Kõre laupäeva Eestimaa sügis näitab oma kõige kurvemat ja koledamat nägu, aga sellest pole midagi, raadio on kaitstud. Katus on pea kohal ja läbi ei 100, nii et võime oma rahvateenrite saadetena kenasti eetrisse anda. Kui eelmine laupäev oli selline Noorem koosseis meil on kaks Eesti televisiooni inimeste ETV 24 peatoimetaja Ott Ummelas ja Aktuaalse kaamera toimetaja Mart Linnart saatejuht Mart Ummelas ja tegelikult ju sellele nädalale vajutas oma pitseri või nii nagu eelreklaamis sai öeldud, varastas kui avalikkuse tähelepanu. Kuninganna Elizabeth teise visiit Eestisse kauaoodatud ja tõepoolest eriline, kui arvestada, et Elizabeth on juba kõrges eas ja ta käib väidetavalt visiitidel riigivisiitide ainult kaks korda aastas, siis tõesti selline külaskäik tema poolt oli ka tunnustus avaldas balti riikide iseseisvusele ja osalema Euroopas. Kuidas te siis nüüd nooremad kolleegid hindate visiidi lõpu järel, kas Eesti suutis hoida oma lippu kõrgel ja jättis maailmale hea mulje? Nii kuulsat monarhia vastu võttes? Ei ole kuulnud, et oleks mingeid konkreetseid prohmakaid olnud, selle visiidi käigus küll räägiti, et oli kohati väikseid hiline, väike hilinemine kumusse jõudmisega selle päevaplaanis, sest kuningana visiidil on päevaplaan väga täpselt paika pandud palju täpsem kui kui presidentide, peaministrite, kelle iganes visiitidel. Aga no ma ei tea, muud muud mulle küll silma jäänud, millega me oleks nii-öelda ämbrisse astunud. No ma sain aru, et natukene vist esimesel päeval varjutas, varjutas seda nii-öelda piduliku meeleolu asjaolu, et Tallinna oli ikkagi üsna tühjaks põletatud Tallinna kesklinna inimestest ja, ja justkui mingisuguste allikate väitel oli kuningannaga ta pettunud olnud selles, et teda ei olnud ikkagi massid tänavate ääres tervitamas. Aga teine päev ilmselt sujus paremini, kui telepildi põhjal võiks otsustada. Nojah, ja kui me nüüd võtame tõepoolest selle esimese päeva vastu Kadriorus, siis seal oli ikkagi üsna napilt rahvast, nii et tundus, et telekaamera Ki pidevalt hoidis objekti külaliste peale, et mitte näidata vastaspooles olevat tühjust. Huvitav, millest see võis ikkagi olla tingitud, et rahvas Kadriorgu ei läinud ja ka tänavate ääres ikkagi oli üsna pilt inimesi, kasse, hirmutamise õhkkond sellega, et kohe tekivad tohutud liiklusummikud ja need julgeolekuabinõud on nii äärmuseni viidud, et kas see oli see, mis inimesed esimesel päeval nagu jättis koju? Ta võis mingil määral olla, sest linn oli tõesti väga tühiga takso iga rääkides kõneles, et küll on hea linnas sõita väga ammu ei ole nii niisugusteks just olnud. Ja noh, kõik need etenduse hoiatused, et ärge aknaid lahti tehke ja, ja nii edasi, eks ta ikka mingil määral peletab inimesi ja teine asi on võib-olla see, et, No äkki inimesed on hakanud harjuma sellega, sest ma mäletan, et kui, kui käis paavst visiidil, Priit ikka tohutud rahvamassid tänavate ääres, aga ega muude kõrgete külaliste puhul neid pole, ei ole ka olnud ja, ja noh samas, ega peale paavsti vähemalt ametlikult nii kõrget isikut kui briti kuninganna ei ole siin käinud. Jah, aga, aga noh, tegelikult ikkagi Rootsi kuninga ja briti kuningakoja vahel on ka teatav vahe ikkagi. Rasedana omad inimesed käegakatsutavad. Rada on omad, esimesed, ta on väiksem riik, võib-olla kuningakojal ei ole Rootsi ühiskonnas niisugust niisugust mõju ja muidugi ka Rootsi kuninga nii-öelda põlvnemine ei lähe nii kaugele tagasi, kui briti kuningakoja oma. Ja ühe lihtsa Napoleoni kindrali järeltulija võrreldes ja inglise kuningakojaga, mille algustamist isegi raske ajaloo hämarusest üles leida. No mina arvan ka selles mõttes, et eestlased on ikkagi noh, pragmaatilised noh, väljastpoolt vaadates ka. Me teame ikkagi, et eestlasi põhiliselt iseloomustatakse ka pragmaatilisi rahvana ja ja. Suhteliselt külma jaheda. Just, ja kui neile, nagu antakse konkreetseid näpunäiteid selle kohta, et kuningannat saab vaadata siis ja siis siis inimesed arvestasidki sellega, et tulen nüüd raekoja platsi ja saan lähedalt vaadata ja puha ja, ja planeeringutki, oma elu. Ma arvan, et, et noh, keegi võib seda. Imetänava ääres lehvitamas mine tundub meile nagu kuidagi sellise hiinalikku põhja Korealiku kombel, arvan, et kõik on aetud koolide viisi sinna tänava äärde, lipukesed käes ja see tundub niuke kunstlik pseudo. Aga kui ikkagi on kontsert ja tuleb kuninganna oma saatjaskonnaga ja seal on nagu ettevalmistuse pealt ära, siis eestlane läheb sellisesse kohta nagu stiihiliselt või sellise ütleme, emotsiooni ajel puhtalt ei käitu. Muide, selles suhtes on huvitav ja nõmm, kas või ma vaatasin tänasest Times'i online-väljaandes, kus siis seal on Hamilton, see Timesi reporter, kes siin juba on meie ajalehtede veergudel leidnud korduvalt tsiteerimist oma eelmise päeva ülevaatega ja alustab seda ülevaadet eestlase kirjeldamisega, eks, ja ta ütleb, et eestlane Läheb teisest eestlasest tänaval vaikides mööda, tervitamata teda. Aga seda võetakse nagu normaalselt, sellepärast et ta on tulnud välja üksinda jalutama, et pääseda, nagu öeldakse, koduses. Üks Larmakast. Kolmest, et noh, see on küllalt hea iseloomustus, siis millega ka ma kujutan ette, ta pisut võib-olla üritab selgitada seda, miks eestlaste vastuvõtt võib-olla polnud nii tormiline, nii ülevoolav nagu võib-olla oleks oodanud arvata või mis ilmselt Leedus ja Lätis oli siiski elada. Ei tea britil, võib-olla nad ei ole harjunud nägema selliseid endasuguseid esimesi kuningannat tervitamas, mul selline. Seal on jah, see võib küll olla, et nad nägid oma peegelpilti siin tänaval. Samas ikkagi Briti saartel, kuningkuningannat võetakse vastu muidugi üsna üsna elavalt ja, ja, ja tormiliselt, nii et noh, me oleme küll harjunud pidama püttega selliseks vaos hoitaks, aga minu meelest, mis puutub kuningakotta, siis nad ikkagi on üsna