Eetris on teatriluup, mina olen Keiu Virro, lumine aeg toob unenäolisi teemasid. Kui eelmises teatriluubis oli jutuks ka Lyndoni tantsulavastus Su ärkvelolek on uni, siis unenäoliselt on su teemad, on ka täna sõltumatu tantsu laval esietendus nimelt mahlak liine tantsulavastust, Genesis reemiks. Stuudios on sel puhul tantsijat, arolin, raud vaja. Maarja Tõnisson. Tere. Tere. Tere. Sõnal remix viitab seekord siis õigupoolest sellele, et tegemist on 2015. aasta uusversiooniga. Kui ta nüüd natuke läkist, mis see siis tähendab, see uus versioon, mis algne versioon, mis muutus, kes tegid, kes nüüd teevad? Päraselt lavastus oli siis loodud Sloveenias viiele teisele tantsijale ja nüüd siis põhimõtteliselt see lavasse struktuur on sama, aga tantsijad on erinevad, see tähendab ka materjal on kuigivõrd erinev sellest originaalist, sellepärast et see lavastus lähtub väga etendaja endamisi. Kui pärast ja võib ka öelda, et iga etendus on erinev, ehk siis kui ka meie seda mängima, siis, kuna tegu on improvissi satsiooniga ja millel on vastav struktuur, aga ikkagi iga etendust tekib kohapeal ise meie kehastumises, nii et iga etendus võib olla oma energia poolest väga erinev. Tasub tulla vaatama mitu korda viitev põld. Aga vaatasin, et koduleheküljel kirjutatakse lavastuse kohtadelt, algimpulsiks on unenäolisus. Mida see täpselt siis tähendab, seal? Genesis ise viitab esimese hooga juskui hoopis kristlusele judaismi loomisele. Sündimisel, mis teie lavastus on? Seesamamoodi räägib maailma loomisest. Aga siis läbi meie hetkeolukorra või, või selle hetke reaalsuse maailma loomisest, mis siis tähendab seda, et et see maailma loomine põhineb meie omaenda kujunditel fantaasial, mis meid kõiki tegelikult iga päev saadab ja väga konkreetselt ka just nimelt unenägusid, mida öösiti näeme. Et näiteks selle etenduse puhul me konkreetselt avasime Ühemist etendajatest ühe unena. Ja võtsime sellest unenäost siis konkreetset kujundit, mille baasil Me lõime teatud stseenid Aga räägi ära, kelle unenägu, mida Õunas nägi? See oli raha, Aadla unenägu. Küll tõlgendus nüüd hoopis erinev muidugi sellest, mida temal konkreetselt unes nägi, mis meie jaoks oli väga huvitav. Pärast seda unena avamist siis hakata improviseerima sel teemal, et kuidas rahu Aadla siis on oma tühjas unenäoruumis, kus teda ei ole ruumilisi, kus ta alles kehastub sinna ruumi ja kus ta iseenesest distantsilt kehastuma siia hõljumas, ehk siis põhimõtteliselt mingi väga kummaline punkt, kust alustada. Ja kuidas siis reaalajas ennast sellesse süsteemi kohandada, et kuidagi lastase kujund iseendast läbi ja siis seda hakata tõlgendama oma kehaga laval. See oli põnev, aga seda läheb siis juba ise publikuna, kuidas me selle ära lahendasime? Aga see on midagi huvitavat yles mõtlesite sel ajal sellepärast et tantsulavastusena, see on nii abstraktne ja seal ei ole ju mingisugust narratiivi, seal ei ole sõnu. Seal ei ole midagi, mida saaks tõlkida niimoodi selgelt arusaadavasse keelde. Ma ei tea, kui te natuke räägitakse selles protsessis, kuidas see välja nägi, kuidas te alustasite? Tegelikult. Me alustasime üldsegi sellisest baas kehatööst Florenzaugendraga mis põhineb side Pulsoloogial ja lähtub vägagi füsioloogiast. Mis siis tähendab, et see liikumine toimub lähtuvalt keha erinevatest süsteemidest, kas organitest veresoonkonnast ütleme nii, et, et liikumise nagu kvaliteet, seda dünaamikat saab paralleeli tõmmata ta selle nii-öelda sisemise liikumise või süsteemi toimimisega. Ehk siis meie samuti kollektiivina. Me võime öelda, et me moodustame tervikorganismi kus siis igal üksikosal on oma roll ja väga erinev, aga see kook Kui moodustab terviku aga nüüd tuli mängu hoopis üks, teine ütleme, et kui Mola kliine on see, kes on koreograaf lavale pannud ja jutt on