Eetris on teatrielu, mina olen Keiu Virro ja sedapuhku kooli tantsukompaniis, kohe uurin, mis on, enne, ütlen veel nii palju, et 14 10. novembril esietendub siis noorele vaatajale suunatud tantsulavastus, Su ärkvelolek on uni. Stuudios on selle koreograaf Kaja Lindal ja tantsija Marko reitor. Ja oh, see on nii palju teemasid, millest kohe rääkima hakata, sest unenäod on ju kõigil peaaegu-ist. Aga kõigepealt siiski misse. Koolitantsu Kompanii on Marko, sa tõid juba teises lavastuses kaasa. Miks, kuidas, mis sisend? Koolitantsu Kompanii on siis kompanii, kus üle Eesti pressitakse kokku tantsijad ja koreograaf pallib enda siis stiilist enda jaoks parimaid tantsijaid ja siis suvel pannakse kokku lavastus ja teine siis praegust, nagu valik on see, et samuti Liisuvaration kus siis oli võimalus nendel, kes soovisid osa võtta ning siis praegune koolitantsu Kompanii siis selle aasta teine lavastus Sarkozyle, kuni on siis niisugune väiksema lavastus võrreldes esimesega ja ka oma sisu poolest natuke teistsugune. No mis mõttes väiksem ka tundub päris ambitsioonikas minu meelest? Selles mõttes etendus on neljale tantsijale ja etenduses osalevad jah neli teismelist tantsijat ja siis Helena Tulve teeb muusika. Priit Ender on trump, vaatorg. Marita, Kesküla on valguskunstnik ja Marge Martinson on stsenograaf, et on selline, miks siis teismelistest noortest tantsijatest, kes õpivad veel ja siis professionaalid töötavad nendega? Mis nende unenägudega ikkagi on juba aastal 2011 oli üks unenäoteemaline lavastus nii palju kui ma mäletan tagasi reaalsusesse, seal olid küll professionaalsed tantsijad teema kuidagi hirmsasti, Greta posin aru. See on selline teema, noh alateadvust visualiseerida on väga keeruline ja sa võid liikuda, näed, mis sealt kehast üles tuleb, aga sa ei saa seda sõnastada ega kuidagi nagu näidata. Ja siis minu jaoks need unenäod olid selline q või selline võti just tekst või lugu on unenäos sees, mida on hea visualiseerida ja rütmistada. Üks aspekt, aga teine on ka see, et tõesti mul seitsmeteistaastane tütar ütles, et nüüd sa tahad midagi teha teismelistele. Siis unenäod on asi, mis absoluutselt kõiki ühendab. Et siis ma mõtlesin, et jah, teeme ära, et nii see sild nagu minu ja siis 17 18 üheksateistaastaste inimeste maailma vahel tekkis Marcolatsunus Uranov pühenduvad. Ja mulle head esinejad siiski kõikidel inimestel, üldjuhul nii lastel, noortel ja täiskasvanutel ja kõigil on erinev, tulenevad samas, et see nagu teeb meid erinevateks. Ja mis võib-olla siis vahe näiteks küll teema, võib-olla sama nende kahe etenduse vahel, mis on olnud või noh, üks on olnud, teine tuleb aga nendel tantsijatele mõned teised nad esitavad seal teistmoodi. Ja oma loomult võiks need kaks etendust täiesti erinevad olla, välja näha. No tegelikult see varem tehtud asi oli ikkagi kohaspetsiifiline ikkagi olevast ruumist ruumi liikumas, brüsseli 14. ruumis disainisin ümber terved koolid. See oli väga suur projekt, seal sai alguse sellest, et ma tahtsin selle blackboxi panna, et see oleks nagu niimoodi tööprotsess olnud, et minna blackboxi. Aga siis noh, kuna Eestis ei rahastata korduvetendusi, et mul ei olnud võimalik seda lihtsalt teha. Ja siis tantsijad läksid oma rada. Kuidagi kadusid nagu käest ära see asi nagu hääbus ära. Aga kuna Koolitantsu Kompanii ütles, küsis, et kas sul ei oleks midagi, mida teha, mida sa tahaksid teha. Et meil oleks noored, kellega võiks töötada. Ja siis ma mõtlesin, et võib-olla see on nüüd see koht, kus võiks selle kohaspetsiifilise asja nüüd proovida blackboxi panna. Ja mind väga paelus audissoni mõte, sellepärast et Eestis üldiselt ei tehta audisse, neid ei