entusiastlikud. Jah, no kui rääkida veel järel, rajades siis sellesama alanemiltoni ülevaatust eelmisel päeval ja ka nüüd tänast Eesti ajalehtede ülevaadetest on nagu tehtud väikeseid niisugusi. Torkeid iroonilisi torkeid meie presidendipaari nii-öelda etiketi kohase käitumise puuduste suhtes siin on roomlasi presidendiprouale nagu seda riietuse osas tehtud tagasihoidlikke etteheiteid ja ka presidendi enda käitumisele mammutajatasin Ta taskus pidas kõndides kuninganna kõrval raekoja platsile. Ja see on ka üsna loomulik, et ajakirjandus nii-öelda raske presidendipaarisuhtes on kõrgendatud tähelepanuga. See on täiesti selge, me mäletame, kuivõrd teravalt sai tollal Ingrid Rüütel võtta, kui, kui ta läks Rootsi kuningale vastu sama lohaka käekoti pärast, aga aga kuidas üldse, hindab näiteks Mart sellist olukorda, et noh, ajakirjandus, nii suhteliselt kriitiliseks presidendi suhtes, kes on ju nii-öelda selge üldrahvaliku toetuse ka valitud oma ametis. Kindlasti on mingi niisugune psühholoogiline moment, et noh, ajakirjandus tunnetab, et ta ikkagi Ilvestega tublisti aitas selle selle positsiooni saavutamisel ja võib-olla siis nüüd nagu tahetakse natuke natuke tagasi võtta noh natuke tagasihoidlikumat suhtumist ja nagu ütleme, osa sellest nagu tagasi võtta, et näidata ennast ka neutraalsemana. Aga mis puudutab nüüd seda etikett, eks siin muidugi see kivi on presidendi kantselei protokolliosakonna kapsaaeda suuresti noh ilmselt ka seal ju toimusid mingisugused kaalseid muudatused. Asi oli, oli nii-öelda väga-väga värskelt toimunud muutused, et noh, võib-olla tõesti ka sellepärast jäi seal midagi nagu kahe silma vahele ja ei suudetud päris täpselt seda korralikult ette valmistada. Kuigi seda ju tegelikult valmistas ette välisministeeriumi protokolliosakond traditsiooniliselt, kellel peaks olema kogemus, aga me teame, et ka selle juht on äsja vahetunud. Et võib-olla ka siin on oma probleemsest ja Toomas Tiivel ju nagu oli sunnitud sealt lahkuma, nagu ma olen aru saanud ajakirjanduse ülevaadetest. Ja no ma arvan ikkagi, et kui me, kui meie siin muretseme põhiliselt meie presidendipaari imidži pärast välismaal või selle selle pärast, mis mulje nad jätsid välisajakirjandusele, siis noh, kasvõi sellesama tantsi autori puhul torkab ikkagi silma see, et et ta on üldjoontes tasakaalustatud, kui ta räägib seal riietuse ebaküladest ja noh, võib-olla eetikati mittetundmise muudest külgedest, siis samas ta näiteks Timuri hertsogi sele mõigu elektroonikatehase avamise puhul ka ikkagi väga-väga irooniliselt märkis ära, kuidas kuidas prints siis käis ja kiitis, kiitis tehast ja tundis seal huvitöötajatega rääkides selle vastu, kuidas, kuidas ikkagi töö sujub seal ja kuidas kvaliteedikontrolliga on ja, ja noh, samas on, on teada tema märkused nii-öelda Varasemast ajaloost, kus ta on seal mõnitanud nii-öelda hindu, hindu töötajaid juhtmete valmistamisel kuskil, et noh, Times kirjutas ka, et niipea kui prints märkas, et on lehe tsura kirjatsura seal, niipea jättis ta kohe kõik märkused tegemata, mille eest teda pärast võiks kritiseerida, et. Nojah, vastavad üldse üks prints Philip ei ole nüüd olenemata sellest tohutul hulgal igasuguseid ülemaailmseid ameteid, ma ei tea, kas ta on endiselt maailma loodusorganisatsiooni patroon või aga ta siin punastes ülevaadetes on ju viidatud, et ta vahepeal hakkas seal vestlema meie muusikuga ja kes siis selle käest? See ehmatas ära, et mida teie siin teete? Või see muusik ei saanud kohe aru, et mida ta küsib? Ta tahtis lihtsalt teada, eks ju, mida te mängite ilmselt, või mis on teie roll siin aga õnneks sellises muusikese Londonis õppinud, nii et ta sai selliselt hakkama selle vastuse? Jah, aga, aga just et Eesti ajakirjanduse puhul noh selles mõttes ma Mardiga mat Lennartiga siis nõustun selles mõttes psühholoogiline moment on, on ju see jah, et, et lihtsam on ka kritiseerida ilves selliste mitte sisuliste asjade eest. Noh, just selle ootusega, et, et me ei peaks teda väga sisuliste asjade puhul kritiseerima. Nojah, eks need pikemad, võib-olla ülevaated ka välismaal Inglise ajakirjanduses veel tulevad, ma mõtlesin, kas ma ta leian mõne väga selge vea, ainus viga, mille ma leidsin siin selles tantsi artiklis on see, et on väidetud, et president TMS, praegune presidendi kantselei on olnud enne kunstimuuseum noh, siin on ilmselt natuke sassi aetud siis Kadrioru paleed ja praegust presidendi kantselei hoonel taga, aga kui nüüd mõelda nii-öelda mida selliseid visiidid võiksid anda Eestile, noh ma kujutan ette, inglise poissmehi tuleb üha rohkem siia lõbutsema, neid on niigi näha siin praktiliselt igal nädalavahetusel, kui lähed linna kõndima. Aga kas sellest võiks nüüd olla kogusest Baltimaade visiidist ka tuntavat kasu, ütleme me oleme investeeringute näol. Kas Inglismaa on selline koht, et sealsed ettevõtjad nüüd oma monarhi järel kohe kribinal-krabinal tulevad siia investeerima? Aga sealt tuli väga selge signaali et vaatajad nägid seda, aga lõiku ilmselt, kus jälle sellest mõigu mõigu tehasest oli juttu, kus siis üks selle omanikel Jon Ros väga selgelt ütles, et, et aga miks brittide investeerinud või tööjõudu ei ole siin ju. Et seesama, viimaste aegade jutt loomulikult brittide jaoks nende turu suuruse mõttes on, on ikkagi igasuguseid investeeringul. Suur väärtus siis, kui, kui nad saavad odava odava tööjõuga ja suure hulga töölistega. Tootmiskohad. Kuid see ainult see maksu või oli seksi, mis meil on praegu veel, mis on ka nüüd ju kahtluse all, tegelikult, mis saab aastast 2009 üksinda ikkagi meelita siia mingeid suuri investeeringuid, et selles mõttes need visiidid on küll välismaaemale antav, niisugune positiivne signaal aga ei maksa sellest kohe tohutut majanduskasu. Ja poliitiline kasu, mis sellest tõuseb, sest et noh, nagu sa enne