Kell on seitse, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on Vallo kelmsaar. Vabariigi valitsus ja kriisikomisjon pidasid öösel erakorralise istungi. Lähtuvalt kriisikomisjoni soovitusest otsustas valitsus riigi julgeoleku huvides teisaldada Tõnismäe pronkssõduri koheselt kaitseväe kalmistule. Valitsuse otsus hauatähise teisaldamise kohta on praeguseks täidetud ja hauatähis asub politsei valve all. Valitsuse otsus, eesmärk kolm hoida ära võimalikud edasised, samavõrd jõhkrad avaliku korra rikkumised, mis on reaalseks ohuks kodanike tervisele ja varale, kommenteeris valitsuse otsust. Kriisikomisjon kutsub rahvast üles õigus kuulekusele ja mitte minema kaasa võimalik provokatsioonidega. Märatsevad noored rüüstasid öösel Tallinna kesklinnas kauplusi ja kioska ning lõhkusid autosid. Olukord läks ärevaks siis, kui politsei otsustas hakata Tõnismäele pronkssõduri juurde kogunenud inimesi eemale tõrjuma. Protestijad loopisid politseinikke kivide ja pudelitega, aga politsei võttis kasutusele kumminuiad, gaasi ja veekahuri. Vigastada sai nii politseinike kui testijad. Seepeale siirdusid noored, kellest paljud olid purjus, väiksemate kampadena linna ja hakkasid rüüstama. Vaateaknad ja vitriini peksti puruks ning kaasa haarati kõike. Politseiameti peadirektor Raivo aeg tõdes südaööl, et olukord on kriitiline. No olukord on siin vahepeal rohkem kulmineerunud, siis jälle tagasi tõmbunud. Ja kindlasti on olukord kriitiline, aga me praegusel hetkel kindlasti ei saa väita, et ta on kontrolli alt väljunud. Politsei omab informatsiooni, mis kuskil toimub, mobiliseerib jõudusid, sinna, kuhu on vaja, lokaliseerib seal, kus on vaja pronkssõduri ümbrusest on politseinikud kaasa liikunud skandaalidega. Ja tõepoolest algselt kui oli kogunenud rahvas, siis seal rahvusraamatukogu ette pronkssõduri juurde oli seal ka kõige rohkem politseinikke, aga sealt meeleavaldajate lahkudes liikusid ka politseinikud nendega. Politsei võimaldas neil laamendada ja lõhkuda. No nüüd on selline küsimus, millel on päris raske vastata, sellepärast et tegemist oli päris suure rahvahulgaga, kes sisuliselt siis kaotas enesevalitsemise ja, ja seda rahvahulka üks-üheselt kontrollida, et mitte midagi ei juhtu. See ei ole võimalik. Ja nüüd hommikune kurb statistika läinud ööst põhja politsei pressiesindaja Harris Puusepp. Kella poole neljaks varahommikul oli olukord kesklinna stabiliseerunud ning politsei kontrolli all toimunud sündmuste käigus sai vigastada 24 inimest, kellest üks suri hiljem haiglas. Esmaabi vajas 12 politseiametnikku, lisaks vajas üks neist ka haiglaravi. Surmajuhtumi asjaolude selgitamiseks on alustatud kriminaalmenetlus, mida teostab keskkriminaalpolitsei ning juhib põhja ring ana prokuratuur. Politseioperatsiooni käigus paigutati kinnipidamiskambritesse enam kui 300 isikut. Neist suurem osa oli kahekümnendates eluaastates noored. Seoses sündmustega Tallinnas kogunes ka Tallinna linnavalitsus veidi enne südaööd erakorralisele istungile. Linnavalitsus otsustas keelata alkohoolsete jookide müügi alates täna kella 14-st kuni teise maini kõigis linnas asuvates kauplustes kõikidel päevadel. Samuti otsustas linnavalitsus välja selgitada kõik kahjud, mis linnale linnaelanikele ning nende varale rahutuste käigus on tekitatud. Linnapea Edgar Savisaar kutsus tallinlasi säilitama rahu ning vabariigi valitsust ilmutama kainet meelt ja hoiduma edasistest sammudest, mis võivad olukorda veelgi pingestuda. Linnavalitsuse erakorralisel istungil osalenud volikogu esimees Toomas Vitsut leiab, et politsei ei tulnud olukorra ohjamisega toime. Olukord läks selgelt kontrolli alt välja, ma arvan, et ega sellega praegu suudeti see olukord kontrolli alla võtta, ei ole veel need sündmused lõppenud. Mis saab lähipäevadel, ma arvan, et lähipäevad saavad väga ärevad olema, seda enam, et esimesel mail on tulemas volbriöö, kus tuleb väga palju rahvast tänavatele, eks siin on vaja mõelda nii õiguskaitseorganitel kui meil ka linnas, et mis meil annab ära teha. Linnas on ka munitsipaalpolitseikaste munitsipaalpolitseile ka mingit erakorralise ülesande kannatanuid munitsipaalpolitsei kompetentsi ei kuulu sellise korra tagamine linnas, kus nad saaksid mingeid meetmeid võtta, nendel on antud hoopis teistsugune ülesanne ja nemad teevad oma tööd, igapäevast tööd edasi. Noorsootööd on vaja kindlasti teha ja majakoolides tööd teha ja eks linnal on pigem selline preventiivne roll kõikide nende sündmuste juures ja ja ma usun, et eks me tõsiselt mõtlema ka nende võimaluste peale, millega meie saame olukorda rahustada, kontrollida millised on teie enda arvamused, ideed? No