Tere tulemast head külalised ja head kuulajad Peruu ja Mehhiko kultuurisillale. Kuulajatele siis ühtlasi, et noh, kaks kärbest või kaks moskiitod saada ühe hoobiga, siis tema ühtlasi ka raadio kahe uue reisisaate reispass avalikku salvestust. Oleme tulnud stuudiost välja Maakri tänav 19 asuvasse õhinapõhisesse raamatupoodi. Read mina olen suhteliselt Berkin ja minu kõrval istub maris Kilk. Me räägime siis oma eelseisvatest reisidest. Maris läheb varsti Mehhikosse ja mina lähen varsti Peruusse ja tegelikult võiks vastupidi, sellepärast et maris on tänaseks 10 aastat Mehhikos reisinud ja natuke aega elanud ja mina täpselt sama palju Peruus ja maris ei ole käinud kunagi Peruus ja mina ei ole käinud kunagi Mehhikos. Aga, aga siis täna proovime seada need kaks maad ja kaks kultuuri, kaks riiki omavahel nagu kõrvuti või vastakuti. Siis me mõtlesime, et et me nagu ajalootundi ja, või riigiõpetuse tundi ei tee, et selle asemel oleme siis mõeldud mingisuguseid märksõnu. Mis võiksid neid noh, neid Maide neid kultuure nagu vastanduda või ühendada. Ja ma ei tea hakatuseks kohe, et Mehhiko on selline tekiila maa ja kuna raadiosaatja nimi on ka reispassis, võime vabalt nagu tuliveega alustada, et et see pudel, mille me siin ringi lasksime, on on Peruust Peruu, siis rahvusnaps piisko, mis on tehtud viinamarjast ja, ja ütleme, meenutab siis võib-olla Grapatiivse nagu samuti minu meelest tehtud ja ja raadiokuulajatele siis suureks meelehärmiks kõik, kes on kohale tulnud, saavad seda siin saate jooksul või selle meie koosviibimise jooksul mõnusalt mõnusalt maitsta. Tekiila kohta, siis ma ei tea, kuidas mehikas voolab ojadena. Jah, kõigepealt tere ka minu poolt, tekiila on tõesti Mehhikost pärit, aga see oleks siis agaavi viin, kui nii võib öelda, agaavee kaktus. Need on erinevad liik, erinevat liiki on sinine, agaave, roheline Kaave. Ja kui käite seal Mehhikos, siis näete eriti seal Kesk-Mehhikos kuskil haliska osariigis ja joka on need, mis on ümber jäävad, on sellised suured AKV kaktuse põllud. Tekiila on ongi siis agaavee, aga viin, aga siis ta kasvab hästi tükk aega suureks, siis seda põletatakse kuidagi ja, ja siis siis sealt pressitakse seda, seda vedelikku ja seda siis Willitakse ja hoitakse tammevaatides. Ja kui ta on selline tõeliselt hea tekiila, siis ta on seisnud ikka seal aastaid vaadis, mis ta on selline nagu konjak, mida nad joovad sellest Pukaalist konjakiklaasist ja naudivad nagu nagu head brändit, eksju, nad ei joo seda mitte kunagi soolaajal sidruniga. Sest see on ainult hallo halva tekiila joomiseks vajalik. Ja aga muidugi, Mehhikos on ju veel teisi jooki, seal näiteks meskaliin, mis on Lõuna-Mehhikos. Ta on tegelikult tekiila ema või isa kuidas võtta, ja, ja see on samamoodi agaavi viin, aga ta on siis teist liiki Avest natuke teistmoodi protseduur ka. Ja seal on need ussikesed sees ja igasugused putukad ja mis kõik ravivad, et kui lähed ohakas sinna kallipoodi või tegustreerimise kohta, siis on seal pudelid reas niimoodi terve baar, mis kalle täis ja igaühel erisugune putukas või ussike või, või mingisugune tõuk seal sees. Ja kõik ravivad siis midagi Tseemselt peavalu vastu, see on sul ihkjas vastu. Sellega vist on see, et kui kes selle põhja põhjaussike ja siis pidin välja välja valatakse see eriti hea seal sees siis toob head õnne ja visko selles mõttes sinna nagu loomi sisse ei panda, aga aga noh, Peruus on ta siis jah, selles mõttes niisugune põhiline rahvusnaps ja tavaliselt seda teistelleeritaks ainult ühe korra ja selle tõttu tal ongi selline, ma ei tea, see nagu erakordselt hea pisko, kusjuures talle nagu selliste õlist maitset üldse juures ei ole, aga juuakse samamoodi noh, paljalt või selles mõttes, et ei ei söödasinud sealt kõrvale, aga Peruu kuulsaim kokteil, mida sellest tehakse, viskas auvere ja siis see käib niimoodi, et võetakse, pannakse blenderisse piisko jää, suhkur, sidrunimahl ja munavalge ja siis tehakse kõik läbi ja siis sellest munavalgest hoopiski kiht peale sinna ja tavaliselt kõik arvavad, et oh, et oi, et seal küll mingisugune paha jookad, see muna, maitsev, nii õhtul mingit mula maitset tegelikult ei ole. Ma mõtlesin, et me nüüd ainult alkoholist ka ei räägiks terve, terve aja, et et siis need märksõnad, millest me Marisega rääkisime, siis natukene peame ikkagi nagu ajalugu puudutama, sellepärast 12. oktoobril tähistati siis Kolumbuse Ameerika avastamise päeva, mis noh, selles mõttes, et võib-olla nagu kõlanud poliitilise steitmendile, aga minu meelest on selles mõttes jabur, et kuidas saab avastada mingit maad või kultuur, mis on seal kontinendi, mis on tuhandeid ja tuhandeid aastaid seal enne seda olnud asustatud ja erinevate kultuuridega ja nii edasi, et see nagu ei saanud avastada, et pigem ikkagi nagu vallutada, halastada aga Peruus ja Mehhikos, siis on nagu kaks suurt vallutajad Mehhikos, siis kortees ja Peruus pizzarro, ma tea, alusta sina võib-olla sellest Hernan kord, kes oli siis üks nendest tegelikult neid oli ju mitmeid selliseid nagu õnne ja, ja lihtsarikkuse ja kuulsuseotsijaid noori mehi, kes niimoodi läksid sinna seiklema. Aga Ernan kortess jahe, suur suur saavutus, millest räägitakse, oli siis denud Stit Lanni, kas kõikide pealinna vallutamine? 