Järgnevatel aastatel, mida oli vähe, kuid nüüd neid meenutades tundub too aeg lõputult pikk. Nägin vaid päikest ja unustasin tormid. Imetlesin rooside ilu ega pannud okkaid tähelegi. Advokaat, kes mind kohtus erilise innukuseta kaitses, oli üks minu paljudest armukestest. Härra klouni. Kui kõik peaks minema teie plaani kohaselt ja ma lõpetan oma elupäevad mahalaskmiskomando ees siis võite selle lehevihikust välja rebida. Me kõik teame, et ma ei sure selle totra spionaažisüüdistuse tõttu vaid sellepärast, et otsustasin teha seda, millest olin alati unistanud. Ja unistuse hind on alati kõrge. Eelmise sajandi lõpul oli striptiis juba olemas ja seadusega lubatud ent sellesse suhtuti lihtsalt kui inimkeha alastuse näitamisse. Mina tegin sellest grotesk, sest vaatemängust, kunsti kui striptiis uuesti ära keelati, võisin oma etendusi edasi anda, sest see jäi seaduse raamidesse, kuna oli teiste naiste vulgaar, sest avalikust enese paljastamisest väga kaugel. Minu publiku seas oli selliseid heliloojaid nagu Putšiini jamast, Smee suursaadikuid nagu fon, Klunt ja Antonio Veeaa. Magnaate nagu parun Rothschild ja kas toon meni? Mul on raske uskuda, sel ajal, kui mina kirjutan neid ridu siin ei tee nad midagi, et mind vabadusse aidata. Lõppude lõpuks ei saadetud ju ka ebaõiglaselt süüdistatud kapten Treff püssi tagasi kuradisaarele. Paljud ütlevad, ta oli süütu. Ja kuid minagi olen süütu. Minu vastu ei ole mingeid tõendeid peale selle, mida ma ise hakkasin enda kohta rääkima, et ennast tähtsamaks teha, kui olin tantsimisega lõpparve teinud, ehkki olin suurepärane tantsija. Kui see poleks nii olnud, ei oleks mind esindanud tolle aja kõige edukam agent Gabriel Astrükk, kes esindas ka paljusid vene talente. Astrükk oleks praegu leidnud mulle võimaluse tantsida Milano La skaalas koos žinskiga. Kuid tantsija, agent ja armuke leidis, et ma olen keeruline isiksus, temperamentne, väljakannatamatu ning surus naeratus huulil läbi selle, et ma näitaksin oma kunsti üksinda ilma Itaalia ajakirjanduse ja ka teatrijuhtide abita. Sellega Ossuri osake minu hingest. Ma teadsin, et vananen ning et varsti ei suuda ma enam olla sama kerge ja paindlik ja tõsiseltvõetavad ajalehed, kes olid mind alguses ülistanud pöörasid nüüd minu vastu. Ja jäljendajad igale poole ilmus plakateid umbes niisugusele reklaamiga Matahhaari mantlipärija. Nad ei teinud midagi muud, kui väristasid groteskselt oma keha ja tõmbasid riided seljast. Mingit kunsti ega inspiratsiooni selles ei olnud. Astrükile ei saa ma midagi ette heita. Ehkki praegusel hetkel on viimane asi, mida näha tahaksin. Et minu nime seostataks tema omaga. Ta ilmus välja mõni päev pärast heategevusetendusi, mille andsin haavatud vene sõdurite toetuseks. Tegelikult kahtlustasin, et kogu see kulla hinnaga müüdud õhtusöögi ja etenduse piletite raha liigub otse vaikse ookeani sõjatandrile, kus jaapanlased tsaarimeestele uut ja vana tegid. Kuid samas olid need minu esimesed etteasted pärast kime muuseumis antud etendust ja kõik jäid tulemusega rahule. Mina sain tekitada paljudes huvi oma kunsti vastu. Madam kiregievski ajas kokku suure hulga raha ja andis osaga mulle. Aristokraadid arvasid, et toetavad õilsat eesmärki ja kõik, absoluutselt kõik said võimaluse näha ilusat alasti naist, ilma et see oleks mingitki piinlikkust tekitanud. Ast trükk aitas mul leida minu kasvava kuulsusega sobiva hotelli ja korraldas esinemisi kõikjal Pariisis. Tal õnnestus