ekslinnavalitsuse esimene ülesanne ei ole see, et linnas kõik kommunaalsüsteemid funktsioneerisid. Siin on terve rida niisuguseid probleeme, kus tuleb tõsiselt tööd teha alates ühistranspordist ja lõpetades tänavate koristamisega. Tänavad on Tallinnas praeguseks koristatud, aga ühistransport ei toimi kõikjal normaalselt, nimelt üle Tõnis Mae liiklust ei lasta ja seetõttu siis tuleb arvestada. Trollid ka üle Tõnismäe ei liigu ja nüüd ilmast möödunud öö oli sajuta, puhus edelatuul üks kuni viis, Saaremaal 10 kuni kuus kuni 10 meetrit sekundis. Varahommikul oli õhurõhk Tallinnas 764 millimeetrit, hommikul õhurõhk veidi langeb ja päeval hakkab rõhk tõusma. Sooja oli kella viie ajal Kuusikul, Lääne-Nigulas, Võrus, Valgas, Ristnas ja Ruhnus kuus, Türil, virtsus Väike-Maarjas, Jõgeval, Kihnus ja Vilsandil seitse Tallinnas, Pärnus, Sõrves kaheksa, Tartus, Viljandis pallis kis, Kundas, Jõhvis ja Mustvees üheksa ning Narva-Jõesuus 11 kraadi. Täna tuleb vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma ja Lõuna-Eestis võib olla äikest. Puhub edelatuul neli kuni 10 meetrit sekundis, alates põhjarannikust pöördub tuul järk-järgult läände ja loodesse ning tugevneb puhanguti kuni 14 meetrini sekundis. Sooja tuleb päeval 11 kuni 17, Lõuna-Eestis kuni 20 kraadi. Läänemere põhjaosas puhub lääne ja loodetuul seitse kuni 12 meetrit sekundis, Soome lahel pöördub tuul hommikupoolikul läände ja loodesse ning tugevneb pärastlõunal kuni 14 meetrini sekundis. Väinamerel ja Liivi lahe põhjaosas puhub edelatuul viis kuni 10 meetrit sekundis ja sealgi pöördub tuul päeval läände ja loodesse tugevneb kuni 12 meetrini sekundis. Vihma võib sadada eeskätt Soome lahel, nähtavus on merel ja lahtedes hea, sooja tuleb kuus kuni üheksa kraadi ja veetase on mujal keskmise lähedal, kuid Soome lahe idaosas kuni 20 sentimeetrit üle keskmise. Peipsi järvel puhub edelatuul neli kuni kaheksa, pärastlõunal lääne ja loodetuul kaheksa kuni 12 meetrit sekundis. Pärastlõunal sajab kohati hoovihma. Nähtavus on hea ja sooja tuleb Peipsil 10 kuni 12 kraadi. Need olid Eesti raadio uudised. Vikerhommik seitse ja seitse minutit näitab kell olen Märt Treieri ja Margo järvega, teeme siin tänast, Vikerhommikut on 27. aprill, on reede ja võiks öelda, et täna on teistmoodi päev küll. Kui kuulasite hoolega Eesti raadio uudiseid, eriti esimesi uudiseid siis teate, millele vihjan, pronkssõdur on ära viidud, selline on kinnitatud informatsioon, mida neil minut Tõin jagavad ka valitsuse liikmed pressikonverentsil. Ka oli uudistes juttu sellest, et tänavad on koristatud öisest lagast ja kes on sattunud vähegi telekaadreid nägema, siis võib võrrelda tänahommikusi öist aega küll ja vahe on otse drastiline. Tänavatel põlesid lõkked, trammiteedel näiteks putkad põlesid, autod olid keeratud katusele. Täna hommikuks olid kõik tänavad pestud, et pealiskaudsel vaatlusel võis jääda lausa mulje, et vihma sadanud. Kõik see pilt oli korras, välja arvatud mõned kaupluseesised, kus kildude hunnikud olid lihtsalt sedavõrd suured, et ei olnud jõutud veel tagajärgi likvideerida. Kuid praeguseks hetkeks võib see nii olla enim kannatanud. Laupäeval Tallinnas oli Pärnu maantee see osa Pärnu maanteest, mis mis jääb Vabaduse platsi ja Kosmose kino vahele, kuigi ka Jaani kirikupoolsesse otsa olid vägivallatsejad jõudnud ja visanud hoolega aknaid sisse. Olukord muutub iga hetkega, usume, et paremuse poole. Head Vikerhommiku kuulajad, meil on hetke pärast jälle külaline stuudios, kestan sellest juba mõne aja pärast seitse ja 11 minutit, näitab kell ja mul on hea meel öelda tere hommikust meie raadio nelja kolleegile Ivan Makarovil. Tere hommikust, Märt ja ma pean ütlema, et mul ei ole hea meel, et ma olen täna hommikul stuudios ja just sellepärast, miks ma siin olen. Oja, aga kohe mõte lahti, eks me pidimegi sinnapoole tüürima. Kuidas sa hindad neid sündmusi nii ülevaatlikult, mis on olnud nüüd viimase nädala jooksul? No tähendab, esimene mõte, mis tuleb mulle pähe, ma tegelen sellega juba aastaid, no tegelikult ma töötan raadio neljas ja tean natuke sellest, mis meeleolud on ja mida kuulajad helistavad, mida nad ütlevad, mida nad kirjutavad. Ma pean ütlema, et iga riik peab oskama end kaitsta ja tähendab, et kõigepealt torkas silma, et Eestis on liiga vähe politseid. Seda võiks olla natuke rohkem. Sellele good pöörasid tähelepanu meie kolleegid näiteks õhtulehes, pidevalt olid artiklid veel eelmise koalitsiooni ajal. Et kui Eestis on nii palju raha, jagage päästjatele, jagage politseinikele. Sest see, mis toimus möödunud ööl, see on mingil määral tunnusu iga päev õhtustes