Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Jõuls vunthild filmis Pulp Fiction tsiteeris lõiku vana testamendi prohvet Hesekieli ennustusest milles muu hulgas tõotatakse mat teostan nende kallal suure Ta maksu vihaste nuhtustega. Ja nad saavad tunda, et mina olen issand, kui ma neile kätte maksan. Kes pole filmi näinud ega vist neilegi jääb mulje, nagu võiks sellist tsitaat. Sisaldab stseen lõppeda kuidagi õnnelikult. Stseen kulmineerus, kui epistlit kuulama pidanud Bretti rolli täitjale langes osaks tunda suurt kättemaksu vihaste nuhklustega. Tooli külge seotu surm saabus sõjatandri valju käredusega. Otsekui oleks. Taevas rebenenud juhtunu taustaks oli Bretti ja tema sõprade inimlik ahnus ning sellest kasvanud pettus. Keegi tegelikult ei teagi täpsemalt nende süü sisu tõenäoliselt majas Quentin Tarantino vaatajat ehmatavat stseeni sellist, mis algab kerge ärevusega, kuid muutub siis vägivalla mõtteid unustavaks huvitavaks vestluseks. Kuni olukord muutub pahendiliseks, piibli tsiteerimiseks. Ning siis rabatakse vaatlejat issanda armutu kättemaksuga. Võib-olla oli eesmärgiks äratada vaatajas hirm? Kõigevägevama väiksemagi pahandamise vastu, sest tema valitud karistus ignoreerib maise seadused proportsionaalsuse põhimõtet. Aga õnneks meie ei ela filmis. Meie tavalisemas maailmas tõi Google hiljuti turule. Uue telefoni nimega Pixel. Erinevalt varasemast tavast, milles firma kasutab kellelegi juba turul tegutsevat telefonivalmistaja mudelit koos oma nimega soodib piksel Google'i inseneride poolt enamvähem tühjalt lehelt. Jon, seega esimene Google'i enda telefon, telefon, valmik HTC vabrikus. Firma eesmärk on pakkuda otsest konkurentsi nii Samsungile kui Appleile ja haarata endale IKT turust üha suurem osa. Selle plaaniga sobib kokku kava vähendada vahendajate jagatavat kasumit ning uut telefoni sai siis alates oktoobri algusest tellida Google'i enda käest. Tarnetega alustati oktoobri lõpus. Kuigi telefoni ostu sai korraldada ka läbi suuremate sideteenusepakkujate, sünnitas uus olukord. Turule defitsiit kaubafenomeni näiteks ei taha ju kõik end siduda kindla sideteenusepakkujaga ja alati leidub neid, kes ei soovi oodata sest uut telefoni hakati pakkuma vaid viie riigi turul. Need on siis USA-Kanada, Suurbritannia, Saksamaa ja Austraalia. Uue telefoni nälga ei saanud kustutada ka lihtsat päritolu varjeva kavalusega sest ostjal pidi olema vastavas riigis registreeritud pangakaart. Aga kavalus on nagu elavhõbe ja vähemalt üks ettevõtlik 600 indiviid lahenduse ülesande nii et palus vabatahtlikel endale telefon osta ja panna saaja aadressiks. Tema asukoht päikeseteenustasu abil hakkasidki siis telefonid saabuma ettevõtliku äripidaja kontorisse. Kust need siis vaheltkasuga? Kõiges suurima sõltuvuse koostjateni jõudsid Google oma kõikjal oli ja kõiketeadja ja palju suute positsioonilt nägi patutegijad ära. Ja sulges nende kontod. Google saatis seega gruppi ahneid inimesi digitaalsesse koomasse telefoni ostnud telekadus, juurdepääs oma meilikontole. Nad ei näinud enam Google Drive'i soolevaid faile ega fotoalbumisse igavese turvalisuse mõtetega arhiveeritud pilte oma lähedaste elust. Ühesõnaga tabas neid suur kättemaks koos vihaste. Lustega ja kõik tänu inimlikule himule teenida valt kasuna mõned seitlid. Google osutas onlain-poe ostutingimustele. Mida telefonikunded koliit rikkunud paljud, et mitte öelda enamus, pole ju seda teksti eales lugenud. Kabala skeemi korraldanud. Daniel yle võrdles juhtunut kodu tabanud tulekahjuga milles hävivad. Inimese hindamatud mälestusesemed ümber sõnastatult lõi Google seega patuseid piksenoolega. Loo moraal. Pärast inimolevustest ja meediast tärganud pahameelelainet lubas Google patused. Kontode juurde tagasi õigemini need, keda firma peab ehtsateks noh, öeldakse, et ateist muutub. Kahes olukorras usklikuks, need on sõjas ja merel. Kas edaspidi ka küberruumis?