mainisid, kuninganna teeb väga vähe visiite ja veel vähem uutesse riikidesse, kus ta pole varem käinud. Ja kui ta nüüd siin Eestis ikkagi käib ja, ja sellega ta annab selge signaali, et noh, on liitlane, koostööpartner ja tegelikult oli ikkagi tähelepanuväärne, on see, et väga suur osa kuninganna visiidist oli pühendatud Eesti ja püti nii ajaloolisele kui praegusele relva vendusele mis siis ulatub tagasi ajalooliselt vabadussõtta ja praegu toimib konkreetselt Afganistanis ja, ja taas kiideti väga Afganistanis tegutsevaid eesti sõdureid ja ma arvan, et see ei ole ainult viisakuse pärast kiitmine, et need mehed seal tõesti teevad väga head tööd. No kas siin taga ei ole seda, et Eesti jääb nagu kimas Inglismaalt endale sõjalist varustust, et loomulikult sellest väärib ta kiitust. Kindlasti on, on, see on üks osa aga. Kolmest miinijahtija Steni juttu olnud millest esimene ju. On ju olemas, nii et, et see on võib-olla tõesti, et seega sõjaline kaitsealane koostöö, mis tõesti Eestis ju ulatub vabadussõja aega, et see on selline järjepidevuse näitaja ja selles mõttes meil on tõepoolest kindlasti ka on ju alati olnud väga head suhted, meil ei ole olnud kunagi niisugusi probleeme kas või ka vabariigi algusaegadel, nagu nagu Soomega. No me teame, tingimused on, on, on nii kaugel ja, ja samas nii lähedal. Just, ega ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, millest ei olegi väga palju juttu olnud. Ja mõned lehed mainisid siin seda Timesi. Veergu enne visiiti, kus, kus võeti kokku nii-öelda visiidi olulisus miks seda Baltimaade visiiti oleks, oleks vaja tähele panna ja ja seal tegelikult paar lauset lausa oli pühendunud sellele, et et jah, et Balti riikidel on suur naaberida pool ja, ja meie ka tahaksime, et Balti Baltikum tervikuna suhtuks Venemaasse hoopis sõbralikumalt. Ja, ja noh, selge, et on ajalooline paratamatus on nagu põhjustanud, põhjustab siiamaani pingeid, aga, aga briti huvi on ka see, et Balti riigid suhtuksid Venemaasse hoopis paremini kui need praegused võivad, nii et noh, me unustame ära võib-olla seda, et selle, et et brittide poliitika Venemaa suhtes ei pruugi üldse olla sama asi, mis on, mis on meie poliitika Nojah, samas ma ütleks, et Euroopa Liidu maadest vaadates on on Briti poliitika Venemaa suhtes meile ikkagi kõige lähedasem. Kui võrreldanud suurte tegijate suured teiste suuremate tegijatega Lääne-Euroopas, siis noh, nagu ka, ütles välisminister Urmas Paet peale peale oma tuti kolleegiga kohtumist lõunasöögil, et et seisukohad Venemaa poliitikas on Eestile britil suhteliselt sarnased, mis puudutavad näiteks gruusia konflikti, mida noh palju vähem saama seda öelda näiteks Prantsusmaa või Saksamaa või Itaalia kohta. Nojah, kui me üldse räägime kaitsepoliitikast, siis tõhusam kaitsepoliitika relv on osav või hea diplomaatia tegelikult mitte niivõrd relvade täristamist, eks ju, et noh, selles mõttes võib ka aru saada Lääne-Euroopa soovitusest, Balti riikidele tuleks püüda nii palju kui võimalik siiski Venemaaga diplomaatiliselt läbi saada ja mitte mitte niisugust. Vastastikuste inetuste. Ja solvangute esitamisega, aga nüüd sa mainisid seda Gruusia Gruusia situatsiooni ja mis juga Eiljal Lahtis tuli jutuks Euroopa Liidu Mitme formaalsel ülemkogul, kus oli ka külaliseks siis kutsutud Venemaa president Vladimir Putin. Ja, ja tõepoolest see Gruusia olukord nagu tegelikult jällegi varjutas mõõdeti selle ülemkogu algset eesmärki ehk siis energia küsimustes kokkuleppimist Venemaaga, sest me teame, kui sõltuv on Venemaast. Energiavarustuses. Me kuulsime asja veel oma uudistestki, seda, kuidas siin oma meie lähinaabrite juures, noh see Venemaa Poliitika ilmselt ikkagi suuresti mõjutab ka nafta ja gaasitarneid. Et see oli nagu see peamine Gruusia küsimus tõusis, nagu sellest Otepääle rääkida, siis anna Politkovskaja surmast, mis nüüd noh, selliseid rahva proteste ja kodanikuühenduste meeleavaldusi seal esile kutsus, mida küll nagu me kuulsime, et ajutine ei näinud ega ei kuulnud neist midagi, sellepärast Ta veeti sinna lahti Sibeliuse maasse tegelase kontsertsaali tagaukse kaudu nii-öelda. Et, et selles mõttes see Gruusia küsimus on, muidugi on, on, on väga tundlik meie jaoks, aga me teame samal ajal eksju, et Putinil kasutanud just nimelt Gruusia küsimuse puhul tõepoolest balti riike. Eestit ja Lätit näitena selle kohta, kuidas siin nii-öelda Venelasi venekeelseid venekeelsetele elanikkonda nagu diskrimineeritakse, eks ju, et noh nagu vabandusena selleks, miks nemad on nüüd võtnud käsile Venemaal elavad grusiinid nii-öelda, kes on seal illegaalselt. Jah, aga see on Venemaal nagu vana ja läbiproovitud taktika, kui talle heidetakse, et inimõiguste rikkumist, kes siis on tal tagataskust võtta Balti kaart? Jutul Moldovast üle räägib, aga vaat mis Baltikumis toimub. Noh, selles mõttes nagu võib arvata, et Moskvale on seda Baltikumi ja seda väidetavalt venelaste diskrimineerimist siin hädasti vaja. Aga kuivõrd see läheb peale Lääne-Euroopa juhtidele, kuivõrd nad võtavad seda üldse tõsiselt. Ma ei usu, et nad seda tõsiselt võtavad ja, ja võib-olla venelased seda väga ei loodagi, aga noh, neil on, neil on mida öelda, et iga kord, kui Euroopa liit süüdistab meid mingisuguse inimõiguste rikkumises, siis neil on mingisugune vastu saada selle peale, aga noh, vaadake, mis teil endal toimuks. Ja noh, ma tõesti ei tea, mida, mida teeks Venemaa siis, kui Eesti hakkaks käituma nüüd siinsete venekeelsete ka nii nagu nagu Venemaa käitub praegu grusiinidega gruusia kodanikega? Kas te olete kuulnud seda kuulujuttu, ma ei tea, kust see on. Ma olen nüüd mitmelt inimeselt kuulnud, et Putin nagu plaanivad siinsete venelaste nii-öelda koju kutsumist kunagise Hitleri nii-öelda kojukutsumise poliitika eeskujul No Putin on korduvalt esitanud seda üleskutset ei puuduta mitte