Tere päevast hea raadiokuulaja, Kessa juhuse tahtel või teadlikult oled oma raadiovastuvõtja häälestunud ooperigurmaanide lainele. Tasub sellele lainele jääda tunniks ajaks sest kuulame ilusat ooperimuusikat ja meil on ka väike võistlus. Tore võistkond on jällegi siin laua ümber. Ja ma siis tutvustan kohe oma oma võistkonnakaaslast tänases ilmselt mitte poliitikud, vaid muusikud. Tarmo Leinatamm, tere tulemast. Tänu sellele, et meie siis esindame nii-öelda, sest teadjate poolt ütleme otse välja, et ikka teadjad. No ja et me nagu midagi oleme õppinud sellest asjast. Ja teisel pool siis minu hea kolleeg, saatejuht Tõnis Lepp tutvus ta siis ka ennast ja oma külalisi. Tere, tere, head raadiokuulajad tutvustama sisse kui teadete võistkond, siis võib-olla kunstnike võistkond või ma ei tea, kuidas me teile vastu peab hakkama, sest võistlus on, keegi mõistsid kaotajana ära, ei lähe liiga muusika. Aga kui neeme kutsus endale appi eksperdi, siis sedasama pidin mina tegema ja ma usun niimoodi, et minu ekspert peaks olema ekspertkunsti alal. Ja kui veel juttu oli, et millega ta nagu kõige kindlamalt ja kõige paremini tunneb, siis ikkagi on just see ala, kuidas inimestele näidata kunsti eksisteerib teatrikunstnik, ehk siis see teater teha inimestele vaadatavaks ja Ervin õunapuu minu kõrval redele. Selline Se võistkondade kamp ja värk meil nüüd on ja samas kuulasime ka kõigepealt siis ära eelmise saates ikkagi edasi pääsenud poeemi. Jah, valdavalt seevastukaja tuli tõesti poeemi kasuks. Tuletan meelde, et meil oli ka pisipärli püüdatest üks ütlesime imeilus duett, Missis võistkond Lepalts enda soosikuks pidasid, aga jah, see on juba kolmas saade ja, ja tõesti on siiralt hea meel, et tarmu, kuidas sulle tundub, Putšiini on mõni selline helilooja, keda sinuga kuuled vä? Jah. Ma arvan, et poeemist võib ükskõik mis kohtadesse suvaliselt nii-öelda plaadi nõela tõsta lihtsalt edasi ja lasta siia vestlusesse ja, ja ta Nezi esikümnes niikuinii, et see muusika on otsast lõpuni selline, mõtlen, kuidas ma ütlesin, selline arusaadav ja niisugune mitte. Kas need laiadele massidele on aga ta võib-olla kõige mõistetavam ooperikeeles ooperikeeles kirjutatud muusika, mida ka kui kuulaja kuulab ja kui ta läheb, tead tema ja vaatame siis, mis hästi oluline on ka see muusika ja kunsti puhul, et ta kuidagiviisi tuleb talle tuttav ette ja ta ei hakka selle muusika osta nii-öelda kunagi tõrges olema ja Putšiini sinnakanti heliloojast on ja ma hakkasin mõtlema, et võib-olla oleks sündinud näiteks samal ajal kui nende loid vedele, eks ju. Siis võib-olla oleks meil meil tänase muusikalil menüü oleks tunduvalt laiem siin maailmas. Võib-olla, võib-olla ma eksi, võib-olla ma eksin, aga kui sinnakanti vähemalt oma meloodiaanniga Eks sa tahad siis öelda niimoodi, et Putšiini ära tabanud selle sõna ooper ja temagi virutatud asjad ongi kõige ooperlikumad selle sõnaga, millega me harjunud oleme. Ooper. Siin ma ei tea, vaata kui kui ikka kõige operlikum siis on ikka minu arvates kõige operlikum on kõige sobilikum Amerdi Aini Ani ja telleerubelikum on võib-olla ka Vene poolt võib-olla tõesti sekkovski ja midagi niisugust sinna kantida ja ma arvan, et et kui ütleme, Verdi elab viiekorruselise maja esimesel korrusel, siis sekkovski elab juba seal kuskil teisel korrusel, siis Putšiini võiks olla neljandal kolmandal, kolmandal mingi pood, üles jääb ka ikka veel ruumi. Aga Ervin, sina oled kujundanud oopereid, ütles Putšiini, on ka, kuulub, nende hulka? Ei ole. Aga tuleme, Vello oli, sest Tartus hotelle ja mul oli mõte just nimelt Putšiini