Tere päevast hea vikerraadio kuulaja, järjekordne nädal on mööda saamas ja alustama rahvateenrite saatega. Ning täna on meil stuudios uus tegija hea kolleeg Tarmu Tammerki näol. Tere päevast, Tarmo tervist ja juba vanad olijad, Peeter Kaldre ning Lauri Hussar ja Tarmo. Meil on siin kombeks, et kõik uued tulijad räägivad pisut iseendast, kes nad on ja kust nad tulevad? Minu praegune põhiline tegutsemisvaldkond on kirjutada uudiseid rahvusvahelisele uudisteagentuurile France Press ja seda teen, ma aeti inglisekeelsele teenistusele ja rahvusvahelistele meediakanalitele oleme koostööd teinud tegelikult kogu oma 15. 16 aasta pikkuse ajakirjanikuga härjajooksul. Peale selle muidugi siis ka meediakoolitusega tegelemine. Kuigi praegu, nüüd muidugi viimase 10 päeva jooksul on aega jäänud ainult AFP jaoks ja, ja mitte mitte mingi kaheksatunnised tööpäevad, nagu, nagu meil kõigil. Ja sa oled olnud ajalehtede liidu juht, samuti ka Postimehe peatoimetaja, täpselt nii, nii läheme selle nädala sündmuste juurde üks märksõnasid, mis minule sellel nädalal kõrvu jäi ja mis võiks olla suure osa selle nädala sündmuste kokkuvõtvaks väljendiks ja mis ma kuulsin Vene telekanalitest, kõlab ka vene keeles habekas movie Eeennašism sõna ise viitab juba pisut ka fašismile. Nojah, või teistpidi ütelda, siis võib ka ju parafraseerides mainida seda, et rahutused Tallinnas kandusid üle Moskvasse, sest see nädal oli ikka puhtalt Moskvas Eesti saatkonna ümber toimunu nädal. Ja see oli ikka päris päris jõhker, mis meie saatkonnaga seal tehti ja mis tehti meie meie saadikuga. Agaa siin kohe tuleb väga tunnustavaid sõnu lausuda meie suursaadikule Marina kaljurannale, kes selles kriisiolukorras pidas ennast minu meelest väga hästi üleval. Ta oli avatud tali, samal ajal terav, ta andis intervjuusid nii Eesti televisioonile, paljudele välisagentuuridele, Vene meediale ja, ja tema sõnumid olid hästi selged, hästi konkreetsed ja see on nagu parim näide sellest, mida võib üks diplomaat oma parimas vormis teha oma riigi heaks. Ja hämmastav oli tema enesevalitsemise võime kogu selle kriisi jooksul ta ei sattunud hüsteeriasse, vähemalt ma ei ole näinud ühtegi sellist intervjuu katketki, mis nagu annaks märku, et ta kaotab enesevalitsust või midagi. Et nad tõepoolest ta käitus väga-väga-väga mehiselt. Ma ei, ma ei näinud küll kogu selle pressikonverentsi salvestust, kuid kõik need väljaütlemised, mida me nägime sellel argumente fakte ajalehe toimetuses korraldatud pressikonverentsil meelselt püüti rünnata suursaadiku isikut, siis siis jäätis ikkagi väga hea mulje ja Läänemaa Lääne press ja läänemaailm sealt sai ikkagi päris palju sõnumeid, mis, mis tegelikult muutsid pisut ka nende protsesside käiku. Ja juba tegelikult enne suutis Marina kaljuranda suheldes välispressiga jätta juba hoopis teise mulje sündmustest, kui seda oli püüdnud jätta Vene propagandaaparaat. Paradoks on muidugi see, et rünnakut tegelikult meie saatkonna vastu Moskvas ja mis nüüd laienenud saatkonna Euroopa Liidu esinduse vastu Moskvas, et need on tulnud meile kasuks tulnud väga palju meile kasuks, eks ole, need inimesed, meie diplomaadid, on tõesti pidanud taluma seal psühholoogilist ja lausa füüsilist survet väga palju ja see on väga ebameeldiv loomulikult. Laiemas plaanis on nagu Venemaa tõesti näidanud ennast niivõrd negatiivsest küljest ainult minu arvates tänu sellele, et Moskva saatkonna ümber vennašistid hakkasid korraldama neid demonstratsioone ja rünnakuid. Ainult tänu sellele tuli meile toetus Euroopa Liidust, NATO-st ja nüüd eraldi, eks ole, Ameerika ühendriikidelt või ilma selleta oleksime suhteliselt üksinda selle Venemaa tavanii-öelda tavalise propagandasõjaväes. Jumal tänatud, et see noshide aktsioon on avanud Venemaa silmadega, kui siin rääkida natukene, siis ma jälgisin sellel nädalal ka päris usinalt Vene telekanaleid ja nii-öelda kraatlikumaid telekanaleid MTV Oya rentevee ja mõlemas imestate, miks lastakse noshil seda teha, mida opositsioonil ei lasta ja näiteks sertivee lugu pärast Marina Kaljurandi pressikonverentsi lõpes imestusega, et miks ei vahistatud mitte ühtegi Naši liikumise liiget, kes ju tegelikult, et noh, täiesti kuritegelikult murdsid ajalehe toimetusse sisse ja siis peale selle veel rente veest nägin ka noor Jabloko liidrit mitriaathini hinnangut toimuvale ja ütles ta siis Naši kohta, et kreml kasutab Naši poliitilise preservatiivi na kui see on ära kasutatud, sisse visata. Takse minema minna on sageli pannud hämmastama need väited, mis on kõlanud nagu aktsioomina, et vene välispoliitika on äärmiselt osav. Võib-olla tõesti Nõukogude Liidu välispoliitika külma sõja tingimustes oli osa poliitika, ta oskas endale liitlasi leida kolmandast maailmast ja, ja intriigide peale ta oli äärmiselt meister. Aga Venemaa välispoliitika alates 91.-st aastast minu meelest küll mitte mingisugust kriitikat ei kannata. Ja me ju teame, et need našistid liikumise Naši esindajad olid tegelikult Teo oma suunised korraldused saanud kremlist, ehk siis Venemaa ametliku välispoliitikategijatelt. Ja mis nüüd tulemus on, tulemus on see, et kogu see aktsioon, mis oli mõeldud Eesti vastu avas silmad ka lääneriikidel, missugune on kremli tegelik poliitika ja Rootsi saadiku ründamine? Kohe signaal Rootsile pärast hakati ju loobiti ju Venemaa saatkonda Stockholmis. Siis praegu käib Euroopa Komisjoni hoone piketeerima narhide poolt. No ei ole vaja ju mitte midagi rohkem teha kui selline kamp ässitada ja Euroopa või siis ka maailmaesinduste kallale ja on selge, millise hoiaku need riigid Venemaa suhtes võtavad. Ja teine on meie jaoks tegelikult lõppkokkuvõttes positiivne sündmus, oli nii-öelda Stalini emissarid ehk vene riigiduuma liikmete visiit Eestisse. Tegelikult andis tõuke ju Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Merkel, kes soovitas Vladimir Putinile ja parlamentidevahelisi suhteid ja me nägime kõik, mis sellest välja tuli, millest vale, millist. Milliseid propagandavõtteid siis see nii-öelda Nonii emissarid visiit siia tegelikult kandis ja, ja tegelikult ka ka see visiit ja need valed, mis selle visiidi käigus välja tulid andsid ju tegelikult tõuke sellele, et praeguse Euroopa Liidu eesistujamaa kantsler ei saanudki teisiti käituda kui avaldada tugevat toetust Eestile. Kuigi samas jälle, eks ole, tuleb mainida, et noh, kes siin käisid, olid, tulid ei-keegid. Nad olid tühjad kohad, nad ei ole mingisuguseid ametlikud esindajad, tegelikult võtame meie parlamendis ka mõned Igor vene propaganda jaoks nad ei ole kindlasti, et ühelt poolt see kulub