Tere, head raadio, kahe kuulajad, kes ta istu parasjagu selleaastase PÖFFi viimastel filmiseanssidel, alustab kinovärgiga mandariin ja nagu ikka, on meil saadet juhtimas filmikriitikud. Emilia Toomela. Tere, Ralf Sauter. Tere, Andrei Liimets, tere. Mina maare hinda alla. Tänases saates räägime esmalt filmidest sõda kõigi vastu ja kui koletis kutsub, mis linastused PÖFFil aga on ka meie kinolevis ehk mida saab ka järgmisel nädalal ja edaspidi veel kinos näha, seejärel aga veel kord väike kokkuvõte juubeli PÖFFi programmis, täpsemalt tulevad arutluse alla sellised rohkem või vähem silmapaistvad filmid nagu veerde laani, süstla Findjumond ehk kõigest maailma lõpp, Kelly Richardi Churchil mumen ehk teatud naised. Kennes lõunergani Manchester by the siia, David mägenzi ellu. Võmmifilmide sõprade rõõmuks on kinodesse jõudnud selline musta huumoriga vürtsitatud teos nagu sõda kõigi vastu, millel lavastajaks realistiks John Michael McDonald, kes on tuntud aeglasemalt briti filmida halvari ja ta kaard poolest, kes mängis Brendan klisson. Sõda kõigi vastu on 70.-te Ameerika stiilis märulikomöödia, kahest New Mexicos tegutsevast korrumpeerunud võmmist, Bowiste tervist, keda mängivad vastavalt Michael pena ja Aleksander karskard. Ning filmis seotakse nad vastamisi väga ohtlikku kriminaali kellesugust nad pole varem kohanud. Aga muidugi jääb neil aega kokaiinitõmbamiseks, autode mõlkimiseks ning rusikate käikulaskmiseks, et nalja saab kõvasti. Huvitav samm. Ja siis stsenaristile lavastajalt Chang John Michael McDonaldsilt, sellepärast et tema eelmised filmid mida juba mainitud, sai mulle tegelikult mõlemad ikka kohe väga meeldisid ja olid mõlemad siis vastavalt 2011. ja 2014. aastal ka mu aasta lemmikfilmide seas, eriti siis tema viimane Kalveri, Brendan klissoniga oli siukse tugeva religioosse eksistentsiaalse alltekstiga ja tundus, et tõesti huvitavat siuksed päris nagu sügavad ja igavikulised teemad siis Voron eval mingis mõttes oleks nagu samm tagasi, et, et see on minu meelest täielikult igasugusest sellisest filosoofilise Mazdaldeksist tekstist prii täielikke, et selline kõik ideed, mis tal on vähegi ilmselt mingisuguse aine mõjuval pähe tulnud, on siia filmi kokku topitud. Hästi raske oli mul filmi ajal kuidagi jõuda järeldusele, et kas seal toimuv on üks aasta halvimaid filme või on see päris paganama lahe, sellepärast et et see on ikka nii kohutavalt tühi ja siin on huumorit, mis on täiesti kohutavalt halvasti kirjutatud, samas siin on neetult ägedaid seene, on kohti, kus ma ikka südamest naersin ja kus ma mõtlesin, et et see on ikka väga originaalselt improviseeritud või siis tõesti väga originaalne lähenemine. Neid on võimatu kirjeldada siin üks koht, kus karskard mängib lindu, põhimõtteliselt vajadusi, seda tüüpi taga, et väga vaimukad visuaalid See oli vist selles saates, kui kunagi rääkisime filmist naiskaitsta ilma filmi 100 kõige vastu kõigepealt sisse tõesti põhjendaks selle filmi segasust, hullumeelsust sellega ongi sõda kõige vastu, kaasa arvatud kinopubliku vastu, aga ta läheb niivõrd kaugele heast maitsest täiesti üle igasuguse hea maitse piiri tähendab et ta nii hull, et kui nende provokatsioonidega selle provokatsioonidega kaasa minna, et siis see on tõeliselt lahe kogemus. Ja probleem on selles Enne seda filmi näidati mingit nelja-viit, treilerit nagu ikka kinodes ja, ja need kõik olid mingitest Ameerikaga, müüdjatestus keskmine nali on kellelegi jalaga munadesse andmine või sõna ehk sõna kasutada mingis situatsioonis. Ja kuna John Michael täna on seniste filmide Berni andekas stsenarist, siis ma just kohtasin natukene nutikamalt lähenemist kohati