verd. Siis kui ma näiteks autoraadiost kuulan, tuleb Verdi või midagi tuttavat, siis ma hakkan vilistama, tähendab, et seal tuttav ja ta on. Ta on niivõrd meloodiline ja. No Putšiini poeemist siis törtset, kus laulsid Mihhail Afreeni Luciano Pavarotti ja Sestobruskantiini jääb meie võistluses osalema, nii et palun pange siis kirja või ärge ära unustage, et, et ka see pala tuleb meil hiljem hinnata. Üldse hindamisse puutub, siis raadiokuulaja Sul on ka võimalus mõjutada meie otsuseid, saates siis oma soosik aadressil info ät ooperaaee või postkaardil Estonia ooperimajja, Estonia puiestee neli, märgusõnaga gurmaanid. Aga lisaks sellele on lisandunud veel üks võimalus, ehk siis tund aega pärast, et meie saate lõppu on avatud Eesti raadios üks telefon, mille number on kuus, neli, üks null üks viis null, kuhu siis palume nii-öelda oma nime ja telefoninumbri ning samamoodi selle teie poolt soositud esituse. Aga läheme edasi? Palun. Võtta ühe sõna välja sellesama Putšiini ja poeemi ja selle Verdi selle maailma kohta, et kui tegu on siis ooperiga, kus asjatundjad ei pane siga aju tööle, ta nii hea kuulata, nii lihtne liivad õige ooperis kõlab raadiost kuulata siis ooperimaailmas on ikka sähvatusi sinnapoole ja tännapoole ja vinks ja vonks, niiet Ma ei julgenud välja tuua neid ühe teise asja, kus nüüd ma arvan, tuleb panna aju tööle ja mõelda hoopis teisi asju, kui mitte sügavaid südame tundeid, siis pigem laulja tehnikaoskust. Nimelt Sitsiilia partooli, Oll üllitanud sellise plaadi, mis eesti keeles peaks kõlama keelatud ooper. Pikk jutt, miks ta on keelatud ja miks ta võiks olla keelatud ja kuidas nimi sündis, aga ärme sellest täna praegu räägi, kuulame pigem loo ära ja Heldel ja tema esialgne versioon ooperist Rinaldo staariast, mida on natukene pärast hiljem ta enda poolt muudetud arvatavasti lihtsamaks. Ja võttis nii-öelda puu puumehed, ma tahtsin sellepärast, et õunapuu ja Tõnisele mina olin ainukene, kes nii-öelda sellesse metsa ei kuulu. Võttis üsna sõnatuks, vist komplimendid Tõniset sellise sellise kahurikuuli välja lasid, sest et see endale aegne levimuusikaga ehitus oli, muidugi. Ei ole. Segan, ma ütlen, ma ei ole kuulnudki nagu seitse siin vahepeal, et ta laulab kõik noodid ära, eks. Tavaliselt võetakse endale mingisugune niisugune rahunud, libiseb niiviisi tehakse ka, et, et jõua tulistada järjest, aga teie niisuguse võrdluse Michael Schumacheri ka, et see nii-öelda ringrada umbes sama valuga sinuga. Aja pealegi, eks. Aga meisterlikkus on, meisterlikkus on kõva, puhtalt. Jumala puhtalt lauldud ja vaatasin, et, et ka võrdväärne partner orkestri poolt sooloviiul, kes teda seal tantsis, seal kimasid kahekesi, eks ju. Nagu Ferrari Ferrari tiin, et panidest täitsa võrdväärne vastane igal juhul. Noh, ma ei tea, tähendab, enderi muusi ka Rinaldo, ega see ei ole sellest jalgpallurist, see sai nime sellest, okei, okei siis, las ta siis jääda ka praegu nende hindade, kuidas ka sildid on numbritega. Nimetame. Ta meelde lihtsalt, mis sa mõtled kajal, okei, ütleme, et mul on nagu see, et ma olen seda lugu nüüd ikka mitu korda järjest kuulanud eile õhtul kui täna hommikul ja kui teie praegu nagu vaatasin tehnika poolt, siis mul seal hoopis teine mõte hendalist sellest natuke varasemast muusikast, mis oli just enne leid, Verdiisid, epitsiinisid. Kas te olete nõus muga seda mõtet jagama, et kui Hendel ja Hain võib-olla isegi Mozart isegi natukene veel, aga natuke vähem kirjutasid muusikat, mis on selles mõttes universaalne, et paha tegelane ja hea tegelane kui neil tekstid ära vahetada, siis paha tegelase