marjaks ära. Aga me teame seda, et Venemaa parlamendist ei sõltu mitte midagi, et ja seetõttu ja kusjuures on ka Venemaa parlamendi vähetähtsad tegelased, et ühest küljest võib nagu vaadata, et mis nad tulevad siia, võtame meie parlamendis majandus, kerge kaallased, kes kirjutavad regulaarselt Õhtulehes, arvamusartikleid ja muud taolist, et kui nemad midagi ütlevad, siis tihti Eesti meedia reageerige. Aga et, et see üldse nii oluliseks muutus, see nende nõue siin, et valitsus peab tagasi astuma, et see meenutas neljakümnendat aastat, et nagu seda mudelit järgiti, et see andis, nagu alustati, said tähtsama, kaaluvad muidu paar jutuajamist Eesti ajakirjanike, kellega koos me sattusime peaaegu et pool kogemusi matta Vene saatkonda esimesele pressikonverentsile, mis korraldati siis ainult nagu välisajakirjanikele ja mind kutsuti sinna kui välismaa infoagentuuri esindajad. Ja seal pressikonverentsilt esitatud nõudmised olid tõeliselt räiged ja siis oli meil väike arutelu, et kas peaksid üldse kajastama just nagu Eesti sise sisemaine meedia, et nad on eikeegi ja miks me nagu olukorda teravdame, et see polegi nii oluline. Ja tegelikult nagu me nägime, et läks natuke aega mööda juba välisministeeriumit, siis meil teha avaldus selle kohta, et, et see oli ikkagi väga lubamatu sekkumine meie siseasjadesse. Ehk et tegelikult meie välisministeerium oleks võinud ka eirata seda, sest ma kordan veel kord, et need, nendel inimestel ei ole mitte mingit praktilist võimalust asja mõjutada. Teate, kui oleksime saanud Venemaa välisministeeriumi ametlikult Telegatsioonilt ametlikul pressikonverentsi sellise nõude, et teie valitsus tagasi astuma, vot see oleks juba midagi, see näitaks, et asi on tõsine. Praegu oli tegemist propagandasõjaga, aga noh, selles antud lahinguetapis sai Eesti kindla võidu. Jah, ei noh, muidugi meie võime teada ja ilmselt Venemaal teatakse veel paremini, et nagu sa ütlesid, et tegemist oli vene poliitika kerge kaallastega, aga ega ega muu maailm sellest nüansist nii täpselt aru ei saa. Nende jaoks oli ikkagi tegemist Parlamendi esindusliku delegatsiooni visiidiga Eestisse Venemaa jaoks kriisipiirkonda ja ütleme, Läänes võeti kõiki neid avaldusi siiski kui Venemaa ametlikku hoiakut, ametlikke seisukohti, nii et selles mõttes nagu kajastamine oli, minu meelest küll õiget tuligi kajastada ja nii Eesti meedias kui ka ilmselt sõna saatsid eriti palju lugusid selle oma tööandjale. Ma tahtsin küsida armuse käest, et ma tean, et aeg-ajalt vist on olnud probleeme sellega, et kui sa siin kirjutad eesti kohta mingi uudise saadad selle välja, et kas need uudised jõuavad Trüki valgusesse sellisel kujul, nagu sa näed, kirja paned või on seal mingisugused nõudmised taga redigeerimise mahatõmbamised. Enamasti jõuavad nad sellisel kujul, nagu nad siit välja lähevad, tähendab, on võib-olla mingid toimetuslikud väiksed muudatused, mingeid erinõudeid ei ole, aga mis juhtub aeg-ajalt ja ka sellesama kriisi ajal on see, et kuid toimuvad sündmused paralleelselt Tallinnas ja Moskvas siis mina saadan loo Moskva büroo, saadab loo ja pannakse liimitakse kokku üheks artikliks Pariisis, mis tähendab, et sealne toimetaja vaatab, et see moskvaloost mingi fakt on olulisem alustatakse sellest peale ja siis Eestis toimunud seisukoht moondub. Ja kogu lugu läheb üldse pahupidiseks, et paar korda juhtus väga ebameeldivaid asju, kus ma olin sunnitud ka kiiresti teatama, et lugu tuleb ringi teha. Näiteks üks oli nendest et millest algasid rahutused Eestis. Et kas kõigepealt viidi ära monument? Ta viidi minema ja siis puhkesid rahutused protestiks selle peale või puhkasid enne rahutused ja siis viidi monument ära, et rahutused ei jätkuks. Noh, see esimene on ju puhas vene vene olevat. Aga esimene on ka muuseas loogiline asi, et tavaliselt ongi ju niimoodi alati maailmas on juhtunud, et miski asi tehakse, mis inimestele ei meeldi ja puhkevad rahutused. Meil oli see natuke teistmoodi, eks ole. Tagantjärgi vaadates muuseas minu arvates vahet ei ole, sest et niipea kui pandi aed ümber ja telk tsirkusetelk sinna peale, mis kohalikke venelasi väga sügavalt. Sellest alates oli see sõdur juba läinud. See on tehniline küsimus, et kas see monument oli seal all veel või ei olnud. Aga noh, faktitäpsuse huvides loomulikult taotlesin mina minu loost tehtaks parandus. Ma veel puudutaksin ühte välispoliitilist teemat, tundub, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on läinud väga teravaks ja, ja ma arvan, et meie väga paljud head liitlased Euroopa liidus tegelikult toetavad meid, aga. Sa pead hambaid? No eks ta ole pikaajalise arengu tulemus, sellepärast et Venemaa poliitika Euroopa Liidu üksikute riikide suhtes on juba ju mitu aastat olnud selline äärmiselt jõhker. Meenutagem kas või seda, mida teeb Venemaa juba pikemat aega Poola toiduainetega, kui ta lihtsalt suvalisel ettekäändel keeldub nende sisselaskmisest oma turule ja ja, ja loomulikult Euroopa Liit on küll väga kohmakas, väga suur ja kohmakas organisatsiooni ja reeglina ta ei võta kuigi kiiresti ja kuigi karme seisukohti, ütleme seal nende riikide suhtes, kes Euroopa Liiduga või nende üksikute liikmetega halvasti käituvad, aga seekord tuli isegi minu jaoks päris üllatavalt selline üsnagi kiire ja üsnagi selgesõnaline reaktsioon Euroopa liidu poolt. NATO-st me ei räägi, NATO on natuke teistsugune organisatsioon, aga kindlasti ei saa alahinnata ka NATO üksmeelset toetust Eestile. Ja loomulikult eriti oluline on Ameerika Ühendriike toetus senati resolutsioon, mis praktiliselt ilma arutelude vastu võeti Eesti toetuseks, see on nagu punkt üks aga punkt üks, mis on veel kõvem signaal, on see, et selle kriisi õhustikus, mis praegu ikkagi ju üleval on, saabus Ameerika Ühendriikide presidendi kutse meie presidendile tulla Washingtoni, mis see on kõva sõna sõnum ja see jõuab isegi ütleme kremli-põmmpeadele. Ma arvan kindlasti teine meediasse Ma tahaks tegelikult juhtida tähelepanu siin ühele asjale minu meelest, mis, kus ütleme, Eesti avalikkus on poliitikud ja ka Eesti meedia on teatud mõttes seda Euroopa liidu NATO ja USA toetus meile näidanud kui mingisuguse, noh, meie meie sõprade grupipilte, ühesõnaga, nagu avaldatakse ajalehtedes praegu, et näete, meie sõbrad on kõik joodone meie taha. Tegelikult vastab tõepoolest tõele see, nagu siin küsimuses väljend kõlaskajat kiristatakse hambaid ja mina tooks sellise paralleeli, et see, kuidas Euroopa Liidu liikmesmaad on meid toetanud, on toimunud sellisel kombel, et nad tegelikult vaatavad siin juhtunud kui kui sellist asja, et Andrus