ainult Balti riikides elavaid venelasi, vaid ka mujal endise NSV Liidu territooriumil. Iseküsimus, kui tõsiselt seda mõtleb. Teine asi on muidugi ka väga Venemaa vajab tööjõudu täpselt samuti nagu, nagu Eesti vajab, nii et noh, selles mõttes võiks olla ka tõsiselt mõeldud, ma ei tea, kui väga ta loodab Ma vist ei tule, jah, ei, see ei ole nagu kuulujutt, selles mõttes on räägitud isegi väliskonkreetselt, et see on nagu kaasmaalaste poliitika, üks üks uusi. Muidugi, need, kes sellega kaasnevad, ka mingeid nii-öelda noh, ütleme meetmed, ütleme, seadusandlikud või muud. No seda ei tea kunagi noh, kui, kui kaugele sellega minnakse, et kui palju soodustada annaks seda, see sõltub jälle alati konkreetsest nii-öelda majanduslikust olukorrast, et noh, kaua naftat, hind on soodne ja nii edasi ja kaua Venemaa riigieelarvesalule suures ülejäägis ja nii edasi, et ega seda Venemaale tagasipöördumist ei saa kuidagi teisiti. Võib-olla mingisuguste majanduslike meetmetega, et ka. Ühest küljest tundub, eks ju, see rahvusäärmuslased mõeldes vaata kui tore, eks ju, et neil nagu võib-olla väheneb muukeelse elanikkonna osades samal ajal just see, mida sa Mart ütles, et kus siis see tööjõutasemele peaksid olema, sel juhul see tuleb sealtsamast kusagilt. Tagasi lihtsalt noh, samas selle kaasmaalaste asja puhul on, konkreetselt, on, on vene, nii presidendi administratsioon kui kui väliministeeriumist kindel, et ega ta nii-öelda Baltikumi elanikele ei ole, kuidagimoodi on suunatud väga marginaalselt, sest põhirõhk on ikka sinna sinna lõuna poole. Sellepärast, et on selge, et Baltimaade tööjõud noh, esiteks tema nõudmised on juba praegu oluliselt suuremad venelastel kes-Venemaale tahaksid tagasi pöörduda. Ja on selge, et kui sul on valida nende vahel, kes teevad seal kopikate eest tööd sisuliselt ja, ja ei põhjusta tõenäoliselt mingisuguseid nii-öelda sotsiaalseid probleeme ja ei nõua midagi ühiskonnalt. Noh, loomulikult sa tervitan neid tagasi, mitte mitte neid, neid nõudlikumaid Baltikumi. Ja ega siis Putini kutsuga, et tulge, et Moskvasse ja Peterburi, me anname teile seal korterid ja töökohad. Need on ikkagi küllaltki kauged kohad, kuhu ta tahab neid kaasmaalasi paigutada, kes tulevad ja, ja mul on küll jäänud mulje, et Baltikumis elavad venekeelsete ei ole teps huvitatud sellest kuhu iganes Magadani või kuhu neid taheti panna, sõitma. Sest ma arvan, et ei ole ka Moskvasse tegelikult Leningradi huvitatud sõitma. Võib-olla mis meie jaoks on kriitilisem, on võib-olla see, et need nii-öelda kõrgemalt haritud siinsed venekeelsed võiksid, eks ju vastata sellele kutsele, kui neile seal pakutakse küllalt soodsaid võimalusi. Kui need tõesti Magadani ei saadeta, aga teisest küljest tundub seda kummalisem, eks ju, et Venemaa nüüd saadab välja sadu grusiin, kes ometi ju peaksid olema neile igas mõttes väga lähedased, noh ma mõtlen õigeusklik rahvas ja, ja, ja nimetada neid bandiit rahvaks, nii nagu see hiljutine Venemaal tehtud küsitlus osutas, on, on ilmselt ikkagi nii-öelda meedia poolt üleskeeratud niisugune hinnang. Tegelikult nad on ju venelased grusiinidega väga hästi alati läbi saanud. Selles mõttes, et see on üks Venemaa majanduse alustalasid olnud, ma ei räägi siin ainult apelsinid ja sidrunid, sest Venemaa või Moskva turgudel läks. Et seda kummalisem on nüüd eksju väita, et siis ühest küljest nagu ollakse valmis mujalt meelitama kaasmaalasi ja siis samal ajal peletatakse oma riigist välja neid, kes võiksid olla siis potentsiaalne tööjõud. Ei noh, see oli ikka selge sisepoliitiline kaart praegu kaart sisepoliitilises võitluses, et pragmaatikat näha, seal. Kas sa elad, et seda ka Venemaa eelseisvate presidendivalimistega pooleteist? Väga raske on midagi mitte seostada presidendivalimistega. Ilmselt noh, kõik asjad on kuidagimoodi otsapidi seotud valimistega kindlasti, sest noh see presidendivalimiste kui parlamendivalimistel parlamendivalimiste Kell Loomulikult ja midagi pole, tehase grusiinide reporteerimine on Venemaal populaarne samm, mida näitavad ka avaliku arvamuse küsitlused, suurem osa venelasi kiidab heaks ja, ja noh siis loomulikult niisugune jõuline, jõuline vahend toob hääli juurde. Kui sa nüüd ütlesid, venelased on grusiinidega alati hästi läbi saanud, sest ma päris nõus sellega ei oleks, sest et noh ega see kurikuulus väljend kaukaasia välimusega nägu. Ega see ei käi ainult tšetšeenide kohta, nad panevad kõik sinna ühte patta. Ja eks neid häirib ka see, et, et grusiinid suures osas tegelevad turul kauplemisega. Ja noh, seal veel mõnede asjadega, mida võib-olla läheb hästi hea meelega, ise teeks. Käed ees ei ole ainult turul kauplemise, vaid nii-öelda organiseeritud kuritegevus. Alati manatakse see nii-öelda Gruusia nii-öelda maffiamehe. Nad moodustavad õnnelikud grusiinid on ka selline rahvas, eks ju, kes oma sugulus ja muude sidemete kaudu on väga tihedalt tihedalt seotud, nii nagu kõik maailma hiinlased on omavahel seotud, eksju samamoodi õnge grusiinid seotud. Ja loomulikult on, on Venemaal väga palju kruus gruusia rahvusest arste, näiteks tippspetsialiste kultuuritegelasi, kõige markantsem näide oli ju see, et kirjanik Boriss akuunil võeti nüüd ette ja tema gruusia päritolu ja, ja gruusia perekonna jää pärast. Kuigi ta on elanud Venemaal kogu eludega sündinud päris seal ei ole, aga, aga noh ikka väike väikelapsest saadik ja noh, tegu on, on niivõrd vene kirjanikule kui, kuivõrd nagu üldse olla saab. Minu meelest. Nojah, et Gruusia sündmused muidugi võivad ka kaasa tuua veel märksa rängemaid tagajärgi, kui ka Putini väljaütlemisi Lahtis kuulata, siis ikka valmis, nagu selliseks konflikt. Just, ja kui me nüüd Ansipi viimase laseb, need oletame, et kohe meenutasite Baltikumi gaasi hinnad on kõige madalamad praegu või noh, nii-öelda Venemaa Euroopa partnerite