aaria kõrvoka heale tegelasele muusika ilus, geniaalne, väga hea ja mingisuguse hobist teise nüansiga antakse sisu edasi, sest et Putšiini puhul ära pole võimalik nagu kurbust ja rõõmu segamini ajada meloodias Covid, seal on olemas. Aga siin ei ole kurbust, rõõmu, siin on mingi keeritud mõistus, mingeid täpsus või aju, selline briljantne töö. Absoluutselt ma ei ole selle peale üldse mõelnud, ma hakkasin praegu mõtlema, et kas see on niisugust Mozartit, mingi mingi niuke Palamine Shakespeare'i tähele panna paha või vihane. Sealkandis hästi ei osatudki seda muusikasse valada või nähtud seda üldse vajalikuks tõsiset. Mõtlesin sellele kunagi mõelnud, muuseas, aga kus, Tõnis, kus siis esimene niisugune sinu arvates kaardistatud taha või muusikale. Ei asi hakkas sellest pihta minu meelest, kui ooper muutuslikvaatseliseks romantilisemaks tehnika läks käest, tehnika rafineeritud tehnika polnud enam oluline, barokk lõppes ära. Rubesti deemon pahasti, pahasti laulavad ja keda on ka niisugune muuseas, selle pärast otsima hakkama võib-olla targemad mehed, kes, kes valdavad ooperiliteratuuri. Tark mees, tark, ma arvasin seda, vaata kui sa ütlesid, et, et Mozartit andnud nagu otsida, kas on midagi kuri ja mul on see tunne, mida tunnen, et ma olen seda uuri lehtede jaoks. Öökuninganna erakordselt turi. Jah tegelikult erakordset kuri tegelane, aga ega aaria tal ei ole väga kuri. Aga muusika on küllaltki? Jah, ta ei ole kuri, aga nagu minu mul pilt silme ees, et küllaltki negatiivne tegelane ja jaga see lusika mõju, on kuri-kuri kulutav, jah, kurjad naisterahvas, laulab hästi, laulab punetav laulan õige kord. Aga see üks üks mõte igati igati tore lugu meie kollektsioonist siin jälle, aga ma usun, Mozartist on siin juttu olnud, lähme ka Mozarti ka edasi ja kuulame sellest samast, sinu poolt nii palavalt armastatud ooperis servin võluflöödi-ist ühte ühte võluvat duetti, kus papageeno suu on alguses kinni pitseeritud ja mõjul, eks ole, praegu väga hästi. Sobib, aga Ungari lõpuks siiski avaneb ja ta saab mõningaid kingitusi. Kuuldud pala oli siis ooperist Võluflööt, eks kvintett ja esitajaks üks tuntud vanamuusika ansambel Aart Floridas ja ma loodan, et ma nüüd õigesti William Kristi on, on, on siis selle liider. Nonii, milliseid seisundeid tundeid tekitas flööt? No meie meeskonnal läksid suunurgad kohe tükk maad kõrgemale ja Ervin, alusta sina, Ma tean, et sul tuleb siit kohe palju häid mõtteid. Ma olen seda kuulanud vähemalt 100 korda seda lukku lugu ja seda konkreetset lugu kogu ooperit, ooperit üldse ja ühtlasi siis ka seda lukku panema olevat niisugune. Ma pean ütlema, et see kõik on nii ta nii pööraselt ilus, et et isegi siin nagu stuudios seda kuulates lendude vahepeal ära ja äkki avastada stuudios, ma pean rääkima midagi siin mikrofoni ja, ja seal muusikaga just nimelt Mozarti võluflöödi. Millegipärast ma annan igasugu assotsiatsioonid selles, et miks osad inimesed Eks siin seda lugu Saksamaal, et võiks nii olla, et võiks hoopis muusikat kuulata. Siis ütles mulle sõber, aga kuule, mees, et see võluflööt oligi oopiumipiip ja siis ma ehmatasin ära, et minu hea idee on nagu lennanud ookeani viib etnam libreto, tegelikult oli algses algses libreto sees olnud, et võluv löötanutide piip. Huvitav tõdemus, fakt sulle. Meie meie ju teame, et, et siin on nagu vabamüürlaste ka hirmsasti tegemist on 107 ka olemas. Aga, ja et nagu selle, kes sellega, ma tahtsin jõuda selleni, et et ideid kõik võimalik ja kõik võimalik transformatsioon naaber ümber on nii meeletult palju, aga, aga muusika jääb samaks ja muusika