Ansip mängis tikkudega ja pani maja põlema. Naabrid vaatasid, et suitsu tõuseb natuke ja lootsid, et kustutamise ära. Siis Venemaa pani kuskilt teisest otsast, mingi heina saab olema ja siis vaatasin meie naabrid. Me ei saa enam pealt vaadata, me peame minema. Nad võtsid oma ämbrid, kes võttis suurema, kes võttis väiksema ja nad muuseas siia tulles meile appi tulles ütlesid niimoodi omavahel haadiga eestlased, mida nad on seal teinud, aga loomulikult me lähme sinna, miks me lähme sinna? Me lähme siin ennekõike sellepärast, et me ei taha, et seal puhkeks täielik ebastabiilsus. See on meie enda huvides, et meie naabrid, tulekahju ei läheks meie territooriumile ehk et see ei ole mingisugune selline siiras toetus avaldas sellele, kuidas Eesti valitsus teisaldas pronkssõduri monumendi vaid see on reaktsioon Venemaa ebaadekvaatsele tegutsemisele meie suhtes. Seetõttu see seda ei saa vaadata nagu mingit nagu klassikalist olukorda, kus me olime Eesti visiidi Venemaa vaid meil oli siseprobleem, mida Euroopa liit ei, sest Eesti muuseas ise ütles ka välismaale, seal on meie siseasi. Kuni ühel hetkel muutuste ametlikult välisministeeriumi pressiteadetes rahvusvaheliseks asjaks. Täitsa nõus, aga mul lihtsalt tuleb meelde see, kui üksi me jäime. Siis kui oli see piirilepe, jama, kui piirilepe Venemaa poolt allkirjastamata ja õigemini see allkiri võeti tagasi, kuidas me siis ootasime Euroopa Liidu mingit selget seisukohavõttu selles küsimuses ja tuli väga nadi üksikisikute tasandil, võib-olla sealt brüsseli. Aga siis ei olnud meil tulekahju, siis ei olnud Ansip keegi pannud meil maja põlema. Panin aga tegelikult on siin veel üks teine nüanss veel. Kui me räägime siin nii-öelda hammaste kiristades, toetusest ja üldisest toetusest, siis tegelikult tõeliselt võib, võib, võib arvata, et siin toimuvat on heaks kiitnud Poola, kes tahaks ka kohe kõik punamonumendid ja mida on seal lausa 2500 tükki kõik maha võtta. Kuid kuid igal pool mujal on see tekitanud päris palju pingeid ja ma tean näiteks, et ka Saksamaal on, on aktiveerunud neonatsid, kes tahaksid need ka, nagu sealsete punamonumentide ka üks null teha. Olen tegelikult siin on siin, on nagu siin on hirmu nende jaoks rohkem kui ainult see, et Euroopa Liidu ja Venemaa suhted on halvemad. Jah, ma olen rääkinud mõnede välisdiplomaatidega Eestis ka ja nad on tegelikult öelnud, et noh, loomulikult me peame toetama teid ja me oleme mures sellepärast et mis, mis Putini Venemaaga ikkagi toimub, aga samas, et mis paganat pärast oli vaja seda teha nüüd ja eriti selle võidupüha eel, et kuidas saab sellist ohtu eirata. Et see võidupüha on Venemaal väga oluline teema ja, ja eilegi vaatasin, et uudisteagentuuri AFP oli üks väga hea analüüs selle kohta, et kuidas, kuidas praegu Venemaa meedia kasutab seal saabud võidupühade ära sellise patriootiliseks puhangu tekitamiseks. Et kui vaatad riiklikke telekanaleid Venemaa, siis on selline tunne, et sõda vist käib, et ta ei ole veel lõppenud, ainult sõjafilmid, sõjamuusika see sümboliks. Olnud, et siin ei ole nagu midagi muutunud. Rünnakuid meie suunas, eks ole, siis me näeme, et seda kasutatakse ära seda hüsteeria, üleskütmise, fanatismi värskelt, mis Venemaa selleks, et ka ka siis haarata jälle enda mõjuvõimu alla neid, kes on naabrid. Enne kui me läheme siseriiklike ja tõenäoliselt rohkem kirgi, aga negatiivsust tekitavate teemade juurde, tahaks veel positiivsena märkida seda, et nüüd ei tohiks küll vähemalt Eesti inimestel mingisugust kahtlust olla, miks me peame kuuluma NATOsse ja Euroopa liitu ja miks on Eesti kaitseväelastel vaja osaleda paljudel välismissioonidel? Ja aga ma tahtsin veel lisada selle välisriikide ja välisdiplomaatide reageeringu kohta seda, et ilmselt ei tea meie ja veel vähe Nad teevad nemad, et mis oleks võinud Eestis juhtuda siis kui see monument oleks üheksandal mail siin alles olnud, et mida siis oleks, mis siis oleks Eestis toimunud, mida siis planeeriti selle monumendi juures teha, sellel, sellel annavad aimu eelmiste aastate üheksandaid maid. Nojah, kui vaadata seda, kuidas meie siseminister on rääkinud, et ohuhinnanguid riskihinnangud on tehtud ja noh, kõik on kontrolli all ja samal ajal, eks ole, paar tänavat Tallinna südalinnast on vandaalide meelevallas, noh ütleme nelja tunni vältel, see tähendab, et need riski ja ohuhinnangud. Ausalt öeldes minu jaoks ei oma enam erilist kaalu. Et või ei osata neid lugeda või on need lihtsalt väga käpardlikult tehtud. Räägime asjadest, mida me katsunud käega ei ole, sest tegemist on riigisaladusega, millele meil siin kolmel juurdepääs puudub. Räägime siis Eesti Ekspressi artiklist, mis puudutab eriteenistuste ohuhinnangud, et Tõnismäe monumendi teisaldamise küsimuses Ekspress väidab. Me ei tea, kas see on tõsi, aga Ekspress väidab, et ohuhinnang oli väga negatiivne selle teisaldamise küsimuses ja soovitas valitsusel see monument paigale jätta, väites, et stopp kaasama endaga ulatuslikke rahutusi. Ometi valitsus otsustas teisiti ja tõenäoliselt kõige suurem roll selles valitsuse otsuse kujunemises oli Andrus Ansipil ja reformierakonnal. Jah, täitsa selge see, et noh, nii palju kui ma olen ise ka rääkinud mõnede valitsusliikmetega ja ja muude inimestega, kes on selle selle protsessi juures olnud, siis tegelikult oli tegemist ikka ühemeheshowga kes eiras kolleegide seisukohti. Erakondades sotsiaaldemokraadid sellest räägib ekspressi artikkel Ekspressis ja samuti ka kirjas, aga noh, sotsiaaldemokraadid pole seda kunagi varjanud kuni nende sündmusteni, et nad ei toetanud sellist lahendust. Ja noh, nad on, ongi tegelikult nagu sisepoliitilisest aspektist vaadata, siis sotsid on ongi selles plindris, milles ennustati, et nad on, et nad on mingis valitsus, kus nad teevad asja, millele nad tegelikult on müdimas väga tugev, vähemalt vastu ja nüüd on sotsid ka muuseas seotud sellesama ütleme meie Eesti kaasaegse ajaloo 16 taasiseseisvumise aja kõige hullema kriisi tekitamisel. Ma oponeeriks selle siinkohal, et eestlaste toetus on Andrus Ansipile jätkuvalt väga kõrge ja kui me vaatasime kas või kolmapäevast foorumit, siis ka seal ju valdav enamus tõenäoliselt eestikeelsetest vaatajatest, kes seda saadet vaatasid, toetasid ju tegelikult Andrus Ansipi tegevust. Nii et tegelikult eestlaste mandaat selle sisuliseks tegevuseks oli valitsuse all täiesti olemas, nii me võime ka ka väga paljude teiste üsna kiiresti läbi viidud küsitluste põhjal põhjal oletada ja ma pean raadiokuulajatele kohe ütlema. Esmaspäeval ilmub Eesti raadio poolt korraldatud küsitlus, mis näitab toetust