viia mind tolle aja kõige tähtsama kontserdisaali olümpialavale. Belgia rabi poeg Astrükk oskas näha potentsiaali inimestes, kes tollal Mul olid täiesti tundmatud kuid kellest on saanud meie aja suurimad tähed, nagu näiteks ka Ruuso erruubinstain. Tema viis mu seltskonda. Tänu talle muutsin täielikult oma käitumisviisi, hakkasin teenima rohkem, kui oleksin osanud ette kujutada. Esinesin kõikidel pariisi tähtsamatel lavadel ja sain lõpuks ometi endale lubada luksust, mida üle kõige hindasin moodi. Ma ei tea, kui palju ma kulutasin, Sestas trükk ütles mulle, et mina küsimine ei kuulu hea tooni juurde vali välja ja lase endale hotelli saata, mina hoolitsen ülejäänu eest. Nüüd neid ridu kirjutades hakkan mõtlema, kas ta võttis osa raha endale. Kuid ma ei saa niimoodi edasi minna. Ma ei saa seda kibedust südames kanda, sest juhul, kui ma peaksin siit välja pääsema loodan, et see nii läheb. Sest ei või ju olla, et kõik korraga sulle, selja pööravad. Ma peagi 41 aastaseks ja ma tahan, et mul oleks õigus olla õnnelik. Olen tublisti juurde võtnud ja tantsijat minust enam ei saa. Kuid maailmas on peale selle veel palju muudki. Parema meelega mõtlenas trükist kui inimesest, kes pani koguma oma varanduse mängu, et luua uus teater. Selle avaetenduseks oli kevadpühitsus, mille muusika oli kirjutanud täiesti tundmatu vene helilooja kelle nime ma ei suuda meenutada ja milles tantsis peaosa too idioot. Vot nii sünski, kes jäljendas masturbatsiooni stseeni, mida mina olin esitanud oma esimesel Pariisi esinemisel parema meelega mõtlenas trükist kui mehest, kes kutsus mind kord kaasa ja viis mu rongiga Normandiasse sest me olime temaga eelmisel õhtul rääkinud igatsusest, mis tekib, kui ei ole väga kaua mere äärde saanud. Olime juba viis aastat koos töötanud. Me istusime rannal ega rääkinud kuigi palju. Lõpuks võtsin taskust ajalehe ja voltisin selle lahti, et ta saaks seda lugeda. Dekadentlik, mata Hari ohtralt alastust ja vähe annet külas artikli pealkiri. See ilmus täna, ütlesin ma. Samal ajal, kui tema luges, läksin v tee äärde ja korjasin mõned kivid. Sa võib-olla ei usu, aga mul on kõrini. Minu unistused on minust kaugele jäänud. Ja ma ei ole enam ammugi mitte see inimene, kelleks ennast pidasin. Kuidas nii, küsis astruk üllatunult. Ma esindan ainult kõige suuremaid kunstnikke ja sina oled üks neist. Kas tõesti suudab inimene, kellel pole midagi paremat kirjutada oma lihtlabase kriitikaga su niimoodi endast välja ajada? Ei. Aga see on üle hulga ja esimene asi, mida ma üldse enda kohta loen. Ma hakkan teatri lavadelt ja ajakirjandusest aina kiiremini kaduma. Inimesed näevad minus vaid lõbunaist, kes kunsti ettekäändeks tuues ennast publiku ees paljaks võtab. Astrükk tõusis püsti ja tuli minu juurde. Ka tema korjas maast mõned kivid ja viskas ühe neist merre kaugele murdlainete taha. Ma ei esinda prostituute, see tõmbaks ärile kriipsu peale. Tõsi, ma olen pidanud paarile oma artistile selgitama, miks on mu kabinetis mata haari plakat ja tead, mis, ma ütlesin. Et sa taaselustada sumeri müüti, milles jumalanna Innanna läheb keelatud maailma. Ta peab minema läbi seitsme värava, igaühe ees seisab valvur ning sisse pääsu eest maksab ta igale valvurile, võttes ära mõne riideeseme. Üks suur inglise kirjanik, kes oli sunnitud kodumaalt Pariisi pagema ning suri üksilduses ja vaesuses on kirjutanud näidendi, millest saab kunagi veel klassika. Ta jutustab sellest, kuidas Heroodes