pööraselt ilus. Ühesõnaga, väga nõus, mul tuleb lihtsalt meelde üks seik oma elust, kus ma tegelikult lõpetasin, konservad tooriumit ja mul oli tarvis anda lastele laulmistund. Ja suurkolleegium istus klassis ja ma rääkisin neile just võluflöödi-ist. Ja mul oli mingit sügav soov, et ma tahan, et lapsed kuulaksid seda ja nad mingisugused Reeli tõmbaks, hiljad hakkaksid teda lihtsalt kuidagi mõistma ja ma ütlesin niimoodi, et te kõik teate, ansambel apat läbi komponeeritud üsna või noh, ütleme praktiliselt perfektne popmuusika nagu olla annab. Võluflööt on tolle aja täpselt samasugune paralleelja lapsed jäid niimoodi kuidagi, ma mängisin, kuna võluasjad on mõnusad mängida klaveril täpselt kapalotki Neliza Verdi klaveril laulmistunnis ei mängija ja tund oli väga mõnus ja lastel hakkas vist isegi võluflööt väga meeldima, aga üks nüanss tuli mulle pärast meelde, mis juhtus siis, kui tund läbi oli eksamikomisjon muga niimoodi neljasilmal kindlad välja panema, hakkas. Komisjoni esimees küsised, vabandage õpilane Lepaste võluflööt, ise korraks üldse läbi kuulanud olete. Ma ei tea, miks talle ei meeldinud see minul selline tõlgendused et võluflööt on ideaalne toode toode kõige paremas mõttes mitte halvas mõttes, vaid sa kuulad teda ja sa kuulad ja sa võid teda veel kuulata ja sa leiad veel ja sa leiad veeljasele jäänud veel. Et. Väga meeldiv, Tarmo on siin niimoodi mõnusalt mõttes ja millise spordialaga sa nüüd siis hakkad võrdlema, õlus õieti? See on raske öelda, spordialadest aga, aga eks eks ta, eks ta, eks ta nii on, et et muusika peabki meeldima, jah? Jah, jah, muide seda, mida sa teha tehtaks ja ja mõnes mõttes tõesti kahju, et me ei saa ennast asetada sinna minna sinna, mida asetades asetada saame, ka, ei saa minna sinna ajastusse, kus, kus need kõik tehti ja ja missugused need tegemise mõttes riivid ja, ja nii edasi, nii edasi, et miks üxevilaani produktiivne kirjutab, kirjutab 30 30 eluaastaga nii palju, nii palju ära ja teine hakkab kuskil hiljemalt seda tegema. Ja nii kaua lasteaias, et kindlasti järeltulevad põlved ei suuda ennast siia situatsiooni asetada, et miks, et kust on pärit niisugune muusika, kuidas on nii, et ühel inimesel on ja teised ei ole? Ma ei oska sellele küsimusele vastata, ma arvan ikka geeniuse sähvatused on moodsardil vaieldamatu permanentne, seal on kõige halvem. Aga aga teised lähevad tal, need vist ei olegi geniaalne, need on niuksed, harvad. Nojah, aga vaata, muusika on ajaline kunst ja tollel ajal oli, inimestel oli ka natuke rohkem aega sellesse süveneda, ütles, et nüüd me saame oma oma mingisuguseid tarbimisharjumused, eks ole, kätte sellisel tihedalt pakendatult ja, ja tahab hästi kiiresti seda teha ja ja kui teatrisse minnakse, eks ole, siis et üle kahe poole tunni nagu tavalised etendused ei kipu kestma, et võib olla ka see süvenemis võime ja süvenemise oskus, need on ilmsed asjad, mis, mis meil on ikkagi juba pöördumatult puudus. Mozarti ja Händeli puhul, eks ole, mis oleks üks ütleme, eeldus temast nagu täisnaudingut saada? No siia veel meister märga veel juurde, et ma ei tea, kes võtaks riski Jakatavagnerit. Noh, ses mõttes avastama, et kaasa täis lugu teha ära, et see pikkuse pikkused muidugi jah. Kui me räägime kontsentreeritud, et vanasti oli aega kuulata. No head muusikat on nii tore siin kiita. Lähme hea muusikaga, jätkame ja lähme oma saatega edasi. Et Tõnis, äkki sa oled kena ja kordad üle, ega siis need võimalused meie kuulajatel osaleda selles saates. Õigus küll, sest meie mõnusas sellises kiidulaulu juures on tegelikult ikkagi võistluse taga