nii Andrus Ansipi kui ka Edgar Savisaare tegevusele ja siis me saame juba üsna esindusliku valima valimiga ka selgeks, milline milline praegune hetkeseis on mõlema mehe tegevusele ja, ja milline hinnang siis ka nende käitumisele. No minu meelest on siin kaks asja, üks on see, et et kui poliitik hakkab vaatama ainult seda, mis ta reiting on, siis selle asja nimeks võib panna ka populism ehk et kui rahvas nõuab, siis teeme kõike, mida, mida vaja, mis on ka ebamõistlikud asjad ja siin ongi tarvis riigimehelikku julgust, mida Ansipile ei olnud ta ise küttisele hüsteeria kõige üles. Ja nüüd ta peabki nagu noh, seda seda suppi nii-öelda sööma. Ja noh, see on tegelikult vastutustundetu poliitika, mida, mida Ansip ajanud. Ja teine asi on see, et kui sa räägid mitte-eestlaste toetus, Ansipil on nii suur väga suur probleem, Eesti seisab, kuidas hakkavad asjasse suhtuma mitte-eestlased. Et Ansipi suur viga valimiskampaania algetapist alates oli see, et ta täiesti minu arvates häbematult esitles end kui eestlaste peaministrit. Oleme teinud ka kõige nii-öelda natsionalistlikumad peaministrit, kes meil on olnud, kes ütleksid, et ma olen eestlaste peaminister, kuidas Ansip seda ütles, mäletate? Ta ütles, nii. Räägiti pronkssõduri teemal, näiteks eelmisel aastal ta ütles, vaadake eestlastest 80 protsenti toetab mind või tahab, et sa ära viidaks, aga jättis alati ütlemata, mida venelased siin arvavad. Ja, ja kuna see selline nagu eestlaste peaministrini esitlemine toidele palju hääli juurde ta sai selle portfelli kätte, mis tal ilmselgelt käest ära võetakse, aga no mitte praegu praegu ei ole selleks aeg. Praegu on tarvis seda, et seesama valitsus kui meie riigi täidesaatev võim selle kriisi lahendaks, aga ta sai selle portfelli just tänu sellele, et esitles ennast ühe rahvusgrupi esindajana ja see on probleem. Tuleviku jaoks on see väga suur probleem. Ekspressi artiklist võib välja lugeda ka seda, et valitsuses on olnud tõsised juhtimisprobleemid ja tülid. Erinevatest tülidest olen ma kuulnud ka seda, et pronkssõduri ülespanemise eel ehk siis filtri teele ülespanemise eel oli, oli isegi konflikte peaministri ja kaitseministri vahel ja põhjus oli selles, et peaminister heitis ette, et pronkssõduriga Mul on piisavalt kiiresti-kiiresti üles pandud. Aga siinkohal nagu vastuargument oli jälle see, et betooni kuivamine ei sõltu poliitilistest protsessidest. Et kas, kas praegusel hetkel noh, avalikkuses veel ei ole, kuid kas siin on näha juba erinevate poliitiliste jõudude vahel valitsuses on tekkimas üsna tõsised pinged just nimelt sellepärast, et kuidas seda kriisi suunata. Ma millegipärast ei arva, et need, kui need pinged on, siis need pinged surutakse kindlasti maha, sellepärast et praegu on kõigile selge, et me võime nüüd tagantjärgi mõelda, kas see otsus oli õige või oli see otsus vale, kas oli koalitsioon ühtne või oli ta erimeelsusele, kas sotsid on lõksus või mitte lõksus? Nüüd on tegu tehtud, kuju on üles pandud ja nüüd on noh väga paljud artiklid, mis nüüd on lehtedes ilmunud mõttetegelastelt sotsioloogidel, kes ütlevad, et nüüd peab valitsus toetama ükskõik mis, olid need ajendid, mis sundisid seda pronkssõdurit maa maha võtma. Et ma arvan, et nüüd vähemalt mingi perioodi vähemalt teeseldakse või teadlikult minnakse selle peale välja, et valitsust ikkagi toetada ja need eriarvamused unustatakse. Nendesamade üleskutsetega seoseid, et minu meelest oleks ikkagi väga hea, kui need üleskutsete tegijad mõtleksid selle üle mis on see sisu. Loomulikult ma tean, kui on kuskil mingi reformierakondlik, omavalitsusorgan või mingi selline, et siis on selge, et nad teevad avalduse, et me toetame valitsust ja isiklikult peaminister Ansipi. Aga kui ma loen neid pöördumisi, mis tulevad, mis kõik algavad ja lõpevad sellega ja isiklikult toetame peaminister Ansip siis mulle tundub, et nõukogude aeg on tagasi, et seal totalis tuttavat totalitarismi aeg on tagasi. Brežnevit me toetame, et mida me toetame tegelikult, mida inimesed Eestis olenemata rahvusest praegu toetavad kõik, kui me vaatame, mis toimub tänavatel, meil on rahu, tegelikult inimesed toetavad Eesti riigivõimu ja antud juhul siis Ansipi 14 liikmena kabinet, mis on täidesaatva võimu eesotsas. Et me toetame Eesti riigivõimu korda rahu, saaks taastatud. Et suhted Venemaaga saaks taas normaliseeritud. Et Venemaa lõpetaks oma ähvardusega santaaži meie aadressi, seal on tarvis toetust Eesti riigile riigivõimule rääkida, nagu konkreetselt, toeta isiklikust toetusest ja kui need tulevad mingid kollektiivid, ülikooli õppejõud, vaatan loe meediast uudist, 24 või 28 ülikooli Beuda toetavat Andrus Ansipit. Vaata, kes seal on, ühtegi nime ei ole, kuskilt leidsin lõpuks nimekirja, selgus, et Audentes ülikoolist on siis kõigist olidki siis seal olid kirjas ka raamatukogu juhataja ja nüüd on muuseas väga auväärsed ametid, ma ei halvusta neid, aga siis ei ole mõtet nagu presenteerida seda kui mingit õppejõudude või professorite või ma ei tea kelle avaldust, eks ole. Et noh, võiks natukene olla vaoshoitud, mitte mitte minna nagu kus, nagu teisitimõtlemine on kuulutatud tabuks nagu väga ebameeldivad. Minu meelest väljendus Eesti keele Instituudi direktor Urmas Sutrop Postimehes nagu sõimates neid mingiteks punasteks Vasakpoolsete kasvastikuteks tüüpideks, kes julgevad üldse kahelda Ansipi tegude õiguses, et minul tekib küsimus, kuidas ma saan Eesti keele Instituudi suhtuda peale seda, kui selleni Victoria asutav, asunud kasutama sellist sõnavara. Kuigi on sinu jutt viis viis nagu selleni välja, et Eestis on tekkimas mingi Andrus Ansipi isikukultus, ma arvan, et seda absoluutselt ei oleks, kui ei oleks jällegi Andrus Ansipile trumbid kätte mänginud oma Venemaa sedasama delegatsioon, kes siin käis, kes nimeliselt nõudis Ansipi tagasiastumist ja, ja need protestijad, kes väljas olid, need ju nõudsid ka nimeliselt mitte valitsuse, vaid just Ansipi tagasiastumist. Ei, see on selge, et noh, vastaspool on see ühendatud anumate seadus, eks ole, et siis nagu tormataksegi selle, selle kaitsele, keda rohkem kõige rohkem rünnatakse, minu meelest on kui ma ei eksi, vist Keskerakonna mõtegi kandid mitu korda rõhutanud seda mõtet, et tegelikult kuni selleni välja, et minu meelest Ando Leps vist, kes kunagi kirjutas SL õhtulehes hästi naljaka loo selle kohta, kuidas on tegelikult olemas Putinile Ansipile diil et need rahutused siin esile kutsuda ja, ja et siis no hea küll, ma seda artiklit pikemalt ei tahaks. Samamoodi ma arvan, et ei väärt, savisaarel võib ju tegelikult Putiniga diil olla, kuna