sai kätte risti Johannese pea. Salomee, kust see näidend on? Minu hingeseisund hakkas muutuma. Mul ei ole selle autoriõigusi ja Oskar valdiga näidendi autoriga pole enam võimalik kokku saada, kui ma Lähme surnuaeda tema vaimu välja kutsuma. Liiga hilja. Taas haaras mind frustratsioon ahastus, mõte, et õige pea olen ma vana, vaene ja inetu. Olin juba üle 30, see on tähtis pöördepunkt. Võtsin uue kivi ja viskasin selle veel kaugemale, Kuias trükk. Lenda kaugele kivi ja vii kaasamu minevik. Kogu mu häbi, kogu mu süü, kõik minu vead. Kas trükk viskas järgmise kivi ja seletas, et ma ei ole teinud ühtegi viga? Olen kasutanud oma võimalust valida. Ma ei kuulanud teda ja viskasin veel ühe kivi. Ja see on kannatuste eest on pidanud taluma minu keha ja minu hing kõige esimesest kohutavast seksuaalkogemusest peale, kuni praeguse ajani, mil ma olen koos rikaste meestega tehes tegusid, mis lõpevad pisaratega. Seda kõike mõjuvõimu, raha, riiete ja asjade pärast. Varem või hiljem vananevad. Ma elan piineldes õudusunenägude käes, mille olen ise esile kutsunud. Kas sa ei ole siis õnnelik, küsisas trükk, kes oli aina suuremas hämmelduses? Olime ju ikkagi tulnud, et veeta mererannas ilus õhtupoolik. Ma loopisin kive muudkui edasi aina raevukamalt ja ise ennastki aina rohkem üllatades. Homme ei olnud enam homme ja täna polnud täna vaid auk, millesse iga sammuga aina sügavamale sisse vajusin. Meie ümber jalutasid inimesed, lapsed mängisid Eakate kid taevas oma kummalisi tiire ja lained loksusid rannale rahulikumalt, kui olin ette kujutanud. See on sellepärast, et ma tahan, et mind võetakse omaks et mind austataks, ehkki ma pole kellelegi midagi võlgu. Milleks mul seda vaja on? Raisata aega, muredele, kahetsusele, pimedusele, sellele pimedusele, mis mind lõpuks orjastab, mis aheldab mu kalju külge, kust ma enam lahti ei pääse. Röövlindudele roaks? Ma ei suutnud nutta, kivid kadusid, vette langedes võib olla üksteise kõrvale ja luues veepinna all uuesti Margaretaat selle. Kuid ma ei tahtnud uuesti saada selleks, kes vaatas Andrease naisele silma ja sai kõigest aru. Kes ütles mulle, ehkki mitte täpselt niisuguste sõnadega, et meie elu on viimse kui pisiasjani ette planeeritud. Me sünnime, õpime, astume ülikooli, et endale sealt mees leida. Abiellume. Olgu see või maailma kõige hullem mees kasvõi sellepärast, et teised ei saaks öelda, et mittegi keegi meid ei taha. Saame lapsi, vananeme, veedame oma eluõhtu maja ees pingil istudes ja möödujaid vaadates teeseldes, et teame elust kõike, suutmata samas vaigistada südame häält, mis ütleb. Sa oleksid võinud proovida midagi muud. Üks kajakas lendas meie poole kriiskas läbilõikavalt ja eemaldus taas. Ta tuli nii lähedale, et Astrükk pani käe-silma kaitseks ette. Linnu kriise tõi mind tegelikkusse tagasi. Olin jälle kuulus naine, kes on kindel oma ilus. Ma tahan lõpetada. Ma ei taha enam samamoodi edasi minna. Kui kaua ma veel saaksin näitleja tantsijana töötada? Ta vastas ausalt. Võib-olla veel viis aastat. Siis parem, lõpetame kohe. Astrükk võttis mul käest kinni. Me ei saa, sul on lepingulisi kohustusi ja kui sa neid ei täida, pead trahvi maksma. Liiatigi pead sa ju ka elatist teenima, sa ei taha ju lõpetada selles kohutavas pansionist, kus ma sinuga kohtusin. Hästi, täidame need kohustused. Sa oled minu vastu hea olnud ja ma ei taha, et sa peaksid minu üle või alaväärsuskomplekside pärast kannatama. Aga ära muretse, ma tean, kuidas