mekk asjal juures. Et kallid raadiokuulajad, kui te tahate meiega vaielda või meiega ühel nõul olla või mingi eraldi esile tõsta, siis ikkagi Rahvusooper Estonia ootab postkaarte aadressil Estonia puiestee neli märgusõnaga gurmaanid ja lihtsam varianti tänapäevasel tükk maad oleks siis helistada lihtsalt stuudio telefonil tund aega peale saadet number on kuus, neli, üks null üks viis null ja tunni aja jooksul mängige kaasa ja veel kaasaegsemad sidevahendid ehk siis välkpostaadressiga info. Ja nüüd siis hakkab kõlama võistluslaul võistluslugu number neli ja, ja selleks me valisime ka siis eesti lauljate, sellisest varasalvest ja sellisest toredast kogumikust, mis on siis Estonia 100.-le juubelile pühendatud. Idaloo Talvari ja Eedo karrisoo laulavad meile toreda duetti evalt avaooperis Vikerlased. No selles palas oli hästi palju Eesti kultuurilugu ja, ja muusikaajalugu kõigepealt eks ole, Evald avaooper, Vikerlased, mis on ju esimene Eesti selline täisooper ja esitajad, Ida lood Alvari ja Eedo karrisoo. Me näeme, et nende, nende selline loominguline tee Estonias katkeb 44. aastal ja nagu sa, Tarmo siin teadsite, eks ole, et vikerraadiot oli 39 ja et ilmselt see salvestuspidi olema tehtud siis üsnagi pärast esietendust. Et ei tea, et kas esietendus rõõmuhõisked publikule kuskilt mujalt, aga, aga sümpaatne tenor. Kas sa just täpselt, et tol ajal polnud ju lindistas kamis tehnika teab mis asi nii nagu praegu, aga hääled, millised need noh, selles mõttes Eesti asi, mitte halvas mõttes Eesti asi, eesti asi, tõsine eesti asi. Ja tegelikult, ega Vigelaste minul on, on olnud võimalus Vanemuise teatris, kui lavastati seda, olla hitlerlaste tegemise juures nii koolmeistri nagu ka dirigendina, mina pean ütlema, et ega seal pole tal häda midagi, täitsa täitsa kihvt ja lahe. Lahe omas ajas ooper ja ikkagi noh, ütleme sisuliselt küll ooperitraditsiooniga riik, eks ju, või võib isegi öelda nagu rahvuseks tulla, esimene esimene pääsuke olla küllaltki selline lopsakas. Ja lopsakas selles mõttes, et minu meelest see õnn meie juurde ja see nagu väike slõugan või seda, seda rahvas ikka teab. Ja kui süütadel ära versioon, ongi meie esimene ooper. No aga see, kes teatrit armastav Vanemuises käib, siis tundis ära Vanemuise signatuuri sellest, nii et see vist käib seal juba juba aastaid ja sadu. Viikingid see ka veel ei tulnudki. Kingite teema, Ervin, ma oleksin tahtnud seal saalis olla. Huvitav aeg ja huvitavad inimesed kes on tulnud väga, väga põnev, kuna heli, helijälg, mis on sellest ja ma kuulasin ka orkestrit ja absoluutselt mitte midagi ei saa öelda, täitsa tasemel tasemel värk ja kui sinna mõelda juurde veel uhked koorid, mis seal sisse tonni koolini Unigalasid, eksju, ma kujutan ette, et siis see võiks ikka tagasi jah, siis ikka ka praegu, aga, aga see võis küll väga lahe olla ja väga kõrgel tasemel, kui nad ooperimajas seid ilmselt seal raadios nagu salvestatud, et kui nad ooperimajas samasuguse kvaliteediga hakkama, siis kui seal küll kena olla. See jah, et, et kui ta 39 on loodud ja 40 40 kuskil selle viie aasta jooksul, mis olid ju noh, niivõrd segased, ärevad ajad siin Eestis. Et kuidas selline teostus üldse tehti ja, ja ta nagu lindistuse salvestasin, jõudis juba see väärib tunnustust kabinetis plaadikrabin täitsa niisugune inimene. Lapsemberil tuli meelde, et esimesed plaadid Aga Ervin, sa ütlesid tõesti väga huvitav mõte saalis oleks tahtnud olla, sest kui mõtleme tõesti aasta 30 940 40 ükskõik, kusagil seal pidi see asi juhtuma. Ja mis siis? Mõnel etendusel võis olla ka niisugune tunne, kui siin 80.