1521? Ta proovis seda ka aasta varem ja niimoodi, aga seal alati ei läinud see korda ja siis viimaks siis kaheksa kuud piiramist ja ja muidugi haigused, mis olid juba jõudnud neil endale kohal Euroopas. See siis viis selleni, et, et see teekide pealinn sai vallutatud ja siseMontezzuma viimane valitseja suri. Montezzuma, teine, see on see, mida räägitakse siis Euroopa suuna poolt või sellest meie perspektiivist hispaanlase perspektiivist, õigemini. Aga, aga nad ise ju räägivad ka erisuguseid lugusid selle kohta, et, et need, kes on nüüd nende nii-öelda asteekide järeltulijad on tegelikult nad ise ei nimetanud ennast kunagi apteekideks, asteegid, eks nimetasid nad ajaloolased. Tegelikult nad ise on olnud siis need Mehhikad ja nende keel on Nova, Nowatli keel. Ja, ja nemad kõnelevad seda, et tegelikult nende prohvet kustes oli juba teada, et tulevad tuleb üks valge mees habemega, sest neil endil habet ei olnud ja, ja tuleb uus aeg ja kõik läheb teistpidi ja teistmoodi, nii et nad nagu olid juba valmistunud ka vaimselt selleks uueks muutuseks ja nad all nad mitte olla hea meelega, aga nad allusid, teades, et et see on jumala tahe. Et see on ka üks üks lugu selle kohta. Mul on siin need, me rääkisime, et räägime nendest keeltest ja kalendrites ka, onju, aga noh, võib-olla siis sellest vallutajaste sellest isikust Peruus siis ta nimi oli Francisco pizzarra ja jõudis ta Peruusse 1531 tähendab selles inkade impeerium tollel hetkel Lõuna-Ameerika kõige suurem impeerium, ulatudes siis sealt Venezuela, Kolumbia, Ecuador, Peruu, Boliivia, Põhja-Tšiili põhja, Argentiina oli parasjagu kodusõjas ja seal olid kaks venda, Taualpa, Oskar, kes olid omavahel nagu vaenujalal ja selle tõttu oli nagu riik hästi-hästi nagu selline noh, selles mõttes oli kuskilt turbulentne aeg seal. Ja kui pitsa arro jõudis kuskil mingisugune 80 mehega seda kogemata sellises kaha marka linnas üllatasid seda inkade siis seda ühte ühtlased ato Waltad võitsid lahingu 5000 mehe vastu, võtsid selle ato Valpa vangi ja, ja siis ta ütles, et noh, et, aga laske mul minna, et ma siin ma ei tea, viis korda seitse meetrit suur ruum, noh, ma ei tea, võib-olla sama suur kui see siin. Et ma täidan selle kullaga ja 2012 samasugust hõbedaga, kui ta mul minna laseta ja siis järgnevad järgnevad kaks või kolm kuud, siis inkade pealinnast Kuuscost tassisid laama laamad kulda. Ta võeti kuskilt kuusko, kiriku olid seal kuldplaatidega kaetud ja niimoodi et see kõik tassiti sinna kokku, sulatati üles ja kui see pull tehtud sai, siis hispaanlased ütlesid jah, suurepärane. Mõistsid selle. Vaata Valpa ikkagi surma, kägistasid ta ära ja marssisid, kus, kas sa ütlesid, noh, me oleme nüüd järgmised kuningad ja kuidagi nii läkski, et see vastupanu liikumine seal natuke aega veel kestis, aga samamoodi vist sarnaselt mehikuga siis Öeldakse, et noh, et oleks, asi polnud ainult püsside ja kahuritega, et oleks ta nagu oleksid olnud puhtalt nagu niisugune aus jõudude vahekord, siis võib-olla polekski seda nii kergelt seda maad vallutatud, aga et see põrkumine oli nagu kultuuride vahel, et samamoodi kui ütleme, käise, maiade kalender, onju ja ettekuulutused ja nii, et ühesõnaga lääne kultuuris või ütleme, meie meie kalender on lineaarne aeg on ju, et aeg kuskilt ma ei tea, kas kuskilt hakkade kuskile ta siis jõuab välja, et indiaanlased niimoodi ei mõelnud ja ja noh, samamoodi siis lugesid tagantjärgi välja mingeid ettekuulutusi pidigi nii minema samamoodi see kristlik kultuur on õudselt selline. Noh, või see katalik paavst andis, need maad on ju vallutamiseks, lubas seal tappa kahe kultuuri kokkupõrkes. See kristlus nagu võimaldas, kuidas ma ütlen siis manipuleerida, vajadusel valetada, surma, mõista Tapa on ju, ja siis nende kahe kultuuri põrkumisel siis ikkagi see põlisrahvas jäi alla, hoolimata siis oma, ma ei tea, jõudude ülekaalus jõudude ülekaalust. Palju tehti ka ikkagi ju pettuse teel ja need vallutajad ju väga kavalalt ju võtsid omale appi ka neid, neid hõime, kes olid, kes olid siis parasjagu vaenujalal selle impeeriumiga, nii et sealt nad said siis omale tõlgid, sealt saite siis keeleabi, nad said teada nende uskumuste ühiskonnakorralduste kohta, et just seda ära siis tarvitada nagu nende vastu. Et tegelikult see kõik oli niuke, väike kavalus, kogu aeg ja, ja selline nad, nad said aru kohe, et, et see kohalik rahvas on hästi abivalmis, mida on hästi lahked külalislahked ja, ja, ja siis seda nad ka said väga osavasti nende endi vastu ära kasutada. Istungi mõnusam ja nii edasi selle meil järgmine märksõna kokku, et keeltest rääkima, et mis et mismoodi on Mehhikos ja Peruus siis keeltega, no ühesõnaga, prevaleerib põhimõtteliselt mõlemas maas ikkagi hispaania keel, eks ole, et seal räägitakse hispaania keelt, aga mis, mis keeled Mehhikos? Veerand. Ja Mehhikos on hästi palju keeli, niipalju kui seal on neid rahvaid. Nii palju on meil tänapäeval kõneldavaid keeli terves Mehhikos kõneldakse keeli koguni 11-st keel konnast, et kui Euroopas jagunevad keeled, siis enam-vähem siin viire keelkonda siis Mehhikos on neid 11 keelkonda, Igalühel siis omakorda keeli seal all. Nii et ligi 100 keelt Mehhiko peale. Et need osariigid, kus me käime ohaka, Chapas, seal on mitukümmend keelt igas osariigis. Niimoodi, et see, see on ikka väga-väga suur kirevuse rikkus ja väga huvitav, väga põnev, kes kõik, kes kõik tunnevad vähegi kultuuri vastu huvi keelte vastu, et see on selline nagu paradiis. Peruus on ka, et seal 45 protsenti rahvast räägib, on põlisrahvad, on selles mõttes, et mitte mestiitsid vaid, vaid ikkagi nagu loetakse põlisrahvaks, et et ei ole neid suudetud seal nii-öelda kõiki kõiki kõiki maha nottida konkista järele, et räägitakse riigikeeli on kolm keelt, lisaks hispaania keelele siis kepsu aja imaara keeled ja usco piirkond ja no üldse andides on, on see koht, kus ikkagi räägitakse joa keelt hästi palju, kuigi täna muidugi noored oskavad, aga kooliharidust ikkagi juba