puhul, et. No siis võib arvata, mis selle gaasi hinnaga võib hakata toimuma ühel hetkel, kui me Oma suhtumist võib-olla Venemaad ikeses suhtumise muutmisest ei ole midagi. Roman rääkinud ikka me kuuleme iga kevadel ja sellele seda juttu, et, et kuidas, kuidas jube, jube, madal hinde võiks ikka veel poole võrra tõusta, kuni maailmaturuhinnani. Jah, eks, eks, eks seda ta on, et maailmaturg tasakaalustab kõiki neid hindasid tuleme siis võib-olla nüüd Gruusiast jälle tagasi kodu-Eestisse täna siis ühenderakonna ühendvolikogu eestseisus või midagi taolist ei ole nii keeruline. Struktuur hakkab siis kinnitama Isamaa ja Res Publica Liiduga ühist peaministrikandidaati kõigepealt üldsegi tahaksin aru saada, et miks siis tegeldakse teemaga peaministrikandidaat kas seal mingisugune PR-võte või et noh on ju kogu aeg jutuks olnud, ikkagi otsitakse ühenderakonna esimeest. Aga miks siis nagu valitakse peaministrikandidaat? Eks vasid, valin, valitakse sisulist erakonna liidrit ja noh. Seda nimedega see on peenar võtta, kas see nagu viitab sellele valimisvõidule või lihtsalt sinnapoole ida oodatakse küll, ükski senine sotsioloogi arvamus ei ole küll sinnapoole viidanud, veel reedel alles oli Juhan Kivirähk siinsamas eetris kus ta ütles, et on ilmselt üle pakutud lootused, et see võib mõjuda natukene vastupidiselt bumerangina tagasi tulla, kui nüüd kogu aeg rääkida ainult peaministrikandidaadis, selle asemel rääkida partei liidrist, mis minu meelest oleks märksa olulisem selle ühenderakonna puhul, et selle imidž kinnistaks kangesti kohe valitsusse trügida, niimoodi mööda minnes, Reformierakonnast ja teistest minule tundub, et see, see nagu Mart Laari imidžit ei anna midagi juurde, vastupidi et see kolmas tulemine, millest räägitakse, see pigem muutub natuke karikatuurseks. Ei tea, noh nagu vanasõnaga ütlen, julge hundi rind on rasvane ja, ja kulme räägu hiilata väga aktiivselt räägivad oma peaministrikandidaadist võib-olla noh, Juhan Kivirähk, härra küll teisiti, aga, aga ma ei ole päris kindel, kas tal selles suhtes õigus on. Teine asi on see, et kokku lepiti ju, et erakonna kaasesimehed jagavad seda kohta kuni valimisteni kuni suurkoguni. Suur koguni jah, siis järgmise suveni tegelikult siis juunini. Ja noh, selles mõttes nagu oleks seda ühtset liidrit olnud võib-olla muul teel kuidagi keeruline või raske leida ja, ja nüüd leiti niisugune võimalus No ma arvan ja mõnes mõttes on see ka lihtsama ikkagi vastupanu teed minek. Selles, et parteiliidriroll nii-öelda rõhutamine, pidev, noh, see ikkagi jälle viiks asja sinna, et me peame rohkem neid partei sisulisi seisukohti igal pool presenteerida. Selles mõttes oleks just Jaak Aaviksoo palju paremini sobinud sellesse peaministrikandidaadi rolli, sest ta tuli türklane neutraalse lehena. Eks ju, Mart Laari voolavuse kolmas tulemine eksi, me hakkame kohe teda võrdlema või tema nii-öelda tegevust eelmist eelmistel kordadel peaministrina, eks ju, ta saab nagu kohe endale selle sildi nagu otsa, et ta nüüd lihtsalt Mart Laar uuesti peaministrina mitte, et tegemist oleks uue kvaliteediga. Kuna näol siin ongi nüüd küsimus, kas kas ei olda võib-olla erakonnas nii 100 protsenti kindlad, et nende seisukohad lähevad valijatele potentsiaalsele valijaskonnale nii hästi peale et on vaja pigem rõhuda isikule või või siis? Potentsiaal, eks ju Isamaaliidu puhul on ikkagi just sellest Res Publica toetajaskonnas saada endale toetajaid sest Isamaaliidu toetajaskonna olulist kasvu ei ole kindlasti loota. Arvestades, et sellele on olemas oma oma loogilised piirid. Seal on üks moment veel, et on vaja hoida neid Isamaaliidu toetajaid ära minemast, noh, see on. Nojah sellepärast, eks ju, et, et noh, ühinetakse Res Publicaga, see võib mõned mõned senised Isamaaliidu toetajad nagu eemale peletada, aga kõik see kokku nagu, kui räägitakse sellest ühenderakonnast ikkagi nagu ei, ei loo mulje ühenderakonnast tegemist oleks nagu siiski Isamaaliidu nagu mingi laiendatud Isamaaliidu küsimusega. Aga eks see Laari saamine peaministrikandidaadiks ongi seotud suurelt osalt ka sellega, et selles ühenderakonnas jäme ots on ikkagi Isamaaliidu käes. Sest eks Isamaaliit suhteliselt jõuliselt sulus ta tegelikult läbi sellele kohale. Ja ega midagi ei ole teha, Isamaaliit saab rääkida Res Publicaga jõupositsioonilt, sest et noh, Isamaaliit elaks erakonna edasi viimasele ühinemiseta. Ma ei ole kindel, mis oleks Res Publica saatus. Casand ületaksid valimiskünnist. Ainult et Isamaaliit elaks küll edasi, aga kindlasti moodustaks ta valitsust üksinda. Seda kindlasti mitte noh, kas ta ega üksinda ta ilmselt ei moodustega peale ühinemist. Ja aga seda kummalisem ongi praegu just see peaministrikandidaadi väljakäimine, millega selgelt hävitatakse reformierakond kelle toetus on küllalt kõrge, kes on peaministri kohal, eks ju. Ansip on siiski üsna hästi hakkama saanud juba kahes valitsuses. Reformierakonna positsioon tundub nii kõigutamatuna nüüd hakata sinna välja käima alternatiivina ekse Mart Laari peaministrikandidaadiks, see nagu viitaks pigem sellele, et uues loodavas valitsus kohetatutsioonis peaks nagu Reformierakond tagasi tõmbuma. Eks vastastikune hävitamine valimiseelsel perioodil on täiesti täiesti tavaline lubatadega tavaliselt meid ärritum, musi ei võeta kaasa sellesse aega, kui hakatakse valitsust moodustama, siis juba lähtutakse ikkagi jõuvahekordadest ja ja Buddha grammatilistest kaalutlustest. No, ma arvan, üks põhjusi, miks nii jõuliselt Mart Laar kolmas tulemine on välja toodud, on ikkagi see mustvalge võitluse liin, mida tahetakse pärast presidendivalimisi jätkata ehk selgelt unistada osa poliitilisi jõudusid kuuselisteks paarijateks ja teised siis nagu puhasteks, valgeteks, eetilisteks ja nii edasi, et noh, et see lootus on ikkagi suuresti selle peale, et rahvaliit on Varbla, kõigub seal valimiskünnise piiri peal, Keskerakond kahtlemata kaotab Reformierakonnale. Vaat see on see, mille peale mängitakse, sest et see võib luua sellise uue olukorraga näiteks kolmikliidutaolise moodustise taastekkeks. 