ka selle provokatiivse osas ja siin kahjuks ikkagi liiga paljud naljad lähevad seda teed, et see on mingisugune siukest füüsiline, kellelegi haiget tegemine või siis lihtsalt ropendamine siin üks seen näiteks, mis sisuliselt koosneb ainult sellest, et Maicel päina tegelemine istub kuskil restoranis, on tellinud veini ja siis hüüab, et kuule, persevest, kas sa sittusid mu veini, siis ma mõtlesin, et mis selles vaimukat on, mis selles leidlik on, miks see stseen siin on, siin on palju selliseid, täiesti nagu tühjumite juhatavaid seene ja minu meelest just võrdlus naisk asigi ei tule, ei tule sellele filmile üldse kasuks, sellepärast ta naiska isa oli ikkagi väga hästi kirjutatud ja olulisemalt minu meelest nutika ja leidliku maa dialoogi ja üleüldse looga ja metatekstiga film. Kusjuures ma tean, et väga paljud inimesed on sinuga nõus, Andrei vaidlevad mulle vastu selle naiskaisi võrdlusega, kusjuures ma pean selle juures ütlema, et mul oli tegelikult ju vastupidi, sest mina nägin, kõigepealt kuulan ivani ja seejärel naiskai, see, et ma arvan, et see tugevalt ka mõjutas minema. Arvamus selles, et kui teistel oli vastupidi, siis on tõenäolisem, et nad arvavad nii nagu Andrei. Nad on omavahel suhteliselt sarnased filmid ka naiskäis on tunduvalt tõsisem ja võtab seda oma 70.-te olemust palju kindlamalt justkui et seal see pornotööstuse teema ka, mis 70. estad reaalne ja seda kõigi vastan veel veelgi rohkem, selline absurdikomöödia hästi palju huumorit tundub selline improvisatsiooniline ja paljud noh, ütleme need negatiivsemad asjad, mis Andrei välja tõi ikkagi tegid selle filmi meeldivaks meie jaoks ja ma nägin seda täieliku PÖFFi raames hilisel seansil sain sellest kiire sellise mõnusa energiasüsti, et nii et võib-olla aitas see, et ma nägin kuidagi PÖFFi programmi raames seda, et me ei kujuta ette, kuidas ta nagu kinolevis vaadates oleks kogu selle filmi jaburus, mul oleks väga korda ja isegi mis ei ole ütleme otseselt hästi kaval või andekas lõpet isegi mõnel iroonilises võtmes nagu see meeldis, et nad isegi ei üritanud just kedagi niimoodi, et nende lõppu kuidagi väga järsku juhuslikult ja ja juhuslikkus on võib-olla selline võtmesõna siin, aga tal on, tähendavad mingit intellektuaalset konksud siinjuures, et John maitsema annaks, mulle tundub noh, kuna tegemist on briti rahadega tehtud filmiga, ma saan aru, et siis ta ikkagi te olete joppas selles mõttes väga, et Eesti sai teha midagi sellist nii-öelda tahtis teha ja panna sinna oma mingeid kilde sisse, siin mainitakse tuntud vanu kunstnikke ja kirjanikke juhuslikult täiesti mööda minnes ja nii et film pakkuda mingit teatavat nagu avastamist oled selle maailma ja kõik need tegelased ja viimat viimaseks manada mainiks nädalaga osatäitjaid, et lisaks siis peenaleja Aleksandr mardile näiteks seal Southampton, minu arust üks kaunimaid näitlejatar Elsa ja tal on selline ka mingi teatav 70.-te näitlejatari hõng juures ja siis nende võmmide ülemusena, kes on selline teatud stoiline tüüp, nii et väga lahe meelelahutuses mulle läks, pealegi. Mina olen igatahes Ralfiga nõus aga selles samas saates, kui rääkisime naiskaisest, kuulasime ka filmist sõda kõigi vastu pärit muusikat ei seega siis sel korral läheme hoopistükkis rahulikuma nootidega edasi ja kuulame tänni Adams, Skinneri ning David Jamesi lugu itsolouformis kõlas PÖFFil sellises filmis nagu Orphelein ehk orb. Surma ja kaduvuse ka leppimine ja hakkamasaamine on üks raskemaid asju, millega hakkama saada ükskõik mis vanuses, eriti siis lapse jaoks, kelle maailmataju ei ole veel päriselt välja kujunenud ja kes alles avastab selliseid raskeid teemasid. Selle, nagu