-te aastate lõpus möödunud sajandil, kui oldi linnahallis seal lauluväljakul koos õnn meie juurde ja nii ka igat tõlgendatav, tan personaalaga, ta võib olla ka niuke rahvuslik eks ju, 40. aastal õnn meie juurde, jah, no igati mulle tundub, et tore valik meie poolt ja ja see oli tore, et nüüd selliste kaasaegsete ja maailmanimega esitajate hulgas me saame ka meelde tuletada ja väärtustada meie meie omamaist, mis ei olegi alati nii nii nii vilets, nagu me ütleme või arvame ja mõtlen kindlasti nii halvasti. Kihvt rahvus ja vaata, mis nüüd, kui kuninganna on just käinud, eks ju, missugust tähelepanu Eestile pööratud spordis tuleb neid kuldmedaleid, need ei jõua enam ära lugeda, eksi ei ole, riigil pole raha nii palju kinni maksta või? V, küll neil seda raha on, aga ma nägin, et pole häda midagi, ärme halame, meil läheb hästi, me oleme kõik toredad, kaasa arvatud need, kes siin saate sealt jest, aga lähme siis oma saatega lõpusirgele, nii et sõna halama. Ma hakkasin mõtlema, et meie järgmine lugu ilusti ütleme võistlused. Palun, tegelikult on kahjustuseks hullust päevast, kus tõesti halamiste kirumiste kõike võis olla nimelt tegelikult tuleb nüüd ettekandele Figaro pulmast. Maarja ja nagu me teame, Figaro pulm või pöörane päev, eks ta oli selline, kellel läks hästi, kes jäi vahele, kellel tuli midagi välja, üks suur sukerdamine, minu meelest on see üks ooper kõige tihedama süžeega ooperis üldse olemas on, sest seda ju kahe lausega ära räägi, sa tuled ikka rääkida kõigepealt seega ja siis see ja siis see. Nii et ooper ise selline palju juhtub. Super, ja ma usun, et ettekanne on huvitav, sest et laulab Toomas alleel dirigent Riccardo Muti orkestriga, Viini Filharmoonikute klassika ja Figaro pulm on ka klassiga. Las ta nüüd kõlab. Aga? Lapsed on nutipornot, sügan. Horvaatia nartsiss Equador. Darcise. Kap. Arvloterii totti pornot Iraani. Võimud kartsid. Nartsiss. On pann. Toki põrson kira. Teretulnud. Vaheldus tava võrrel. Darcise. Sai ka viimane, viies, viies, mitte päris liivane, aga mis seal viies lugu kuulatud. Ja enne kui me hakkame nüüd tõsiselt närima Mozarti kallale, selle selle köie, ma temma kohe siia meie võistkonna poole, ärased, siit hakkab nüüd tulema raadiokuulajad. Tulge igal juhul, öelge sõna sekka, siin läheb sõjaks, muidu telefon kuus, neli üks null üks viis null tund aega peale saadet, see on teie aeg ja siis uuesti info, et opera arvuti friikidele. Tere tulemast, aga Ervin, Mozart on ju meie ala, eks. No ütle ikka, no ütleme tänases nii, et. Mozarti aasta ja, ja kindlasti on seda nii ilusat muusikat, on tõesti see mees nii palju kirjutanud, et ei ole patada teda ka nii-öelda rohkem doseerida sellel aastal sa siin enne ennist ütlesid, et Figaro pulm on selline tihe, väga tiheda sündmustiku ka, ma olen täiesti päri sellega, sellepärast et, et arvestage, aga, et, et ta on ikkagi pomašee, eks ole, ehk siis on ju professionaalne nii-öelda draamakirjanik või näitekirjanik selle alusel tehtud. Kui me räägime võluflöödi, siis eks ole, räägime sellest, et võluflööt on vaata et niisugune hästi-hästi, segane ooper, ma mõtlen lavastaja jaoks. Et leida, leida seal need läbivad tegevused ja see sõnum, mida sa tahad selle ooperiga siis väljendada. Võttes jälle näiteks sellise Mozarti ooperi Cosi fan tutte, mis kestab ligi kolm tundi täis geniaalselt ja vaimukat muusikat, siis tegelikult oli süžee selle väikse modevilli anekdoodi rääkida ühe lausega. Et noh, on ju nii, et, et selles mõttes Mozarti muusikas on niivõrd palju ka sellist sisulisi, Maidla äärmusi, aga, aga selliseid kaleidoskoop on