Selles on juba korduvalt kirjutatud, et Saksamaa filmitööstus oli viimane, mis teises maailmasõjas alla andis. Filme vändati küll varemeis tootmishoones, küll pommitamise ohu all. See oli tegijaile ikkagi parem kui Kööbelsi totaalsesse Ta tormata. Küll tapsid röövlid Berliini vallutamisel populaarse näitleja Harri liitke. Kahe viimase seas valminud filmiga oli seotud möödunud aasta augustis 84 aasta vanuselt surnud filmitäht Ilze Werner. Koozan. Salversiga mängis ta 1944. aastal valminud filmis krossefray häitnumerzyyben. See oli maja ühes Hamburgi tänavas Kööbelsi sallinud režissöör Helmut Kaitnerid ja keelas filmi esitamise, kuna see ei vastavat sõjaaja nõudmistele. Hiljem see siiski jõudis ekraanile ja oli näha ka Soome televisioonis. Teine film oli iseäralik preili Silvia, mille võtted katkesid 1944. aasta novembris. Järgmisel aastal film lõpetati, kuid jäi tähelepanuta. On isegi kirjutatud, et jäi lõpetamata. Muusika kirjutas sellele filmile vanameistrit, tee oma keeben ja seal oli tema laul. Ma tean, et pean sind armastama. Et orkestrandid mängisid tollal juba rindel ühe klapiga fagoti nagu Eesti pillimehed. Püssi nimetasid jäänud heliloojale üle muud kui istuda ise klaveri taha ja saata lauljat Horstwinterit koos väikese rütmigrupiga. Kaati vääroloo.