öeldud, keerulise teema on võtnud ette lavastajaid JA bajona Hispaaniast pärit mees, kelle senised lavastajad on näiteks olnud õudusfilm orbudekodu ja katastroofifilm Wim bassi peal või võimatu, kus peaosa peaosades olid Evan McGregor ja Naomi Watts. Tema värskeim teos, kui koletis kutsub või emonstrik hoolsa ja räägib siis ühest noorest poisist, kelle ema on kaotamas võitlust vähiga ja kelle kaotusvaluga tuleb tal hakkama saamiseks appi siis üks suurest puust koletis See on umbes selline lugu, mida jutustatakse hästi, võib-olla Germadelt, Oravičimberitan mõnel oma tugevamal viljakamal perioodil ja Hannantonia bajona eelmised filmid on mulle väga korda läinud, ilmvõimatu ministriks, oma aasta tugevamaid draamasid ja siis orbudekodu, väga elegantne, ilus hispaaniakeelne õudusfilm. Paraku kui koletis kutsub pööraselt igav. See loo struktuur oli minu jaoks hästi kummaline, et siin pärast koletis elluärkamist siis jutustatakse meile kolm sellist meistri lugu koletise poolt ning neljas siis tuleb jutustada poisil endal ja kahjuks peredraama osad jäävad selle tõttu kuidagi tagaplaanile ja minu meelest kogu see ema suremise rasked suhted isaga. Need teemad tulid väga klišeelikult siin ka ainsana võib-olla tooksin välja siis jah, selle animatsiooni, millega neid koletise lugusid on jutustatud mis lihtsalt mõjub kuidagi unikaalselt ja, ja loominguliselt. Aga Brok narratiivi poolest väga jõuetu ja nõrk draamapeaosatäitjast poiss, täiesti ilmetu, minu meelest ka kõrvalosatäitjad, selliseid Ideon, sealsigonniver ei tee siin suurt midagi ja see koletis, tegelane ise, kuigi mulle meeldisid tema näoilmet, siis tema jutt on kuidagi selline. Juba räägin sulle siis sina otsustama, neljanda, kogu tema teksti filmid enam-vähem. Nii et ma tõesti väga-väga-väga-väga pettusin, mulle õudselt meeldivad fantaasiarohked, lastefilmid või ütleme seal rohkem teismelistele. See on tõsi, et film sisult ja struktuurilt üsna lihtsakoeline, väga hea Relfed seal praegu just veel ütlesid, et film teismelistele sellepärast, et räägin siinkohal seda, mida kuulsin Coca-Cola Plaza pressilinastusel keegi minu selja taga ütles, et Ralph vaatas selle filmi ära, kirjutas, et see on teismelistele, aga tegelikult see on hoopis noortele emadele film, nagu öeldud, siis lihtsakoeline, ta töötab väga tugevalt, emotsioon mõnedel mind isiklikult jättis külmaks ja ma arvan, et see on sellepärast, et ma ei ole noor ema, nii et soovitame minna filmi vaatama noortele emadele ja kõigil teistel kindlasti mitte seda filmi vägevaks, siis me võime selle filmi tagasi tullagi karjuvad, on ise kuulata, mis arvasid, aga ei, loomulikult tegu on utreeritud huumoriga. Aga film iseenesest mulle väga tugevalt, meenutades just hiljuti kinodes olnud filmiluu Luuvi traksi üheksas elu või üheksa elu. Minu meelest kõigile osapooltele oleks olnud parem kui see traksi. Film oleks siin jäänud enne tulemata, sellepärast et teatud ristil nendes filmides on hästi sarnased, aga traksi filmelises selline mingi kummaline kompott mille puhul on tõesti raske välja tuua, et kellele see film üldse nagu mõeldud oli. Et kui seda ei oleks siin vahel olnud, et siis võib-olla kui koletis kutsub, oleks mõjunud kuidagi nagu ma ei tea natukene värskemalt. Ma siis alustan sellest, et mulle see film meeldis, isegi väga meeldis, ma olen nõus sellega, et debüüt orbudekodu on minu meelest väga, väga hea, film oli tõesti väga kihvt ja siis kahjuks ilmvõimatu. Kuigi ta oli visuaalselt efektne, siis seal minu meelest oli juba selgelt näha, et bajonat mingi selline emotsionaalne sentimentaalne pool ja tunded huvitavad kuidagi rohkem kui sihuke sügavam usutavam