bussides ja näiteks need bussipaviljonid olid kogu aeg puruks löödud. Ehk siis asi lihtne, meile anti signaal, et sisuliselt kogu vabariigi politseijõud on koos ja mis puudutab seda tänavat, kus kurjategijad võime vist praegu öelda said ohjeldamatult lällata, sinna lihtsalt ei jagunudki enam kedagi. Jagunud ja, ja ma pean ütlema, et tegelikult Tallinna politsei peaks ise suutma sellega hakkama saama, et korda on vaja tagada Tallinnas ja teised Eesti linnad vajavad ka politseijõudu. Ivan, ma tean, et sinagi oled ainult tund aega maganud solid samuti nende sündmuste keskel. Päris keskel ma ei olnud, Ma muide, jälgisin neid teleülekandeid ka sinu saadet selles TV3s ja. Aga Lasnamäel on kõik rahulik ja öösel oli rahulik. Vaata, asi on selles, et Lasnamäel elab põhiliselt venekeelne elanikkond. Olen kuulnud jah. Kes hakkab ikka neid meie autosid ümber ajama? Ehk siis Lasnamäelt ei tulnud ainsamatki signaali või aimdust sellest, mis on teoksil kesklinnas. Ja ma kardan isegi, et näiteks Tallinna vene elanikkond eriti kursis ei olnud, no need, kes kuulasid näiteks Eesti raadio, venekeelset programmi, raadio nalja need kindlasti teadsid, aga kui saadad, et Venemaa telekanaleid ma olen küll vaadanud siit ja sealt ja suurt targemaks ei saanud? See informatsioon ilmselt läbib ka praegu neid taevaavarusi, satelliidid et töötavad ja meil tehakse otseülekandeid siin ja see on tunduvalt jõulisem näide sellest, mida suudavad Eesti telekanalid võib-olla seesama paralleelpolitseiga, siin aga Ivan, ma kutsusin sind tegelikult selleks siia stuudiosse, et sa annaksid hinnangu sellele, mis toimuks just nimelt läbi vene inimese hinge. Kas see, mis toimus eile õhtul, oli see prognoositav, ettearvatav? Ette arvata ei olnud, sest tegelikult nii mõnigi inimene, kes astus näiteks pronkssõduri kaitseks ega ta ei ole paha inimene ja ta ei ole näiteks Eesti riigi vastu eestlaste vastu, põhiliselt need on inimest, kes siiralt usuvad, nad ei vaata Eesti televisiooni. Anna palun andeks, nad ei vaata TV3, nad ei kuula vikerraadiot ja andeks antud ja ja nende prohvetid on kooleroff ja Krõzlov ja isegi Rogozin. Sealt see tuleb, nad lihtsalt ei tea, mis toimub ja aga mina pöörduksin praegu kõigi kuulajate heade kuulata poole, armsad kuulajad. Venelastega siin on väga vähe pistmist. Eile oli üks väga selline südantlõhestav armas episood, üks märulipolitseinikest oli vene poiss ja need, kes hakkasid seal märatsema, nemad kogu aeg püsid. Sa oled venelane, sa pead olema meiega, mis sa. Ja tema ütles ainult minge eemale, astuge tagasi ja saatis neid eemale. Ja ma pean ütlema, et mul oli väga kahju politseinikest, et selline pinge. Ma pean nendes väga lugu ja. No juba on loomulikult netikommentaatorid ummistanud kõikvõimalikud portaalid kommentaaridega, kuidas politsei saanud hakkama jälle ei saanud politsei hakkama ja alguses kiskus ka meie jutt sinna, et neid on lihtsalt nii vähe, aga need, kes olid, kuidas nende tööli Nende töö oli ülimalt korrektne, ma pean ütlema, et teistes riikides, näiteks Venemaal, kes kus toimuvad sarnased sündmused näiteks kinkis, oli väga jõhkralt laiali aetud protestijad, et miiting, inimesed protesteerisid mälestusmärgi teisaldamise vastu. Politsei on tähele, missuguse kommentaari andis Vladimir Žirinovski sel teemal. Riskin oodata kõike muud, aga aga signaal oli see, et vaadake, mis toimus Himkis. Ma kohe annan meie helioperaatorile minidiski ja pane palun track number üks, kus linovski hakkab rääkima, mul juhuslikult on algusest, no üks 30 sekundit. Mitu minutit vana see jutt Tähendab, et ta on ikka mõned päevad vana, aga selles seisnebki Žirinovski pluss et ta on neid sündmusi ennetanud ja ta juba nädal aega tagasi ütles, et eestlased tegelikult ja midagi vene inimeste vastu ja eestlased eestlastest tuleb aru saada. Kuuleme. No nii ei olnud see sirinovski jutt, meil lihtsalt ei läinud, see, see on käimas, aga nüüd käib alguses kuulame, paneme algusesse tagasi ja kuulame missikas. Ja see on siis Vladimir Žirinovski jutt ja ta juba oma positsiooni on selgelt väljendunud. Redinovski on alati olnud Eesti üks ägedamaid kriitikuid ja kui ta arvab nii, see tähendab, et seal ikka midagi väärt. Hoia ja sa võid ka nüüd anda selle otsetõlke ikkagi, sest väga paljud inimesed tänapäeval ei jaga enam sellest vene keeles mitte midagi. Ossinovski ütles, et tegelikult ei teisaldada Tallinnas mälestusmärki sõdurile see, mida teisaldatakse on Nõukogude ajastu mälestusmärk. Et eestlased olid sunnitud üle poole sajandi olema NSV Liidu koosseisus ja neid saadeti välja, neid küüditati, neid lasti maha, neid piinati ja. Niisiis, olukord