jah, ühesõnaga sellel erakonnal ka koos tuleb. Ta on olnud see, et noh, et Venemaa on teinud kõik selleks, et Ansipi valitsus jätkaks Jah, ja praegusel ei olegi võimalik teisiti käituda ja ma olen täna juba või sellel nädalal ühe korra juba seda mõtet öelnud, aga aga Eesti ja Eesti inimesed, ükskõik, kuidas nad praegusel hetkel ka väljendavad, nad ei tohi üles näidata nõrkust. Sellepärast sel hetkel, kui kas Eesti valitsus või või ühiskondlikud organisatsioonid näitavad üles piisavat nõrkust, Venemaa kahekordistab oma propagandarünnakut ja sellisel juhul on meil sellest olukorrast veelgi raskem välja tulla. Tugevamad praegusel hetkel tugevamalt jõulisemalt on Eesti käitunud seda, seda nõrgemaks on jäänud Venemaa vastusammud, et see on täiesti selge ja selles küsimuses tuleb küll öelda üsna selgelt siin otse-eetris välja, et siin me peame küll, noh, ma ütlen Tarmo küll pisut oponeerida sulle siin me peame Ansipit toetama. Me peame toetama Eesti riigivõimu, aga toetada Ansipit minu meelest vastutustundetu, et seda siis sisuliselt võimatu teha ikkagi, kui mõelda selle peale, et et no ma räägin pisikese loo nagu isikliku loo ette. Et välisajakirjanikud ja välissaatkonnad tihti kutsuvad mind esinema siin külas olevatele gruppidele 15 16 aasta jooksul oma lugu kujunenud, ma tean juba, mida ma räägin, selle loo osa on alati see, et meil oli laulev revolutsioon meile tilka verd olnud. Me oleme rahumeelselt taastanud ise, me oleme olnud unikaalne maailmas, eks ole, oleme kavandanud seda, et ka Eesti nii-öelda uue märgi tegemise osas hakkame seda rohkem kasutama, seal, see on ära lõhutud ja mina kodanikuna küsin, et mis õigusega võttis üks eeskätt valimisvõidu nimel viie asi nii kaugele, et meil on tänavarahutused, mida meil ei ole olnud üldse mitte kunagi. Vaatan ka välisagentuure, kus öeldakse, et noh, et kõige hullemad rahutused alates 91.-st Ta on meil väga sorry, meil on olnud, meil on olnud üks rohutus ja see on seotud ühe teise sambaga. Ma siiski ei oleks nõus sellega, et tänavarahutused kutsus esile ainuüksi Andrus Ansipi vastutustundetu käitumine. Ma arvan, tõmbas käima. Nojah, aga nad oleks käima läinud varem või hiljem, sest see asi ei olnud ju orkestreerinud mitte Toompealt, mis siin Tallinnas toimus, vaid see asi oli selgelt ja need märgid olid ammu näha. Orkestreerinud. Vaata Jüri Jüri preemia, Jüri Liim eelmine aasta maikuus läksid Moskva ettepanekul sinna täismäele või sinu arvates. Ei, ma ei võta seda, mis tegid meie, meie need äärmuslased, aga see, et siin seda noh, nimetame seda viienda kolonni, seda tuumikud, neil lärmitsejaid, see on, ette valmistati, see oli ju ilmselge. Ega siis asjata. Kaupo ei pannud tähele, kuidas vene saatkonna esindajad kohtusid nende lärmata ninameestega, botaanikaaias, kus iganes seal olid ju kindlad juhtnöörid neil olemas juba. Ja tegelikult, kui me vaatame Vladimir Putini tegevust presidendina, siis kas oli 2002. aastal, kui ta pidas väga jõulise kaasmaalastele suunatud kõne ja pärast seda käivitusid kõikvõimalikud projektid, mis, mis puudutasid küll ka vene noorukite õppimist Venemaal ja nii edasi, mille, mille raames on tegelikult hakatud ka näiteks siinsamas Eestis arendama sedasama Marshi liikumist, kelle üks liidritest nüüd on, on trellide taga ja, ja nüüd on, eks ole, Vene meedias suur nutt ja hala, et miks siis miks siis vaene mark on nüüd kinni pandud, et ta on täiesti süütu inimene, et tegelikult siin on täiesti teadlikult arendatud seda võrgustikku, neid inimesi on koolitatud õpetatud neile ja tõenäoliselt ka antud ja on täiesti selge, et, et mingil hetkel need pinget pidid eskaleeruma või vähemalt nii nagu Moskva dirigeerib, oleks pidanud see siis ka hetkel edasi minema, aga tõenäoliselt Moskva dirigeeris siin jälle üle ja see näitab seda, et aga vere Vene eriteenistused väga tugevad ei ole, küsimus on lihtsalt selles, et miks Eesti eriteenistused sellega kõigega siin juba enne eos hakkama ei ole saanud. Jah, seal on küll küsimus, et, et nagu ma enne nimetasin, need need riskihinnangud ohuhinnangud, et milline nende oodake, otsus on ja milline on ka siis nende, meie eriteenistuste juhtide võimekus ennast kehtestada nende seisukohtade esitamisel, kas need esitatakse, kui pool akadeemilisi asju esitatakse neid ka kui, kui tõepoolest praktiliseks tarbimiseks vajalike asju, et võib-olla noh, kui oleks arvestatud väidetavalt need ohustsenaarium, mis ütlesid, et asi läheb väga hulluks, et siis oleks ka valitsus seda arvestanud ja seda olukorda oleks õnnestunud kanaliseerida teisiti, kusjuures öine juhtkond oleks ikka otsinud võimalusi. Teised tegelased siin oleks ikka otsinud võimalusi, ma mõtlen neid moskvameelseid tegelasi, et provotseerida, otsida ükspuha mille kuskilt see Nogi, mille külge riputada see oma kaasus. Aga et see nüüd taolisel kombel välja mängiti, kus meil väga suur osa mitte-eestlastest on äärmiselt nördinud sellest, et miks see monument ära viidi nii-öelda valetamise saatel, kusjuures mäletan, oli sunnitud ju kaasa lööma siin ka Jaak Aaviksoo, kellele poliitiline karjäär on tõepoolest alanud väga-väga kehvasti, nii et jääb ainult üle kaasa tunda talle, et ta ju esines veel neljapäeva õhtul Eesti televisiooni otsesaates paar kell kaheksa läbi ja rääkis, et olukord on kontrolli all ja tegutseme ja kõik on ilus ja nii edasi. Siis natukese aja pärast oli ta juba ära läinud, et ei vii seda monumenti sealt öösel ära, seda korrutati pidevalt, ta ikkagi viidi. Et selles mõttes noh, mõtlen pikemas perspektiivis on, on tõesti suur probleem see, mismoodi mitte-eestlaste nagu sellist rahutunnet tagasi tuua, sest et nende eestlaste rahu tunnetab, nende seas on segadus tunduvalt suurem kui, kui eestlaste seas. Ma kujutan ette, et eestlastel on kindlustunne just seetõttu, mis me saate algul rääkisime, pühendasin päris palju aega. NATO Euroopa Liit aitavad näiteks, Aet, teie jaoks ma tegin päris palju, tänavaintervjuusid ka ja kõik inimabsoluutselt, kõik, kellega ma rääkisin, ütlesid, et me ei karda, et 1940 tuleb tagasi, siis me oleme NATO-s ja Euroopa liidus, meil on kindlus olemas ja paljud ütles, et ma olin vastu Euroopa liidule ja NATOle. Aga nüüd ma tunnen, et, et see on hea, et me seal oleme sees. Aga venelastel meil siin ei ole taolist mentaliteeti, nendel on nende identiteediga, juhtus midagi väga halba. Jah, aga tõe huvides tuleb öelda ju ka seda, et pronkssõdur on ilusti üleval on pandud väga kenasse kohta ja näeb selle taustal selle maastiku taustal, kus ta on, näeb väga hea välja ja sinna käsitöölilli panemas ka juba needsamad