Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Kui sa kuulud vanemasse generatsiooni omad madalamat haridust oled vaene, elad maarajoonis Soczan naine ja aadressiks Aafrika siis ei ole see suure tõenäosusega Internetikasutaja sellisele järeldusele, sest teisipäeval avaldatud raporti põhjal ÜRO juures tegutsev rahvusvaheline telekommunikatsiooni liit. The U. Raportist saab teada, et planeedil elab 3,9 miljardit interneti kasutamiseks. Võimalusest kõrvale jäetud ehk mõni protsent rohkem kui pool elanikkonnast. ÜRO plaanide järgi peaks aastaks 2020 tulema internetis 60 protsenti maailma elanikest keda riivab grammatiline lohakus, nagu ei saaks internetis olla, siis see väide väärib eraldi tähelepanu. Raportis öeldakse, et kui enne käesolevat aastat oli veel korrektne öelda, et inimesed võtsid internetiga ühendust siis tänaseks on enamuse internetikasutajate jaoks norm olla sellega pidevas ühenduses. Ühendus toimub läbi. Mobiilse lairiba tõenäoliselt evivad paljud samaaegselt mitudki ühendust ja lisaks on umbes paari miljardi jooksul. Osa elust internetis tänu sotsiaalvõrgustikele. Järelikult on paljud inimesed internetis ja neid tuleb siia juurde. Tõenäoliselt kasvab uute internetikasutajate osakaal, samuti läbi mobiilse side. Seda. Odavusele aastal 2008 hinnati internetimaailmas püsiühenduse keskmiseks hinnaks 75 eurot. Tänaseks on see langenud paarikümnele eurole aga seda pidada endiselt kalliks. Ühe filmi jagu ehk gigabaidi salle. Sellise mahuga püsiühendusele kuluks vaesemates riikides pool palgast. Uute klientide ühendamine näiteks Aafrikas kaableid vedades osutaks siis veelgi kallimaks. Seega on odavam internetti tarnimine õuel kaudu mis juba täna katab suurem osa ehk 84 protsenti maailma populatsioonist. Seetõttu kujuneb interneti leviku peamiseks komistuskiviks nutitelefoni hind. Vaadates maailma mobiilsidelepingute arvu, mis ületab maaelanike arvu Pidada ülaltoodud eksitavaks väiteks prakoga ei kajasta mobiilsidelepingud telefonide levikut, sest samaside tehnoloogiat kasutavat mitmed asjade interneti seadmed. Samal ajal aga leidub maailmas paiku, kus umbes 40 protsenti elanikkonnast ei ole mobiiltelefonikasutajad. Iidee Uubja üheks eesseisvaks väljakutseks saavutada maailma hakater interneti kasutamise ülevaade. Raportis iseloomustatakse ülesannet. Tsoonina andmete maailmas, sest hoolimata pea poole elanikkonna suurusest interneti kasutajaskonnale puudub ülevaade, kes, kus ja kuidas seda kasutab. Tõenäoliselt aitab taoline ülevaade mõista kergemalt lahendatavad kitsaskohtade olemust mille seletamine ei nõuaks vahest suuri kulutusi. Nagu näiteks meelitada vanaemad ja vanaisad internetti kasutama, et saaks ÜRO norm täidetud. Taolise ideega seoses võib olla probleem, millele kas kevadel USA-s 41000 internetikasutaja küsitluse tulemus sealsetest kondadest 45 protsenti teatas, et nad enam ei kasuta internetti sellisteks baasteenusteks nagu info sisestamine sotsiaalmeediasse vastuolulistel teemadel. Arvamuse avaldamine avalikes foorumites. Asjade ning teenuste ostmine on läinud kauplustest ega tarbinud ka enam finants. Teenuseid ehk sisuliselt umbes poolte ameeriklaste jaoks ei ole internet enam see hüve, milleks seda avalikus arusaamas endiselt peetakse? Peamiseks. Põhjuseks on kasvab turvatuse tunne, mida toidab reaalse kahju kogemine. Küsitlusele eelnenud aastal koges internetist saabunud kahju 19 miljonit. Ameeriklast see on ju mõjus ja häälekas mass kindlasti kasvav mass. Seda tänu sõjakate meeleoludele. Ja presidendivalimisi potentsiaalselt mõjutanud küberrünnakutele. Tegemist on üllatavalt külma hingusega ajal, kui internetile panustatakse nii palju optimistlikke lootuseid. Küberkuriteod on peamiselt seotud arenenud riikidega, mille elanikkonnast on keskmiselt 80 protsenti internetikasutajad. Arenguriikides on vastav näitaja 40 protsenti. Ning siis on veel vähe arenenud riigid umbes 15 protsendilise interneti kasutajaskonnaga. Viimaste puhul öeldakse, et nende mahajäämus võrreldes arenenud riikidega on umbes 20 aastat see tähendab sealsete interneti kasutajate arv vastab aastale 1998. Noh mõtlen nüüd, toona võisid olla noor, haritud, rikas, elada linnas ja omada ükskõik millist sugu, aga. Puudus internet. Seega kas loobuksid internetist, et olla igavesti noor?