on nüüd diametraalselt teine, kui me oleme varem kõike seda arvestanud, teadnud või aimanud, ehk siis sisuliselt Žirinovski sõnad ei lähe kokku Venemaa ametliku poliitikaga ja vastupidi, need otse õõnestavad seda. Tähendab, et Žirinovski on suurel määral Venemaa ametlik poliitika, Taani asespiiker. Kuidas olla Venemaa ametlik poliitika? Mingil määral on. Ta hoiab loomulikult, kas tema sõnad tehaksegi kuuldavaks, pigem summutatakse neid praegu-Venemaale. Praegu summutatakse ja ta ise kurdab, et näiteks kesksed Venemaa telekanalid ei taha talle sõna anda ja tema parteist ei taha mitte midagi. Kirjutada, kui siin nüüd silinovski ei olnud. Ei, ma loodan, et ei olnud hästi, meil on veel üks heli katkenud siin, mida me seal kuulame? Eesti võimude otsus kutsuda politseinikud Eesti eri paigust. See on Venemaa kogemus paar nädalat tagasi või nädal tagasi, siis, kui Venemaal olid suured meeleavaldused siis tõmmati Moskvas omoonina eriüksuslased jõud igalt poolt Iseskist ja Tšuwašiiast ja paljudes paikades noh samamoodi nagu Eestis, aga ühe vahega. Venemaal selliste meeleavalduste käigus ühe meeleavaldaja kohta on üks oma kollane või isegi vaelgaks. Ja me kuuleme, mida. See on salaja lindistatud vene ommuuni. Mind mitte reportaaž, vaid nende kõnelused, omavaheline kõnelus ja seal on eristatavad, et kõigepealt on vaja kinni nabida kirjanikud, kes meile ei meeldi, et nad on väga kahtlased, siis saage kätte, Kasparov ja kus on Kasjanov, püüdke kinni, Kasjanov, ah, kuidas te lasite tal minna? Oli siis nii-öelda salareportaaž Moskva chowašiia, Iseski ja teiste moonide tegutsemisest Moskvas. No igatahes kõigi nimed olid siin tõesti selgelt kuulda ja ka meeleolud ja see sõnum, mida nad tahtsid edasi öelda, see tulisid täiesti selgelt välja, ma kujutan selgelt Laadige bussidesse. Ma kujutan ette, et see lint loodetavasti on sul paljundatud, et kui nüüd nõutakse sult seda ühte, mille sa peaksid ära andma, siis on sul veel kuskil sahtlis seda korrata, täiesti olemas. Dismida internetist leiab uskumatuid asju, kuulame vahepeal muusikat ja siis räägime veel täna hommikul, siis tuli meile uudis, et pronkssõdur ongi juba teisaldatud. Üks üllatus teise otsa, kuidas selline uudis sinu kõrvul kõrvus mõjub, Ivan Makarov? Tähendab, et ma kohe ütlen, et see, mis mõtled, toimub see, mis pidi toimuma, ka ei saa kedagi rõõmustada, aga ilmselt oli see ikkagi paratamatus ja keegi on öelnud, et parem on õudne lõpp, kui lõputu õudusmidagi oli vaja ette võtta. No võib arvata, et need inimesed, kes eile õhtul tänavatel mässasid, hakkavad alles ärkama ja nad kuulevad seda uudist nüüd üsna pea kõigi erinevatest kanalitest ja võimalik, et see esimene uudis tuleb neile nimelt Vene telekanalitest, mis saab edasi, mis nüüd tõenäoliselt juhtub, kuidas nad käituvad? No tähendab, et tead sellist meest nagu Andres renkov, tema oja öösel on andnud intervjuud juba uudisteagentuuridele ja agentuurile, reeglina näiteks ja väidab, et 15 aastat alandust ongi ülekasvanud selles rahutus ja tema ütleb, et internetis praegu arutatakse Tallinnas täna või homme. Laupäeval tulevad Ida-Virumaa Peipsiääre ja teiste Eesti regioonide elanikud, kus elab palju venekeelseid inimesi. See tähendab seda, et organiseeritakse praegu neile näiteks transporti. No aeg on näidanud, Zarenkov teab, mida räägib. Mis tähendab, et me peame selleks valmis olema? Loomulikult peame valmis olema, aga samas see on muidugi praegu siseministeeriumi ja võib-olla ka kaitseministeeriumi ülesanne. Sinu hinnangul, kuidas peaks praegu valitsus käituma, need ministeeriumid käituma, et tagajärjed oleksid võimalikult leebed ja ja riigile soodsad? Päris soodsaks asi ilmselt lähemal ajal ei lähe, sest ees on, sa teadis üheksas mai ja teised tähtpäevad, aga minu teada säilitada rahu ja üritada mitte lubada koguneda liiga suurel hulgal sest isegi need, kes on seda kõike organiseerinud, isegi nendel ei ole vahel võimu selle rahvamassi üle. Sest ma ütlen veel kord, et seal vaadates, kes eile ja täna öösel saatis kordoneid, vägitegusid seal vaatelisi inimesi oli suhteliselt vähe, seal olid noored lausa teismelised ja siis sellised pätilis tädi kättide välimusega onud ka nende hulgas ja on selline tunne, et need aatilised võitlejad selle sõduri eest olid ise ehmunud ja arvasid, et see teeb kahju nende üritusele. Siin avaldati ka hommikul raadios juba kahtlust, et nüüd võib-olla tuleb ka see etapp, kus kaasatakse üha nooremad ja nooremad noh, ütleme siis otse välja lapsed, kes tulevad ka tänavale ja pannakse nii-öelda tanki. Kõik võib olla, sest sa tead, vahendeid valimata on käitutud ka 1900 