endale elatist teenida. Ja siis hakkasin pikemalt mõtlemata rääkima talle oma elust. Seni olin hoidnud seda ainult endale, sest minu elu koosneski ainult valedest. Häkkimise ajal hakkas mu silmist pisaraid voolama. Ast trükk küsis, kas ma tunnen ennast hästi. Aga ma rääkisin aina edasi ja tema ei öelnud enam midagi, vaid üksnes kuulas mind vaikides. Esiti arvasin, et langen musta auku leppides lõpuks ometi sellega, et ma ei ole see, kelleks ennast pidasin. Siis aga märkasin, et oma haavadele ja armidele otsa vaadates muutusin hoopis tugevamaks. Pisarateni oli oma hääl ja need ei voolanud mitte minu silmadest, vaid minu südame kõige sügavamast pimedamasse sopist. Jutustades mulle lugu, millest mina isegi õieti teadlik ei olnud. Ma olin otsekui parvel, mis seilas täielikus pimeduses kuid eemal silmapiiril näitas tuld majakas, mis juhatab parve kaldale. Kuimeslev meri lubab. Kui ei ole juba liiga hilja. Ma ei olnud seda kunagi varem teinud. Mõtlesin ikka, et kui räägin oma haavadest, muutuvad need veelgi reaalsemaks. Kuid tegelikult oli see täpselt vastupidi. Minu pisarad kasvatasid haavad kinni. Vahetevahel lõin jalaga liiva üles ja mu käed värisesid, aga ma ei tundnud valu, sest ma olin hakanud terveks saama. Ma sain aru, miks käivad katoliiklased pihil, ehkki nad teavad, et ka preestrite hingel on samasuguseid või veelgi hullemaid patte. Tähtis pole see, kes kuulab. Tähtis on hoida haav lahti, et päike võiks seda puhastada ja vesi pesta. Seda Ma nüüd tegingi ja minu kuulajaks oli mees, kellega mul polnud mingit erilist lähedust. Just seepärast saingi nii vabalt rääkida. Tüki aja pärast, kui olin nuuksumise lõpetanud ja kui lainemüha oli mu maha rahustanud võttisas trükkmul õrnalt käe alt kinni ja ütles, et varsti läheb viimane rong Pariisi ning et me peaksime kiirustama. Tee peal häkkis Ast trükk mulle kunstimaailma uudiseid, kes oli kellega maganud ja kes kusagilt lahti lastud. Ma naersin ja palusin aina lisa. Ta oli tõesti tark ja elegantne mees. Ta teadis, et meie jutud jooksid koos minu pisaratega silmade kaudu välja ning kadusid liiva sisse kuhu need jäävad aegade lõpuni. Meie elame oma ajal, no kõige kuulsusrikkamale hetkel. Millal teie pariisi tulite? Maailmanäituse ajal Pariis oli siis hoopis teistsugune provintslikum, ehkki mulle tundus, et see on maailma keskpunkt. Õhtupäike paistis hotell Elysee kalli numbritoa aknast sisse. Meid ümbritses parim, mida Prantsusmaal pakkuda oli. Šampanja, absint, šokolaad, juustud ja värskete lillede lõhn. Väljast paistis kõrge torn, mis kandis nüüd oma looja Eiffeli nime. Ka tema vaatas hiiglaslikku raudehitist. Organ ei pidanud pärast näituse lõppu püsti jääma. Ma loodan, et see jubedus võetakse kiiresti maha. Ma oleksin võinud vastu vaielda, kuid tema oleks veelgi ägedamalt argumenteerima hakanud ja lõpuks ikkagi peale jäänud. Selle asemel kuulasin vaikides, kuidas tema kõneles Belle Pokist, mis riigis parasjagu valitses. Tööstustoodang oli kolmekordistunud, põllumajandust aitasid edendada masinad, mis suutsid üksi teha ära 10 mehe. Tööpoed olid kaupu täis ja ka mooduli täielikult muutunud mis oli mulle väga meeltmööda, kuna see andis mulle ette käände käia vähemalt kaks korda aastas mööda poode, et uuendada oma garderoobi. Kas te olete märganud, et isegi toit maitseb paremini? Olin seda tõepoolest märganud ja see ei meeldinud mulle eriti, sest ma olin hakanud juurde võtma. Vabariigi president ütles mulle, et