psühholoogiline karakteriuuring ja see on tegelikult näha ka siin filmis, kui koletis kutsub, sest ta oma tegelaste osas ta jääb kuidagi nagu pealiskaudseks ja mulle mulle üldiselt meeldib filmides üldse selline ekspluatatsiooni või see, kui sinust kuidagi kisutakse neid tundeid ja seda kurbust välja, see ei meeldinud mulle ka siin. Aga see toimib minu meelest just seepärast, et on kuidagi hästi siiras sellest, kuidas selles, kuidas ta väga rasket teemat käsitleb Est sellisest noorte filmivaatepunktist. Ja minu meelest on kunstiliselt õudselt hästi tehtud, et ma väga-väga nautisin neid. Animatsioone ta siis räägib kaks sellist üsna pikka lugu vahepeal läbi animatsiooni ja need on väga-väga muljetavad muljetavaldavalt tehtud, mulle tundus, et nendest sellesama stiili põhjal võiks vabalt välja arendada täiesti täispika animatsiooni ja neid toetavad ka väga tublid eriefektid ja kusjuures minu meelest on väga hästi liiaminisson valitud seda koletist siis mängima, et kui Raltsin tegi natuke nalja selle hääle üle, siis minu meelest ta üldiselt karakterid ja töötab väga hästi, et on, ta on selline suhteliselt keerukas, et sa ei saagi päriselt aru, kas ta nagu hirmutav, taban ta siis nagu hea tegelane, kas ta seda poissi aitama tulnud, et, et mis see tema roll on, täpselt samamoodi on nende lugude, mida ta räägib, moraaliden ootamatult keerukad, et minu meelest sellel filmil on ikka öelda üht-teist, mis, mis jätab ka, annab ka midagi kaasamõtlemiseks pärast filme. Minule jäi. Meelde rohkem laste kommentaarid, sest ma vaatasin seda klassitäie lastelastega ja siis ühes stseenis, kus peategelasest paisse Mura põgemata vanale kellale ühe seier erakrõps siis mu selja taga, eks Labsiidised jumala. Küll laamendab. Natuke lõbus oleks minu jaoks. Tundub, et siis sellest järgneva viie minuti jooksul see laps oli täiesti hullumas, sa sõidad, aga kui ta nägi sedasi? Filmi vaatama minnes isegi kui oled fantaasiafilmide, sain minu meelest, võtad teatava riski, aga kui teemad nagu emade pojad kaotusevalu surm tunduvad põnevad, siis võib-olla on seal keemilistest pakkuda keel. Ja animatsioonisõpradele soovitaks ma ennekõike. Aga siinkohal teeme väikese muusikapausi, läheme jällegi hoopis teistsuguste toonide juurde, kui just kõne all olnud silm on esitamisele Pattaya rest Šveitsi lugu Saltenzof Swing, mis kõlas PÖFFil linastuva linastunud filmis Flintstones Glück ehk sünge Win. Ja nüüd läheme edasi PÖFFil linastunud filmidega, neist esimeseks võtame teatud naised, mis pärineb Kelly Richardi sulest ja lavastaja käe alt. Tegemist on siis filmitegijaga, kes Eestis võib-olla nii tuntud ei ole, aga hetkel ameerika indie-kino üheks defineerivaks jõuks tundub olevat kujunevad. Ja seda lavastajat on nimetatud nimetatud ka üheks kõige vaiksemaks üks suurtest Ameerika filmi tegijatest ja ma pean ütlema, et tõesti, nii see ka on, teatud naised on hästi subtiilne, hästi armas ja õrn film. Aga samas tõeliselt tugevatest naisfiguuridest siin filmis, mis põhineb Provellidel, tuuakse vaatajateni, siis kolm omavahel põimuvad lugu sellistest sõltumatutest, Montana naistest, kes mägede vaheajal oma asja ajavad. Neid näitlejad siis kolm väga lahedad. Et kelleks on siis luuretööna, mis ellu Williams ja Lily lääts, Tõun ühes kõrvalosas on ka Kristen Stewart, kes kindlasti kuulajale on juba tuntud sellistest filmidest nagu broilereid. No filmimaailma suur probleem on see, et enamikus filmides domineerib see, see nii-öelda meil case või mehelik vaade ja see teatud naised on väga-väga huvitav just sellepärast, et ta vaatab maailma naise pilguga, aga samas, kui on mingid filmid, mida nimetatakse naiste, hakataks