seitsmeteistkümnendal aastal ja siis hiljem. Aga mina millegipärast. Ma arvan, et see Tallinna elanikkond on niivõrd spetsialiseerunud, et inimestel on oma ärid, nendel on oma töö ja lõppude lõpuks perekonnad ja praegu me kuuleme ainult nende häält, kes on opositsioonis ja kes ei ole rahul. Aga näiteks Eestis on väga palju perekondi, kus on üks on eestlane, teine venelane, nemad ei tule. Aitäh, Ivanne, ma palun, et sa jääksid stuudiosse vähemalt pooleks tunniks, meil on küll üks telefoniintervjuuga kavas, aga kohe tulevad uudised ja muuhulgas etteruttavalt on tulnud ka teade, et valitsus võib Tallinna rüüstamise kahjud korvata. Saame siis kuulda, kas valitsuse pressikonverentsilt on juba värskeid uudiseid, mida me täna hommikul veel kuulnud ei ole ja siis jätkame. Kell on pool kaheksa, te kuulete Eesti raadio uudiseid, stuudios on Vallo kelmsaar. Vabariigi valitsuse kriisikomisjon pidasid öösel erakorralise istungi. Lähtuvalt kriisikomisjoni soovitusest otsustas valitsus riigi julgeoleku huvides teisaldada Tõnismäe pronkssõduri koheselt kaitseväe kalmistule. Valitsuse otsus hauatähise teisaldamise kohta on praeguseks täidetud ja hauatähis politsei valve alla. Valitsuse otsuse eesmärk on hoida ära võimalikud edasised, samavõrd jõhkrad avaliku korra rikkumised, mis on reaalseks ohuks kodanike tervisele ja varale, märkis valitsuskriisikomisjon. Kutsus rahvast üles õigus kuulekusele ja mitte minema kaasa võimalik provokatsioonidega. Märatsevad noored rüüstasid öösel Tallinna kesklinnas kauplusi ja kioski ning lõhkusid autosid. Olukord läks ärevaks siis, kui politsei otsustas hakata Tõnismäele pronkssõduri juurde kogunenud inimesi eemale tõrjuma. Protestijad loopisid politseinikke kivide ja pudelitega, aga politsei võttis kasutusele kumminuiad, gaasi ja veekahuri. Vigastada sai nii politseinike kui testijaid. Seepeale siirdusid noored, kellest paljud olid purjus, väiksemate kampade linna ja hakkasid rüüstama vaateaknad ja vitriini peksti puruks ning kaasa haarati kõike. Politseiameti peadirektor Raivo aeg ütles, et ülevaate toimuvast oli tegelikult kogu aeg olemas. Kõik käest ära ei läinud, et et tõepoolest võis jääda mulje ja jäigi mulje, et mõningatel momentidel siis nagu politsei ei olnud seal kohe selles piirkonnas, kus koha peal algasid seal siis lõhkumised või, või laamendamised, aga minul oli põhimõtteliselt nagu pilt ees siis otseses mõttes selles mõttes, et meil on juhtimiskeskusest kaamerate kaudu linnast ülevaade. Ja selle tõttu ma nägin ja, ja, ja tundsin tegelikult, mis seal tänavatel toimus. Kui prognoositakse niisuguseid meeleavaldusi ja massirahutusi, siis nähakse ette teatud arengustsenaariumid. Ja meie taktika oli valitud sellele, et selline meeleavaldus toimub konkreetselt seal Tõnismäe piirkonnas ja ja meil oli valitud niisugune. Ja ütleme siis mitte agressiivne taktika, et hoida seda seltskonda siis just seal raamest. Loomulikult me analüüsime kogu oma tegevust ja olgem ausad, et meil tuli selle asjaga siin Eestis kokku puutuda sellises mastaabis esimest korda ja ja, ja me peame kindlasti tegema siit väga selged järeldused, millised on meie võimalused, ressursid, niisuguseid olukordi hallata ja millised on meie oskused. No mis puudutab operatsiooni siis, siis noh, meie enda jaoks teda nüüd väga õnnestunuks ei loe. Siiski tagajärjed on üpriski kurvad, et nende rahutuste käigus üks inimene kaotas elu. 44 inimest sai viga ja viga said 12 politseinikku, kusjuures üks nendest on haiglas. Et selles suhtes loomulikult me ei saa seda pidada kordaläinuks. Ja veel nii palju, et politsei pidas kinni üle 300 inimese. Valitsuse kriisikomisjon tegi valitsusele ettepaneku korvata Tallinna kesklinnas toimunud rüüstamiste kahjud riigieelarvest. Hommikuks oli tuvastatud 99 rüüstamise ohvriks langenud kauplus, kioski või muud hoonet. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul mõjutab Eesti otsus alustada väljakaevamisi Tõnismäe monumendi juures Venemaa suhteid ka Euroopa Liidu ja NATOga. See ei saa jätta avaldamata Ta mõju suhetele Euroopa Liidu ja NATOga, kes võtsid oma liikmeks riigi, kes ei austa euroopalikku tuuri ja demokraatia väärtusi, ütles Lavrov Norras Oslos NATO maade välisministrite kohtumisel. Venemaa välisminister nimetas Tõnismäel toimuvat vastikuks. Euroopa parlament disvastu Euroopa Rahvapartei ja Euroopa demokraatide fraktsiooni saadiku Tunne Kelami algatatud resolutsiooni Vene opositsiooni meeleavalduste mahasurumise kohta Venemaal. Kelami sõnul saadab rahumeelsete meeleavaldajate mahasurumine mõned nädalad tagasi ärevaks tegeva sõnumi tulevaste põhivabaduste kohta Venemaal