Minuealised mäletavad pööret, mis leidis aset meie kinodes pärast Eesti taaslangemist, Nõukogude rahvaste vennaliku liit. Muidugi kadusid hoobilt Saksa filmid, kuid 40.-te aastate lõpul näidati veel mõnda niinimetatud Trophy filmi, mis oli koos muu saagiga toodud Saksamaalt kaasa. Olgu, kuni püsis sõprus USAga, näidati ka Ameerika filme Diana ööbeniga ja muidugi lüük filmi päikesepaistelise oru serenaad. Ent 1945. aastal linastus meie kinodes veel mõni üksik Hollywoodi toode. Juba enne sõda oli nähtud 1937. aasta film Vanas Chicagos oma aja kallimad filme suurejoonelise episoodiga Chicago põlengust 1871. aastal. Peaosades olid Tairon Poweria, Alice Frei. Viimane sai end siingi näidata veetleva lauljana. Seetõttu köitis film ka muusikahuvilisi kõrval seigana mainin, et parima kõrvalosa eest määrati filmiakadeemia aastaauhind Alice preidile proua oleeri osas. Põlengu süüdlane oli viimase lehm taas ümber heintel oleva õlilambi ja sealt läks põlema terve linn. Näitlejanna jäi aga ihaldatud auhind kätte saamata. Autasustamistseremoonial ruttas seda vastu võtnud tundmatu mees, kes kadus koos Oskari koju kesega. Mitmes Tallinna kinos jooksis 1940. aasta linateos Edison, ütleme on meil lihtsalt Edison lugu kuulsast leidurist toomas. Põlva Edissonist nimiosas oli kahekordne filmiakadeemia laureaat Spencer treisi hinnatav näitleja mis tahes žanris draamast komöödia, nii. Eespool mainitud trofeed filmide seas oli 1944. aastal valminud unelmate naine Marika reki iga peaosas kogunive värviliselt, mis tol ajal oli meil veel uudisasi ehkiga valgus koordis vändati värviliselt kaks, järgnevad kuuldavad Franskrotte viisikest ongi pärit mu unelmate naisest.