enamasti, see tähendab, et nad on sellised nagu romantiliselt tundlikumad sentimentaalse, tõesti palju mingeid siukseid, stereotüüpe tuleb mängu, siis see teatud naised on, ta on lihtsalt nagu hea film. Väga hea film, aga lihtsalt naiste perspektiivist ja ma just on hästi kihvt, et ta on niisugune nagu ratsionaalne, nagu isegi kalkuleeritud, natukene niisugune vaatlev ja teine asi, mis on selle narratiivi ülesehituse juures hästi kihvt, et ta viib tähelepanu eemale sealt, kus enamik Ameerika massimeediat aset leiab, ehk siis suurlinnades ta liigub sinna kesklääne poole ja näitab seda nii-öelda kaduvat Ameerikat. Siukseid, suuri laiu maastik, väike siukseid, suhteliselt anonüümseid väikelinna ja siis inimesi, inimeste elusid nendes väikelinnades. Ja mis on kihvt selle filmi puhul, et te ei tunne absoluutselt vajadust karjuda või kasutada mingeid tohutuid selliseid temaatilisi lükkeid ja manipuleerida publikuga, vaid vastupidi, see film ongi hästi nagu selline melon poolne. Hästi õrn, aga samas siin kogu aeg nagu midagi toimub, et see toimub kas siis väljaspool väljaspool näitlejate kehasid selliste sündmuste jadana või siis tunne, mis nende tegelaste sees toimub, et väga nagu mitmekülgne, selline kihvt film, et tõesti, ma arvan, et minu jaoks PÖFFilt üks huvitavamaid kogemusi üldse, mis ma sained või peaaegu isegi lemmikfilm. Ja need tegelased, kes siin on, et neil on nagu sellised üsna dramaatilised seigad tabavad neid et jõutakse ka isegi pantvangikriisi nii. Ja on, on ka petmisi ja ehitatakse maja ja tehakse ka täiesti tavalisi kodutöid ja kõike seda kuidagi sellises naiselikkus võtmes ja kogu aeg oli kogu aeg oli põnev. Need kolm lugu muidugi ja see film koosneb siis kolmest siuksest kesksest loost. Natuke on minu jaoks ebaühtlased, huvitav oleks kuulda, et kuidas, nagu teistele lood võrdlusest tunduvad, et minu meelest Loora tõrni kolmandik on kohutavalt hea, sellepärast et tema karakter on nii tugev. See viimane lugu, Christian Stuwartiga on niisugune hea, tundlik ja kuidagi aeglaselt poeb naha vahele, aga see keskmine osa Michel Williamsiga pean tunnistama, mulle kuidagi väheütlevad, et see mind ei kõnetanud miskipärast. Et mis selle Williams oli siis ühes peaosas ka meil Bell saatesse juttuda Spimise Manchester BTC. Huvitav, minule täitsa meeldis selles mõttes, et tema oli üks nendest näitlejatest, kes muidu saab tihti selliseid tibisid rolle. Ja seekord oli just selline muidugi lihtsam ja rohkem tema enda moodi, et mulle väga meeldis temast seda külgega näha. Ja jah, ja tema puhul võib-olla me nägime tõesti rohkem, mis toimus nagu tema enda sees ja see nende story läinud vist ei olnud nii põnev, kui, kui nendel teistel. Ja lisaks on selles filmis kindlasti suur väärtus kukkuse Montana loodus, mis ümberringi on mäed mägede elu ilmselt mõjutab ka seda, kuidas inimesed oma elusid elavad, et see oli kindlasti nagu suur väärtus ja ja oli tunda, et, et need inimesed justkui nagu võib-olla sellise veidi karmi looduse kiuste ajavad ikka oma asja ja saavad ise hakkama ja on iseseisvad. Kokkuvõttes niisugune väike väike pärl Ameerika kinos ja selles mõttes erandlik film, et hästi aeglane, hästi vaikne, ei ole mingeid kellasid ja vilesid vaja, pigem nagu Euroopa Euroopa filmilik. Aga just see ameerika looduse reedab su juurest ära, et see on just väga ameerikalik filme. Väga kena autorifilm, soovitame. Nagu eile mainis siis Michel Williams, et sai PÖFFil näha ka teises filmis pealkirjaga Manchester, Paide siig, Kennet Lunergaanilt film siis peaaegu juba varakeskikka jõudvast mehest, kes kelle vend südamerikke tõttu ja seetõttu peab filmi peategelane võtma siis enda