ja Kelam märkis nende põhivabaduste hulgas siis sõnavabadust, meediavabadust ja meeleavaldustes osalemise vabadust. Ta märkis ka seda, et Venemaa valitsus võttis endale kohustuse tagada need õigused, kui Venemaa 1996. aastal Euroopa nõukogu liikmeks võeti. Ja ilmast. Täna tuleb Eestis vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma, Lõuna-Eestis võib olla äikest. Sooja tuleb päeval 11 kuni 17, Lõuna-Eestis kuni 20 kraadi. Need olid Eesti raadio, uudised. Tere hommikust, Vikerhommik on siinpool Märt Treieri ja on ka Ivan Makarov siin seltsiks selle tunni vältel. Tere hommikust sulle hommikust kõigile ja sulle ka me oleme jõudsalt ärganud või siis mitte täpne olla, pole sisuliselt veel magama läinud, aga see on nüüd meie probleeme. Igatahes ei ole meil emotsiooni, mis sunniks meid praegu magama ja me jätkame nendesamade uudistelainel, mis on meile on tulnud ja mida järjest järjest koguneb juurde ja ühtlasi on meil nüüd telefoniliinil ka Venemaa ekspert. Kadri Liik, tere hommikust. Tere. Kadri. Saa viimasel ajal viibid üha rohkem kuskil mujal, aga just nüüd mõneks päevaks, sattusid sa koju ja täna vististi juba sõidad jälle ära ütle midagi nende sündmuste kohta, mis siin on toimunud. Noh, kõigepealt oli loomulikult väga ebameeldiv näha selliseid asju toimumas Tallinnas et nagu paljud on juba õelnud, eestlased on harjunud selliseid pilte nägema teleekraanil ja nad toimuvad tavaliselt kaugetes linnades. Et on äärmiselt kahju, et selline asi on juhtunud ka Eestis. See, mis on olnud seal ilmselt juba olnud ja seda tagasi võtta, aga kui targalt. Me oleme talitanud nendes tingimustes mis meil on olnud. No nii ja naa, erinevatel etappidel erinevad niimoodi. Et kui küsida nüüd selle pronkssõduri teisaldamise kohta täna hommikul, siis ma arvan, et, et see oli hommikuks kujunenud olukorras. Tõenäoliselt õige otsus, sellepärast et, et muidu oleks samasugune pinge saanud jätkuda veel päevi ja päevi. Ja, ja seal oleks olnud halb kõikidele. No me oleme juba varahommikust kuulnud siin, mida ka Sergei Lavrov on kõige selle kohta öelnud ja ta kasutas ka sõna vastik veel, nimetades seda siis selle pildi kohta, mis meil tänavatel avanes ja paljud eestlased kindlasti võivad sellega vaid nõustuda, kui teises kontekstis me ootame pikisilmi, kuidas lääs kajastab meie võitlusi siin, mida meil oodata tasub. No läänest, läänest ehk sealt ei tule selliseid sõnu nagu Venemaalt lääs on ise ka harjunud, et sellised pildid juhtuvad tänavatele meenutada Prantsusmaad meenutagem kas või Taanit kus see, kus politsei evakueeris noortega mooni ja selles samas Moskvas eneses ma olen, ma olen samasugust pilti näinud oma silmadega siis, kui Venemaa kaotas jalgpallimatši Jaapanile 2000. teisel aastal nad no nad lihtsalt peksid linnase lihtsalt pahameelest. Aga mind teebki rohkem murelikuks see, et, et kuigi see jõuk, kes siin eile märatses olid võib-olla sellised pisut päitistunud noored siiski selle algpõhjus on selles kogukonnas, kelle, kelle tunded on tõenäoliselt üsna siirad, lihtsalt me ei jaga neid tunded ja me ei mõista neid, on neid, aga, aga on Eesti venelaste jaoks väga tähtis olnud see pronkssõdur on olnud siis see sõda, mida see sõdur tähendab, ja need tunded ei ole tingimata olnud agressiivsed Eesti vastu, vaid tõesti, sõdur on seostanud nende enda identiteedi, selle baasiks olevate perekonnalugude ja riikliku ajalooga, mis siis, et see viimane baseerub nõukogude propagandalool. Me ei ole suutnud seda muuta ja, ja sellest on mul kõige rohkem kahju ja see teeb mulle kõige rohkem muret. Et senised 16 aasta iseseisvuse jooksul Eesti suutnud muuta nende inimeste ajalootõlgendust isegi selle võrra, et nad mõistaksid, miks meid pronkssõdur häirib? Ma ei tea, kui paljud neist seda ka üldse proovinud. Praegune president on, on üritanud venekeelse kogukonnaga läheneda ja nendele meie nägemusi selgitada, aga, aga seda on võib-olla liiga vähe ja liiga hilja. Mul on kahju, et ei, ei, oleme taibanud teha rohkem ja varem siin võib, põhjus võib olla ka selles, et tõesti, aga venekeelne kogukond ka ise ei ole olnud väga sõnakas, rääkima, mis nad, mis nad mõtlevad. Nad on vaiksed ja enesessetõmbunud inimesed, nende liidriteks kipuvad paraku tõusma sellised või niinimetatud liidriteks isehakanud liidriteks kipuvad sageli tõusma inimesed, keda keda suunatakse või rahastatakse kusagil mujalt. Aga, aga nii ehk teisiti arusaamade erinevus on. Ja me ei ole suutnud seda varem kaotada ja ma kardan, et, et nüüd kipub polariseerume ja, ja see teeb mulle muret. Vot just need inimesed, kes, kes ei tulnud eile tänavatele, aga kellele see sellele