antakse hispaania keeles. Võib-olla üksikud vanemad inimesed külades on sellised, kes hispaania keelt üldse ei oska ka, et oskavad nagu ainult Sisketšogeen ja ja siis Amazonas Peruust moodustab nagu kõige suurema osa, aga rahvapoolest lapsel kõige vähem inimesi. Et seal on tegelikult neid keeli samamoodi on tänaseks alles ikkagi kümneid ja kümneid ja kümneid aga noh, täpselt sama palju, kui neid kokku saaks lugeda, nad ikkagi otsast nagu hävinevad mõnda keelt tõesti, võib-olla räägib veel ainult 30 inimest, mõned antropoloogid, kes väga fännid on, panevad seal mingisuguseid reegleid kirja, aga, aga need asjad muidugi kadumused see hispaania keel on, on, tungib, tungib peale ja noh, ei saa. Ei saa nagu kuidagi nagu pahaks ka panna, või selles mõttes, et noh, et kuidas sa siis oma last õpetad seal mingis keeles, mida räägib, eks ole, 40 muidugi alati räägin eesti eestlaste kohta, küsitakse, kust sa pärit oled ja nii, et täiesti mõtlevad, et terve Euroopa räägib inglise keelt ja nii siis ma ikka seletan, et meil on samamoodi põliskeeled. Keelt räägib alla miljoni inimese, siis nad kaotavad. Ohoo. Näiteks Lacandonid on sellised üks majja siis rahvastest ja Maia keeltest, et neid on ainult 800, praegu räägivad seda oma oma Lacandoni keelt. Lihtsalt maia keeled siis sealt otsiilsetaal sinna tee peale jäävad tohu laval muidugi suured keelkonna tantsi juttuvast jäigi keelkond Kuuse, asteekide ehk ehk Nowatli keel kuulub siis seal on ka siis, ma ei tea taraumaarade keel ja utz ollide keelia ja siis otto Mange keelkond, kus on seal ohakas kõik need, mis teegid, massateegid, Mihed, Sappoteegid sealt, kus me üle mägede läheme olnud Sappoteegi külad ja enamus neist keeltest on umbes sinna ligi poole miljoni kanti. Kõnelejaid ja muidugi haavati keelt kõneleb poolteist kuni viis miljonit, see on selline, et keegi ei tea täpselt, kui palju, aga umbes sinna vahemikku ta jääb ja on keeli tõesti, kus on ainult ka paarkümmend kõnelejatel alles vihikus. Ja need põliskeeled on selles mõttes, et mu Peruus ka proovinud ikka aeg-ajalt natuke seda keelt noh, paar sõna õppida juurde, hispaania keel on eesti keelebaasilt tegelikult õudsalt suupärane, et neil on see r-täht, eks ole, mis noh, ma ei tea ikka, mulle meeldib öelda, et inglane või ameeriklane võib elada Peruus 40 aastat ja ta ikka tuleb kui Aasias. Unosofessorfo vool on ju. Aga kui sa nagu eesti keelebaasilt õpid ütlema Kraasi, Grazias servezza siis nad kohe vaatad voo räime. Nonii, puhtalt ilusti ja noh, tänaseks juba noh, suudan ära petta küll sinna samamoodi aga need indiaani keel või põliskeele, et nad loomulikult nad ei ole mitte kuidagi seoses selle hispaania keele, kes on nagu noh, selles mõttes, et ma kirjutasin endast välja, et kuidas läheb asi Jantsu, Imaina Kazancy keeles, noh, et umbes. Hei, kuidas läheb midagi niisugust, et noh, praegu lugesin paberi pealt raha viie minuti pärast uuesti küsida meelest läinud, et suhteliselt kalendrites ennem korra puudutasid ka. Mehhikos mina ei tea, et enam oleks neid piirkondi, kus vana maiade kalender oleks igapäevaselt või vähemalt tseremooniate jaoks veel tarvitusel, aga on olemas Guatemalas küll tõesti need maiadki seal mägedes elavad peavad oma seda rituaalide elu vana kalendri järgi, see on siis tseremoniaalne kalender, mil, millel on 260 päeva. Kui me jaotame selle meie mõistes kuude peale, siis tuleb üheksa kuud, mis on siis nii-öelda loote valmimisaeg, uue elu ettevalmistamise aeg siis tseremoniaalne kalender, see jaotub omakorda siis nende mõistes 13-ks kuuks, ehk siis 20 päeva igas kuus vigast selles tsüklis, igal nendest 20-st päevast on oma nimi, omad tähendused, kõik oma, mis sellel päeval on hea või, või kuidas või halb teha või, või mis, mis eelised tal on ja kui laps sünnib mingil päeval, siis ta saab ka selle päeva järgi omale teatud nagu potentsiaali ja nimed ja kõik see kaitse, loomade ja, ja vaimud seal kõik hästi suur kompleksne süsteem, see toimib koos siis selle põllumajanduskalendriga, mis on see 360 ja natuke päevi peale, eks ju. Ja, ja need siis ka iga 50 aasta tagant nagu uuesti klikivad kokku. Et nad käivad nagu kaks ratast niimoodi hammasratast ja siis iga 50 aasta tagant siis see tsükkel, nagu nad jõuavad samasse kohta uuesti tagasi, nii et see kaks päeva jälle ühtivad ja sealt neil need tsüklid tsükliga on hästi suured, et on alates 52 aastat kuni seal miljonitesse nad arvutavad ja kahe kümnendsüsteemis, mis tähendab, et nad on võimelised arvutama, tõesti, neil pole vajagi tegelikult sõnu numbrite väljaütlemiseks, noh, ütleme miljon-triljon siis rohkem ei pea, eksju, aga nendel pole vaja, sest nad panevad kriipsud ja punktid. Ja siis kui number läheb suuremaks, seda, seda pikemaks läheb lihtsalt see jada. Ja nad selle järgi vaatavad. Ahah, see on nüüd see ühik, aga neil pole vaja nii palju sõnu selle jaoks, et nad ei kirjuta ju alfabeetilises seda välja, et see on hästi huvitav, et et neil õnnestus tohutu matemaatika tegelikult välja arendada ja teadus kui nad tähti jälgisid ja ja inimesi ja loodust jalg, mis siis juhtus? Peruus ka inkade kultuuris. Totalitaarne ühiskond seal ei olnud, näiteks raha ei olnud kasutusel, samuti ei olnud kasutusel seal kirjutamist. Ühe teooria kohaselt ei olnud nad mitte lihtsalt ei oleks üldse mingit tähti tundnud, vaid see lihtsalt nad keelatud, et selles mõttes, et selleks, et mingisuguste mingisugust salasepitsus kuskil keegi mingeid sõnumeid edasi annaks, et kõik on nagu riigikontrolli all, see kõik nagu käib ülevalt alla süsteem loomulikult teadsid hästi palju tähtedest ja vaatasid seal, mismoodi