliidu aseesimees, 27 aastane noormees, kes on võib-olla võib olla tohutult võimekas. Aga, aga me ei tea temast mitte midagi, ma oleks hea meelega tahtnud näha, muide mis oleks juhtunud siis, kui, kui see noormees oleks esitatud nii-öelda rahvaliidu ametliku kandidaadina ja mida oleks Ansip öelnud? Me teame juhtumeid, kus peaminister on, see oli vist peaminister Kallas, kes tõrjus tagasi teise erakonna kandidaate, kuigi koalitsioonileppe järgi see koht, need olid teised ajad, olid teised ajad nõus, aga ei saa ministriks panna kogu kogu seda tähtsat ja olulist valdkonda juhtima, noh, nii-öelda tankist, keda ta sisuliselt ei oleks, ega ta siis nende viie kuu jooksul ei hakkaks siis nüüd reaalselt seda, seda, seda, seda valda vedama. Nii et ei ole, ei ole seda ja, ja sellepärast ma arvangi, et, et seal valitseb ka kongressil, ma ei tea, kas see toimub nii-öelda lahtiste või kinniste uste taga, aga, aga ma usun, et seal kongressi valitseb ka suhteline vaikus. Sellepärast et keegi ei tahagi juhtimist üle võtta. Ja minul on ikka küsimus see, et kui uueks keskkonnaministriks saab küll jah, tõepoolest lugupeetud ja teenekas rahvaliidu poliitik, endine Valga maavanem Rein Randver, et kes siis tegelikult on Eesti keskkonnaminister ja kas seal üldse suuremat tähtsust on, sest et Ühest küljest viis kuud on pikka aega. Aga teisest küljest läheb arutu, tuletame meelde, et siin vahepeal tulevad jõulud ja aastavahetus ja, ja niux permanentne. Võitlus uuest aastast ainult kaks kuud jääb seda aega, eks jah, selleks viieks kuuks tõenäoliselt keskkonnaprojektid on suured projektid, on ju kõik sellised suhteliselt pika vinnaga, et ma arvan, et viieks kuuks need rööpad suhteliselt ka maha pandud ja ja pigem toimub juba langetatud otsuste vormistamine suures osas vaevalt et toimub, saakski isegi vist küsida, nii et kas toimub mingi uue keskkonnapoliitika kujundamine viie kuu jooksul ei jõuagi lihtsalt. Ei, ma ei mõelnudki uue keskkonnapoliitika kujundamist, ma arvan, et seda ei tule lihtsalt, sest rahvaliit on ju üks löögirusikas, mind lihtsalt huvitab see, et kui villu Reina enam ei ole, keskkonnaminister, kas ta siis endiselt on keskkonnaminister? Noh, aga ma ei tea. Kas sellest tasub kahelda? Kuidas teisiti seda ette kujutad, noh, tuleb uus meest, sisseelamisaega on vaja vaja arukaid näpunäited ikka isalt õpetust saada. Aga esmaspäevast algab meil täiesti uus aeg. Eesti vabariik saab uuema aja kolmanda presidendi ja see toob ka täiesti uue situatsiooni. Et kui Arnold Rüütel jõuab Reiljani lahti, kus ta siis ja aga seda peab. Ta kindlasti jõudma, ma arvan, et Villu Reiljan ei andestaks endale seda surmatunnini, kui ta laseks ennast vabastada. Toomas Hendrik Ilves. Igal juhul on meil täiesti uus situatsioon mitte ainult Kadriorus, vaid vaid kogu riigis sest Toomas Hendrik Ilves on lubanud olla teistsugune president, kui, kui seda oli Arnold Rüütel. Saame näha, missugune ta täpselt olema saab, sest ega ootused on väga kõrged ja iga tema libastumine saab ka väga valus olema. Et kui kuskil nõunike valikul, kus iganes tekib mingisugune tahtmatugi eksima. Ühe banaanikoore peal ta juba küll vastu oma tahtmist ilmselt, aga ära käis siis, kui sotsid kasutasid tema näopilti oma oma valimisplakatil. Ja iga igal pool kindlasti ei hakka, kas, kas ta nüüd igatses Brüsselist tagasi tulles, mis ta siin eest leiab? See on teine jutt, aga, aga, aga tema peale pandud lootusi ja talle on antud väga suur, väga suur mandaat selles mõttes, et Ta on toetanud rahvas riigikogu ja valijameeste kogu, need et käed ja jalad on tal kindlasti tööd täis. Aga lõpetame täna meie saatele, on täna õhtul kordus pärast kella üheksaseid uudiseid ja, ja Peeter Kaldre, Waldner Aarne Rannamäe olid täna stuudios rahva teenrid, mõistagi juba uus saade. Ja uue saatejuhiga järgmisel laupäeval. Nautige nädalavahetust.