väga kiire. Ervin, ma tulen sinu juurde tagasi, sina oled kunstnikuhingega inimene, kes teeb asja silmale vaadatavaks. Kas sa, Mozartit kuulates võluflöödi puhul eriti kõik need kujundid, mis seal on noh, number kolm hambaid kõike seda kolm olukorras väga selline harmooniline number, puhas muusika on väga klassikalise harmoonia kirjutatud. Mis see kunstniku silma ees, mismoodi ta välja näeb, Mozarti muusika? Ta tegelikult otse küsida, et mismoodi ta kujundatakse. Ei, mitte selles, nagu sa ütlesid, sina saali rasked ooperit lavastada, ma arvan, et siis seda me ei tee, aga ma tahaks lihtsalt näha, milliseid pilte silma ette tuleb kunstnikule Mozartiga seoses. Pilte tuleb, aga ma saan väga raske praegu hakata siin raadios kirjeldama, milliseid pilte on. Aga üks, üks on muidugi selge, et ta on väga unenäoline, ta, ta ei ole reaalne ja kui me ikkagi lähtume sellest teri väga segasest loost. Moodsad tegelikult vist tegi üle 60 sisulise päranduse, isegi andis ideid ja võtsime ahelad Lexpere riide pärast. Vulsin. Ega jah, et see, et see sisu iseendast, aga need tegelased, aga egas libreto ta ei olegi tähtis, tähtis muusikamaist elamu ja, ja ükskõik mis libreto, mis lugu seal räägitakse, tähtsa muusika areng, kuidas ta muutub ja kuidas ta õppe finantskõik on? Kõik on nii loogiline, samas, nii ootamatu ka seal selliseid käitumine peale. Aleksei Jürise julma küsimuse küsinud vahel, et kui on olemas ooperisõbrad ja siis on lihtsalt klassikalise muusika sõbrad, kes tulevad Mozarti sümfooniat kuulama, tegelikult tulevad ka Mozarti ooperit kuulama. Oled sa selle mõttega nõus? Ma olen sellega väga nõus, ma usun, et vaatama ei, sest, sest noh, mis me ikka noh, vaatame erinevaid piltisid, igaüks elab omamoodi välja iga kunstnik. Ja ma, ma mõtlen just seda, kui kui ma näen Et jälle kui oled sa 150 kuradi järjest väike, leiad mingi täiesti uue lahenduse, uue pildi, nagu sa soovisid ja ja ka uue, noh, oleneb esitlusest. Üsna raske on tegelikult Mozartit ära rikkuda, istusin või tee, selle mõttes on lihtne või tähendab, selles mõttes kõik paistab väga hästi välja, kui sa Verdis natuke eksid. Verd ei paista nii välja, tagala mördis ikka paistab ka välja, aga kohe saab kõvasti mängida. Tahtavad ahvlased hommikust õhtuni, aga kaasaegses ooperis võib küll eksida. Muidugi siin spetsialistide käest andeks, aga seal ei paista nii kangesti välja, aga mida rohkem tagasi sa lähed, seal? Jah, tõesti on see kaugemale muusika ajalukku tagasi sitega? Sartiliselt tegelikult küll eksida ei saa, see on kohe alasti läbi paistma. Tahan väga näha, Tarmo, oled sa sellega lausa neli-viis korda, Figar aaria läbi, kuulame, tegelikult on klaveril kohe järel mängitav ju klassikaline harmoonia ülesanne, nagu koolis õpetati, siga korraks Dowinalis hüpatakse, suplomina, tuleksid tagasi. Tal nii lihtsalt Nix nakaste keerutad, praegu õpetatakse. Ei vaata järgi ei saa teha, nägin, tema tegi omal ajal ja selles mõttes ei ole ütlevadki, et teda ei saa esitada. Et väga kerge on eksida, et siin igasugunegi natukenegi kõrvalekaldumine, sellest nii raudselt klassikalisest maailmast. Oota, kas sa juba hakkasid hindeid panema? Ei, ma laulsin, et, et kõik need igas lasteaia paljud lastelaulud hakkavad selle intervalliga soomi seal ka esimene, mida tegelikult lastele koolis õpetatakse. Harjutanud kolm, võrasid toomi, Solmi solgaa. Jah, nii. Ongi ja toob tagasi. Kuule, ole hea, tee siis ooper, mis asi? Üldse ma kaitsta ei taha, et teda on hea mõnus mängida, kes juba Mozarti mängida, tead, ma mõtlesin, et meil äkki turgatas pähe, et, et meil on nii-nii