10 üheksandal aastal. Ma ei oska öelda, kas, kas kas see valge ja must mõtlemine seal töötab, sest et no ikka minu jaoks on loogika nagu pigem see, et klaar, tugeva isikuna noh, tähendab seda, et, et Isamaa ja Res Publica Liit loodab ikkagi paremjõudude seas mingisugust häälte ümberjagunemist, kui et noh, Aaviksoo puhul oleks selge, et seal oleks potentsiaal võtta hääli ära rahvaliidult Keskerakond oluliselt suurem. Minu jaoks on, jah, ma ei kujuta ette, et rahvaliidu valijad tormaksid nüüd uisapäisa kohe Mart Laari juhitavat ühenderakonda toetama, mida neil on seal pakkuda Rahvaliidu seltskonnale Keskerakonna puhul seda enam loomulikult. Jah, selles suhtes on, on, ma olen nõus, aga, aga noh, ma ei tea, kas seda, et ega erakonnad ikkagi suures osas lähtuvalt ka sellest, et nii-öelda oma inimesi lükata esile, kuna Isamaaliit räägib seal jõupositsioonil, siis ilmselt otsustas, et noh, nad peavad saama juhtohjad enda kätte ja, ja see oleks kõige lihtsam viis teha. Mis on nüüd, valimiseelses tegelikult olime jõudnud juba valimiseelsesse faasi, sest kohe-kohe peab nimekirjad kokku panema, et üldse suudetakse teha valimispropagandat, kui ta vahepeal on siin jõulud ja nii edasi. Ja uue aasta alguses peab väga kõva propa valimispropaganda käima minema, eks ju, aga enne seda peavad olema nimekirjade kindlad ja neid nimekirju praegu koostatakse või lõpetatakse koostamist, mis minu jaoks on silmatorkav, et nagu ikkagi üsna vähe on neid päris uusi nimesid välja toodud. Ega seesama laari taha minek näitab seda, et nagu ei juleta ikkagi uusi uusi jõulisi figuure välja tuua, et ikkagi tahetakse nagu vanade relvade ja vanade vahenditega valimistele minna. No nüüd on vist jälle see pendel ja läinud teise serva, et Publica asi on kõikidel meeles ja seda, seda efekti kardetakse vist pigem, et tulla uute nimedega välja ja jäta see mulje, et just üüritakse Res Publica. Variante kasutada. Uusi puhtaid jõude ei, ei ole siis väljatoomisel. Noh, jõude selles mõttes poliitiliste jõudude, nagu me teame, on rohelisi kes, kes üritavad välja tulla ja. Kes täna kinnitasid taaskord, et neil voolab rahvast nagu kinni nagu tulvavett. Eile küll jah, diad Marek Strandberg saatis siis kõikidele nii-öelda kõikidele neile inimestele, kes, kes mingil ajal On roheliste ideedega olnud seotud, saatis sellise toetust paluma kirja kui üleskutse, et ikkagi mobiliseerida ja astuda rohelise erakonna liikmeks, sest et noh, ikkagi on novembri alguseni, siin on sisuliselt ainult aega, et saada 1000 liiget kokku ja. On küll jah, vist kinnitas, et 600 liiget on, on kuus ja 400 on puudu. Webi, nende veebilehekülje andmetel on, on küll sutsu alla 500 neid liikmeid, nii et noh, see peab ikka väga kõva lõbus spurt olema, et saada nimed kokku, aga aga ma ei tea kuidagi jälle see, oma seisukohtade tutvustamine on minu jaoks jäänud natuke selliseks ühe ühe plaaniliseks. Ehk et noh, ühe valuküsimuse parteist minu jaoks ei ole ikkagi kujunenud selliseks täisväärtusliku programmiga erakonda või erakonna kandidaati. Aga samas on käinud läbi informatsioon, et rohelised on valmis Põllumeeste kogu kaudu liituma. Nojah, eks seal mingil hetkel peavad selle otsuse langetama seepärast, et enam kaua edasi lükata. Mina küll pean ma ütlema, et noh, rohelistest on seni ainult tõepoolest Marek Strandberg nagu üksikisikuna või, või juhinal üldse profileerunud välja tõusnud, eks rohkem ei oska kedagi nimetada. Ja üsna kummaline oli ka tänases selles jõudis, ma kuulasin. Nende põhilised toetajad on mõningad kinnisvarafirmad. See nagu tekitas mul natuke küsimust, et mis pistmist on need õnneks ruumi maagia. Ja no see on nüüd muidugi iroonia kohta, aga tõepoolest, et kas siis on jah, kuidagimoodi nende looduskaitsekruntidele siga seotud firmad kustkohalt siis see toetus peaks tulema või, või kes need on. Aga noh, see on nüüd rohkem rohkem naljaks öeldud. Ei noh, see on mingi nišš, eks ju, selleks uueks uueks võimalikuks erakonnas küll kusjuures nota pigem, eksju asetab mitte sinna vasakule tiivale, vaid ikka paremale tiivale. Noh, niisuguse võiks öelda sellise pigem saksa roheliste eeskuju. Ma arvan, ma ei oskagi öelda nagu majanduspoliitika koha pealt. Võib-olla siiski rohkem ikkagi sealt tsentris, sest et noh, millest nad põhiliselt räägivad, on on noh, keskkonnapoliitika osas ikkagi jälle suurem, suurem riigi roll. Sellesama nii-öelda põlevkivi asja puhul noh, nii-öelda väga-väga väikeste kvootide lubamine põlevkivi puhul ja see on ikkagi selline suhteliselt vasakpoolne seisukoht ja noh, samas mis üleüldisi poliitilisi protsesse puudutab, siis rahvale suurema suurema nii-öelda otsedemokraatiaõiguse andmine ehk siis rahus saaks muudkui rahvahääletustel otsustada asja nagu Šveitsis. Iseenesest ju ju head, aga, aga just see, see, mis, mismoodi nüüd, näiteks ka eile õhtul sain selle seda kirja lugeda milles, milles Marek Strandberg siis siis kutsub üles inimesi astuma liikmeks seal oli kirjas näiteks energeetikaküsimuse puhul, et sõlmida Rootsiga lepped selleks, et, et Rootsi hüdroenergia sisuliselt saaks tasakaalustada Eesti tuuleenergiat, mille puhul on probleemiks see, et tuuleenergia ei ole stabiilne, vaid on siis nii-öelda seda üles-alla kõikumist on, on väga palju ja, ja noh, see on mõnes mõttes vastuseks nüüd sellele Eesti põlevkivi lobile, kes, kes ütleb, et tuuleenergia noh, põhiline probleem ongi selles, et me teame neid vahepealseid auke täitma importelektriga ja noh, tõenäoliselt siis Venemaa importelektriga, mis tähendab ei ole julgeoleku küsimuses nagu tagasiminekut. Et Rohelistel on momente, mis