ja mingid pööripäevad oma matsu vitsu kõige kuulsam nii-öelda pühapaik. Ühel pööripäeval tuleb seal päike ühes suunas langeb teisel teisest ja nii, aga kalendri kui sellise kohta, see on õudselt vähe teada, sellepärast et ta ei ole siiamaani suutnud keegi seda nagu dešifreerida, et noh, üks suuremaid ministeerium on see sõlmkiri, mida nimetatakse kildudeks ja need on sellised nagu nad laiali laotatud on, lihtsalt sihuke hunnik niukesi lõngatükke. Mingeid umbes ma ei tea, võib-olla. Ja siis sellest moodustub selline nagu ring ja siis igal lõngal on oma tähendused, tema värv, tema pikkus siis seal sees on sõlmed, sõlmede arv, sõlmede asetus ja läbi selle moodustub siis selline hästi keeruline süsteem, mille kaudu siis peeti arvestust seal mingeid nagu raamatupidamine, et, et samamoodi põllumajandussaaduste ja selle üle. Aga täna seni ei ole mitte keegi suutnud seda nagu dešifreerida, et et siis mismoodi, mis nagu täpsemalt tähendas, et jah, aga müütidest. Ma tahtsin ja küsida ja rääkida, et, et Mehhikos on see pacabraavinud, mis tegelikult vist pärineb Puerto Ricos tagapõhja pool rohkem, et. Juba Gabran, selline kummaline fenomen jah, et et, et on, mingil ajal pandi tähele, et, et mitmel pool korraga ja hästi palju kariloomi või koduloomi siis olid vastu hommikut lihtsalt ära surnud ja ilma ühegi veretilgad jäljeta. Et nagu et, et keegi ei seletanud, et kes need siis niimoodi tappis või kuidas, et lihtsalt suritki maha ja siis oli noh, inimesed rääkisid, nad olid näinud siis sellist olendit, et kirjeldatud natuke erinevad piirkonniti. Et kas mingisugune suur, kohutav sihuke koer või, või mingisugune elajas, selline meetrine roheline, kollase peaga, suurte väljatungivate silmadega noh, nagu natuke tulnuka kirjelduseks ju siis erinevaid selliseid jõledamaid kirjeldusi, et neid on proovitud piltidesse panna ja joonistada, et et selline, kuidas öeldagi, selle kohta on ta pole nagu see nüüd ta lihtsalt selline käibele läinud legend mingisugusest olevusest koletisest, kes, kes tapab loomi lihtsalt. Külmavereliselt pacabradia lõigud jupar tähendab nagu imema midagi nagu tühjaks või siis kabra on ju kits. See, kes siis kitsi tapab. Selles mõttes on süütu tegelane võrreldes nende olenditega, kes Peruus ringi tatsama, mulle tundub, et võib-olla paari lihtsalt nimetada, et mägedes noh, okei, on ka üks nimetatud pist Aagovi rasva imeja, aga ta ime nendest loomadest teinud nagu inimestest rasva ja, ja siis noh, teda nagu kahel kujul, üks on see, et, et lihtsalt külas keegi valitakse välja ja ma ei räägi siin mingist sadade aastate vanust, ma räägin, et see müüt nagu tänagi täna tegelikult täna kehtib. Et selles mõttes on maapiirkondi, kus neid usutakse ja tuuakse ohvriks, teine kord valitakse mingi tüüp välja, et okei, see Marizelsin, uus siin külased ja, ja samal ajal siin ma ei tea, tädi Maria ja hirmus kokku kuivas ja kõhetuks läks. Et ilmselt Marizon pist AK on ju ja, ja tema on seda rasva nüüd imepära ja, ja ilmselt tuleb siis nagu mäevaimudele ohvriks tuua ja selles mõttes, et selliseid asju juhtub. Teine teine müüt on see, et et, et pista hakkavad, on valged inimesed ja sellepärast need on tarvis kohalike inimeste rasva, mida nad kasutavad kosmeetikatööstuses. Ja, ja samamoodi, et kui sa lähed nagu mingisse väga sellisesse külla, kus teatakse küll valget inimest, aga aga nad ei noh, ei puutu kokku, nad ei pea sind automaatselt, ma ei tea, turistiks rändur, eks nad arvavad võib-olla, et sa oled sealt vist akva ja tulid sinna jahile nii-öelda. Et ja oma Soonases on siis teistpidi öelda, seal on, seal on, peetakse nagu valgeid inimesi, näokoorijat, eks, et nad koorivad nende kohalike elanike nägusid, mida on siis tarvis jällegi taaskord mingite kallite, väga spetsiifiliste ravimite valmistamiseks, mida ainult gringod teavad ja kus tarvis läheb või ja siis sellisest vanavanematest müütidest, mis on siiamaani elus, on, on ikka minu lemmik on see tüüp, kelle nimi on Sapsiko ja Sapsika on selline selline tegelane, et ta võtab ükskõik millise sinu sõbra kuju, kui sa kõnnid metsas üksinda metsa kaitsevaim ja natuke nagu paha ka sellepärast et tema eesmärk on siis inimesi metsa ära eksitada, et ta ütleme, kõnnid seal metsas ringi, tuleb seal sõber vastu. Vaata siia põõsa taha või midagi näitab umbes nii, kui sa nagu läheb ühe sammu sinnapoole, siis oled sa plaks kohe, ma ei tea, 200 kilomeetrit metsa sees ja oled ära eksinud ja ja umbes väga vähesed on nagu välja tulnud. Ja ma olen mitu tuttavat, kes noh, noored inimesed, kes ütlevad, et nad on läinud ikkagi seda tegelast täitsa tunnistavad, ütlevad ja et ma olen ühe korra elus näinud või kaks korda või nii ja, ja siis on sulle antud ikkagi nagu pääseda ka, et et sa vaatad ta jalgu ja kui üks jalg on teistpidi niimoodi siis noh, siis on Sapsiko. Et selles mõttes, et siis siis nagu, et siis ära mine kaasa. Et on antud nagu antud pääseda ja noh, tõesti et noh, müüt või tegelikkus müüdi muudabki tegelikult tegelikkuseks see, kui inimesed seda ikkagi päriselt usuvad. Ja miks, miks muidu räägitakse ladinaameerika kirjanduse juures maagilisest realismi, sest tegelikult see meie mõistes maagiline realism nende jaoks ongi see reaalsus, et see ongi päris reaalsus seal, kuidas nemad tunnetavad seda ja näevad kõike ümberringi, tõlgendavad asju. Et meie võime sellele panna maagilise realismi sildi, aga, aga see ongi see nende tegelikkus. Nende elu nägemise viis ja ilmataju. Mul on siin järgmine märksõna tseremooniad ja pühapaigad ongi enam-vähem, haakub jälle sedasama maagilise realismi või mütoloogia, ega et mis mehikas