räägitud vene riigiduuma liikmed. Ja sellest on saanud ka turismimagnet, kuuldavasti jah. Busside kaupa Soome turiste käib, käib, käib nüüd seda vaatamas ja, ja kaheksandal mail on siis pidulik tseremoonia. Ja no mina loodan ka väga seda, et, et see tõmbab neid pingeid maha, et, et väga soliidses kohas. Ja muuseas paradoks on veel see, et Ta oli isegi paljud valitsusliikmed tunnistavad, et ta näeb hulga parem välja ilma selle eriti seal taga, et ta looduslikud tuleb metsa metsa taustal, et seal seal on tõesti ilus, ta näeb ilus välja, see monumendi ilu paistab nüüd, aga nüüd on jälle nagu, et lubatud on, eks ole, valitsuse poolt, et taastame originaalselt kujundeid, laduda see sinna, mis on kole ja et see on nagu jällegi tegelikult selline, mis sümboliseerib seda müürimis ida ja lääne vahel. Aga samas noh, küsimus on ikka selles, et et kui ma vaatan kas või AFP uudiste, seda korduvat lauset, mis kordab kõigis infoagentuurides ja kordub välisministeeriumi koduleheküljel, kui välismaalastel seletatakse, miks see monument ära viidi. Monument sümboliseerib eestlastele paljudele eestlastele, sümboliseerib okupatsiooni ja paljudele enamikule venelastele sümboliseerib suure isamaasõja võitu ja seal langenud inimesi. Et kui ma nüüd täna hommikul tegin jälle ühe loo, seda lauset pani sinna sisse, mõtlesin, et aga taevas, tule appi, see monument ka alles ja kas ta nüüd kaks kilomeetrit sellest algsest asukohast eemal enam ei sümboliseeris eestlastel okupatsiooni, kas Andrus Ansip sinna viib lilli, kusjuures minu teada ta ei taha sinna minna, ei taha lilli minna viima, eks ole, tahetakse Aaviksoo jälle nii-öelda tonkile lükata, aga et ta ikkagi on sunnitud tunnistama, valitsus on sunnitud tunnistama seda monumenti seal. Ja algselt oli ta, eks ole, talipuuslik, siin on üks asi minu meelest ka, et kui meil oleks valitsuses ükski venelane, siis ei kasutaks ka meie valitsuse liikmed omavahel sellist kõnepruuki, puuslik ja junn Nad ei kasutaks seda siis, et vot see jälle üks tegelikult 16 aasta probleem. Et üks kolmandik inimesi on siin venelased või mitte-eestlased ja nende integreerimine on käinud ikkagi väga puudulikult, selles mõttes, et poliitiline representatsioon on, nendel on nendel väga nõrk. Ja ennekõike erakondadele. Muuseas paljudel erakondadel on ju märkimisväärne venelaste toetus, venelased andsid konstitutsioonierakonnale palju hääli. Zarenkovile 5500, ainult üks protsendike. Sinu loogikast lähtuvalt ma võiks siinkohal siis teha kohe ühe ettepaneku, et kui sa ütled, et venelasi ei ole esindatud piisavalt, on Eesti riigivõimu juures siis kuna vabanes Ida-Viru maavanema koht on, siis sellele kohale võiks panna vene rahvusest inimesed. Ma oleks Eestile Seal peaks olema just eestlane, sest tegelikult Ida-Virumaal on eestlased tunnevad ennast väga ohustatuna ja vot seal on tõepoolest, kus, kus inimeste igapäevases elus nad tunnevad nurka surutud ja seal peaks kindlasti olema riigivõimu esindaja eestlane absoluutselt kindlasti minu arvates. Aga see tuleks panna Tallinnas, valitsus peaks olema reformidega osakond oma vene koguda ja muude vene poliitikutega, miks ei ole nii-öelda kultiveeritud kasvatatud aretatud selliseid vene poliitikuid oma ridades, kellele saab ministriportfelli anda kätte, kes auga seda kannavad? Näeme praegu valitsuses inimesi, nagu kas te teate, kas rahvastikuminister olemas või mitte? Mulle tundub, et mitte, kes peaks tegelema integratsiooniga? Viis päeva vist läks mööda, ta ei teinud suud ka lahti ja ma ei tea, kas ta oli välismaale puhkas või Travis Scott siis büroo töötajaid endale. Kuigi mina olen kuulnud küll rahvastikuministrilt ka erinevaid Aga mul on hea Ta välisajakirjandusega ei räägi, sest mis ta rääkinud on niivõrd nõrk, et mul on hea meel, et noh, ma ei ole pidanud veel temaga rääkima, siiamaani. Tarmo ütlesid, et mis vahet seal on, kas see monument on siin Tõnismäel või on kaks kilomeetrit eemal, et sümbol on ikka sümbol, aga minu meelest on ikka suur vahe. Tegelikult see monument on keset linna kõige käidavamase, kõige vaatamisväärsemaks kohas või on ta seal, kuhu ta tegelikult kuulub. Aga seal ei kas ta seal ja mõne muuseas nõus haua. Ma olen nõus sellega. Et et kesklinnas oli seal tõesti halb koht ja ta oli julgeoleku probleem, sisejulgeoleku probleem, iga kord, kui mingi pätt viskab värvi või keegi hakkab seal laulma karmoškaga, et siis kohe on 100 inimest ümber kalmistul, palun väga, tee seda värvi, ei tohi visata, aga laulad seal noh, seda ei peeta heaks tooniks kalmistul laulda. Oma tähis, muuseas, see on ka mingi nagu mingi uus asi, paneme talle uue nime, see on ju valitsuse poolt nagu etteantud nagu propagandatermin, et nüüd tuleb kasutada ainult hauatähis ja et ei tohi öelda enam selle kohta monument seal hauatähised seostada, kauaga, siis tõmmata nagu maha seda semiootiline mäng käib. Nojah, aga kalmistul viibimine on ju täiesti positiivne asi, sellepärast et kalmistu ongi. Kas ta ei ole, aga kas ta ei ole okupatsiooni? Kalmistu ongi see koht, kuhu maetud erinevatel pooltel rindejoont sõdinud sõdurit, sakslasi, seal on eestlasi, seal Wehrmachti sõdureid, Esseslasi, seal on venelasi. Ja kusjuures mina toon veel siin ühe näite, kui siin paar aastat tagasi määriti Aljoša ära ja siis tuli meeletu rünne politsei vastu nõuti põhja prefekti või Tallinna toonases Tallinna prefekti lahti laskmist ja nii edasi seoses sellega, et Aljuša oli ära määritud, siis, siis noh, vot see ei ole nüüd küll nagu see see küsimus, mille pärast siis siis peaks nüüd nagu, kui ma nagu politseijuhte vahetama, et see oli väga selge ohu allikas ja see hüsteeria, mis toona käivitus, oli täiesti põhjendamatu selles küsimuses niimoodi, et et tegelikult vaieldamatult seal jossa tekitas väga palju väga palju pingeid. Võib-olla tekitab isegi pinget see, et me, et ühed ütlevad selle kohta pronkssõdur, teised ütlevad Aljuša, et ka selline märgiline märgiline tähendus omab siin väga palju, võib-olla oleks pidanud ütlema siis tõesti kolmandat moodi, et, et mitte, et mitte riivata kedagi või mitte tekitada selliseid selliseid negatiivseid emotsioone selle selle kujuga seoses. Seal harjunud küll saatejuht, aga äkki me peaksime natukene rääkima nüüd ka sellest, mis saab edasi? Jah? Kuidas sulle Venemaa on ähvardanud majandussanktsioonidega? Eestis on käivitunud diskussioon, kuidas lõimuda seda vene ühiskonda uuesti Eestis. Jah, ma arvan, et sellest on nüüd küll kõik aru saanud, et integratsioon senisel kombel, nagu ta on toimunud, ehk siis sisuliselt paberi peal on oma aja lõplikult ära elanud, tuleb