valita millegipärast see ei ole väga popp. Aga kuna ma tahtsin teha teismelistega noortega ja mul ei olnud õrna aimu, millised need võiksid välja näha, kuidas need liiguvad, mida ja siis ma mõtlesin, miks ka mitte proovida, kuidas see välja nägi, mis ta tegema pidi ta, mis Marko näiteks tegija, ta sai seal osa. Mul oli salaplaan, oli, mul oli ainuke mõte, oli see, et kui me lähme KuMusse kummust, tuleb see tükk välja. Et siis noore inimese närvisüsteem peaks pingele vastu. Nii julm see oligi, sest pärast tegelikult lavale minnes ja tööprotsess ei, ei pruugi väga lihtne olla, ma ei tööta niimoodi, et mina näitan ette ja inimesed teevad järgi, ma töötan ülesannetega ja see tekitab sisepingeid tantsides minust olenemata ja siis siis me tegelikult audisheni tegingi, nii et kolm tundima väsitasin lihtsalt inimesi teadlikult, et nad väsiksid ära andas ülesandeid, fitnessis jooksust alates kuni lõpetades ülesannetega, mis olid väga kiired ja väga aeglased. Ja siis, kui nad olid päris väsinud siis oli kohe näha, suusad kukkusid ära, nad ei allunud enam. Ja siis siis valik sai tehtud selle järgi, kes olid võimelised oma soolosid pärast kolmetunnist vööksoppi tegema. Erksalt. Ja tegelikult minu jaoks koorusid välja väga head tüübid. Energiad või liikumisrütmid, jõud tuli välja ja valisin lõpuks tantsijad jõu järgi. Kui palju sa mäletad? Sellest pärast kolme tundi katsetamist üleüldse on veel ühtegi peale, tegelikult ma mäletan väga hästi, mulle meeldisid need üles mänd siukseid ülesandeid, parem kui teinud, nagu kus sa muidu tundsime tõttu nagu küsimusele ma kunagi 10 aastat tagasi alustasin, leevi tantsukoolist on võistlustants siis mingi hetk, kui ma läksin Eesti tantsuagentuuri, lõpetasin võistluse sära, käisin märki siiamaani, käin Eesti tantsuagentuuris ja see aasta nüüd liitusin tantsugeeniga ja siis on hästi palju erinevatest projektidest, osa paaritan keset tuba on siin oravatants, mida ma harjutan, siis ma küsin, et kuidas teiste kogemused on selline. Aga et ma olen erinevates töötubades teinud selliseid ülesandeid minu jaoks täiesti huvitav, mulle meeldib improülesanded, kus ma saan ise midagi luua, et vahepeal Mulle ei meeldi näiteks, mida koreograafia ette näitab ja siis nagu tahaks seda oma käeliseks teha. Kui mul on võimalus teha nagu ise juba midagi, siis minu jaoks on selline ülesanne palju mõnusam. Praeguses tungis lavastusega hästi mõnusast, me saame nagu enda karakterid hästi välja tuua, nii noh, saame teha nii, nagu me ise soovime. Muidugi tehakse täpsustusi, veetakse kuidas saaks paremini teha, mis on minu meelest väga hea, et koreograaf, lavastaja jälgib, kuidas me teeme ja toob nagu nõrgemaid tugevamad küljed esile. Ja mulle väga meeldis ation, mis me üldse tegime, mäletan seda ikkagi väga hästi. Paratamatu küsimus vist, et kuidas teile endale, nende unenägudega on see jällegi minu jaoks väga huvitav teema, kuivõrd huvitav on see sellepärast, et ma olen ise kohutavalt igavaid unenägusid? Ma olen isegi sellepärast üles ärganud, et mul on lihtsalt nii igav, et see ajab mind öösel üles. Ma ei tea, mida sa minu alateadvuse kohta ütleb, aga noh, see selleks, kuidas terveneda. Unenägude teema kerkis mul ülesse, kuna ma ei näinud üldse unenägusid kolme aasta jooksul midagi ja siis sööki hästi välja puhata olla või? Ei, ma ei hakka rääkima, miks ma ei näinud, aga, aga mul õnnestus terapeudi juurde pöörduda, mis oli väga kogemus ja peale peale teist seanssi käisime unenägusid laviinina nägema. Ja siis siis ma mõtlesin, et seal midagi on, aga ma olen ühel une enam konverentsil tõesti käinud ja seal oli hästi erinevaid eri erialade inimesed olid seal ja õudselt meeldiks