võiksid olla sellised kuulsamad või. Pühapaigad ja seal on palju, seal on need, mis on üldtuntud ja siis on need, mida keegi ei tea peale inimeste endi, kes neid tarvitavad ja noh, põlvest põlve seal need põlisrahvad. Et suurtest muidugi on see See kuulus kõrb seal. Üldse saadik meelde, kohe san võiks bodossiivist alla jätta see, kus Udžollid käivad oma palverännakutel hästi, suur kõrb on see ja ja mis on püha paik olnud nende jaoks nagu noh, Nende jaoks aegade algusest ja kui nemad seal elasid käivad oma neid biootikatusid, seal katuseid, seal jahtimas pärit jahirituaal, siis nende vibuda ja noolte ja kõigega. Ja käivad seal kuu aega ilma söömata, ainult söövad, perioodid laulavad, tantsivad, palvetavad ja paastuvad. Ja, ja seal muidugi ka nagu igal pool mujal on hakatud kaevandama üht-teist ja leitud seda ja teist ja naftat ja kõike, mis seal siis toimub kogu aeg, see konflikt, et nad püüavad kaitsta neid paiku. Nii et tuleb ka rahvusvaheline noh, kuhu natuke appi vahetevahel praeguse draidel toimub ja, ja on teisi selliseid suuri paigu ka, aga nagu meil siin näiteks Eestiski on ju nii palju neid looduslikke pühapaiku ning maarahvapühapaiku, eks ju. Ja nendest ka me ei tea ju kõiki, sest inimesed on läinud hauda neile selle teadmisega, sellepärast et et ei juleta julgete välja anda neid kohti, sest nii palju on neid ju hävitatud juba kiriku poolt ja ja, ja kui inimene tunnetab, et tal on seda ellujäämiseks vaja või tema perel või tema karjal või, või rahval või ja kuidas seal käia ei saa ja ohvri tööandja tuua ei saa, siis noh, see on nagu elu ja surma küsimus, siis ta pigem vaikib sellest niisamamoodi seal Mehhikos ja neid on seal džunglis muidugi Lacandoni džunglis ja, ja kõikjal mujal rannad, näiteks kus Mentuitsioonid käivad oma iga pööripäev ja muudel laevadel, mis neil on, seal jätavad oma ande maksavad tohutu raha, Nad, kõik, mis nad teenivad, põhimõtteliselt sellest kunstimüügist paneme rahad kokku, et saaks siis selle ühe härja osta mida siis ohverdada ja siis sõit maksta külale kinni, et kuskil bussiga sinna mere äärde ja siin teatud randa ja siis paadimehele maksta, et saaks sinna selle väikse saarekese peale minna ja kus on see püha koht ja, ja siis sinna see sain tuua, et see, nende jaoks on see elu ja surma küsimus, nagu päriselt? Ja, ja neid kohti on, seal on seal väga palju. Mäed on allikad, koopad. Peruus, samuti et konkistatoorid, nojah, nagu meelde jah, kirikut täiesti hiiemäe otsa, et et seal ka noh, kuuskos vanad templid, kõik lõhuti maha ja nendesamade kohtade peale tehti kirik sellepärast et seal, sinna, kus rahvas on harjunud koos käima et sinna ta sinna ta püsti pandi ja tänapäevani tegelikult on hästi palju sellist sekretismi, et inimesed tegelikult on küll head katoliiklased, aga samal ajal siis kummardavad neid mäevaime ja Patšamaamat ehk emakest maad ja ja Peruus üldiselt austatakse seda põhimõtet, mis minu meelest on ka hästi ilusad. Et ei ole ainult inimesel või, või taime või looma hingemäel või jõel on täpselt samamoodi hinged on täpselt samamoodi elusolendid ja kui sa, kui sa nagu noh, selles mõttes, et näed, tõesti suured mürakad või mingi suur jõgi voolab või nii, et siis nagu noh, tõesti tunned seda väikest suuri suuri stiihiaid, aga Sa mainisid seda. Bei Ottet, noh see on nüüd eraldi eraldi tegelikult hästi lai teema. See kaktus siis lehitas, kuulsin, sisaldab meskaliin ja, ja mille all siis nähakse nägemusi ja tehakse rituaale ja Peruus andides on sellesama umbes sama toimeainega on nimetavad San Pedro natuke teist liiki, aga põhimõtteliselt on nagu toime toimeaine on sama. Ja, ja siis metsas muidugi see kuulus aja Vaska, mis nüüd Eestis ka hästi palju maad võtab ja noh, ta on iseenesest hästi nagu suure väega taim. Ja sellest võib-olla noh, nii väga sellest annaks rääkida väga palju sellest on kirjutatud kümneid raamatuid, tehtud kümneid dokumentaalfilme ja, ja ta on nagu hästi lai teema, et seda võib-olla niimoodi nelja sõnaga kokku võtta on hästi raske. Pühapaikadest kuulsaima muidugi siis või noh, sellest, kas inimesed käivad, on muidugi Peruus matcha vitsu mis pärast seda, kui ta valiti siit piltide pealt on ka vist paar korda läbi jooksnud juba, et pärast seda, kui ta valiti siis uue seitsme maailmaime hulka või? Jah, et on see nagu saanud veel populaarsemaks, et seal käinud üksjagu rahvast. Aga noh, ta on muidugi hästi kihvt niimoodi mäe otsas ja ja, ja noh, reisi mõttes, mul on alati soovitan inimestel nagu võtta hästi avatud meelega sinna maid, suitsule minemist, et ühtepidi on ta küll noh, kindlasti ka reisi nagu eesmärk, et noh, et kuidas Peruusse lähed, siis ikkagi sa matšubitsioon nii öelda kirss tordil, onju, aga, aga teistpidi ta kindlasti nagu mõjub paremini siis kui sinna liiga palju liiga kõrgeks oma ootusi ei, ei sea, sellepärast inimeste vool, mis seal täna on ta ikkagi noh seab selliseid omad piirangud küll, mul on omal mingid salakohad seal tekkinud, kus saab istuda ja, ja kas neid inimesi on vähem ja natuke hommikul seal udu hajub ja päike tõuseb. Ilusad hetked. Aga. Ühesõnaga, ta ei pruugi olla selle Peruu nii-öelda kõige-kõigem emotsioon, et vahest need kõige-kõigemad emotsioonid reisil on just need, mis mida ei oskagi nagu nii-öelda näppu peale panna. Mingisugune külamehega joodud Discobits kuskil nurgataguses külabaaris võid seal pärast tagantjärgi anda mingisuguse hoopis hoopis nagu parema parema emotsiooni. See on nagu noh, nagu meile ütleme, taevaskojas käimine või, või Piusa koopad, et tegelikult on ka pühad paigad olnud meie rahvastele ju siin, et ja nüüd on nad sellised