Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Tosin aastat tagasi avastasid USA teadlased elektroonikaseadmetes sündivat tolmu, mille sisuks oli elektrienergias kümnevate elektroonikakomponentide süttimist takistavat, kuid inimese kesknärvisüsteemile ohtlikud kemikaalid. Samasse aega paigutasid tähelepanekud. Räniorus oli paarikümne aastaga autistlike laste arv kasvanud 12 korda. See oli vaid aja küsimus. Millal keegi need kaks asja mõttes kokku sidus? Arvutite ja insenerid? Teie nende autistidest laste teema ületas meediakünnise ning peagi märgati sarnast tendentsi mujalgi maailmas. Näiteks märkasid hollandlased, et sealse IT-tööstuse keskuses Anthobenis sündis autistlike lapsi tavapopulatsiooniga võrreldes neli korda sagedamini. Üllatavalt oli see uudis omal moel hea sest mürgiseid leegisummutus kemikaalid olid Euroopas juba aastaid keelatud, mistõttu see hirmutab. Hüpotees kukkus kokku. Aga korra pead tõstnud. Me ei jätnud enne rahule, kui oli olemas piisavalt hea seletus. Selleks ei sobinud ka vaktsineerimise hirmus elavad. Selgitused, sest uuringute põhjal on teadlased ühel meelel, et vaktsineerimine ei põhjusta autismi. Tõele lähemal on hoopiski loodusliku valiku rakendumine. Nimelt on autistidest laste vanaisad üllatavalt sagedasti kas insenerid või teadlased. Hoolimata spetsialistid vaidlevad veel, mida üleüldse autismi all mõistetakse. Ollakse ühel meelel, et. Ühisteks joontexon, probleemid suhtlemise eri väljendustes hälbib sotsiaalne käitumine ning korduvtegevused näiteks kindlatel teemadel mõtlemise ja sundliigutuste näol. Umbes iga 10. puhul esineb keskmisega võrreldes kõrgem intellektuaalne võimekus, mis võib tuleneda kapseldunud mõtetegaala lõpmatust tegelemisest autist On raskuseid töötada ja toime tulla nõndanimetatud traditsioonilises töökeskkonnas. Seevastu inseneride ja teadlaste puhul leidub töö ja kultuuriruume, millest nad tunnevad end hästi või õigemini ei pea keegi erandlikke käitumisi ebatavaliseks ränioru ja teiste sarnaste keskkondade nohikutest jutumärkides siis sisekujundajate ja personalijuhtide loodud olustik võibki pidada taolise arengujooks ideaalseks kasvulavaks. Lisaks öisele tule paraneb sellises miljöös kindlasti kautismi soosivate geenikombinatsioonide bioloogiline edu, mis jätkavad siseLuhk, lastes siis omakorda analüütilise tähelepanelikkusega üles täheldatakse. Selles valguses on märgilised nüüd kaks viimase aja algatust. Hiljuti teatas maailma suurtele ettevõtetele erinevaid tarkvara lahendusi valmistav sapp et nad kavatsevad läbi eriprogrammi kasvatada. Dismi tunnustega töötajate osakaalu vähemalt ühe protsendini kogu tööjõust. Programmi nimeks on autism, et Uuek ja sellega püütakse saavutada kaks eesmärki. Üheksa on sotsiaalne dimensioon ja soov parandada töötajate töökeskkonnas. Tolerantsust ning koostöövõimet erisuguste käitumisega inimeste suhtes. Nende ilusate sõnade kiuste võib seda osa pidada siiski allegooriliseks kommipaberiks sest tõeliseks kompekiks ehk teiseks eesmärgiks pragmaatilisem kasu, sest nagu tunnistab ettevõtte Põhja-Ameerika divisjoni juht Jennifer Morgan kannatavad tippettevõtted heade oskustööliste puuduse all. Ja kuna autistide seas on mõnikord erakordsete matemaatiliste ja andmete analüüsi võimetega indiviide, loodavad nad nende töölevõtmisest kasuga ärile. Metoodilisi detailidele orienteeritud autistidest töötajaid otsib ka Microsoft. Eelmise aasta mais alanud programmi käigus intervjueeriti. Välja hulk taoliseid indiviide ja tehti neile ettepanek veeta paar nädalat ettevõtte töökeskkonnas. Ühest küljest uurisid nemadki, kuidas arvestada autismihäirega indiviidid. Ütleme vajadustega, aga teisalt pakuti neile siis võimalust mõnes tegevuses kaasa lüüa. Osakondade juhtide jaoks oleks võimalik otsustada, kas keegi sobiks neile ka tööle palgata ning firmas töötab autistidest töötajaid ja nagu üks neist olukorda kirjeldas vanad head töötajad, kuna neilt ei pea küsima, kas keegi oleks nõus mõnikord ka pikemalt tööle jääma, sest nad ei tahagi muud teha, kui vaid programmeerida. Ja nüüd eelmise teema juurde tagasi tulles peaks siis sarnase elulaadiga inimestest. Hiline töö soosima autismi geenide jätkusuutlikkust. Võimalik, et kui need kaks suurt ettevõtet on eeskujuks, sünnib autismi kasvulabasid lähiajal juurdegi. Vabana kemikaalidest ja vaktsiinidest.