nagu mingisugune muu dialoogivorm leida, eile seda vist üritati Keskerakonna eestvõttel. Saad Armo käisid seal ka kohal. Kas foorum, kus oli vist 500 osavõtjat või palju seal oli? Andis ka mingisuguseid sinu jaoks selliseid märkimisväärseid märke, et võiks nagu mingisugune rahunemine teineteisest arusaamine tulla või mitte. Siin on kaks asja, üks on see pilt, mis sellest foorumist kujunes, kui ma hiljem õhtul meediat jälgisin. Kõige adekvaatsema pildi sain ma Eesti raadiouudistest ja seal oli tõepoolest adekvaatne pilt. Aga TV3 uudised ja aktuaalne kaamera eriti TV3 omad jätsid sellise mulje, et seal toimus mingi täiesti ekstremistide kogunemine. Üks minu tuttav helistas mulle, peale seda on neid uudiseid ja küsisin, et kuule, sa pidid sinna minema, et ma helistasin igaks juhuks sulle, et sa oled ikka kodus ja terved ja kõik on korras. Et. No aga tänased lehed sisuliselt jätkavad sama rada Jah, no ütleme, Postimehes on, on suhteliselt tasakaalustatud, annab seda asja edasi. Aga näiteks eile online'is kajastati seda ka kui, kui noh, järjekordselt mingite ekstremistide koosolekul, kus nõutakse vene keelele riigikeele staatust ja Ansipi tagasiastumist ja Zinaida sorri ausse tõstmist ja mida kõike veel. Tõsi on see, et, et seal esinesid ka ebameeldiva sõnavõtuga Vladimir Lebedev, kes väga strateegiliselt positsioneerida ennast esimesse ritta kandis uhkelt Nadžinoido sorry silti. Ja loomulikult kaamerad, kõik teda võtsid üles, ühesõnaga noh, tema on kohal, talli meediastaar ja kangelane. Ja tema ettekanne oli, oli noh, tüüpiline nats sor, mis lõppes ka üleskutsega, et, et armsad seltsimehed, tähistame Nõukogude liidu võitu edasi, ühesõnaga nõukogude rahvast, keda seal õnnitles. Ja see seltskond, kes seal kohal oli, seal oli näha, et oli kaks punti, kes olid tema toetajad, istusid saalis eri kohtades, kes tekitasid talle väga positiivset fooni, tähendab, plaksutasid vahel hästi tugevalt ja muidugi saal reageeris sellele ka suhteliselt suhteliselt jõuliselt. Selle koosoleku kutsus kokku Edgar Savisaar. Kas Edgar Savisaarel oli ka selline hea koostööle ja, ja leppimisele suunatud sõnum, mida me kuulsime tema käest, kes kes oleks pidanud olema seal nii-öelda üks juhtivaid kõneisikuid? Savisaar oli oma sissejuhatavas sõnavõtus ääretult nii-öelda madala profiililine taid kritiseerinud, ta ei nõudnud valitsuselt tagasiastumisseal. Ta mainis nii-öelda möödaminnes seda, et valitsus on, on problemaatilised käitunud, aga see oli suunatud puhtalt sellele, rääkige, räägime, kuulame 11 samaga, Mailis Repsi poolt, kes on ainult kaks nagu avaettekannet. Siis noh, ta ei olnud enam moderaator hiljem Savisaar, ta oli enamiku ajast kohal seal vahepeal laua peal, vahepeal käis kellelegi muuseas vahele ei sekkutud. Ma mõtlen moderaatorite poolt. Tähendab kõik, kes tahtsid, said oma sõnavat ora ridade seal vist kolm minutit või palju see aeg oli. Aga no mis seal juhtus, oli see, et minu meelest noh, ma olin seal enamikus kuivas kohal. Võib-olla 85 protsenti sõnavõttudest olid täiesti normaalsed sõnavõtud, venelasi oli kohal rohkem kui eestlasi. Ja sõnavõtud, mis venelaste poolt olid, olid kantud sellest segadusest, mis nendes on ja muud taolised asjad, aga see ei olnud mingi ekstremistide koos aeg, seal oli veel paar venekeelset inimest. Trauskasid sealt lava pealt. Ja mis juhtus, oli, kui esines üks on eesti soost ärimees Hillar Viks kes rääkis maja peaaegu täis ja siis ütles, et Ansip ei ole tegelikult süüdi selles, mis juhtus, et eesti rahvas tahtis, et see monument ära viidaks. Siis needsamad Lebedevi toetusrühmad hakkasid seal vilistama ja tegelikult noh, selle kahe pisikese pundi vilinast alanud nagu rahulolematusega oli sunnitud lahkuma Sillariks kõnepuldist. Tegelikult ei olnud tegemist mingi interliikumise koosolekuga, kuigi ma ütlen, et kui Lebedev kõneles, siis mul tulid täpselt meelde need linnahalli juures Savoy ja teiste poolt korraldatud üritused. Ta on täpselt samasugune, eks ole, inimene, kes, kes tegelikult vihkab Eesti riiki, kes teeb kõik selleks, et Eesti ei ole see enam iseseisev maa, et, et noh, seda seal näha oli väga ebameeldiv. Aga mis oli minu meelest ebameeldiv, kui vaadata nagu laiemalt seda asja, et miks teised erakonnad jätsid selle ürituse külastamata ütleme noh, nagu sotsid ja rahvaliit, kes põhimõtteliselt võiks olla sama meelt nagu Keskerakond ja nad ongi, eks ole, et see valitsuse käitumine ei olnud õige, miks nemad ei tulnud kohale, Nad ütlevad, me ei saanud kutset ja see on väga naeruväärne. Miks ei tulda kohale ja positiivselt hõlmata seda üritust, öeldakse, et nad seal Savisaare mingi propagandaüritus, tulge sinna. Esineja, et oleksite sõna- saanud, räägite kaasa. Praegu jäi ikkagi mulje, et Eesti riik ei ole veel nii suures hädaohus, et koostöötahe puudub ikka päris palju puudub Tallinna linna ja riigi vahel. Eks ole. Ega siin ei saa süüdistada ainult neid, vaid siin tegelikult on probleem ka Edgar Savisaare isikus, kes tegelikult on väga palju teinud selle selleks, et, et seda koostööd ei oleks ja kui me vaatame tegelikult, kuidas Edgar Savisaar käitus kasvõi kuus päeva tagasi, kui ta tegelikult sisuliselt pöördus avalikkuse poole avaldusega, et me peaks hakkama nüüd uurima politsei tegevust, kas politsei on on mingisuguste võimuliialdusega hakkama saanud ja pöördus ta sellega õiguskantsler Allar Jõksi poole käis ja kontrollis seda olukorda, ütles, et ei ole politsei selliste võimuliialdusega hakkama saanud, siis minu jaoks on küll väga tõsine küsimus, et, et keda ikkagi esindab Eesti riigis Edgar Savisaar, sellepärast et kui kui samal õhtul Vene telekanalil RTR tuli väga räige lugu tekkis politsei võimuliialdustest ja kus siis väga mitmed vene noored rääkisid, kuidas neile, kuidas neile on kõik liiga tehtud ja siis täpselt täpselt samal ajal teeb, teeb suhteliselt sarnase avalduse Savisaar siis siis noh, minu arvates on sellisel sellisel kujul ja sellisel ajal sellise avalduse tegemine täiesti vastutus. Ma ei saanud sellest absoluutselt aru, miks, miks oli, miks oli tarvis teema kõigepealt üles tõsta, see oli ääretult ääretult Arusaamatu, aga sellesama foorumi ja kogu selle asja juurde, et kuidas Eesti poliitilised erakonnad praegu käituvad, et miks ei võeta sellist üritust üle, siis selles mõttes positiivselt üle. Läheme kohale, seletame, räägime, et mis siis noh, Savisaar kutsus kokku, läheme, teeme ja ka muud tasandil, et miks on umbes nii, et ahah, vaata, tema tegi avalduse politsei kohta, nüüd me temaga enam ei räägi ja nii edasi. No kuulge, kuulge, Eesti poliitikud