Tere hommikust, head kuulajad. Päriselt, tere, olin taganttuulega stuudiosse purjetada, ei ole isegi murret kohati 28 meetrini sekundis kiirusega puhuvate puhangute pärast. Muidugi vastupidist kurssi ma ei tahaks võtta, nii et täna vist tulebki siia stuudiosse tormivarju jääda. Ikka väheke peab inimene ju mõtlema, kui tormise ilmaga välja läheb. Ning hotelli katusel ripendavad reklaamplakatid ja palakad, mille tuul öösel lahti rebinud on hoiatavaks märgiks, mis kõik võib juhtuda, kui looduse jõudu mitte arvestada ja austada. Me ei tea veel, kas ja kui palju metsatuul kuskil Eesti nurgas murdis, kui mitu majapidamist elektrivooluta on ning kus kandis paadiga koju sõita tuleb. Aga esialgu näib, et nii kurise torm seekord polnud suuremat häda tekitada. Kirikumees ütleks ilmselt, et issand, halastas ja ilmalik mees võiks lisada, et see pole kindlasti mitte viimane torm, küll neid tuleb veel. Eesti vanasõna ütleb, kes tuult külvab, see tormi lõikab ning siin olekski ehk mõtlemise koht. Et kas oleme tänase lõikuse nimel miskitmoodi valesti pingutanud. Oleme käitunud tuulepeadena ja midagi olulist maha maganud, märkamata jätnud. Või on seekordne torm karistuseks selle eest, et oleme tuulelipud, enama teod ja mõtted pööranud sinna, kus parasjagu tuul puhub? Kust tuul seal meel printsiipi järgides? Väga selgeid vastuseid siin anda ei oskagi. Ehk eks igaüks meist oskaks tuua mõne vahva näite värvi vahetaja eest ja ninaga tuule nuusutajaist. Eesti ajalugu on selliste asjade poolest. Ehkki sama rikas on ta ka teistsuguste näidete poolest, kus nui neljaks näoga tuule poole seistud ja mitte halvasti. Tuul puhub, aga tema puhumise mõte on tuulutamine, kui nad tahavad ikka aeg-ajalt tuulutamist ja värske õhk ajab minema mistahes paha haisu. Seetõttu võimegi olla tuulele väga tänulikud. Kooli vahe ja ega ei tahaks ju keegi kopitanud õhuga alustada. Ning näis, kas järgmisel nädalal, kui eestlane energia on taas alajaamad ja liinid tööle saanud annab värske õhk selle rõõmsa tulemuse, et selgete ja klaaride peadega hingedepäevale vastu võime minna. Torm pole küll naljaasi, aga oleme ju hullematki näinud. Sestap soovingi kõigile pärituult ja rahulikku meelt. Novembris tuleb torme ju veel tahame me või mitte. Tuult tiibadesse.