kui möödunud sajandi lõpul oli meil jalgrattaid 365000 siis nüüd on neid juba kolm miljonit. Majades on kraanivesi, kaasinimesed saavad puhkepäeval linnast kaugemale välja sõita. Kohvi tarbimine on neljakordistunud ja leiba saab osta ilma et pagari Meyeri ukse taha tekiks pikki järjekordi. Mispärast ta mulle seda loengut pidas? Oli aeg haigutada ja rumala naise rolli edasi mängida. Adolf Messiimi endine sõjaminister ja praegune rahvusassamblee saadik tõusis voodist ning hakkas medalita orderitega kaunistatud vormi selga ajama. Ta pidi kohtuma oma kunagise pataljoniga ja niisugusel puhul ei saanud ta riietuda tsiviilisiku kombel. Ehtime inglasi ei salli, on vähemasti üks asi kindel, nemad panevad ennast sõtta minnes tagasihoidlikumalt riidesse, neil on ju need kohutavad pruunid vormid meie sees, sest arvame, et peame surema elegantselt ja kanname oma punaseid pükse ja vormimütse, mis otse karjuvad vaenlasele. Hey, suunake oma püssid ja kahurid ikka siiapoole. Kas te siis ei näe meid? Tänaeris ise oma nalja peale? Minagi naersin, et talle heameelt teha ja hakkasin riidesse panema. Olin juba kaua aega tagasi kaotanud illusiooni, nagu võidaks mind armastada sellepärast milline inimene ma olen. Ning võtsin igasuguste reemideta vastu lilled, meelitused ja ka raha, mis toitsid minu ego ja võltsidentiteeti. Olin päris kindel, et ühel heal päeval lähen ma hauda, ilma et oleksin armastust tunda saanud, aga mis vahet seal oli? Minu silmis olid armastus ja võim püks ja seesama kuid ei olnud nii rumal, et seda välja näidata. Läksin Messiimi juurde ja suudlesin häälekalt tema nägu. Millestki poolt katsid samasugused vuntsid nagu minu õnnetule abi kaasalgi. Ta pani lauale paksu ümbriku, mis oli täis 1000 frangilisi. Ärge saage minust valesti aru, preili, rääkisin siin meie riigi arengust ja arvan, et on aeg tarbimist toetada. Ma olen riigiametnik, kes teenib palju, aga kulutab vähe. Seepärast leian, et pean ka oma panuse andma ja tarbimist pisut turgutama. Ta hakkas uuesti omaenda nalja peale naerma, kuna uskus siiralt, et mind vaimustavad tema medalid ja lähedane läbikäimine presidendiga, keda ta ühelgi meie kohtumisel mainimata jätnud. Kui ta oleks aru saanud, et minu silmis ei allu armastus mitte mingitele reeglitele siis oleks ta minust ehk eemaldunud ja mulle selle eest kättegi maksnud. Ta ei olnud siin mitte ainult seksi pärast. Ta tahtis tunda, et teda armastatakse. Just nagu võiks naise armastus temast tõepoolest esile kutsuda tunde et ta on kõikvõimas. Jah armastus ja võim on üks ja see sama. Ja mitte ainult minu silmis. Ta läks ära ja mina panin ennast rahulikult riidesse. Minu järgmine kokkusaamine pidi toimuma väljaspool Pariisi ja alles hilisõhtul. Mul oli aega hotellis või minna oma parim kleit selga panna ja sõita nõisse, kuhu minu kõige truum armastaja oli mulle villa ostnud. Mõtlesin paluda, et ta annaks minu käsutusse ka auto koos juhiga kuid jõudsin järeldusele, et see oleks liiast. Muidugi oleksin võinud olla tema vastu, ütleme nõudlikum Taali mainekas pankur, abielumees ja väiksem kivisi oleks olnud ajakirjanikele tõeline maiuspala kuna nad olid minu suure vaevaga üles ehitatud karjääri täielikult unustanud ja tundsid huvi, see oli ainult minu kuulsate armukeste vastu. Kohtuprotsessi ajal märkasin, et keegi teeskleb ajalehe lugemist kuid tegelikult jälgib iga minu liigutust. Niipea kui ma lahkusin, tõusis ka tema ja järgnes mulle diskreetselt.