hästi-hästi, turisklikud, muusikat, aga, aga sa mainisid enne seda ei, Otepää jote tõesti on siis Uutšollidel, kes natuke seal põhja pool Mehhikos nende püha taim ja nendelt saigi alguse sebiooti laiem kus ka USA rahva Diane põlisrahvad esialgu võtsid selle oma sakramendiks. Kunagise levis sinna aga, aga siis need Vutsioonid ehku, Iraarika rahvas siis oma nende oma keeles on need, kes, kes seda peavad siis nagu oma oma taimeks. Ja, ja see, kus meie käime lõuna pool. Seal me käime ju siis Sappoteekida juures sierra, madre mäeaheliku harjal ja, ja, ja seal seal on need pühad seened ju see on, seal on tohutu tohutu hulk neid erinevaid ravivaid ja tseremoniaalses stseeni ja see on üks asi ja teine on muidugi siis koobassaun. Koobassaun on see tseremoonia, mis on, seal mitte ma ei ütle küll igapäevane, aga selline iga, vähemalt vähem tähtsa sündmuse puhul köetakse, need tehakse lõkke kivid ja, ja siis see koobassaunarituaal, et mis, mis on meie reisikavas sees. Paar märksõna veel toidust. Kui ilus õnneks ma sain selle burgeri muidu kõngenud selle jutuga. No toit on Mehhikos küll kes on vähegi käinud ja seal reisinud või elanud noh, Mehhiko, ma usun maailmas neid kohti, kus on see toiduvaliku küllus ja maitsete küllus. Üks rikkalikumaid jah, ta, ja, ja kardetakse, võib olla palju seda tšilliasja seda vürtsikust, aga see ei ole üldse nii. Kui, kui, kui me käime kuskil mehhiko restoranis siin Euroopas siis kuhu topitakse sillalt igale poole tehakse hästi-hästi pipartoidud, aga seal koha koha peal, see ei ole niimoodi, seal sa saad ise seda asja doseerida, toovad sulle erinevaid neid salsaseid nagu laua peale ja seal, kus on eri tüüpi kastmed, eks erinevateks Illidega erinevat moodi, mõned on tehtud enne grillitud sibulate ja asjadega ja siis tehtud kastmeks hõõrutud kokku või siis on värskelt tehtud ja mõned vürtsika mõned, aga toit ise on lihtsalt tehtud, hea, maitsekas, selline hästi hautatud. Kõik need pajaroad ja tohutult head toidud on Mehhikos, tõesti ei tasu karta seda, et midagi süüa ei ole. Peruus jällegi seda tšillist ma ju väga palju ei panda, et Peruus on või noh, sa ütlesid ka, et ega tegelikult ei tasu karta, et ta ei ole palju, aga noh, Mehhikosse, joon siis ma ikkagi terad ei, vastupidi. Teravad. Mulle väga-väga-väga ootel Peruus Peruu köök on ka hästi kuulus, ta praegu teeb üle maailma võidukäiku, et selles mõttes, et kaod ka sellele nii-öelda gurmeetasandil, kus on, ütleme selliste algupärast põlistoit on juba vähe järele tehakse kast kiuslik ja pannakse seal Michelini tärne mingitele Peruu restoranidele Londonis ja, ja mida kõike. Aga kohapeal on selles mõttes noh, selles suhtes nagu rahvatoit on, on reeglina hästi puhtad maitsed, et kasutatakse nagu puhtaid ja värskeid toiduaineid ja hästi erineval Peruu kolm põhilist piirkonda, eks ole, rannik on mäed, hundid ja sisedžungel ehk Amazonase ja loomulikult on seal toit ka täiesti erinev, et et rannikul on siis mereannid ja kõige kuulsam Peruu söök, mis seal pirukale nagu must leib, et kui eestlane läheb reisile, tuleb koju, tahab musta leiba süüa esimese asjana pikalt ära olnud, siis perukest aktseviidse ja see on siis selline, võetakse toores, valge kala, hästi värske või mereannid ja sinna pannakse küll tšillit soola, pipart ja siis värske laimi mahl lihtsalt peale, niimoodi marineerib üks, 30 sekundit, kuni poolteist minutit võib olla ja plaks kohe etaja, sööd ära, et põhimõtteliselt nagu toorest kala ajas imehea. Noh, vahest muidugi ka natuke alguses tekitab mingit võõristust, aga, aga noh, muidugi peab see tooraine olemas, värske mägedes võiksid ekstreemsematest asjadest, meile meeldib merisigu süüa peetakse väga suureks delikatessiks, pidupäevadel ta ongi päriselt nagu merisiga aiaahjus. Ahjust lastakse läbi, lõigatakse pikkupidi pooleks ja siis pannakse taldrikule pea ja hambad ja küüned ja kolpa ja kõik on seal nagu niimoodi teha. Ja metsas noh, Amazonases muidugi see on igasuguseid ekstreemseid toita, et alates kilpkonna munadest kuni seal mingite farmide Russikesteni. Aga lisaks sellele aga muidugi noh, see on üks asi, on need ekstreemsused ka. Aga toit on meil kokkuvõttes hästi-hästi maitsev, mõnus. Pole see, mis on, nagu oleks siis eksootilisem seal Mehhikos on, süüakse ju neid igasuguseid erti ohakas ja Chapase seal lõuna pool neid hiidsipelgaid ja, ja siis teatud liiki rohutirtse, mis viskas grillitakse ära niimoodi. Või tehakse värskelt koos tšilli soola ja, ja siis sibula millegagi selles Molgašetes, kus hõõrutakse salsat niimodi värss raskelt, siis kastmeks ja tortilla vahele kahe Tiia vahel. Muidugi ka mereande on tohutult palju, sest noh, Mehhikos on ju seda mingi 11000 kilomeetrit rannikut mõlemalt poolt Atlandi ja Vaikse ookeani pool. Ja neid mereande on ka midagi meeletult, et mis mulle endale hästi meeldib kalaaasta on seal see tuunikalad, värske tuunikala kuskil võib-olla idamaa riski söönud, et noh, ka punanagu muna ja liha maitseb nagu punane liha värskelt tehtud, eks ju, tohutult kallis küll. Aga me tegime alati selle, ostsime need pead, turule visatakse ju pead ära, tuunikala pea on ju selline suure tuunikala pea, visatakse minema, ostad selle peanud võima, rahata sellega põhimõtteliselt ühe pesto. Paned grillima, paned süte peale, silmad on muidugi delikatess, eks ju, mida mina ei söönud, aga et mul mees väga hea meelega silma, sest purikala silma, lusika lihaseline ja pidi väga kasulik olema igatepidi. Ja aga seal peas on hästi palju liha. Seal igal pool kaela, vooliase tuunikala peastaabiga, korraliku prae. Siis ta ongi sujuvalt järgmise teema juurde minna, et