olnud ka jällegi, kust infot saanudki koduleheküljelt tema väljatöötatud improvisatsiooni ja kompositsioonimeetodist, siis kuidas neid kahte asja nüüd eristada, et mis on see, mida te tegite plorentsiga ja mis on see, mida tegite mahlaga, mis meetodid need on sellised, kas need on omavahel siis seotud ja? Maa-ala kutsus selle projekti jaoks Florence endale appi siis originaalis 2015. aasta etenduse loomiseks, ehk siis need kaks praktikat. Kui maa-ala oli valinud selle geneesise teema ehk siis maailma loomise siis ta palused, Florence teeks tantsijatega kehalist tööd, mis tähendab seda, et Florentsi teha praktika või see meetod, mida ta kasutab, seda saab nagu Maarja juba ka enne mainis väga üheselt. Kui seda lihtsustada, muidugi sõnal keeruline struktuur, aga saab väga üheselt tõmmata paralleeli loomise näiteks esimeste päevadega, kuidas siis toimuvad need etapid, kuidas maailm on loodud, kuidas ka näiteks inimrakk kehastub siia maailma, kuidas bioloogiliselt tekib, ehk siis need kehade aspektid hakkavadki täiesti nullpunktist pihta, et kuidas ma ei tea üldse, sa tunnetad seda raku, raku keskkonda üleüldse, et see on väga selline avar struktuur, mida ma ei tea. Kui me sellest siin praegu rääkima hakkame, siis see läheks väga pikale. Et võib-olla Maarja tahab lihtsamalt seda kokku võtta, sest tema on kõige pikem practice sellega tema, kes Belgias ja sai need inimesed meile, seda teab kindlasti paremini rääkida sellest. Ja võib-olla kõige. Nagu selline lihtsustatud paralleel, siis ongi see, et, et kui me räägime maailma loomisest geneesise puhul, siis meil on ka embrüogenees, siis mis on siis inimese loomine, inimese algus kuidas kaks sugurakku kohtuvad ja kuidas sellest plahvatuses tekib uus olend, mis on samamoodi oma täiesti omaette maailm siis selles ema isa keskkonnas. Et selles mõttes nagu see inimese füsioloogia ja, ja siis need mahla poolt pakutud siis kompositsiooni, improvisatsiooni meetodid, mis põhinevad unenägude seletamisel ja sellel nagu maailma või mõttepildil, mis, mis meie peas toimub, need protsessid, need kõik need kujundid assotsiatsioonid. Et neid annab omavahel ühendada, see on siis nagu keha ja vaim orgaanilises kovskile. Aga kui veel tulla sinna küsimuse juurde, Meil on omakorda lihtsustatud kujul siis Klooren, siis põhimõtteliselt tegi meiega sellise kehade algeeltöö nii-öelda siis ta häälestas meid mingisugusele avatusele ja andis meile erinevad võtmed, kuidas erinevaid kvaliteeti, et esile manada, ehk siis kui me räägime siin keerulistest struktuuridest nagu organid, et kuidas ma liigun oma organist, siis see lihtsalt on üks väga lihtne võti, kuidas saada väga kummalist liikumiskvaliteeti ja maa-ala siis kuna temal oli kvaliteeti vaja, mida panna oma kompositsioonis, see lihtsalt oli selline eeltöö, selleks siis põhimõtteliselt. Aga rääkige pisut maalast ka, seal oli nüüd ka soololavastus küll vist ühekordne etendus Eestis, aga kuidas te iseloomustaksite teda ennast kui kunstnikku? Ta oh, me oleme väga palju erinevaid nägusid See on täiesti uskumatu, ta võib olla täiesti terav ja halastamatu ja järgmisel hetkel väga-väga pehme ja meelas ja ühesõnaga ta on üpriski ainulaadne isiksus. Ja pluss see, kui kiiresti ta mõtleb või et me peame pidevalt olema nii kohal, sestap ta võib ühe hetkega nii palju uut infot sulle anda, et sa pead kogu aeg olema valmis seda vastu võtma, seda kohe siis rakendama oma liikumisse, sellesse struktuuri, mida ta nõuab, et pidev valmisolek ja just seega, et see imeline, kui inimene sinult palju ootab, siis sa sedavõrd rohkemgi suudad anda, et ma arvan, et meile kõigile väga väga avardav kogemus ja katsetate oma piire. Kindlasti on juba mõni ületatud ka. Issand, see on pidev protsess, pidev igapäevaselt piiride ületamine on päris huvitav