mul ei ole selle mehe nimi meelest oli vana neurokirurge ja ta lõigub praegustki päid regionaalhaiglas ja temale kui niimoodi kikilips ees jalg üle põlve pintsakus, mees teatab, et kõik räägite, on jama. Et ma olen eluaeg inimeste tahi lõiganud, aga pea sees ühtegi unenägu küll näinud ei ole. Minu jaoks oli seal Ma olen tegelikult unenägusid viimasel ajal suurt arvu inimesi, kuna selles õudusunenägusid ei näe lavastuse teemadel, ei veel pole olnud, selleni on veel aega, et paar päeva enne lavastust tekib sinna järv, siis ilmselt on praegust, võib-olla see on cool peal ja hästi pingeline olukord on tegelikult üldse. Et aga näiteks suvepuhkus, siis ma nägin hästi palju oleneb, kus ma lendasin, mulle meeldib lennata minutit, nägin unenägusid ka sellest, mis mulle meeldib. Ja siis ma lendasin mägede ja merede kohal. Head päevad siis veena, head ööd. Kõnnivad ja mõelda. Aga ma olen ka käinud konverentsil, kus räägiti ajudest ja siis ka seal Berti unenägude teema peale, et tegelikult inimene näeb kuskil paarsada unenägu, tegelikult öösel vist ei ole võimeline kõike mäletama, et kuskil 95 protsenti unenägudest või 90 protsenti unenägudest kohe meelest läinud üle 10 protsenti ununevad siis viie minuti jooksul ära. Kui sa üles ärkad. Et selle jaoks nagu siit paremini meelde jätta, siis tuleks need kohe üles kirjutada ja muud sellist, aga ma kahjuks ise ei ole veel seda teenindama. Natukene kahetsen, et ma kohe pärast nagu ülesärkamist ei ole kirjutanud üles, mul jäävad need kõige paremad unenäod meelde, et need ilmselt missil nii põnevad lähevad meelest ära. Aga millised unenäod on, kuidas nad lavastusse on jõudnud? Kelle una tähendab, see, need unenäod on olnud nagu selline vahend nagu luua siukest visuaalset pilti. Et noh, lavastuses töötanud palju instinkti peal ja unenäod on olnud selline nagu lähtekohad, et need on algpunkt, siis on kadunud need unenäod teema üldse nagu ära. Et me oleme nagu rütmide ja kujunditega, mis on tekkinud lavastusprotsessi käigus. Kogu aeg räägin tantsijatele, õhkkond, mateeria teie ümber, et et te võite mõelda, et see on vedelik, mille eest toimetate. Et te võite mõelda natuke kergem mateeria, aga ta ei ole kindlasti mitte midagi palju. Me töötamegi sellega, et kui sa teed liigutust, siis on vedelik su ümber, see on kõige lihtsamalt arusaadav. Et see võib ka mingi muu, oli kivi, raud või midagi muud, jälle kõik need unenäosümbolit. No mul on ikka väga palju unenägusid korjatud, enam ei võta, sõidad 100 dalmaatsia koera igalühel, erinevad täpid ja kus need loetletud näiteks ja kelle kõrvad kuidas liiguvad ja mis värvi silmad on, näeme, me ei võta neid niimoodi. Mul on üks väike unistus küll, et anda niisugune unenäoraamat välja. Aga noh, see, see on täiesti väga uit. Sest tõesti, mul on need unelmad nii hotentsidena, nii ägedad lood on seal sees ja tegelikult, kui sul on mitusada une rohkemgi neid unenägusid, siis tegelikult tekib selline klassifikatsioon täitsa nii jaburate tegijad, siukseid, zombi unena tekivad koerte unena põlevate ja neid on nagu paljukivid ja lendamised ja kosk ja need ei ole nagu niimoodi, et on üks unenägu, selline tulebki 10 10 ühesugust. No enam-vähem ühesuguste tekib selline tunne, et kas ongi mingisugune kollektiivne ala alateadvus kuskil mis kollektiivsed võnked. Aga siinkohal täitsa sobise intervjuu kokku võtta selles mõttes, et kui juba nii ilusaks punanäoliseks läks nii, siis veel kord tuletan siis meelde, et 14. ja 15. novembril kumu auditooriumis võib siis näha Koolitantsu Kompanii lavastust Shu ärkvelolek on uni ja stuudios olid koreograaf vaja Lindale tantsija Marko reit olu, suur tükk. Mina olen Keiu Virro.