sa rannikust rääkisid, et kuidas Mehhikos on randadega. Mehikesel rannad ikka imelised tõesti, seal on ju seda valikut nagu siin enne küsiti, et kus pole nüüd minna kalkun või kuhu, eks ju siis täpselt ongi, et Kariibi meri on see, nagu me näeme filmidest läbipaistev, eks ju, ele sinine, kõik vaikne rahulikult seal snorgeldada või seal korall kohad täida. Ja ja näed seda elusal meres, valge, eks ju, pliive kõik, aga, aga siis noh, vaikse ookeani pool on see metsik selline stiihia, kus, kus on ikka tohutult võimsad lained ja hoovused ja ja palju randa, kus ei saa ujuma minna, sest et see hoovus on nii tugev ja lained on nii suured. Ja seal on siis surfarite paradiis ja, ja siis ja on neid kohti, kus seal Pedja, kus on kus on väga mõnus ka snorgeldada ja, ja paadiga sõita ja kõike muud teha, ujuda ja need vahelduvad siis niimoodi tavaliselt. Et ühes piirkonnas võib igale poole minna, et seal on siis mangroovi tan sinna vahepeale sattunud, eksju rannad, mangroovi, kus on suvisemal ajal, kus saab siis paadiga sõita ja krokodille näha ja, ja kõike seda linn veelinde ja, ja nendega saab Aike jah. Seal on hästi palju võimalusi, seal on kõik olemas, mis vähegi vaja, on rand andade jaoks. Peruus päris 11000 kilomeetrit ei ole seda rannikujoont, aga 4000 on ikka selles mõttes Peruu on ta siis üleni vaiksemaks enne rannik kõik ja, ja ehkki seal selle 4000 kilomeetri, siis seal nagu hästi palju liivarandu ka siis nagu kindlasti ei ole Peruu rannapuhkuse sihtkohta absoluutselt jälle seda ma julgeks küll nagu öelda, et, et seda ei maksa sinna minna. Et Peruukad ise muidugi, oh, see on meil see parim rand ja tuu ja surfimõttes on, tehakse lausa maailmameistrivõistlusi ja mida kõike. Aga ta ei ole selline noh, nagu, kuidas me kujutame ette troopilist randa, et pallid ja, ja selles mõttes, et valge liiv ja sinine vesi, et ta on ikkagi selline ka suured lained ja noh, rohkem selline. Noh, ma ei tea, selles kõige kuulsamas surfi paradiisis, kus me Maarjaga mingi kolm nädalat paigal olime seal ikka noh, et kõige parem randa, aga ikka vaatad, kõnnid mööda, randasid koerset surnud hüljest ja seda tüüpi rand rohkem. Aga ujumise mõttes on Amazonase sessi ägedad rannad, kus reisid ka alati viivad, et et seal on vesi, tõuseb ja langeb või kuskil üheksa meetrit kokku, eks ole, igal aastal, see ongi nende suvi nende tallatud veetsükli käigus ja kui see vesi langeb, siis Amazonase peale moodustavad sihukesed suured-suured. Elus vaatasid nagu liiva, paljandikud või liivarannad ja noh, vastupidiselt igasugustele müütidele, piraaja kohemaid ja tilli otsast ära unustada. Et ta saab ujuda küll avasoolases ja piraaja sööb täiesti ainult siis, kui sa kuskilt hirmsasti verd jookseb või, või kui tahad, jääd kuskile lõksu nagu mingisse lompi ja siis sa oled piisavalt väljad sinna ujuma minna, siis aga, aga nagu suure veega noh, inimene ei kuulu temale toidulauale, et ja siis oligi sihukesed suured rannad täiesti inimtühjad, sa lähed paadiga sinna täiesti haudvaikus, muidu metsas vaikust ei ole, et sinine kogu aeg igal pool, et et sisenemisel nagu järsku oled kuskil vaikus ja jõel peal ja nii lähed vaikselt lihtsalt vette ja soe ja vot see on see koht, kus nagu noh, mis annab sellise rannaahela. Et see nagu noh, ei oleks ette kujutanud, et et võib siukest troopikametsas sihukest iluga olla, et ei ole ainult vahetu Rambo, kas see suur Amazonas ise on selline nagu noh, mõnes mõttes nagu auto Paaned. Et kindlasti nagu noh, hea metsa metsakogemusele metsaretke ei piirdu ainult suure jõega. Et need Kaimelid elavdada, kas sa tahad tõesti kuni kuue meetri pikkuseks, aga, aga nad elavad ka pigem roostikus ja väikestel jõgedel ja noh, neid või käime seal otsimas taskulambiga öösel vaated ja siis silmade vahe järgi vaadata, nii et kui ta silmade vahe on suur siis ei maksa väga lähedale minna, aga ta on pisike, siis läheks, püütakse kinni. Täitsa nii. Et selles mõttes, et muidugi jahti peab, nagu mäletan, et, et ära ei söö. Aga jah, et seal jah, ei, seda, seda kohta ei ole muidugi seal neid usse ja madusid on aga kõige parem garantii, mis mis sul on selle vastu, et mitte siis kokku sattuda ühegi taha looma või maoga, on see, kellega sinna metsa lähed ja, ja see kohalik giid või kohalik teejuht. Noh, ta näeb ära need maod, ta näeb ta, noh, ta kõnnib kõige ees, eks ole, noh, okei, meil on kummikud väikse kogutusega. Kuidas toimub seal pahkluu piirkonda, seal ummik jalas jugasid kaitsevad, aga need diilid tõesti näevad need ära ja, ja ütleb oma reisidel, ma olen kokkuvõttes ikkagi madusid, oleme näinud, aga see kohtumine on alati olnud niimoodi, et nagu ma alguses, ma ei saa üldse aru, kus ta, kus ta, kus ta näitab või kus ta näeb seda ussis, tõesti, vaatad, et see, seda madu seal kuskil kaugel andmises juba lähed, kaameraga pilt. Et need on alati ühed niukesed müüdid, mis tuleb, tuleb nagu murda enne reisi, samamoodi nagu nende Firajadegaja. Ja moskiitod, aga ka et inimesed ikka arvavad, et Amazonas on niisugune, kohe süüakse ära, siis tegelikult noh, Hiiumaa suvi on ikka kordades hullem. Öelde sääskede poolest nüüd mitte võib-olla küll viimasel kahel aastal, aga. Ja seal saab ka minna, see on küll harujõgi tegelikult seal valdajana Jaku küla, mis asub meie, meie sellest kämpingus 10 kilo kümneminutise paadisõidu kaugused ja kui sa lähed sinna õhtul, kõik lapsed vees, hüppavad kolme nelja aastased plaks, õpivad ujuma, enne kui nad käima õpivad ja tõdes, et keegi ei karda kedagi, sööd ära. Väikse sellise ääremärkusena siis alla kolmekümnekiloseid laps ei lasta õhtu saabudes nagu väga jõe