ei maksa olla nagu liivakastis. Tegelikult tuleks tulla, kui nüüd on küsimus, kes suudab ühendada, praegu on ka, et linn ja riik peaks omavahel rääkima, minu teada ja linnariik siiamaani korralikult omavahel rääkinud, kes seal palgatama, tugevam, suurem ehk riik peab seal algatama. Ansip peab tegema linnavalitsusega koostöö korralikuks, sellest samast. Või siis näiteks Toomas Hendrik Ilves, kellel on tegelikult vot väga tugev autoriteet Jah, aga ma millegipärast arvan, et kui, kui sinna sellele eilsele üritusele oleksin läinud näiteks Reformierakonna ja Isamaaliidu juhtivad koju, no ma ei kujuta ette, mis sellest asjast siis oleks saanud, näiteks Ansip üritan Ansip ja Aaviksoo oleks seal olnud, siis oleks ka need rahumeelsed ja mõistlikud venekeelsed, kes seal kohal olid, ma arvan, oleks läinud Juundunud kohe leebedele järgi ja nad oleks lihtsalt munadega. Öeldakse ära märgistatud. Räägime natukene ka võimekust majandussanktsioonidest. Me kuuleme pidevalt ja peamiselt Reutersi kaudu uudist, et Venemaa hakkab piirama naftatransiit Eesti kaudu ja piiratakse seda isegi võib-olla kuni 20 miljoni nii tonniga, ehk siis jääks järele veel viis miljonit tonni, mis või noh, praeguse seisuga on isegi natuke suurem, ütleme 10 miljonit tonni mis võiks siis veel läbi Eesti sadamate välismaailma minna. Kuivõrd tõsiseks ta neid Venemaa ähvardusi võimalike majandussanktsioonide osas peate kindlasti mingisugust mõju Eesti majandusele. Need erinevad sündmused on juba avaldamas. See on kindlasti jällegi väga positiivne samm Eesti rahvusvahelise seisundi parandamiseks, sellepärast et on juba ka Euroopa liidu poolt öeldud, et et selline käitumine just see majandussanktsioonide käitumine võib saada ajendiks sellele, et Euroopa Liit lihtsalt takistab Venemaa vastuvõtmist WTO-le vetoosse, mis on Venemaa jaoks eluliselt tähtis küsimus. Nii et arvan, et Venemaa nende sanktsioonidega ei saa minna kuigi kaugele, kui ta tahab VTA-sse pääseda. Ma arvan, et see on, läheb täpselt samasse auku. Need, Venemaa ähvardused nagu, nagu tema ebaadekvaatne käitumine meie saatkonna ründamise Moskvas ründamise lubamine oleme täpselt siis nagu eks ole, formaalselt täpselt et see näitab jällegi, et noh, mis, mis Toom Venemaa on, mismoodi ta käitub. Ja ütleme meie noh, nii-öelda igapäevaselt nii-öelda nimetame neid tänases kontekstis pisikesed probleemid Venemaaga saavad parema mõistmise lääneriikides jällegi peale seda, kui tõepoolest need sanktsioonid peaksid algama. Kuidas hinnata nende tegelikku mõju meile? Siin arvamused lähevad lahku kindlasti Nad tahavad üksikettevõtjad sellesse hästi selge ja natuke vastutustundetu on ka võib-olla valitsuse esindajate poolt öelda, et noh, nagu Ansip, noh, ta on ikkagi praalib oma selle 22000 häälega, et ta ütleb, et, et see ei tähenda meile mitte midagi. Mitte meile riigile ei tähenda, aga kas riik, kas seesama ettevõtjate Erakond Reformierakond ei peaks mõtlema ka iga üksiku ettevõtja peale, miks need, kellel on sidemed, miks nemad peavad kannatama, eks ole ju riik lihtsalt praali peta meile ei tähenda midagi, tehke, mis tahate. Et noh, on, ta on kindlasti probleemiks teatud ettevõtetele, kes on suunatud sinna, toob kaasa tööpuudust ja muud taolist asja poliitiline kasu tuleb meile sellest täiesti nagu see paradoks, mis me algul nimetasime, et väga ja et meie saatkonda niivõrd pretsedenditult rünnati Moskvas, sest kogu maailm tegelikult nägi, et mida Venemaa endast kujutab ja vot selle saatkonna ründamise kaudu õnnestus meil seletada ka oma ajalugu, õõnestus, seletada oma mingeid muid teisi probleeme, mis seal Venemaaga on. Et see aitas. Ma tahaks visata siin õhku ühe küsimuse ajal, mil Eesti-Vene suhted on, on tõelises madalseisus. Imelikul kombel kohtu toovad Vene-Saksa ühisfirma Nord Streami esindajad Eesti võimude esindajatega, et arutada siis gaasijuhtme ehitamist läbi Eesti majandusvööndi. Ma ei näe loogikat, mulle tundub. Ja seda enam, et me tegelikult peale välisminister Lavrovi hinnangul ei ole tegelikult kremlist kuulnud mitte mingisugust muud seisukohta. Mulle mulle mulle siiski näib, et, et kaine mõistus võib Venemaal võita ka seekord ja need majandushuvid kaaluvad tegelikult selle selle solvumise üles. No ei tohi ära unustada, et see gaasitrass ei ole mitte nagu Venemaa üksiküritus, vaid see on koostöös sakslastega ja ilmselt oli see sakslaste soov siin kombata maantee Eesti majandusinimestega kohtudes, aga tuletage meelde ka seda, et, Hästi vaatan, oli see, kui tuli ükspäev järjest uudiseid selle kohta, kuidas meie juhtivad poliitikud üksteise järel hakkasid teatanud. Kui kantsler Schröder, endine kantsler Schröder siia tulevad, siis nemad, nemad ei kohtu söderiga ja põhjendus oli noh ei mahu vabakava, et ei ole nagu aega kohtuda ja see oli nagu päris päris hea tasu selle söderi käitumise eest ka selle kriisi ajal. Danzoles selle tasuga juba Saksamaal, sest lihtne saksa inimene ei mõista Schröderi avalduse mõtet ja sisu ja sisuliselt on on Schröder kustutanud ka selle avaldusega ennast suuresti saksa poliitikute nimekirjast. No aga tal ilmselt pole vajagi seal olla enam ta saab pappi või Moskvast, nii et see nagu kõige olulisem Üks väike kild, võib-olla enne, kui saade lõpeb, kuidas kergem kyll, et noh, meedia töötas tõesti 24 tundi ööpäevas, on teatud teatud päevadel selle kriisi alguses ja eks siis läksid sõrmed ka natuke sassi, et ma just vaatasin, et internetimeedias levis mõnda aega selline uudise pealkiri, et politsei pidas Narvas kinni 50 noorikut. Jõu oli sassi läinud. Ja lõpetuseks võiks öelda Et inimesed, jääme kõik rahulikuks ja ärme võtame kõikidest lausetest kohe kinni, hakkame üksteise seisukohti materdama, vaid pigem kuulame 11 ära ja uskuge mind, see võib ka viia lõpuks parema tulemuseni ja ma arvan, et üks asi, mille üle me kindlasti rõõmustada võime, on see. Gerd Kanter on püstitanud uue suurepärase Eesti rekordi kettaheites 72 meetrit ja kaks sentimeetrit, mis on maailmas neljas tulemus. Ja ma arvan, et rõõmustada võiks ka selle ületuleval nädalal saabub meile suvi kui sünoptik uskuda. Kuigi mina loodan, olen kogu aeg. Lootnud, et, et üheksas mai oleks küll möödunud väga külma ja lumesajuse päevaga, kuid kahjuks kui olukord on teistmoodi, eks siis tuleb ka teistmoodi riidesse panna. Selline oli tänane rahvateenrite saade, selle saate tõid teieni Tarmo Tammert Kaldre ja Lauri Hussar mäe. Soovime teile ilusat nädalavahetust ja ärge muretsege, uskuge mind, me veel saame rääkida siin rahvateenrite saates järgmistes saadetes oluliselt positiivsemate ste uudistest.