meeleseisund, mis tekib selline. Mina isiklikult olen tajunud, kuidas lihtsalt kuigi ma tihti ei saa võib-olla hakkama iseenda hinnangute järgi või, või, või et ma saan kogu aeg tagasisidet, et ma saan ikka veel lükata oma piire veel kaugemale siis sellest kuidagi hinnangust, vabanemine oma mõistuse täielik selginemine on väga huvitav tunne olnud minu jaoks. Kuidagi sa oledki väga kohal oma kehas seal kohal oma kaaslaste jaoks ja see on imeline tunne, et seda saab veel kuidagi, et sa näed seda kasvuruumi vist pidevalt. Ja huvitav on ka see, et tegelikult ega me täpselt ei teagi, kuhu suunas me sellega vähem, et see on nagu selline protsess, see enese jaoks ka pidev üllatus. Mis välja tuleb sellest seisundist. Ja kuidas me omavahel kollektiivina ka toimime selle struktuuri sees, et see on ikkagi üpriski avatud, seega see on, see on põnev meile endale. Nähtavasti ka publikule, mis on põnev, et kuidagi mina isiklikult olen avastanud nii endas kui teistes nii palju uusi aspekte, et ja see on imeline, kui sa omaenda väga lähedastes ja pikaajalistest sõpradest neid uusi omadusi leiad, et see on, et see võib, mõtlesin täiesti sõnatuks ja pakkuda väga imelisi hetki kuidagi. Muidu ma näite tuua, mis avastasid viimati. Kuna ma olen üsna selline keeruline, võib-olla kangekaelne isiksus, siis mingisugune lahti laskmine on minu jaoks väga üllatav, et ma ei pea seisukohta võtma ja et see on okei, et ma ei võta seisukohta, vaid lihtsalt kuidagi olen olemas oma avatusega, see on juba see, mis on vaja, et, et ei pea kuidagi seda vormi pidevalt oma tahte järgi siis vorpima või et sa ja mõnes mõttes on küll klišee, eks ole, aga see hetkes olemine, et nüüd ma olen mõnes mõttes saanud aru, mida see tähendab. Et ei, ei, ei pea nagu tulemuse nimel kuidagi ekstra pressima või või taguma mingisugust enda ideaalkujutluses välja mõeldud taiest välja, et ega et lasta kuidagi asjadel olla. Ja siis hakkavad need kõige imelasemad asjad alles juhtuma. No kuidas teil üleüldse tantsijad kokku sõitnud ja nüüd korra veel nimetate, kes teil seal laval on? Lisaks on teil jugo muusika otsa, koha peal sünnib, selles ongi see üks kõige olulisemaid aspekte vist, millest oleks põnev rääkida. See, et kuidas me kokku saime, saime kokku juba väga ammu ja põhimõtteliselt mis ei ole väga tüüpiline, ehk. Lisaks siis minu äraliini, meil on veel tantsijatest agelinkman ja raha. Ja originaalheli on loonud Tanel vee kulla mis on põhimõtteliselt sama meeskond, kellega me tegime suve alguses olme, ulmad etenduse. Ja kuna see projekt eriti hästi nauditav ja meie koostöö sujus hästi siis me tahtsime jätkata koostööd nende inimestega, aga mingisuguse väheke teise nurga alt, ehk siis me mõtlesime, et oo, et eriti äge oleks võtta endale keegi lavastama. Ja kuna me Eesti kontekstis kahjuks ei suutnud leida seda nime, keda ma läksin endale ihaldanud siis me võtsime selle rahvusvahelise mastaabi ette. Ja parasjagu samal hetkel mina just olin Brüsselis ühes töötoas, mida siis mahla kliin ja Florence Augendre tegid töötuba. Ja see oli kuidagi ideaalne juhus, et ma kutsusin nad siia Eestisse meie meie trupile lavastama ja see oli päris ootamatu, et nad olid nõus sellega, sest et üldjuhul käib ikka asi niipidi, et lavastaja valib endale siis etendajad. Aga seekord. Et sai tehtud, te ütlesite, et siin me oleme jah. Väga raske midagi öelda kuulajale, mida te nüüd siis vaatama lähete, kui te lähete sõltumatu tantsu laval ja nagu ma aru saan, siis iga iga kord on niivõrd erinev, et laske ennast üllatada. Ühesõnaga Mola kliine tantsulavastus, unenäoline tantsulavastus, Genesis remix, etendub sõltumatu tantsu laval, järgmised etendused on juba 16. seitsmeteistkümnendal novembril ja suur tänu tulemast. Tantsija Doronin, Rudva Mari Tõnisson. Mina olengi Elvira.