äärde, sellepärast et ta on olnud juhuseid, kus ta ründab. Aga siis tuleb alla 30 kilo, Karksi Kaalude jaanis vahetatakse taaskord, et täiskasvanud inimesed, need on mingid fotodopatud mingisugused, kus noh, et umbes võetakse seal mees kuskilt mao kõhust välja. Et seda nagu päriselus eriti ei tea, oleks juhtunud. Linnadest ma tea, metsast rääkisime, räägime natuke lindudest, ka varise sinu lemmiklinn, mehikesel. Minu lemmiklinn ongi vist ohakapealinn, see hakkasiti juhate oh, aga, aga, aga minu Tizangris toovalgatšapasesse vana vana pealinn ja, ja nüüd see koloniaallinn seal, see, see on ka hästi, mõnele meeldib just see ta niisugune natuke hipilikum ja ja midagi mingi müstilise, selline ta on, kõrgemal ka on seal ikkagi midagi seal peaaegu 2000 vist merepinnast. Ja siis hakka, pealinn on umbes 1000 ringis merepinnast. Sangris toovald elas kassas, selle täisnimi Sangress toovad, öeldakse ja või sankris ütlevad kohalikud. Ja, ja nad mõlemad on koloniaallinna Aaviksoo ehitatud juba koloniaalajal, kui hispaanlased seal olid. Aga need majad seal on tohutult hästi säilinud see vanalinn, kogu kõik need suured koloniaalajastu majad oma sisehoovide ja sammaste asjadega ja siukseid hästi võimsaid õhkavad nagu seda kultuuri või midagi sellist. Et need on nüüd täis loomulikult ka kohvipoode ja käsitöö poode, galeriisid Kunstisalonge ja kunstikeskuse ja et kui lähed sinna näiteks ohaga pealinna, siis siis on selline tunne nagu seal ma ei tea, mingi eriti rikas riik selline noh, muidugi Heiko ongi tegelikult ainult et inimesed on vaesed. Aga aga, aga see, noh, tõesti näed, kuidas on, kuidas on panustada sellesse, et sellesse kultuuri sinna ja, ja näeb nii nii põlisrahvaste seda käsitööd ja kunsti kui ka väga kaasaegset kunsti Dohagangi üldse Mehhiko, võib-olla ka Kesk-Ameerika kunsti, kunstipealinn ja galeriid ja kõik see on hästi huvitav käia ringi, vähemalt kolm-neli päeva käidenib ja ahhetavad, et neid värve ja neid seda inimeste fantaasiat mitme kultuuri kohtumiskohas on, on, on tohutult ja siis Angrysdovalis ka, aga ta on natukene nagu väiksem, natukene rohkem põlisrahvakesksem. Põlisrahvastekesksem seal need Maia rahvad ümberringi, kes käivad siis turgudel müümas, koguma värsket kraami ja käsitööd ja ja noh, et seal näeb võib-olla rohkem neid indiaani indiaanirahvaid oma oma rõivastes tänavatel. Minu jaoks on custom, mis siin praegu taustaks oksad, mis on see inkade muistne pealinn, asub mägedes 3500 meetri kõrgusel. Hästi noh, tegelikult on väga äge linn, ilus vanalinn ja kõik on ehitatud nendele vanadele inka müüri, needsamad Nika müürid, kuhu on siis noh, kolonn, organisaatorid oma maja oma maja peale loomulikult Unesco maailmapärandisse aja ja, ja väga ilus. Aga minu isiklik lemmiklinn asub Amazonases seda nime nii kiita, sest ma olen sellest nii palju rääkinud, aga aga ei väsi. Ta on maailma kõige suurem linn, kuhu ei vii mitte ühtegi maismaa teed, seal elab sama palju inimesi kui Tallinnas, aga, aga sinna saab ainult mööda vett. Umbes viis päeva, olles enne Sis üllatanud Andid või siis või siis lennukiga, et et sinna ei tule ühtegi kaablit, ühtegi juhet mitte midagi on nagu selles mõttes täiesti muust maailmast isoleeritud, mis mis loob sellele nagu sihukese erilise, noh see väljendub kõiges, kultuuris, kõiges ja samamoodi, see pildid on siin jooksnud mitu korda selja tagant Peleni linnaosa, kus, mille ujutab iga aasta mitmeks kuuks ülemises majad ehitatakse balsa parmedele dokkide otsa ja ja selles mõttes on nagu noh, hästi põnev, hästi kirju, hästi lärmakas muidugi, muidu oled ikka metsarahuga harjunud, siis see on nagu selline. Noh, ma ei tea, vibreerib pulbitseb nagu igast otsast. Jaa, on küll, ta tuleb mööda satelliiti ja siis ta nagu, kui on päikseline ilm, siis on maailma kõige aeglasem ja kui on pilves, siis ei ole üldse. Et sellisel viisil nagu tuleb siis sellepärast, et ilmselt nende paari antenni mingi suure antenni otsas, mis sinna tulevad, selle otsas ripuvad siis nüüd juba enne lihtsalt internetikohvikud, nüüd juba ka hunnik nutitelefone. Et jah, nutitelefone ostetakse külades ka seal, kus üldse levi ei ole, kus raha ei ole Hikastataks ja raha ei ole ja, ja no mis seal teinekord, kurb, et selles mõttes, eks need suurlinna tuled ahvatlevad kõike ja see ninn-nänn, et võib, seal ma ei tea, põlisa põliselanik teeb mitu kuud tööd, saab hunniku palka, peaks sellest koju viima õngekonkse lambiõli, ravimeid ja koolitarbeid, midagi ikka läheb poodi ja ostab suurem makki. Ja, ja tal ei ole elektrit, isegi seal külasina plaate ka võib-olla ei ole, onju ja, ja siis on nii, eriti kui on kork, saadakse natuke bensiini, siis pannakse genekas käima, on ju, ja siis juuakse suhkrupuskarit, pannakse see makk käima ja siis pidu läheb selles mõttes, et noh ei saa neile pahaks panna, aga, aga noh, kes oleme meie, et me nagu ütleme, kuule, ära sina nii tee, et meie siin küll paneme suured klapid pähe ja kuulan muusikat, ta, sul pole seda vaja. Meil surub aeg peale. Ma ei tea, äkki sellega oleks meil mõistlik ametlik osa lõpetada. Aitäh kuulamast, aitäh tulemast. Ma tuletaks kohalolnutelt meelde, et meil samal ajal toimus siis raadio kahe reisisaate reispass salvestamine ja reispassi kuulajatele. Tuletan meelde, et me läksime eetrisse Maakri tänav 19 asuvast õhinalpõhisest raamatukauplusest read kus kõik raamatud maksavad kolm euri. Ei. Ja mina olen juhatused. Berken. Mehhiko Marise nimi on maris Kilk. Ja järgmise saate Marisega teeme arvatavasti juba Mehhiko pinnalt. Otsige meid üles, tulge meiega reisile. Aitäh tulemast, aitäh kuulamast ja kauni kohtumiseni.