Kallid kuulajad. Paljude meelest on just kevad kõige kaunima aastaaeg. Ega muidu poleks kirjanduses nii palju kevade, luuletusi ning looduse ärkamist, kujutavaid kirjeldusi, juturaamatuis. Ka kunstnikke on saabuv kevad ikka jälle innustanud joonistama ja maalima kauneid pilte. Looduspilte kevadest on rohkesti ka muusikas ja neljanudki andis teile mõningaid neist tutvustada iga loodusele pühendatud saate lõpul. Tänaseks valisime katkendi vene helilooja Rimski korsakovi ooperist lumivalgeke. See on muinasjutuaineline ooper, kus kaunid looduse pildid vahelduvad huvitava sündmustikuga. Pilt, mida kohe kuulama asume, kujutab seda, kuidas talveülemvõim on sunnitud taganema saabuva kevade ees. Kuulake, kui selgesti kujutad helilooja talvemeeleolusid. Pakase käes tardunud lumme mattunud metsa. On öötaevas, särab sinkjas kuu. Talv teeb viimaseid katseid oma võimu säilitada. Saabuvad esimesed kevadekuulutajad, rändlinnud ja õhk on täis nende sädiletes jõutsumist. Kes hästi linnulaulu tunneb ja teraselt kuulata, võib edaspidi muusikast kuulda. Leevikese laulu sekka tõstab häält kukk. Edasi on kuulda veel käo kukkumist ja teisigi linnuhääli. Linnutiibadel saabub kevad, kelle pehme ja soe viis kõlab linnupidine taustal. Nüüd aga kuulame, pange hästi tähele. Mina katsun muusika taustal vaikselt teie tähelepanu kõige tähtsamale juhtida. Palun. Mets magab talveund. Talv on karm, isegi halastamatu. Ta ei taha kuidagi taganeda. Vähehaaval kuigi vastu puigeldes annab talv maad kevadele Ja nüüd, eks ole see soe lahke kevadise. Talvevõim on murtud, taan taganenud kaugele põhjamaale. Ilm on soe, paistab särav päike ja linnud alustavad oma rõõmsat laulu ja tantse. Laulab liiniki ja kukubki kuu. Kuulake, kui hea meel on lindudel. Nad on ju vahel lausa ülemeelikud ja teevad vist vallatasidkis.