on noh, väga väga heal, aga samas noh, need on nagu minu meelest ikkagi sellised natuke üksikud või hõredad momendid Üldiselt roheliste poliitika, ka keskkonnakaitse küsimustes. Nad on väga kergesti rünnatav just sel nädalal. Soome televisioonist ma just nägin, kus väga selgelt põhjendati ära näiteks biodiisli tootmine on tegelikult märksa keskkonnakahjulikum lõppkokkuvõttes kui fossiilsete kütuste kasutamine ja oleneb sellest, et biodiisli tootmiseks tootmisahel pikk ja see sisaldab suurel määral ju igasuguste Väetiste taimekaitsevahendite ja muude kasutamist, mille tootmiseks omakorda väga palju energiat kulutatakse, väga palju lämmastikku atmosfääri eritub, mis just sedasama kasvuhooneefekti suurendamine tegelikult biodiislite diisliga täielik üleminek võib olla kasvuhooneefekti seisukohalt ehk maailma kliimas seisukohalt palju ohtlikum kui, kui fossiilsete kütuste kasutamine, nii et no ja noh, rääkimata muidugi meie oma põlevkivitemaatikast, kus, kus nagu see keskkonnaohtlikkuse aspekt on ilmselt üle võimendatud ja, ja noh, kui rääkida ikkagi teadlastega sel teemal, siis nad ikkagi naeravad selle üle, milliseid süüdistusi esitatakse. Ma saan aru, et kohalikel inimestel valdadel on oma probleemid kahtlemata kui sul maa üles kaevatakse ja ja kindlasti mingil määral põhjaveerežiim sellest muutub ja võivad kaevud kuivaks jääda ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga noh, Eesti kui terviku seisukohalt ikkagi põlevkivi on meie jaoks õnnistus, sest see annab meile energeetilise iseseisvus ja kui me siin räägime gaasi hinnatõusust ja Venemaa naftast, eks siis ikkagi põhienergiavarustus on Eesti tagant Aga küsimus on inimesed ikkagi selle lõppkokkuvõttes sellest, missugune vahekord peaks olema põlevkivil, siis. Tuuleenergiast on maailmas on ju välja arvestatud, et see on kuskil 10, maksimum 15 protsenti, energiatarbest saab üldse tuuleenergia peal üles ehitada, sellepärast et tõepoolest see tasakaalustamine hakkab siis rohkem energiat nõudma selle tuuleenergia tasakaalustamine kui see, mida me sellest kasu saame, nii et siin on oma niisugused füüsilised loogilised piirid ees, eksime, võime esialgu küll seda arendada, eksju rääkimata sellest, mida üks energeetikateadlane mulle ütles, et meil ei ole absoluutselt arvestatud näiteks tuuleparkidega kaasnevaid keskkonnaohtusid. Nimelt neil on ju talvel kõvad pakased ja need tuulikud ju seistes külmuvad. Ja kui nad hakkavad uuesti tööle, siis nendest paisatakse välja kilomeetrite ulatuses selliseid jääpurikad, võime öelda jääd, mis on sama hea nagu keegi laseks suurtükist. Et noh, küsimus on sellest, siis tuleb ka need tuuleparkide alad ümbritseda mitme kilomeetrise turvat. Lõunamaadel seda probleemi ei ole, kus ei toimu jäätumist, aga meil hakkavad need tuulepargid talvel kindlasti jäätuma. Ja rääkimata muidugi üle lendavate lindude ja müra ka ilmselt infrahelitekkest Nende ümbruses, noh, see on nüüd omaette spetsiifiline probleem, aga ma veel kord tahan sellega juhtinud tähelepanu, et kui me räägime rohelisest erakonnast, siis see ei tohiks olla minu meelest populistlik rohelus. See peaks olema sisuline, mis vaataks ikkagi kogu meie keskkonda meie ühiskonda nagu kompleksis, mitte sealt välja nappides endale sobivaid poliitiliselt kasulik, niisukesi hüüdlauset. Nojah, ütleme, et vaste, nende teine ja otstarve on selles, et noh, me võime küll öelda, et praegu need alternatiivsed energiaallikad on, on vähetootlikud ja toodavad keskkonnale veel suuremat kahju kui fossiilsete kütuste kasutamine, aga samas on vaja neid hoida nii-öelda päevakorral, et selles suunas edasi liikuda ja neid täiustada, sest midagi ei ole teha, fossiilseid kütused saavad ükskord otsa ja mingisugune alternatiivvariant on vaja välja töötada. Ei, seda kindlasti jah, me ei saa ainult lootma jääda termotuumaprotsessi peale, mis tõenäoliselt võib-olla siiski sellel sajandil veel muutub reaalseks energiaallikaks, arvestades asjade senist arengut. Aga noh, kahtlemata on väga palju ära kasutada näiteks päikeseenergia osas maailmas on tohutud alad, kus praktiliselt aasta ringi päike paistab ja seal seal kasutada ära päikeseelemente, vähendada energia kulu. Mis on, see on see põhiline asi, mida me võiksime kõik, eksju teha ja mida võiks teha ka edaspidi seadmete väljatöötamiseks et vähendada nende energiakulu ja vähese energiavajadusega seadmed, on väga lihtne üle viia ka näiteks päikeseelementide toitel või ka kütuseelementidele, millest on palju räägitud. Aga lihtsalt ma tahan öelda, et noh, võib-olla me siin pakume alternatiivina eest ainult ainult tuult ja päikest, et noh, Eesti puhul on ikka selgelt välja toodud, et see soojuse ja elektri koostootmine on ehk siis kohalik kohalik elektri tootmine on, on vähemalt selles osas väga suureks abiks, et see põlevkivist ühes Eesti nurgas tootmine tähendab meil ikkagi tohutuid elektrikadusid. Kaheksast miljardist, rohelised räägivad ja. See on kõige suurem probleem, et leida tasakaalustavaid, kohalike kohalike energiaallikad, see on, see on täiesti õigus ja selles suunas ka peaks töötama, aga ma ei tea, kas selleks peab omaette erakonda moodustama selliseid mõistlikke lahendusi teha, selleks peaks lihtsalt valitsus olema piisavalt arukas ja konsulteerima teadlastega, kes on kindlasti valmis igasuguseid alternatiive noh, läbi arvutama ja modelleerima, eks kas selleks on vaja poliitilist erakonda, modelleerida, alternatiive on, on iseküsimus. Aga lõpuks veel paar sõna. Kummaline on ju see, eks ju, et kui omal ajal viis aastat tagasi oli kuulus metanoolitragöödia Pärnumaal, siis me mäletame kui nisukene Reaktsioon tuli kadriorust dollaselt presidendilt, siis seda tõlgendati kui noh, lihtsalt üleolevat suhtumist sellesse ja, ja kindlasti see oli ka üks põhjusi, miks noh, tollal. Nagu toetus, ütleme