venna teismelise poja enda hoole alla, mis siis tuletab talle meelde tema enda väga sünget minevikku. Mõtlesime, et Manchester by the see võib saada hoosis Oscareid. Aga mina pean ütlema, et mulle isiklikult see film väga suurt muljet jätnud, et isegi stiilist hoolimata, et ta oli kuidagi selline hästi kulgev ja ma ei saanudki lõpuks täpselt aru, et kuhu ta kulges, et et mida see heli, mida sa film tahtis või pidi nagu ütlema, et et väga mingeid üldistusi või järeldusi ma ei osanudki sellest filmist kokkuvõttes teha. Jää mängiti BTC, linastus siis PÖFFile on tulemas meie kinodesse märtsikuus ja testi sellele ennustatakse Oscarit, mis on küll praeguse siis peategelase kohtuistungite raames natukene uus, aga samas sisu poolest mulle just vastupidi, see film väga meeldis. Tegemist on küllalt melanhoolselt, sellise nutukaga võib öelda isegi. Aga, aga jah, et nii see nagu Püanssel filmis kui ka peaosatäitja ja nagu näitamine mulle tõesti tundus väga, väga hea, et nii kõrvalosades olid tugevad näitlejad, aga just see, kes Jahveke oli kuidagi eriti selline. Ma ei teagi, mulle tundus, et ta tema sees toimus nii palju ja ta oskas seda kuidagi hästi väikeste miimika liigutustega juba edasi anda. Ja noh, teiseks oli siin muidugi super Michel Williams ja ma ei tea selles mõttes, et et see lugu Nessi temaatiline näitlejad olid siin head ja see emotsionaalne pool oli ka mõjus, et mina pigem just soovitaks seda filmi vaadata. See on tõsi, ei ma muidugi soovitan ka vaadata, et kui midagi hoidis seda filmi vaatamas, sellise just näitlejatöö Michel Williams meeldis mulle nendes meenutustes varasemast ajast kusjuures rohkem, et selle lõpus enam nagu see filmi siis tegevus ajas läks natukene, aga seal ilmselt ka selle karakteri mõjule, et näiteks Michel Williamsi karakteri puhul oligi seal lõpus, mul oli väga raske hoomata tema mingeid motivatsioone selliste väga kummaliste käikude taga. Et lõppkokkuvõttes sellepärast mul jäi selline tunne, et mul ei olnud sellest filmist väga palju kaasa võtta. Piires see film, siis tuleb kinodesse märtsis 2017, Manchester Balsi. Juubeli PÖFF-i programmis, leides Xavier talaani järjekordse linateose süstla Findium on ehk kõigest maailma lõpp. Xavier Dolan tuli nagu suur plahvatus minu meelest filmimaailma, et pärast siin mõned aastad tagasi kannis auhinna võitmest. Ta tuli nagunii järsult filmimaailma teadvusesse, aga pärast seda oleme me minu meelest näinud sellist aeglast ja valulikku talani allakäiku. Ta künnad endiselt sama vagu ehk kõigest maailma lõppel on seksuaalsuse tähendab seksuaalsuse vaid seksuaalse identity dieediteemad sees väga tugevalt perekonnasuhted, eriti ema ja poja suhted, selline perekonna, musta lambatemaatika ehk siis üle 10 või 12 aasta tuleb koju. Perepoeg, kes on perekonnast väga kaugeks jäänud ja koju tuleb siis ainult sellepärast, et anda enda perele teada. Ta on suremas, et selline tohutult emotsionaalne lugu nagu tolaanil nad alati on, aga tõesti filmid järjest minu meelest on hästi sarnased. Tema stiil on selline ette aimata. Tav filmid on hektilised raskelt emotsionaalsed, ülekuhjatud igasuguse sellise popmuusikaga mingite väga ikooniliste hittidega. Et väga palju üllatavat sellest filmist ei leia, aga nagu ma eelmises saates mainisid. Ralf kindlasti tahaks vastu vaielda, aga mina olen oma hinge Padolaanile ära müünud, et iga film, mis ta enda elus teeb, mina ootan seda kõigest hoolimata suure elevusega ja peaaegu alati olen rahul tulemusega. Madolani silmi emme nägin, siis ma tõesti tundsin, et tegemist on sellise põneva autoriga ja selle filmi stilistika ja dialoog olid väga kaasakiskuvalt köitvad ja ka