vaatamata on tähtis. Kadri, ma tahtsin küsida, et paistab, et selle rahvahulga jaoks Eesti on kaotanud propagandasõja, mida Venemaa praegu peab Eesti vastu ka kohalike, kes massiteabevahendite siin Eestis. Aga kuidas on selle propaganda vastasseisuga ja võitlusega euroliidu südames? No euroliit, eks, eks nemad mõistavad meid mõnevõrra rohkem, neil on ka endal keerulised ajalood ja mis tähtsam, et nendel on tahtmine ajalugu lahtiste silmadega vaadata, ausalt käsitleda. Ja selles vallas noh, Läti president Vaira Vike-Freiberga tegi siiski ära päris heade, 2005. aastal kui, kui ta korraldas sellise suure ja avaliku kampaania teadvustama läänemaailmale selle võidumendi teisti ennetavat poolt, seda, mis oli meiega, kas meil on mingisugune ümbermõtestamine seal, kas aga ka sellisel ümbermõtestamisel on muidugi väga halb, kui see teine versioon seostub mingite niisuguste piltidega nagu eile avanesid meie tänavatel või või siis ka jah, sellise natsiriigi sildiga, mida Venemaa üritab meile külge kleepida. Eks selliseid kergemeelseid uskujaid alati mõni leidub, kuigi, kuigi neid on vähe ja kes siin käivad ja, ja vaevuvad süvenema sellesse, kuidas inimesed tegelikult mõtlevad nende seast, mida ei ole Kadri, kas keskmine eurooplane mõistab, mis meil siin toimus? Ma arvan, et, et kogu detailsuses kindlasti mitte. Kas see oli pigem prantsuse noorte rusikavõitlus täna valmis pildiliselt ju on niivõrd sarnane sellega, mida me nägime mõne kuu eest telerist või on see midagi enamat neile. Kui nad nüüd nüüd süvenevat telepilti, siis, siis peaks pigem pigem seda jah, prantsuse rusikavõitlust meenutama, aga aga, aga noh, teisest küljest, et kui, kui Venemaa asub propagandapealetungile väites, kuidas Eesti politsei ajas laiali rahuliku meeleavalduse siis siis võivad inimesed sellest teisiti aru saada, kuigi noh, samas meeleavaldajaid, kes kes, kes laialiajamisele vastavalt sellega, et süütavad põlema poed, lõhuvad, klaasid, lähevad ja varastavad asju. Noh, neid ikkagi on õigeks mõista. Kadri liigse suundud nüüd täna Brüsselis, kas on tõenäoline, et inimesed tõttavad sinu juurde, tahavad teada, mis meil siin ikkagi tegelikult toimus? Ja ma arvan, et selles seltskonnas, kuhu mina lähen On ühest küljest asi selge, aga kindlasti tulevad inimesed infot küsima. Samas ma arvan, et sellised Brüsseli nii-öelda taha inimesed ei tänava inimesed, esiteks jumal tänatud, et nad ei tunne mind. Ja teiseks, teiseks ma loodan, et, et see uudis siiski ei ole ka nii suur ja kõva, et see oleks nende infovälja jõudnud. Ma loodan, et see niiviisi tavateadvuses ei, ei murra läbi. Ma kardan, et on ikka jõud ja organisatsioonid, eriti Vene poolel, kes muretsevad selle eest, et see jõuaks Seda kindlasti seda kindlasti, aga noh Lääne tavateadvuses ma ei tea, neil on mingid omad asja, mida nad üles korjavad ja eks muidugi, nende enda ajakirjandus tuleb siia ka. Ja siis juba sõltub, kuidas naise selle ajakirjandusega oskame suhelda ja millist, millist pilti ta edastab. Kadri üks uudis on veel tegelikult Vene diplomaatidel poliitikutel kommenteerimata seesama otsuse pronkssõdur on tegelikult juba ära viidud ja me oleme kuulnud siin varahommikust saati neid uudiseid, mis toimusid nagu või neid sõnumeid, mis tuli töiste uudiste kohta. Missuguse signaali me nüüd Venemaalt saame, kas saab olla veel tigedamaks, kui juba tegelikult tulnud on või mida meil oodata on? Et, et Venemaa on väga tõsiselt tige. Samas jällegi eks eks see argument, et niisuguste asjade vältimise kordamise jaoks oli vaja sõdur ära liigutada, kas see on ka selline jällegi mõistetav, et asjad ju tegelikult oli niimoodi, et venekeelne kogukond ise kutsus selle sammu esile vähemalt sellise äkilise liigutuse, nagu see praegu toimus. Iseküsimus, kas Venemaa tahab seda teada, meil on Venemaal väga hea suursaadik Marina Kaljurand, tema kindlasti käibe räägi saadetes ja Marina ei saa, ei saa kerge olema, aga, aga noh, vähemalt Meie vaatenurk on olemas ise isegi siin paljud seda tahavad kuulda ja teada. Et eks selline pahameelepuhang kindlasti tuleb, eks, eks kindlasti üritatakse Eestit kiusata ühel ja teisel viisil. Samas hea küll, mida ma asja juures näen, et see nüüd niimoodi läks, et ootamatult võeti pronkssõdur ära ja justkui karistuseks on see, et siis on võimalik ta ju jällegi tagasi panna. Et kui ei ole, kui oleks olnud kogu protsess, niisugune tolaks, uus asukoht, juba ettevalmistatud. Pronkssõdur võetakse ära Tõnnis väeti, viiakse uude asukohta. Ühest küljest oleks olnud kogu protsess muidugi ilusam ja väärikam kindlasti eelistatav sellele, mis praegu juhtus. Sama nüüd on ta viidud täiesti