tollal valitud presidendil oli nagu kõrgem, sest noh, räägiti väga selgelt sellest kahe Eesti fenomenist ja see Pärnus Pärnumaal toimunut metanooli ja selgelt nagu rõhutas seda, et meil on olemas osa inimesi, kes nagu on väljaspool ühiskonda ja, ja kes on selle salaviina kütkes nii-öelda ja need tagajärjed olid ikkagi väga kohutavad ja kogu maailma pressi jõudsid need andmed, nüüd me näeme Loksa puhul, eks ju, et noh, on esialgu viis inimest tõenäoliselt samalaadse aine mürgitusega hukkunud ja ei ole välistatud, et neid tuleb veel juurde ja samal ajal noh, mind natukene häirib, kui ma jälle kuulen niisugusi väiteid, umbes, et tegemist on asotsiaalsete inimestega, et kas siis Eestis ja kas üldse Euroopas on võimalik, nii et me jagame inimesed sotsiaalseteks sotsiaalseteks inimesteks kes siis asotsiaalsed nagu võivadki ennast vahelt harida ja, ja niimoodi kaduda meie silme eest. Ma arvan, et nende asemel tulevad siis uued asotsiaal. Pärnu ja Loksa juhtumi vahel tuleb muidugi teha selge vahe selles mõttes, et Pärnus inimesed enda teada ikkagi viina mida nad olid ostnud või mida keegi neile pakkus. Aga aga Loksal inimesed teadlikult jõid süütevedelikud. Et mis on tegelikult etanool, mis ei tohiks mürgitada, eks ju, kui see ei ole valesti üldse koostatud. Ta ei tohiks olla tappa toime, keda võib olla mürgine. Metanooli on ikka vist igas süütevedelikus, aga lihtsalt küsimus siin. No igatahes ühelegi nendest süütevedelikest, millest on juttu, ei ole mainitud etanoolisisaldust. Ei, seda ma usun, et seda juua ei tohi ega ka odekolonnipudeli peale ei panda silte, aga nendega ei ole ei ole ka mõistlik juua, aga, aga noh, tegelikult ikkagi ühe surnu või järjest on ju leitud ju siiski mätta noorenetsematanud poolest seal ikkagi sees on ja küsimus on võib-olla tõesti ka tarbijakaitsele, et kas siis niisuguseid jooke tohib olla müügis, sest küsimus ei ole ju mitte ainult nüüd Aasotsiaalides, vaid ka näiteks igas peres on ju lapsed ja, ja kas tema suudab eristada, eks ju nende paljude pudelite seas mürgist vedelikku. Et noh, minu meelest on, on see probleem ikkagi üsna. Pärnus, sest et see seltskond või noh, nii-öelda see inimesed, kes on nagu sellesse haaratud, on ikkagi need asotsiaalid ja kas, kas ma lihtsalt tahan küsida, et kas nende puhul on see kuidagi õigustatum, see, et nemad niimoodi lahkuvad elust? Pärnus ei olnud suve kõik asotsiaalid, kes, kes seda ja surma seal surid. Mürgisurm oleks õigem öelda. Sest, et jah, nad olid ilmselt kõik kuulusid sinna, madalama sissetulekuklassiga inimeste hulka, aga aga väga paljud neist olid ikkagi olid kindla nii-öelda töö ja elukohaga, aga nagu öeldi nõukogude ajal. Et noh, selles mõttes oli nagu Pärnu tragöödia selline. Rängem, või selles mõttes, et noh, see, see on see, mis võib inimest tabada tema tahtest sõltumatult, kui, kui inimene ostab pudelist sütele tähendab, ostab poest süütevedeliku ja seda joob no sinna on raske kätte panna. No loodame, et see asi on nüüd tõesti ainult süütevedelikus, mitte ikkagi selles, et nad ka mingisugust muud metanooli sisaldusega salaviina jõid, ei ole välistatud, praeguse uurimise käigus Mulle natuke kõrva riivab see, et umbes, et nad on asotsiaalsed, no loomulikult Sotsiaalse saaste on inimestel erinev, kui inimene näiteks ei käi valimas tagasi saa sotsiaalse, kuna ta ei ole huvitatud ühiskonna asjadest. Et, et see, see oli nagu võib-olla pigem etteheide nii-öelda meedia kajastasele, mitte nende inimeste tegevuse õigustamine kahtlemata ei saa kedagi õigustada, kui ta hakkab süütevedelikku jooma. Iseasi, miks mõned inimesed jõuavad oma elus sellise punktini. Et eks see ole ka natuke ühiskonna süü, mitte ainult nende inimeste enda süü. Ma arvan, et täname rohkem pikki teemasid ei jõuagi ette võtta, uus nädal hakkab pihta ja me kindlasti jälgime kõik hoolega, mis saab edasi Eesti raudteega, sellest me täna pikalt rääkida ei saanud ja ega me ei oskagi selle kohta midagi eriti praegu öelda, sellepärast et väljakäidud summa eelleping selle peab veel valitsuses heakskiitmine, nagu me oleme ka kuulnud, riigikogu on huvi selle vastu, et ka riigikogu võiks seda asja arutada. Probleem on ikkagi Eesti seisukohalt ikka väga põhimõttelises asjas meie infrastruktuuri tulevikus ja, ja on selge, et ka kui majandusminister Edgar Savisaar saab selle nii-öelda au endale, et tema on siis selle Eesti raudtee tagasi saanud, siis tema poliitilistele vastastele väga ei meeldi, mida on ka välja nad juba näiteks Taavi Veskimäe, kes kahtlustab selle taga nii-öelda huvi raudtee nüüd uuesti maha parseldada idanaabritele, nagu ta on olnud. Kui tõenäoliseks te peate lühidalt siis, et see Eesti raudtee ikkagi tagasi ostetakse veel selle valitsuse ajal? No praegu tundub see üsna tõenäoline, sest kokkulepe on olemas ja, ja noh ma ei näe praegu nagu sügavat põhjust, miks, miks riigikogu ei peaks heaks kiitma? Aga kas ta siis müüakse peatselt taas edasi või ütleme, operaatori teenus erastatakse uuesti? No nii, peaminister väitis neljapäeval, et et noh, tuleb selgelt teha vahet infrastruktuuril ja opereerimisel ja ilmselt noh, mitte lähiajal, aga varsti siis ta ikkagi on otstarbekas erastada, sest et noh, riigil ei ole mõtet konkureerida teiste vedajate seas. Noh, need olid Temasena Saame näha ja nagu me teame, on Edgar Savisaare väljendanud soovi, et Edelaraudtee osas toimuks sama protsess, eks siis näis, seda juba arutavad. Need inimesed, kes on siin meie eetris järgmistel kordadel. Järgmisel laupäeval siis Aarne Rannamäe juhtimisel lähevad rahvateenrite saated edasi. Täna olid stuudios kaks Eesti televisiooni Maja esindajat peatse ühinema rahvusringhäälingu kolleegi Mart Linnart aktuaalsest kaamerast ja Otumba. Kas ETV 24-st saatejuht Mart Ummelas Eesti raadiost peatselt esinevast rahvusringhäälingust kuulmiseni?