käesolevat filmi vaadates kahjuks Etsiga täiesti külmaks, seda meeletult-meeletult igav majaks ja ma ise olen selliste kammerlike teoste sõber yldiselt, kes ütleme, alategevus toimub ühes kitsas ruumis on ainult mõned üksikud tegelased alaga perekond nagu siin filmis, aga jah, hektiline on väga hea sõna, mida sa kasutasid, et justkui see stseenide järjestus on juba selline, et siin kordamööda vaadeldakse erinevaid inimesi siin perekonnas, mis iseenesest on viis lasta publikul neid ükshaaval tundma õppida, aga minu meelest seda filmi hirmus kuidagi katkendlikuks, et siin ei, ei hakanud, ei kujunevad veel mingit siukest head rütmi, mida ma oleks tahtnud näha, et ja kohati tolanist eemale jällegi nagu emme puhul meeldis tegelikult selline vanade poplaulude kasutusest. Dolan tundub sellise tegelasena, kes hoiab salajas mingeid kassette, mida ta lapsena kuule, see leiab sealt mingi laulu, mida ta ise ei ole ammu kuulnud ja siis paneb oma filmidesse ka ja siin üks super hästi tehtud stseen minu meelest, kes selline kergelt unenäoline momentis laps jookseb aasale umbes ja siis on see eks vana mille nime ma kusjuures ei teagi paugust, aga see on see, et ta viida riida. Jah, igatahes see on, see on niisugune laul. Ma arvan, et selle pealkirja võib-olla ei teata, aga siis kui sa seda filmis, kui nad siis äkki äkki koidab kuskilt varasemast ajast, aga mäletad nüri nüri film, et näitlejad ka, et siin on tegelikult väga võimas näitlejaseltskond. Aga minu arust esile tooks, on Vincent Cassel, kes lihtsalt oma loomuliku intensiivsusega natuke toob mingit teravust siia homoseksuaalse teema, millest punnitatud siin ja noh, stilistika juba ka, et siin vahepeal näiteks ema tegelasel kuidagi silmalaud on värvitud siniseks, küüned punaseks, siis mingid aksessuaarid punased, sinine, punane tundus kuidagi väga sihuke vägisi vägisi kasutatud lahendused just lahendustena just jaa. Ja nii, et võib-olla isegi minu jaoks kõige selline rohkem ükskõiksust tekitavam elamus PÖFFil muidu iseenesest reisijaid, kes on väga palju Ohinud hoidnud ja palju tähelepanu saanud festivalile. See on tõsi, et see on selline huvitav fenomen selle filmiga, et minu meelest emotsionaalselt hästi väsitav. Mitmed sõbrad, kes seda filmi vaatasid, ütlesid, et tõesti pärast filmi nagu natukene sihuke emotsionaalselt kurnatud, sest see oli nii ülekuhjatud, seal oli nii palju emotsioone, nii palju muusikat, kõike tuli niimoodi puhtalt uhkaela järjest, aga samas lõppkokkuvõttes jätab film nagu külmaks või mulle isiklikult üldse tundub, et Loren seni oli tema parim film, et küll see laiem kuulsus tuli hiljem järgmiste filmidega, aga minu meelest emmega ta oli juba liiga nagu mingis enda stiilis sees, et kuidagi väga enda mugavustsoonis, aga loodame, et võib-olla ta tuleb sealt välja ja teeb veel midagi uut ja huvitavamat. Aga jällegi suurtele fännidele soovitan ära vaadata, et ma arvan, et rahule peate siiski päris pettuma ei pea. Pärast Donald Trumpi võitu Ameerika presidendivalimistel on USA meedia käinud ja arutanud ja uurinud, et kes need Trumpi valijad siis ikkagi on ja kuidas see kõik võib juhtuda, sai väga hea pildi sellest, kes need valijad võiksid olla ja milline on see nii-öelda mahajäetud Ameerika, kes trumpi toetas, annab film Hellar Haivoter või läbi tule ja vee, mis on David McKinsey väga-väga tugev draama. Kahest vennast, kes otsustavad röövida hulka Texase panka. Kõigepealt ma pean ütlema, et ma, kui ma saaks viis senti iga kord, kui Andreidov sisse mingi trambi viita, et siis ma oleks praeguseks juba rikas, aga tõsi ta on, et ma just selle filme ajal tõsi, väga konkreetsed, hakkasin selle peale mõtlema, et