tore seltskond siin laua ümber melonit. Dirigent, meil on lavastaja ja meil on kujundame, võiksime täiesti vabalt, kes sinodi. Laulame, linalen. Et olekski nagu tore seda mängu siis ka sellisena mängida, et tuletame meelde, millised lood meil täna kõlanud on? Ei tule ju mõistlik, otsustasid ära? Thercet endale Rinaldo siis Silja partali esituses, võluv Födist oli meil kvintett Evald Aava ooperist Vikerlased. Kaunist vait, meie juurde jääb ja viimasena viiendana kõlas Sis Toomas hääleni esituses aaria Mozarti ooperis Figaro pulm, nii et hakkame siis, hakkame hindama. Tähendab no siin ongi niimoodi, et, et kuidas me seda muusikat ikka hindama ja see on üks tänamatu tegevus, aga, aga võib-olla ütleme selles selles koosluses, nagu need siin täna kõlasid, et me võiksime mingisuguse pingereas ja, ja, ja eesmärgiks on lihtsalt järgmisse saatesse sularahas välja edasi viia. Tarmo, kas sama nii-öelda innoveegaalla? Ei muidugi kui ei mõtle, ma arvan, et meie Me liidame oma hinded ja siis me saame oma võistkonna nii-öelda soosiku Asso, kus siis peale hakatakse, aga algul avamängust. Putšiini pikk elu siin olnud siin saates, et ma saadaks Putšiini natukeseks nii-öelda puhkusele julge mehed ja ei minda siia ise te kutsusite mind siia nüüd ma siin siis hindan Schumacheri siis Sitsiilia Fartoolsib silmas tooli, jah. Ta ei ole nagu niisugust eelist eelistuste hulgas ja Mozartit mõlemad Mozartit niiviisi. Noh, hinnata, et üx Mozart on nüüd parem kui teine, on ka väga raske, mina ütleks ta väärikale teisele kohale esimesele kohale, päris siiralt paneksin pikerlased ja kui ma saaksin siin anda, mis ma saan anda siis mingi noodi v? No mis sul siin otsis siinovides lihaste, seitsmes aasta jah, et jätta väikene vahe sisse kõige lasteaia ja Mozart, ega siis annaks klindi, annaks ehk siis sol noodi, paneks mõlemale Matsakule. Nüüd kui ma liidan siin ka oma punktid, siis olen ka mina pannud Vicarlasetele siis ehk siis 65 aastaseks nagu kuus punkti partali. Ega selle hind oli, ma seadsin esimeseks. Aga kuna sinul on seal kõigest viis, siis siis meie võistkonna valik on Vikerlased. See on aus volik teie poolt lüüa ja Ervin Me saame sinuga, kasid need punktid kokku. Tänane saade selles mõttes küll üllatav, et nii nagu ütlesid sina võluflöödi sõber ehk hall ja nii ka mina ja kummaline küll, me ei pannud kumbki sinuga võlu Födile kõige kõrgemat hinnet. Ka selles, võib-olla selle saate võlu oligi, et toimus mingisugune murdumine iseeneses. Nii valus on hinnata kõiki, aga ütleme ühe hästi huvitava asja välja, mis meie kahe otsuses oli üks. See on see, et Sitsiilia partooli oma filigraanse tehnikaga sai mõlemad meilt ülemise too ehk siis mis annab kokku ligi 8016 punkti numbrikeelde ümber tehes. No meie rikerlased siin jah, kahjuks 13 punktiga ei võistle, aga, aga ma arvan, meil on Tarmo, aga hea meel olla patrioodid ja isamaalased, nii et kutsume revideerima oma heameelt tänases saates, siis läheb edasi Endel Sitsiilia parkali esituses, aga ka teie head raadiokuulajad saate meie tulemusi veel mõjutada. Ja olgu siis viimastel kordan veel üle korratud. Need võimalused, kas meiliaadressil info ät, opera punkt e-postkaardil Rahvusooper Estonia, Estonia puiestee neli, märgusõnaga maanid, kus me oleme ära märkida siis oma nimi, kontaktandmed ja teie valik ning vastaks kõige mugavam oleks teil seda teha kohe peale saate lõppu. Rinnasuunaga telefonil kuus neli üks null üks viis null. Ja suur aitäh teile, armsad külalised tulemast, Tarmo Leinatamm ja Ervin õunapuu ning meie Tõnisega. Kohtume järgmistes saadetes, uute külalistega.