ära ja tagasi panemine oleks juba eestipoolne niisugune vastutulek. Ja ma tegelikult loodan, et me ei jäta seda vastutulekut tegemata kuigi tuleb hoolega läbi mõelda, et kuhu ja mis kontekstis sammas paigutada, millal, mismoodi sellist teatavat loovust ja fantaasiarikkust minu meelest ta meil nappinud kogu selle pronkssõduri saaga jooksul. Kõik need lahendused, mis on välja pakutud, mis on praktiliseks läinud, on olnud küllaltki puised. Näiteks seda, seda plaani, et selle mälestussamba konteksti muuta, tähendust muuta või kompleksi teisendada, kuidagimoodi ilmasammast tingimata ära viimata. Seda ei ole ju realistlikult isegi proovitud, aga noh, Eestis minu meelest see on heade ideedega Küsida või olla avatum natukene sellistele headele veidikene. Aitäh Kadri Liik ja töist päeva. Vikerhommik. Nii Kadri Jaan oma mõtted avalikuks teinud ja meile siin Vikerhommikus avaldanud see, et mõelda nüüd hoolega läbi, kuidas pronkssõdur uuesti püsti saab. See on asja väärt mõelda. Kindlasti ja maa ainult võib-olla kui Kadri pahaks ei pane, natuke täpsustaksin, et neid sündmusi ei ole esile kutsunud mitte vene kogukond, vaid mõned teabevahendit ja mõned aktivistid. Tervenisti vene elanikkond, vene kogukond, eile õhtul oli kodus. Hästi, me kuuleme nüüd natukene muusikat, et meil väga siin üksluiseks ja ülisõnaliseks ei läheks ja siis oleme teiega juures tagasi. Nüüd seitse ja 52 minutit ja võime küll öelda, et me võime nüüd öised, et arvud kokku lüüa. Mis me siis siit leiame. Politsei pidas rahustamise operatsioonide käigus kinni ja paigutas kambritesse enam kui 300 inimest. Neist suurem jagu olid ligikaudu 20 aastased noored, nii on teatanud politsei pressiesindaja. Politseinikest vajas esmaabi 12 inimest, lisaks vajas üks ka haiglaravi. Sellest teatas põhja politseiprefektuur täna varahommikul. Tallinnas linnas ööl vastu tänast aset leidnud rahutuste käigus sai politsei teatel kokku viga 44 inimest ja üks neist suri hiljem haiglas ja uudised on siis nüüd sellised, et. Et vigasest saanud ja hiljem haiglas surnud Dmitri pussitas kolleege, kes sai ka ise vigastusi, nii on siis valitsuse kriisikomisjoni esindaja ja teada andnud arve veel nii palju, et 99 poodi langes rünnaku ohvriks ja 44 inimest sai kokku. Viga Ivan, niisugune arv sulle kõige rohkem neist kõrva jäi ja miks? No muidugi üks inimelu, mis on kahetsusväärne, aga no vist on alust arvata, et see on just see juhtum, mis on tavaks saanud juba Eestisse, ikka vahetevahel tapetakse inimesi, meie tänavad ja see ongi see põhjus, miks ma kohe alguses ütlesin, et politseid peaks tegelikult rohkem olema patrullima halvima ärahoidmiseks. Ja veel üks tähelepanu tähelepanu väärne arv on 99 rüüstatud poodi ja ma ei kujutanud ette, et Tallinnas minu kodulinnas elab inimesi, kes võivad rüüstada 100 poodi seal täielik üllatus minu jaoks. Nojah, võib-olla oli seal ka mujalt tulijaid, aga ilmselt oli see kirehoog ikka nii suur, et lumepall pääses veerema ja pealegi näitasid telekaadrid hetki, kus kisuti seda putkat lahti. Nätsupakid kukkusid maha, inimesed ajasid seda taskusse ja, ja kõik ja nii edasi, kusjuures kaamera salvestas nende tegevust, nad nägid seda ja see ei heidutanud neid ülim kogenematus, mis iganes. Seda küll, aga ülimalt kurb see mingil määral aateline väljaastumine, võitlus muutus lihtsalt maru töörluseks, ma ei oleks seda oodanud, ausalt öeldes. Ja kõik need inimesed, kes nüüd selle kohutava pohmelusega ärkavad, aimavad ka ühte. Ma tean, missugune kiri ootab mind toimetusse naastes, laua peal on kiri politseilt, kus palutakse välja anda kõik need lindid, mis sai töö selle salvestatud, kus politsei vaatab detailset üle kõik näod, kõik isikud, nende teod puruks peksmised, segi lükkamised ja nii edasi ja koostab umbes 2000 väärteoprotokolli, mulle praegusel hetkel tundub Mõtled praegu ikka mitte raadiolinte, vaid TV3. Ma pean silmas telekaameraid, jah, sest raadiolind siin nüüd väga palju annab, kuidas keegi enne ei esitle, kuidas seal kära teeb või mingisuguse riigivastase lause lendu laseb. Seda ta vaevalt teeb. Ivan Makarov, olen sulle väga tänulik, et astusid läbi täna hommikul vikerraadiost. Ma tean, et ole tunnelega kindlasti võlgu ja saad sa minna nüüd magama. Ei, mul on tööpäev ees pikk tööpäev, enda saade, õhtupoole, siis selleks ta läbi valmistuda ja ma tahaksin öelda meelde kuulajatele. Ärge heitke meelt midagi vastu, olge rahulikud ja pidage meeles, et teie kõrval siin Eestis elab väga palju toredaid töökaid, ausaid ja normaalseid vene inimesi. Ja riigile lojaalseid inimesi täiesti lojaalsusest. Aitäh, Ivan Makarovi. Kena tee tahtis sulle ka.