issand kui masendav piirkond ja hakkasid teatud motiivid teatud tegude otsuste taga, isegi loogilised tunduma, et selles mõttes oli see olustiku kujutus selles filmis hästi hea, kuigi masendav. Värinate programm on marustanust väga tore olnud, et saab sellist aeglasemat draama kõrval natuke näha, ütleme žanrikino paremikku ja Hellar haju Oranciseks USA film, millel on väga hästi läinud ja mul oleks ka väga peale ja võib-olla see ongi siis sellepärast, et ma kedagi saatsin hilisele seansile pärast mõnda aeglasemat draamat ja noh, tegemist ei ole otseselt tempaka filmiga, aga järsku Näha seda Texase atmosfääri kahte huvitavat isikupära, kas te endaga siis tegeled pankade röövimisega ja pluss siis veel üks sherif koos oma indiaanlastest partneriga, kellega tal on sellised väga naljakad sõnade vahetused tihti läbi terve filmi, et kuigi ta mõjub nagu zhanrifilmina, siis siin on ka sees mingi selline tõsisem teema seoses pankade ja võlgadega ja ta annab sellise ütleme, väga hea pildi Texase inimeste üldisest meelelaadist ning osatäitjad on ka väga heade Ben Foster on tegelikult minu muidugi selle põlvkonna lemmiknäitleja üldse ja tal hiljuti oli üks väike osatäitmine USA filmi suur projekt mis oli vägagi sihuke pettumust valmistav, et parandada, näha sinnale omas elemendis, et on just väga hea selliste psühhade mängimistele, kuigi tema tegelane ei ole nii psühhopaatne siin, kui ta on varem mänginud, siis ikkagi tema puhul on juba mingil määral see küsimus mida ta täpselt teha võiks, ja tema vend on samas selline tasakaalukam ja niivõrd ei usu inimeste tapmises mul mingil määral meeles fron pastell toon selle selles osas, et kas noh, muidugi andeksaine samamoodi kaks venda kriminaali ja siis samamoodi rest, keda mängib Jeff Cruises, ta sobib väga hästi, et põhiseaduse puhul viimastel aastatel võib-olla häirivaks muutunud, see tema kõnemaneer Ta räägib kuidagi väga arusaamatute Simsonile, sobib, sobib suurepäraselt ja, ja ühesõnaga ta ka kenasti on kombineeritud siin selline terav huumor, põnevus, panga röövida, minust lohed lahedalt tehtud ja kuidagi sellised väga realistlikud, et mitte nagu alahiid, kas minnakse relvadeks sisse või kuidagi nii, et valitakse, kus siis palju inimesi ei ole pangas ja, ja väga dramatiseeritud. Ning samuti siis, nagu ma mainisin, ka mingi sihuke tõsisemal tekst. Väga loodan, et film jõuab meie kinolevisse ja saame sellest ühel hetkel pikemalt rääkida. Ainus põhjus võib olla, miks ma ei hüüa seda ära maasta lemmikfilmiks on see, et ta peegeldab hästi palju kõvenite. No Country For Old Men Chief pritsisimest tõesti suurepärane näitlejatöö on sisuliselt väga sarnane roll, kui oli Tomilitsioondil selles selles filmis. Aga see öeldud kohutavalt hea käsitöö, hullult hea operaatoritöö, suurepärased näitlejad, nikeevi, väga-väga hea muusika, mul tõesti kõik ja nautisime selle filmi juures, et on ühelt poolt kohutavalt kurb eleegia taas kord sellest kaduvast Ameerikast ja sellest nii-öelda petetud Ameerikast ja teisalt see, kui vaimukas see stsenaarium on värvikad, on kas kõige väiksemad kõrvaltegelased ja kohutavalt hästi tehtud film. Ma lisaks juurde, et mitte ainult nik Eivi, vaid nikeevia voore nelise koostöö, mis on minu meelest üks suurepärasemaid asju, mis seal filme muusikas või üldse muusikas juhtunud. Meie saateminuteid on sellega täis tiksunud ja me lubame, käsi südamel, et see on viimane kord, kui räägime selleaastasest PÖFF-ist edasi läheme järgmisel nädalal juba uute kinofilmidega, seega kohtume jälle pühapäeval kell viis raadio kahe eetris ja saadet jääb lõpetama samas filmis kõlanud kris steit, Boltoni lugu, autloost eituv mainud.